Karmen Joller .10.2026
Sotsiaalminister



Kirjalik küsimus lastega töötamise piirangu järgimise ning riikliku järelevalve tõhususe kohta


Austatud sotsiaalminister


Ajakirjanduses avalikustatud Rakvere Haigla juhtum, kus lastekaitseseaduse § 20 kohase lastega töötamise piiranguga ehk seksuaalkuriteos karistatud arstil võimaldati osutada lastele tervishoiuteenust, paljastas tõsise süsteemse lünga Eesti tervishoiusüsteemis ning laste turvalisuse tagamisel.

Oma vastuses minu kirjalikule küsimusele1 jätsite sisulise vastuseta paljud küsimused. Eriti murettekitav on see, et vastamata jäi küsimus selle kohta, kas ja kui palju selliseid juhtumeid Eestis veel on, kus lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud süütegude alusel süüdimõistetud tervishoiutöötajad töötavad jätkuvalt meditsiinisüsteemis ja puutuvad lastega kokku. Selle asemel, et esitada tegelik arv, väitsite vaid üldiselt, et tööandja kontrollikohustuse tõttu "ei tohiks Eestis tekkida olukorda, kus sellise piiranguga inimene töötab lastega". Rakvere Haigla juhtum tõestab aga vaieldamatult, et selline olukord on faktiliselt tekkinud ning praegune süsteem, mis tugineb üksnes tööandja kord aastas tehtavale manuaalsele päringule, ei ole piisav. Samuti keelduti pooleliolevale järelevalvele viidates avaldamast juhtumi tegelikke asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:

1. Kui palju on Eestis praegu Tervishoiutöötajate registris registreeritud arste ja teisi tervishoiutöötajaid, kelle suhtes kehtib karistusregistri andmetel lastekaitseseaduse § 20 kohane lastega töötamise piirang?
2. Miks jätsite oma vastuses minu kirjalikule küsimusele esitamata konkreetse arvu arstide ja tervishoiutöötajate kohta, kelle osas on kohaldatud lastekaitseseaduse § 20 piirangut? Kas Sotsiaalministeeriumil ning Terviseametil puudub tegelik terviklik ülevaade selliste isikute olemasolust tervishoiusüsteemis või väldite täpse arvu esitamisega avalikkuse reageeringut?
3. Millised on Sotsiaalkindlustusameti ja Terviseameti poolt algatatud järelevalvemenetluse senised ametlikud tulemused ja järeldused Rakvere Haigla suhtes? Kuidas tagatakse vastutusele võtmine nii piirangut rikkunud arsti kui ka haigla juhtkonna suhtes, kes võimaldas lastega töötamist ilma nõuetekohase taustakontrollita? Kas Rakvere Haigla oli täitnud seadusest tulenevat kohustust kontrollida kõigi oma töötajate tausta kord 12 kuu jooksul?
4. Miks ei ole Terviseamet ega Sotsiaalkindlustusamet teostanud Tervishoiutöötajate registri ja karistusregistri automaatset ristkasutust, et tuvastada eranditult kõik tervishoiutöötajad, kellel on lastega töötamise keeld või piirang? Millal kavatseb Sotsiaalministeerium sellise kontrolli läbi viia?
5. Tõdesite oma vastuses minu kirjalikule küsimusele, et praegu puudub üldine automaatne teavitussüsteem ning tööandja peab päringu tegema ise kord aastas. Millises staadiumis on Justiits- ja Digiministeeriumiga kooskõlastatav eelnõu karistusregistri kontrolli automatiseerimiseks, millal see jõustub ning milliseid ajutisi lisameetmeid rakendab Sotsiaalministeerium senikaua, kuni automaatne teavitus käivitub?









Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)


Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige