ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Maret Maripuu

[email protected]

Teie 11.10.2026 nr 1-13/24176-1 Meie 23.10.2026 nr 1.2.-2/26/4116-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Sotsiaalkindlustusameti pöördumise, milles palute

tagasisidet tööandjatele ja teistele lastega töötamist võimaldavatele isikutele koostatud

teabematerjali projektile. Materjali eesmärk on selgitada, millistel juhtudel tuleb inimest

käsitleda lastega töötava isikuna, millal tekib kohustus kontrollida lastega töötamise piirangu

puudumist ning kuidas kontrollikohustust nõuetekohaselt täita.

Esmalt täname, et olete võtnud ette praktilise juhendmaterjali koostamise ning kaasate sellesse ka

Andmekaitse Inspektsiooni. Lastega töötamise piirangu kontrollimise kohustuse selge ja üheselt

mõistetav selgitamine on oluline ka andmekaitse vaatest, kuna kontrollimisega kaasneb

isikuandmete, sealhulgas karistusandmete töötlemine. Sellest tulenevalt esitame järgnevalt mõned

tähelepanekud, mis võiksid aidata materjali andmekaitsealast osa täpsustada.

Terves dokumendis ei ole välja toodud, millisest õigusnormist tuleneb tööandja õigus ja kohustus

lastega töötamise piirangut kontrollida(lastekaitseseaduse § 20 erinevad lõiked). Kuigi

organisatsioonidele, kellele kontrollikohustus laieneb, võib see olla teada, siis on andmekaitse

vaatest oluline selgelt välja tuua ka isikuandmete töötlemise õiguslik alus ning selgitada, et

kontrollida võib neid isikuid, kelle puhul on seaduses sätestatud kontrollimise eeldused täidetud.

Meelespea jätab mõneti ebaselgeks, milliseid andmeid tööandja lastega töötamise piirangu

kontrollimisel tegelikult näeb ja seega töötleb. Saadetud dokumendi 4. lehekülje alguses on

märgitud, et tööandja saab päringu tulemusena üksnes vastuse selle kohta, kas inimesel on lastega

töötamine lubatud või keelatud. Samas kasutatakse hiljem sõnastusi, mille kohaselt puudub

tööandjal üldjuhul vajadus „töödelda või säilitada karistusandmete sisu“ ning et „kontrolli käigus

saadud karistusandmete sisu ei ole tavaliselt vaja säilitada“. Selline sõnastus jätab mulje, et

tööandja saab kontrolli käigus siiski juurdepääsu konkreetsetele karistusandmetele.

Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel avaldatud teabe kohaselt kuvatakse e-toimikus päringu

vastusena, kas isikul on lastega töötamise alaline keeld, ajutine keeld või piirang puudub.

Veebilehel kirjeldatust ei nähtu, et tööandjale kuvataks konkreetse süüteo või määratud karistuse

andmeid (Kelle palkad lastega töötama? Kontrolli tausta.). Seetõttu võiks meelespeas üheselt välja

tuua, milliseid isikuandmeid tööandja päringu tulemusena tegelikult saab ja töötleb. Täpsustada

võiks ka seda, mida mõeldakse meelespeas kasutatud mõiste „karistusandmete sisu“ all.

Juhime tähelepanu ka juba eelnevalt viidatud lausele „Tööandjal puudub üldjuhul vajadus

töödelda või säilitada karistusandmete sisu“. See on andmekaitseõiguslikult ebatäpne, sest

säilitamine on ise isikuandmete töötlemine. Veel enam, ka registrist andmete vaatamine või

nendega tutvumine on juba töötlemine. Seega tekib praegusest sõnastusest väike loogiline

vastuolu: piirangu kontrollimiseks peab tööandja paratamatult andmeid töötlema, sest juba

kontrolli tegemine ise on töötlemistoiming. Mõte, mida tegelikult tahetakse edasi anda, on ilmselt

see, et tööandja ei peaks kontrolli tegemiseks saama ega pärast kontrolli säilitama rohkem

2 (3)

andmeid, kui kontrolli eesmärk nõuab.

