| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/3757-1 |
| Registreeritud | 26.10.2026 |
| Sünkroonitud | 27.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures |
| Vastutaja | Hedi Arukase (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tööala valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Commission européenne / Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË. Telefon: +32 229 91111.
EUROOPA KOMISJON TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAAT
Peadirektor
Brüssel EMPL.D.5/AD/blr(2026)10443380
Suursaadik Katrin Juhandi
Suursaadik, Eesti alalise esinduse
asejuht
Rue Guimard / Guimardstraat 11/13
1040 Brussels
Teema: Eesti tööõiguse muudatuste vastavus direktiivile 94/33/EÜ – Teabenõue
Lugupeetud proua suursaadik
Euroopa Komisjoni talituste tähelepanu on juhitud hiljutistele muudatustele alaealiste
töötingimusi käsitlevas Eesti tööõiguses, eelkõige töölepingu seaduses1. See puudutab
eelkõige 28. jaanuaril 2026 vastu võetud töölepingu seaduse muutmise seadust2 ja 17.
juunil 2026 vastu võetud töölepingu seaduse muutmise seadust3.
1. 28. jaanuari 2026. aasta muudatused
4. detsembril 2024 vastu võetud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seadusega4
kehtestati lastele kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes 18-aastaseks
saamiseni või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni.
Pärast töölepingu seaduse muutmist 28. jaanuaril 20265 on 15–17-aastastel alaealistel, kes
peavad täitma õppimiskohustust kuni keskkoolini, lubatud töötada sama palju kui enne
1 Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35.
2 Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 3.2.2026, 5.
3 Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 3.7.2026,
27.
4 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(õppimiskohustuse kehtestamine), RT I, 23.12.2024, 1.
5 Töölepingu seaduse muutmise seaduse § 1 lõige 1 (st muudetud töölepingu seaduse § 7 lõige 11).
2
õppimiskohustuse vanusepiiri tõstmist, kui nad on omandanud põhihariduse (st kuni 40
tundi nädalas).
22. juuni 1994. aasta direktiivis 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl6 (edaspidi „direktiiv“)
on sätestatud kaks alaealiste kategooriat. Laps – alla 15-aastane noor, kes siseriikliku
õiguse alusel kuulub veel täieliku koolikohustuse alla (artikli 3 punkt b). Nooruk –
vähemalt 15-aastane, kuid alla 18-aastane noor, kes siseriikliku õiguse alusel ei kuulu enam
täieliku koolikohustuse alla (artikli 3 punkt c). Laste kategooria on kaitsvam ja lastel on
üldiselt keelatud töötada (artikli 4 lõige 1). Liikmesriigid võivad teha sellest keelust
teatavatel tingimustel erandeid (vt artikli 2 lõige 2 pereettevõttes töötamise kohta ja
artikkel 5).
Kuni 18-aastaseks saamiseni kehtiva õppimiskohustuse tõttu on 15–17-aastastel
alaealistel Eestis siseriikliku õiguse alusel täielik koolikohustus, välja arvatud juhul, kui
nad on omandanud kesk- või kutsehariduse. Samal ajal kaotatakse töölepingu seaduse
muutmise seaduse § 1 lõikega 1 (muudetud töölepingu seaduse § 7 lõige 11) piirangud
nende alaealiste tööhõivele.
Komisjoni talitused paluvad Eesti ametiasutustel selgitada, kuidas on Eesti õiguses tagatud
nende alaealiste (15–17-aastased) puhul direktiivi järgimine, võttes arvesse, et alates 4.
detsembrist 2024 on neil täielik koolikohustus ja samal ajal on neil lubatud töötada kuni
40 tundi nädalas.
2. 17. juuni 2026. aasta muudatused
17. juuni 2026. aasta töölepingu seaduse muudatus, millega lisati § 7 lõige 42, võimaldab
võtta kerge töö tegemiseks tööle 7–17-aastaseid alaealisi, seejuures § 7 lõigetes 4 ja 41
sätestatud „tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata“.
Direktiivi kohaselt võivad vähemalt 14-aastased lapsed teha kerget tööd, mis ei kahjusta
nende tervist, ohutust ega arengut ega nende kooliskäimist, osalemist kutsehariduses ja -
õppes ega võimet õppetööst osa saada (artikli 4 lõike 2 punkt c). Liikmesriigid võivad selle
direktiivi kohaldamisalast välja jätta ka vähemalt 7-aastaste laste juhu- või lühiajalise töö
pereettevõttes (artikli 2 lõike 2 punkt b). Artikli 2 lõike 2 punkt b on siiski kitsalt
tõlgendatav erand, mida kohaldatakse üksnes juhu- või lühiajalise töö suhtes, mis ei ole
kahjulik, ebasoodne ega ohtlik.
Töölepingu seaduse muutmise seaduse § 1 lõige 4 võimaldab võtta pereettevõttes tööle 7–
17-aastaseid alaealisi, kitsendamata seda juhu- või lühiajalise tööga ja piiramata seda
konkreetsete sektoritega, mis selgelt ei ole kahjulikud, ebasoodsad ega ohtlikud. Lisaks
sellele selgitasid Eesti ametiasutused, et niisugusel juhul sõlmib alaealine tähtajalise
töölepingu Eesti õiguses sätestatud tüüptingimustel (lepingu kestus ei tohi olla pikem kui
viis aastat ja seda ei tohi pikendada rohkem kui kaks korda kooskõlas töölepingu seaduse
§-dega 9 ja 10). Pereettevõtetes töötavate alaealiste lepingute suhtes täiendavaid piiranguid
ei kohaldata.
Sellised tingimused võivad ületada juhu- või lühiajalise töö mõiste ulatuse ning seetõttu
olla direktiiviga vastuolus.
Lisaks lühendatakse töölepingu seaduse § 8 lõike 3 muutmisega 7–12-aastase alaealise
töölevõtmisest etteteatamise tähtaega kümnelt tööpäevalt viiele tööpäevale, mis on
6 ELT L 216, 20.8.1994, lk 12–20. ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1994/33/oj.
3
ühtlasi ajavahemik, mille lõppemisel loetakse, et tööinspektor on alaealise töölevõtmisega
vaikimisi nõustunud.
Direktiivi artikli 5 kohaselt on laste teatavat liiki töö puhul nõutav eelnev luba. Artikli 6
kohaselt peavad tööandjad tagama, et töö on noore vanust ja võimeid arvesse võttes sobiv
ega kahjusta tema arengut. Üldisemalt on direktiivi artikli 1 lõikes 2 sätestatud, et
noorukite töö on rangelt reguleeritud ja kaitstud vastavalt selles direktiivis sätestatud
tingimustele. See tähendab, et liikmesriigid peavad enne laste töölevõtmist nägema ette
tõhusa järelevalve.
Komisjoni talitused paluvad Eesti ametiasutustel selgitada, a) kuidas on Eesti õiguse
kohaselt tagatud direktiivi järgimine juhul, kui vähemalt 7-aastase lapsega sõlmitakse
tööleping pereettevõttes töötamiseks (võttes eelkõige arvesse juhutööde või lühiajaliste
tööde suhtes ette nähtud piirangut: millised tingimused peavad olema täidetud, et töö
kujutaks endast juhutööd või lühiajalist tööd, mitte tavapärast töösuhet, ning b) kuidas
tagab viie tööpäeva pikkune lühendatud etteteatamistähtaeg pädevate asutuste tõhusa
järelevalve enne laste töölevõtmist (sealhulgas teave selliste juhtumite arvu ja osakaalu
kohta, mille puhul etteteatamistähtaeg lõppeb vaikiva nõusolekuga).
3. Töövõtulepingute sõlmimine alaealistega
Eesti ametiasutustega toimunud esialgsest teabevahetusest ilmneb, et töövõtulepingute
sõlmimine7 alaealistega on Eestis tavaline ning üks töölepingu seaduse hiljutise muutmise
eesmärke on seda tava muuta ja soodustada töölepingute sõlmimist. Eestis ei kohaldata
töövõtulepingute suhtes töölepingute eritagatisi, sealhulgas maksimaalset lubatud tööaega.
Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi „iga alla 18-aastase isiku suhtes,
kelle tööleping või töösuhe on määratletud mõne liikmesriigi kehtivas õiguses ja/või
reguleeritud mõne liikmesriigi kehtiva õigusega“. Kui direktiivis viidatakse mõistete
„tööleping“, „töösuhe“ või „töötaja“ määratlemise kriteeriumide puhul siseriiklikule
õigusele, tuleb seda mõista nii, et liikmesriikide kaalutlusõigus nende mõistete
määratlemisel on piiratud, kuna nad peavad lähtuma vajadusest saavutada asjaomaste
direktiivide kasulik mõju. Seega, kui isik vastab kriteeriumidele, mis peavad Euroopa
Kohtu praktika kohaselt olema täidetud, et teda saaks pidada töötajaks, ei saa
liikmesriik jätta seda isikut omal äranägemisel ilma ELi tööõigusega tagatud kaitsest,
otsustades et isik kuulub teatavasse riigisiseses õiguses kindlaks määratud kategooriasse8.
ELi õiguses on töötaja mõiste põhikriteeriumiks see, et „töötaja osutab teatava aja
jooksul teisele isikule tema juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu“9. Komisjon
kordab, et direktiivi noorte kaitse kohta tööl ei kohaldata mitte ainult töölepingu alusel
töötavate isikute suhtes, vaid iga liiki töösuhte suhtes. Asjaolu, et töövõtulepingu alusel
töötavatel noortel on teatav sõltumatus, ei tähenda, et nad ei kuulu direktiivi
kohaldamisalasse. Riiklikud ametiasutused peavad võtma asjakohased meetmed tagamaks,
et töövõtulepinguid ei kasutata direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest töösuhetest
7 Nagu on määratletud muu hulgas võlaõigusseaduse 36. peatükis; Võlaõigusseadus, RT I 2001, 81, 487.
8 Vt analoogia põhjal nt Euroopa Kohtu 16. juuli 2020. aasta otsus kohtuasjas C-658/18: UX, punkt 117
jj.
9 Euroopa Kohtu 3. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 66/85: Deborah Lawrie-Blum vs. Land Baden-
Württemberg.
4
kõrvalehoidmiseks, võttes arvesse ka seda, et alaealised kuuluvad eriti haavatavate
töötajate kategooriasse.
4. Järeldus
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades hindab komisjon praegu Eesti õigusaktide
muudatuste vastavust direktiivile. Hindamisega seoses paluvad komisjoni talitused Eesti
ametiasutustel vastata kahe kuu jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest eespool
punktides 1 ja 2 esitatud küsimustele ning teavitada komisjoni meetmetest, mida Eestis on
võetud, et reguleerida noorte töötajatega töölepingute sõlmimist (punkt 3).
Kui Eesti ametiasutused soovivad neid küsimusi meie talitustega täiendavalt kahepoolselt
arutada, palutakse neil võtta ühendust tööõiguse üksuse juhataja Maria Luisa LLANO
CARDENALiga ([email protected]) ning saata koopia
Soome, Läti, Eesti ja Leedu üksuse juhatajale Daniel Woehlile
Lugupidamisega
Mario NAVA
Elektrooniliselt allkirjastatud 23/10/2026 08:54 (UTC+02) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11
From: Tiiu Noobel <[email protected]>
Sent: Fri, 23 Oct 2026 13:53:36 +0000
To: Tiiu Noobel <[email protected]>
Subject: FW: Compatibility of amendments to Estonian labour law with Directive 94/33/EC – Request for information - Ares(2026)9984596
From: EMPL C1 UNIT <[email protected]>
Sent: Friday, October 23, 2026 2:00 PM
To: Esindus EL juures üldaadress <[email protected]>; Katrin Juhandi <[email protected]>
Subject: Compatibility of amendments to Estonian labour law with Directive 94/33/EC – Request for information - Ares(2026)9984596
Commission européenne / Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË. Telefon: +32 229 91111.
EUROOPA KOMISJON TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAAT
Peadirektor
Brüssel EMPL.D.5/AD/blr(2026)10443380
Suursaadik Katrin Juhandi
Suursaadik, Eesti alalise esinduse
asejuht
Rue Guimard / Guimardstraat 11/13
1040 Brussels
Teema: Eesti tööõiguse muudatuste vastavus direktiivile 94/33/EÜ – Teabenõue
Lugupeetud proua suursaadik
Euroopa Komisjoni talituste tähelepanu on juhitud hiljutistele muudatustele alaealiste
töötingimusi käsitlevas Eesti tööõiguses, eelkõige töölepingu seaduses1. See puudutab
eelkõige 28. jaanuaril 2026 vastu võetud töölepingu seaduse muutmise seadust2 ja 17.
juunil 2026 vastu võetud töölepingu seaduse muutmise seadust3.
1. 28. jaanuari 2026. aasta muudatused
4. detsembril 2024 vastu võetud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seadusega4
kehtestati lastele kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes 18-aastaseks
saamiseni või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni.
Pärast töölepingu seaduse muutmist 28. jaanuaril 20265 on 15–17-aastastel alaealistel, kes
peavad täitma õppimiskohustust kuni keskkoolini, lubatud töötada sama palju kui enne
1 Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35.
2 Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 3.2.2026, 5.
3 Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 3.7.2026,
27.
4 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(õppimiskohustuse kehtestamine), RT I, 23.12.2024, 1.
5 Töölepingu seaduse muutmise seaduse § 1 lõige 1 (st muudetud töölepingu seaduse § 7 lõige 11).
2
õppimiskohustuse vanusepiiri tõstmist, kui nad on omandanud põhihariduse (st kuni 40
tundi nädalas).
22. juuni 1994. aasta direktiivis 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl6 (edaspidi „direktiiv“)
on sätestatud kaks alaealiste kategooriat. Laps – alla 15-aastane noor, kes siseriikliku
õiguse alusel kuulub veel täieliku koolikohustuse alla (artikli 3 punkt b). Nooruk –
vähemalt 15-aastane, kuid alla 18-aastane noor, kes siseriikliku õiguse alusel ei kuulu enam
täieliku koolikohustuse alla (artikli 3 punkt c). Laste kategooria on kaitsvam ja lastel on
üldiselt keelatud töötada (artikli 4 lõige 1). Liikmesriigid võivad teha sellest keelust
teatavatel tingimustel erandeid (vt artikli 2 lõige 2 pereettevõttes töötamise kohta ja
artikkel 5).
Kuni 18-aastaseks saamiseni kehtiva õppimiskohustuse tõttu on 15–17-aastastel
alaealistel Eestis siseriikliku õiguse alusel täielik koolikohustus, välja arvatud juhul, kui
nad on omandanud kesk- või kutsehariduse. Samal ajal kaotatakse töölepingu seaduse
muutmise seaduse § 1 lõikega 1 (muudetud töölepingu seaduse § 7 lõige 11) piirangud
nende alaealiste tööhõivele.
Komisjoni talitused paluvad Eesti ametiasutustel selgitada, kuidas on Eesti õiguses tagatud
nende alaealiste (15–17-aastased) puhul direktiivi järgimine, võttes arvesse, et alates 4.
detsembrist 2024 on neil täielik koolikohustus ja samal ajal on neil lubatud töötada kuni
40 tundi nädalas.
2. 17. juuni 2026. aasta muudatused
17. juuni 2026. aasta töölepingu seaduse muudatus, millega lisati § 7 lõige 42, võimaldab
võtta kerge töö tegemiseks tööle 7–17-aastaseid alaealisi, seejuures § 7 lõigetes 4 ja 41
sätestatud „tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata“.
Direktiivi kohaselt võivad vähemalt 14-aastased lapsed teha kerget tööd, mis ei kahjusta
nende tervist, ohutust ega arengut ega nende kooliskäimist, osalemist kutsehariduses ja -
õppes ega võimet õppetööst osa saada (artikli 4 lõike 2 punkt c). Liikmesriigid võivad selle
direktiivi kohaldamisalast välja jätta ka vähemalt 7-aastaste laste juhu- või lühiajalise töö
pereettevõttes (artikli 2 lõike 2 punkt b). Artikli 2 lõike 2 punkt b on siiski kitsalt
tõlgendatav erand, mida kohaldatakse üksnes juhu- või lühiajalise töö suhtes, mis ei ole
kahjulik, ebasoodne ega ohtlik.
