Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetav
Sotsiaalministeeriumi teenistuja

Palun selgitada lastekaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve
menetluse positsiooni KOVi menetlustes.

LasteKS § 38 sätestab KOV üksuse riikliku järelevalve pädevuse kindlate
kriteeriumite osas. Olen oma töös kokku puutunud erinevate tõlgendustega,
kuid LasteKS ei anna ühest vastust:

kas riiklik järelevalve on lastekaitsetöö keskne menetlus, millele
lisandub tavaline haldusmenetlus (sotsiaalhoolekandelise abi määramine)
VÕI tegemist on täiendava menetlusega lastekaitsetöö haldusmenetluse
kõrval.

Selgitan lähemalt.

Lastekaitseseaduse alusel on eri KOVide juristid jõudnud erinevale
lähenemisel. Kahjuks ei toeta ülevõetud lastekaitsetöö metoodika (nt
Turvalisuse märgid) ühest arusaama lastekaitsetöö õigusruumist.

Variant 1. Kogu lastekaitsetöö, v.a sotsiaalkaitseliste hüvitiste
määramine, on riiklik järelevalve.

Lastekaitsetöötaja sekkumine põhineb vajadusel selgitada välja lapse
abivajadus või abivajadust tingivad asjaolud ehk teha järelevalvet, mis
tingib lapse abivajaduse. Üksnes olukord, kus KOV lastekaitsetöötaja
määrab sotsiaalhoolekandelist abi väljub riikliku järelevalve menetlusest,
s.o siis toimub nn tavaline haldusmenetlus.

Variant 2. Riiklik järelevalve on üksnes täiendav menetlus, s.o
lastekaitsetöö (abivajaduse väljaselgitamine) ja sotsiaalhoolekandelise
abi andmine on haldusmenetlus ning teatud juhtudel saab lastekaitsetöötaja
rakendada riikliku järelevalve meetmeid.

Lastekaitsetöös on oluline nn pehme lähenemine, seega ei saa kogu
sekkumine olla riiklik järelevalve, vaid riiklik järelevalve on üksnes
täiendav meede. Lastekaitsetöötaja viib läbi haldusmenetlust (kogub
tõendeid, hindab neid, selgitab välja abivajaduse haldusmenetluses), selle
sees toimub ka vajadusel sotsiaalkaitse hüvitiste pakkumine. Üksnes
vajaduse korral (nt jõulise sekkumise vajaduse korral) teavitab
lastekaitsetöötaja riikliku järelevalve algatamisest ning rakendab
erimeetmeid.

Probleemiks 2. variandi juures on aga see, et lastekaitsetöötaja
haldusmenetluse, v.a sotsiaalkaitseliste hüvitiste määramise menetluse,
eesmärgiks on lapse ja pere seisundi väljaselgitamine ning sekkumine lapse
heaolu ja õiguste kaitseks. Selle lähenemise puhul saaks olla olukord, kus
juriidiliselt oleks ühe pere suhtes samaaegselt kaks sama sisuga (ja
võimalik, et ka kolmas - hüvitised) menetlust.

Palun selgitage Sotsiaalministeeriumi nägemust lastekaitseseaduse
tõlgendusest.

Palun selgitage ka Sotsiaalministeeriumi nägemuse ja lastekaitsetöö
metoodika (Turvalisuse märkide) sobivust õiguslikult. Kas enne metoodika
kasutusele võtmist on seda ka analüüsitud? Kui jah, kas oleks võimalik
mulle analüüs edastada.

Tänan põhjalike selgituste eest, mis aitaks edasi viia lastekaitsetöö
menetluspraktika ühtlustamisele Eestis!

PS. Kasutan saadud vastuseid enda õigusalaste koolituste läbiviimisel
lastekaitsetöötajatele.

Lugupidavalt

Fredy Bogomolov

See e-kiri on mõeldud vaid adressaadile ametialaseks kasutamiseks. Kui te
pole e-kirja adressaat, siis ei tohi te kirjas olevat teavet ilma loata
mingil viisil kasutada. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun
teavitage sellest kohe e-kirja saatjat ja kustutage e-kiri koos kõikide
lisadega.