Hetkel on juhendis mh selgitatud, et „Kui inimene on elanud või töötanud välisriigis, tuleks temalt

küsida selle kohta teavet ning vajaduse korral kontrollida ka välisriigi karistusandmeid. Eesti

karistusregistrist saadav teave ei pruugi hõlmata kõiki välisriigis toime pandud tegusid või

karistusandmeid“ Juhendis võiks selgemalt eristada inimeselt välisriigis elamise või töötamise

kohta teabe küsimist ning tema karistusandmete kontrollimist. Üldjuhul ei või tööandja

töölesoovijalt nõuda andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi, eelkõige küsimustes, mis

puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu. Praegusel juhul on välisriigis elamise või

töötamise kohta teabe küsimine aga vajalik selleks, et hinnata kas kontrollida tuleb ka välisriigi

karistusandmeid. Sellest ei peaks siiski jääma muljet, et tööandjal on automaatselt õigus nõuda

inimeselt tema enda kohta välisriigi karistusregistri väljavõtte esitamist. Näiteks Eesti

karistusregistri puhul kehtib põhimõte, et isikult endalt on keelatud nõuda tema kohta registris või

registri arhiivis hoitavaid andmeid.Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuidas tuleb toimida välisriigi

karistusandmete puhul ja kas tööandja võib nõuda nende andmete või registriväljavõtte esitamist

inimeselt endalt. Juhendis võiks seetõttu täpsustada, kuidas ja kelle kaudu tuleb välisriigi

karistusandmeid kontrollida.

Teeme veel ühe üldisema tähelepaneku. Andmekaitse Inspektsioon ei ole küll lastekaitseseaduse

väljatöötaja ega anna hinnangut sellele, kas lastega töötamise piirangu kontrollimise kohustus

peaks sisuliselt hõlmama laiemat või kitsamat isikute ringi. Andmekaitse vaatest on aga oluline,

et kontrollikohustuse ulatus oleks tööandjale piisavalt selge, kuna sellest sõltub ühtlasi milliste

töötajate/kandideerijate isikuandmeid on tööandjal õigus ja kohustus kontrolli eesmärgil töödelda.

Tööandja peab suutma kindlaks teha milliste ametikohtade ja tööülesannete puhul seadusest

tulenev kontrollikohustus rakendub ning milliste puhul mitte.

Justiits- ja Digiministeeriumi senisel veebilehel „Kelle palkad lastega töötama? Kontrolli

tausta“ on lastega töötava isiku mõistet selgitatud selliselt, et selle alla kuulub muu hulgas inimene,

kes puutub lapsega vahetult kokku oma töö või kutsetegevuse, ametijuhendi või töö iseloomu tõttu.

Samas on seal sõnaselgelt märgitud, et lastega seotud tööks või teenistuseks ei loeta ametialasid,

kus inimene teenindab tööülesandeid täites teiste seas ka lapsi, näiteks müüjaid ja bussijuhte.

Meelespea praegune sõnastus näib mõnes osas sellest käsitlusest laiem, eelkõige osas, kus

kontrollikohustust seostatakse üldisemalt igasuguse tööülesannetest tuleneva vahetu

kokkupuutega lapsega ning võimalike kontrollitavate isikutena nimetatakse ka

teenindusvaldkonna töötajaid. Seetõttu võiks üle vaadata, kas meelespeas kasutatud käsitlus on

teadlikult senisest selgitusest laiem ning kui jah, siis selgitada täpsemalt millistel juhtudel loetakse

isik lastega töötavaks isikuks ja millistel juhtudel on tegemist üksnes laste teenindamisega muu

tegevuse raames. See annaks tööandjale selgema aluse otsustada, kelle suhtes kontroll teha ja kelle

suhtes mitte ning ühtlasi kindluse, et käitutakse seadusega kooskõlas.

AKI-le esitatud pöördumistest nähtub samuti, et tööandjatel tekib praktikas raskusi selle

hindamisel, millistel juhtudel tuleb inimest käsitada seaduse tähenduses lastega töötava isikuna ja

tema suhtes kontroll läbi viia. Muu hulgas soovivad tööandjad vältida olukorda, kus

karistusandmete päring tehakse töötaja/kandideerija kohta kelle suhtes seadusest tulenev alus

kontrollimiseks tegelikult puudub. Seetõttu aitab lastega töötava isiku võimalikult selge

piiritlemine tagada nii kontrollikohustuse nõuetekohase täitmise kui ka selle, et karistusandmeid

ei töödeldaks põhjendamatult.

Lõpetuseks võiks meelespeas tähelepanu pöörata ka läbipaistvusele. Kuigi IKÜM artikli 14 lõike

5 punkt c näeb ette erandi artiklist 14 tulenevast teavitamiskohustusest juhul, kui isikuandmete

saamine või avaldamine on sõnaselgelt sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses ja selles nähakse

ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks, võiks meelespeas siiski hea

praktikana rõhutada kandideerijate ning töötajate teavitamise olulisust. Eriti olukorras, kus

3 (3)

praktikas ei pruugi kandideerijale või töötajale olla üheselt arusaadav, millistel juhtudel ja miks

tema suhtes lastega töötamise piirangu kontrolli tehakse. Juhendis võib ühe võimalusena välja

tuua, et tööandja võib (kuid ei pea) näiteks juba töökuulutuses märkida, kui ametikohale asumine

eeldab lastega töötamise piirangu puudumise kontrollimist. Nii on kandideerijale juba algusest

peale selge, et enne tööle asumist tehakse vastav kontroll ning väheneb tarbetu kandideerimine

olukorras, kus inimene teab et tema suhtes kehtib vastav piirang.

Rõhutame, et esitatud tähelepanekud lähtuvad meile edastatud materjalist ja meie käsutuses

olevast teabest ning eesmärk on toetada meelespea selgust ja praktilist kasutatavust. Mõne

tõstatatud küsimuse puhul võib olla täiendavaid asjaolusid mis meile esitatud materjalist ei nähtu

ja seetõttu võib puududa vajadus materjali sisuliselt muuta.

Täname veel kord kaasamise eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Geili Keppi

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Maret Maripuu

[email protected]

Teie 11.10.2026 nr 1-13/24176-1 Meie 23.10.2026 nr 1.2.-2/26/4116-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Sotsiaalkindlustusameti pöördumise, milles palute

tagasisidet tööandjatele ja teistele lastega töötamist võimaldavatele isikutele koostatud

teabematerjali projektile. Materjali eesmärk on selgitada, millistel juhtudel tuleb inimest

käsitleda lastega töötava isikuna, millal tekib kohustus kontrollida lastega töötamise piirangu

puudumist ning kuidas kontrollikohustust nõuetekohaselt täita.

Esmalt täname, et olete võtnud ette praktilise juhendmaterjali koostamise ning kaasate sellesse ka

Andmekaitse Inspektsiooni. Lastega töötamise piirangu kontrollimise kohustuse selge ja üheselt

mõistetav selgitamine on oluline ka andmekaitse vaatest, kuna kontrollimisega kaasneb

isikuandmete, sealhulgas karistusandmete töötlemine. Sellest tulenevalt esitame järgnevalt mõned

tähelepanekud, mis võiksid aidata materjali andmekaitsealast osa täpsustada.

Terves dokumendis ei ole välja toodud, millisest õigusnormist tuleneb tööandja õigus ja kohustus

lastega töötamise piirangut kontrollida(lastekaitseseaduse § 20 erinevad lõiked). Kuigi

organisatsioonidele, kellele kontrollikohustus laieneb, võib see olla teada, siis on andmekaitse

vaatest oluline selgelt välja tuua ka isikuandmete töötlemise õiguslik alus ning selgitada, et

kontrollida võib neid isikuid, kelle puhul on seaduses sätestatud kontrollimise eeldused täidetud.

