Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Teie 17.09.2026 nr 2-5/26-01815;

RIIGIKOGU/26-1030/-2T

Meie 26.10.2026 nr 1.1-11/3791-2

Käibemaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu (1016 SE)

Austatud riigisekretär

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 2026. aasta 16. septembril algatatud eelnõu (1016 SE) näeb ette

alates 2027. aasta 1. juulist restorani- ja toitlustusteenuse, välja arvatud alkohoolsete jookide

pakkumine, käibemaksumäära vähendamise 13%-le. 

Eelnõu eesmärk on leevendada tegevuskulude kasvust tingitud hinnasurvet, et toetada

toitlustusteenuse kättesaadavust ning parandada toitlustusettevõtete majanduslikku

toimevõimet ja konkurentsivõimet.

Rahandusministeerium ei toeta restorani- ja toitlustusteenusele käibemaksumäära vähendamist

13%-le.

Eelnõu seletuskirjas on viidatud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu mõjuanalüüsile, mille

kohaselt keskse stsenaariumi korral maksumäära vähendamisest tulenev eelarvekulu on

hinnanguliselt 45 mln eurot aastas. Eeldatud on, et meede toob kaasa tarbimise ja

tööjõumaksude laekumise kasvu ning ettevõtete majandusliku olukorra paranemise.

Seletuskirjas ei ole eelarvemõju sisuliselt käsitletud ega esitatud ka katteallikaid maksutulu

vähenemise rahastamiseks. Viidatud on üksnes võimalusele, et suurem tarbimine ja paranenud

ettevõtluskeskkond võivad suurendada teiste maksude laekumist ning seeläbi osa

käibemaksukulust kompenseerida. Nõustume Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu

mõjuanalüüsis hinnatud käibemaksumõjuga suurusjärgus 60 mln eurot aastas, kuid ei pea

põhjendatuks selle vähendamist keskses stsenaariumis täiendavate eelduslike mõjude võrra.

Maksukuulekuse paranemisest tulenev lisatulu ning tööjõumaksude, ettevõtte tulumaksu ja

tarneahela kaudu tuletatud täiendav maksulaekumine, samuti eeldatav töötushüvitiste

kokkuhoid põhinevad eeldustel, mille suuruse kohta puudub piisav empiiriline tõendus.

Praeguse eelarvepuudujäägi tingimustes ei ole ilma konkreetse katteallikata võimalik sellist

universaalset maksumäära vähendamise kaudu leevendust kehtestada. Poliitikameetme

kavandamisel tuleb käsitleda ka selle rahastamist, olgu selleks kulude vähendamine,

käibemaksu standardmäära tõstmine või muu maksutõus ehk täiendav tulumeede.  

Teiste riikide kogemusega tutvumine on kahtlemata oluline, kuid maksupoliitilised otsused ei

saa põhineda teiste riikide maksusüsteemide üksikelementidel. Riikide maksusüsteemid on

2

erinevad. Sealjuures on Eesti üldine maksukoormus Euroopa Liidu võrdluses madal. Näiteks

paljudes riikides, kus toitlustusteenusele kehtib madalam käibemaksumäär, on samaaegselt

oluliselt kõrgemad otsesed maksud, mis kompenseerivad maksuerisustest tulenevat tulu

vähenemist. Üksik meede ei ole võrreldav ilma kogu maksusüsteemi tervikpilti arvestamata.

Maksumäära vähendamise kaudu antav leevendus ei ole efektiivne, kuna see ei ole

vajaduspõhine. Käibemaksumäära vähenemine ei mõjuta antud juhul teenuse lõpphinda

selliselt, et see parandaks teenuse kättesaadavust. Mis puudutab toitlustusettevõtete

majanduslikku toimevõimet ja konkurentsi, siis samad probleemid on ka teistes sektorites, nagu

näiteks kultuur ja meelelahutus. Seetõttu peaks ühe sektori eelistamine olema põhjendatud selge

avaliku huviga.

Arvestades, et toidukaupadele kehtib standardkäibemaksumäär, ei leia me, et avalik huvi Eestis

oleks piisav toitlustusteenuse eelistamiseks muude kaupade ja teenuste arvel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Aet Külasalu 5885 1300

[email protected]