Töölepingu seaduse muutmise seaduse § 1 lõige 4 võimaldab võtta pereettevõttes tööle 7–
17-aastaseid alaealisi, kitsendamata seda juhu- või lühiajalise tööga ja piiramata seda
konkreetsete sektoritega, mis selgelt ei ole kahjulikud, ebasoodsad ega ohtlikud. Lisaks
sellele selgitasid Eesti ametiasutused, et niisugusel juhul sõlmib alaealine tähtajalise
töölepingu Eesti õiguses sätestatud tüüptingimustel (lepingu kestus ei tohi olla pikem kui
viis aastat ja seda ei tohi pikendada rohkem kui kaks korda kooskõlas töölepingu seaduse
§-dega 9 ja 10). Pereettevõtetes töötavate alaealiste lepingute suhtes täiendavaid piiranguid
ei kohaldata.
Sellised tingimused võivad ületada juhu- või lühiajalise töö mõiste ulatuse ning seetõttu
olla direktiiviga vastuolus.
Lisaks lühendatakse töölepingu seaduse § 8 lõike 3 muutmisega 7–12-aastase alaealise
töölevõtmisest etteteatamise tähtaega kümnelt tööpäevalt viiele tööpäevale, mis on
6 ELT L 216, 20.8.1994, lk 12–20. ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1994/33/oj.
3
ühtlasi ajavahemik, mille lõppemisel loetakse, et tööinspektor on alaealise töölevõtmisega
vaikimisi nõustunud.
Direktiivi artikli 5 kohaselt on laste teatavat liiki töö puhul nõutav eelnev luba. Artikli 6
kohaselt peavad tööandjad tagama, et töö on noore vanust ja võimeid arvesse võttes sobiv
ega kahjusta tema arengut. Üldisemalt on direktiivi artikli 1 lõikes 2 sätestatud, et
noorukite töö on rangelt reguleeritud ja kaitstud vastavalt selles direktiivis sätestatud
tingimustele. See tähendab, et liikmesriigid peavad enne laste töölevõtmist nägema ette
tõhusa järelevalve.
Komisjoni talitused paluvad Eesti ametiasutustel selgitada, a) kuidas on Eesti õiguse
kohaselt tagatud direktiivi järgimine juhul, kui vähemalt 7-aastase lapsega sõlmitakse
tööleping pereettevõttes töötamiseks (võttes eelkõige arvesse juhutööde või lühiajaliste
tööde suhtes ette nähtud piirangut: millised tingimused peavad olema täidetud, et töö
kujutaks endast juhutööd või lühiajalist tööd, mitte tavapärast töösuhet, ning b) kuidas
tagab viie tööpäeva pikkune lühendatud etteteatamistähtaeg pädevate asutuste tõhusa
järelevalve enne laste töölevõtmist (sealhulgas teave selliste juhtumite arvu ja osakaalu
kohta, mille puhul etteteatamistähtaeg lõppeb vaikiva nõusolekuga).
3. Töövõtulepingute sõlmimine alaealistega
Eesti ametiasutustega toimunud esialgsest teabevahetusest ilmneb, et töövõtulepingute
sõlmimine7 alaealistega on Eestis tavaline ning üks töölepingu seaduse hiljutise muutmise
eesmärke on seda tava muuta ja soodustada töölepingute sõlmimist. Eestis ei kohaldata
töövõtulepingute suhtes töölepingute eritagatisi, sealhulgas maksimaalset lubatud tööaega.
Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi „iga alla 18-aastase isiku suhtes,
kelle tööleping või töösuhe on määratletud mõne liikmesriigi kehtivas õiguses ja/või
reguleeritud mõne liikmesriigi kehtiva õigusega“. Kui direktiivis viidatakse mõistete
„tööleping“, „töösuhe“ või „töötaja“ määratlemise kriteeriumide puhul siseriiklikule
õigusele, tuleb seda mõista nii, et liikmesriikide kaalutlusõigus nende mõistete
määratlemisel on piiratud, kuna nad peavad lähtuma vajadusest saavutada asjaomaste
direktiivide kasulik mõju. Seega, kui isik vastab kriteeriumidele, mis peavad Euroopa
Kohtu praktika kohaselt olema täidetud, et teda saaks pidada töötajaks, ei saa
liikmesriik jätta seda isikut omal äranägemisel ilma ELi tööõigusega tagatud kaitsest,
otsustades et isik kuulub teatavasse riigisiseses õiguses kindlaks määratud kategooriasse8.
ELi õiguses on töötaja mõiste põhikriteeriumiks see, et „töötaja osutab teatava aja
jooksul teisele isikule tema juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu“9. Komisjon
kordab, et direktiivi noorte kaitse kohta tööl ei kohaldata mitte ainult töölepingu alusel
töötavate isikute suhtes, vaid iga liiki töösuhte suhtes. Asjaolu, et töövõtulepingu alusel
töötavatel noortel on teatav sõltumatus, ei tähenda, et nad ei kuulu direktiivi
kohaldamisalasse. Riiklikud ametiasutused peavad võtma asjakohased meetmed tagamaks,
et töövõtulepinguid ei kasutata direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest töösuhetest
7 Nagu on määratletud muu hulgas võlaõigusseaduse 36. peatükis; Võlaõigusseadus, RT I 2001, 81, 487.
8 Vt analoogia põhjal nt Euroopa Kohtu 16. juuli 2020. aasta otsus kohtuasjas C-658/18: UX, punkt 117
jj.
9 Euroopa Kohtu 3. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 66/85: Deborah Lawrie-Blum vs. Land Baden-
Württemberg.
4
kõrvalehoidmiseks, võttes arvesse ka seda, et alaealised kuuluvad eriti haavatavate
töötajate kategooriasse.
4. Järeldus
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades hindab komisjon praegu Eesti õigusaktide
muudatuste vastavust direktiivile. Hindamisega seoses paluvad komisjoni talitused Eesti
ametiasutustel vastata kahe kuu jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest eespool
punktides 1 ja 2 esitatud küsimustele ning teavitada komisjoni meetmetest, mida Eestis on
võetud, et reguleerida noorte töötajatega töölepingute sõlmimist (punkt 3).
Kui Eesti ametiasutused soovivad neid küsimusi meie talitustega täiendavalt kahepoolselt
arutada, palutakse neil võtta ühendust tööõiguse üksuse juhataja Maria Luisa LLANO
CARDENALiga ([email protected]) ning saata koopia
Soome, Läti, Eesti ja Leedu üksuse juhatajale Daniel Woehlile
Lugupidamisega
Mario NAVA
Elektrooniliselt allkirjastatud 23/10/2026 08:54 (UTC+02) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11
1
Tiiu Noobel
From: Tiiu Noobel Sent: reede, 23. oktoober 2026 15:54 To: Tiiu Noobel Subject: FW: Compatibility of amendments to Estonian labour law with Directive 94/33/EC –
Request for information - Ares(2026)9984596 Attachments: EMPL-2026-01491-01-00-ET-TRA-00.pdf
From: EMPL C1 UNIT <[email protected]> Sent: Friday, October 23, 2026 2:00 PM To: Esindus EL juures üldaadress <[email protected]>; Katrin Juhandi <[email protected]> Subject: Compatibility of amendments to Estonian labour law with Directive 94/33/EC – Request for information - Ares(2026)9984596
Saatja: Webdesktop <[email protected]>
Saadetud: 23.10.2026 17:15
Adressaat: info - MKM <[email protected]>
Koopia: Tairi Täht <[email protected]>; Triinu Nurmjõe - MKM
Teema: [Webdesktop: Incoming document] Eesti tööõiguse muudatuste
vastavus direktiivile 94/33/EÜ - teabenõue
Tere!Edastan Komisjoni kirja.EV AEEL juures reg. number: 10.2-
12.T/961Reg. kuupäev: 23.10.2026Sisu: Eesti tööõiguse muudatuste vastavus
direktiivile 94/33/EÜ Teabenõue / Compatibility of amendments to
Estonian labour law with Directive 94/33/EC Request for information--
Heade soovidegaTiiu Noobelsekretär, EV alaline esindus EL juures+32 2227
4337