Meelespea jätab mõneti ebaselgeks, milliseid andmeid tööandja lastega töötamise piirangu

kontrollimisel tegelikult näeb ja seega töötleb. Saadetud dokumendi 4. lehekülje alguses on

märgitud, et tööandja saab päringu tulemusena üksnes vastuse selle kohta, kas inimesel on lastega

töötamine lubatud või keelatud. Samas kasutatakse hiljem sõnastusi, mille kohaselt puudub

tööandjal üldjuhul vajadus „töödelda või säilitada karistusandmete sisu“ ning et „kontrolli käigus

saadud karistusandmete sisu ei ole tavaliselt vaja säilitada“. Selline sõnastus jätab mulje, et

tööandja saab kontrolli käigus siiski juurdepääsu konkreetsetele karistusandmetele.

Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel avaldatud teabe kohaselt kuvatakse e-toimikus päringu

vastusena, kas isikul on lastega töötamise alaline keeld, ajutine keeld või piirang puudub.

Veebilehel kirjeldatust ei nähtu, et tööandjale kuvataks konkreetse süüteo või määratud karistuse

andmeid (Kelle palkad lastega töötama? Kontrolli tausta.). Seetõttu võiks meelespeas üheselt välja

tuua, milliseid isikuandmeid tööandja päringu tulemusena tegelikult saab ja töötleb. Täpsustada

võiks ka seda, mida mõeldakse meelespeas kasutatud mõiste „karistusandmete sisu“ all.

Juhime tähelepanu ka juba eelnevalt viidatud lausele „Tööandjal puudub üldjuhul vajadus

töödelda või säilitada karistusandmete sisu“. See on andmekaitseõiguslikult ebatäpne, sest

säilitamine on ise isikuandmete töötlemine. Veel enam, ka registrist andmete vaatamine või

nendega tutvumine on juba töötlemine. Seega tekib praegusest sõnastusest väike loogiline

vastuolu: piirangu kontrollimiseks peab tööandja paratamatult andmeid töötlema, sest juba

kontrolli tegemine ise on töötlemistoiming. Mõte, mida tegelikult tahetakse edasi anda, on ilmselt

see, et tööandja ei peaks kontrolli tegemiseks saama ega pärast kontrolli säilitama rohkem

2 (3)

andmeid, kui kontrolli eesmärk nõuab.

Hetkel on juhendis mh selgitatud, et „Kui inimene on elanud või töötanud välisriigis, tuleks temalt

küsida selle kohta teavet ning vajaduse korral kontrollida ka välisriigi karistusandmeid. Eesti

karistusregistrist saadav teave ei pruugi hõlmata kõiki välisriigis toime pandud tegusid või

karistusandmeid“ Juhendis võiks selgemalt eristada inimeselt välisriigis elamise või töötamise

kohta teabe küsimist ning tema karistusandmete kontrollimist. Üldjuhul ei või tööandja

töölesoovijalt nõuda andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi, eelkõige küsimustes, mis

puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu. Praegusel juhul on välisriigis elamise või

töötamise kohta teabe küsimine aga vajalik selleks, et hinnata kas kontrollida tuleb ka välisriigi

karistusandmeid. Sellest ei peaks siiski jääma muljet, et tööandjal on automaatselt õigus nõuda

inimeselt tema enda kohta välisriigi karistusregistri väljavõtte esitamist. Näiteks Eesti

karistusregistri puhul kehtib põhimõte, et isikult endalt on keelatud nõuda tema kohta registris või

registri arhiivis hoitavaid andmeid.Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuidas tuleb toimida välisriigi

karistusandmete puhul ja kas tööandja võib nõuda nende andmete või registriväljavõtte esitamist

inimeselt endalt. Juhendis võiks seetõttu täpsustada, kuidas ja kelle kaudu tuleb välisriigi

karistusandmeid kontrollida.

Teeme veel ühe üldisema tähelepaneku. Andmekaitse Inspektsioon ei ole küll lastekaitseseaduse

väljatöötaja ega anna hinnangut sellele, kas lastega töötamise piirangu kontrollimise kohustus

peaks sisuliselt hõlmama laiemat või kitsamat isikute ringi. Andmekaitse vaatest on aga oluline,

et kontrollikohustuse ulatus oleks tööandjale piisavalt selge, kuna sellest sõltub ühtlasi milliste

töötajate/kandideerijate isikuandmeid on tööandjal õigus ja kohustus kontrolli eesmärgil töödelda.

Tööandja peab suutma kindlaks teha milliste ametikohtade ja tööülesannete puhul seadusest

tulenev kontrollikohustus rakendub ning milliste puhul mitte.

Justiits- ja Digiministeeriumi senisel veebilehel „Kelle palkad lastega töötama? Kontrolli

tausta“ on lastega töötava isiku mõistet selgitatud selliselt, et selle alla kuulub muu hulgas inimene,

kes puutub lapsega vahetult kokku oma töö või kutsetegevuse, ametijuhendi või töö iseloomu tõttu.

Samas on seal sõnaselgelt märgitud, et lastega seotud tööks või teenistuseks ei loeta ametialasid,

kus inimene teenindab tööülesandeid täites teiste seas ka lapsi, näiteks müüjaid ja bussijuhte.

Meelespea praegune sõnastus näib mõnes osas sellest käsitlusest laiem, eelkõige osas, kus

kontrollikohustust seostatakse üldisemalt igasuguse tööülesannetest tuleneva vahetu

kokkupuutega lapsega ning võimalike kontrollitavate isikutena nimetatakse ka

teenindusvaldkonna töötajaid. Seetõttu võiks üle vaadata, kas meelespeas kasutatud käsitlus on

teadlikult senisest selgitusest laiem ning kui jah, siis selgitada täpsemalt millistel juhtudel loetakse

isik lastega töötavaks isikuks ja millistel juhtudel on tegemist üksnes laste teenindamisega muu

tegevuse raames. See annaks tööandjale selgema aluse otsustada, kelle suhtes kontroll teha ja kelle

suhtes mitte ning ühtlasi kindluse, et käitutakse seadusega kooskõlas.

AKI-le esitatud pöördumistest nähtub samuti, et tööandjatel tekib praktikas raskusi selle

hindamisel, millistel juhtudel tuleb inimest käsitada seaduse tähenduses lastega töötava isikuna ja

tema suhtes kontroll läbi viia. Muu hulgas soovivad tööandjad vältida olukorda, kus

karistusandmete päring tehakse töötaja/kandideerija kohta kelle suhtes seadusest tulenev alus

kontrollimiseks tegelikult puudub. Seetõttu aitab lastega töötava isiku võimalikult selge

piiritlemine tagada nii kontrollikohustuse nõuetekohase täitmise kui ka selle, et karistusandmeid

ei töödeldaks põhjendamatult.

Lõpetuseks võiks meelespeas tähelepanu pöörata ka läbipaistvusele. Kuigi IKÜM artikli 14 lõike

5 punkt c näeb ette erandi artiklist 14 tulenevast teavitamiskohustusest juhul, kui isikuandmete

saamine või avaldamine on sõnaselgelt sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses ja selles nähakse

ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks, võiks meelespeas siiski hea

praktikana rõhutada kandideerijate ning töötajate teavitamise olulisust. Eriti olukorras, kus

3 (3)

praktikas ei pruugi kandideerijale või töötajale olla üheselt arusaadav, millistel juhtudel ja miks

tema suhtes lastega töötamise piirangu kontrolli tehakse. Juhendis võib ühe võimalusena välja

tuua, et tööandja võib (kuid ei pea) näiteks juba töökuulutuses märkida, kui ametikohale asumine

eeldab lastega töötamise piirangu puudumise kontrollimist. Nii on kandideerijale juba algusest

peale selge, et enne tööle asumist tehakse vastav kontroll ning väheneb tarbetu kandideerimine

olukorras, kus inimene teab et tema suhtes kehtib vastav piirang.

Rõhutame, et esitatud tähelepanekud lähtuvad meile edastatud materjalist ja meie käsutuses

olevast teabest ning eesmärk on toetada meelespea selgust ja praktilist kasutatavust. Mõne

tõstatatud küsimuse puhul võib olla täiendavaid asjaolusid mis meile esitatud materjalist ei nähtu

ja seetõttu võib puududa vajadus materjali sisuliselt muuta.

Täname veel kord kaasamise eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Geili Keppi

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel