Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.10.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26278000480

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 15.03.2026

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 26278000480, milles alustati menetlust

26.03.2026 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 1 tunnustel. 05.06.2026 esitati xxxxxx

xxxxxxx-le kahtlustus alaealise kannatanu xxxxxx xxxxxxx kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt

selles, et tema 15.03.2026 kella 00.15 paiku xxxxx linnas xxxxxx xx xx maja juures lõi xxxxxx

xxxxxx-i ühe korra parema rusikas käega vastu vasakut põsesarnapiirkonda, misjärel surus kannatanu

enda keharaskusega asfaldile maha, lohistas teda mööda asfalti, tõstis maast õhku ning lõi seejärel

kannatanu vastu maad. Oma sellise tegevusega põhjustas xxxxxx xxxxx kannatanule xxxxxx

xxxxxxx-e füüsilist valu ja marrastuse paremale põlvele.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: xxxxx xxxxxxx-le esitatud süüteoteate ja selle lisade (sealhulgas

kiirabikaardi), kannatanu xxxxxx xxxxxx-i ja tema seadusliku esindaja ütluste, tunnistajate xxxxx

xxxxxx-e ja xxxxxxxx xxxxxxxxx ütluste, politsei andmebaasist pärit juhtumi kokkuvõtte,

Häirekeskuse kõne salvestise ja selle vaatlusprotokolli, xxxxxx xxxxxx-e poolt uurijale edastatud

turvakaamera salvestiste ja nende vaatlusprotokolli, kannatanu seadusliku esindaja telefonist uurija

poolt tehtud fotodega xxxxxx xxxxxx-i vigastuste kohta ja nende vaatlusprotokolli ning kahtlustatava

xxxxxx xxxxxx-e ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxxx xxxxxx-e poolt vägivallateo

toimepanemine kannatanu xxxxxx xxxxxx-i suhtes.

Kannatanu xxxxxx xxxxxx-i ütlustest nähtub, et 14.03.2026 tekkis tal tüdruksõbra xxxxxxxx

xxxxxxxxx-ga viimase elukohas tüli, mille käigus xxxxxxxx xxxxxxxx karjus tema ning enda ema

xxxxx xxxxxx-e peale, tõukas kannatanut, loopis viimase asju majast välja ning palus tal enda juurest

lahkuda. Kannatanu oligi lahkumas, kuid xxxxx xxxxxx esialgu takistas seda, leides, et mõistlikum

on neil asjad omavahel selgeks rääkida. Kannatanu sõnul ilmus ühel hetkel välja xxxxxxxx

xxxxxxxx-e kasuisa xxxxxx xxxxxx, kes haaras kannatanul rinnust kinni, surus ta välisuksest eemale

väravani ning tõukas sealt edasi tänavale. Tänaval lõi xxxxxx xxxxxx kannatanut parema rusikas

käega vastu nägu, surus kannatanu maha, lohistas teda mööda asfalti ning tõstis ta rinnust kinni hoides

maast õhku ja lõi seejärel kannatanu vastu maad. Kannatanul rebenes kirjeldatud tegevuse käigus

jope, tema põlv sai marrastada ning ta tundis valu näo- ja seljapiirkonnas. Vahetult pärast juhtunut

helistas kannatanu Häirekeskusele ning teatas, et teda löödi rusikaga näkku ja lohistati mööda maad,

kannatanu kaebas valu üle lõua- ja peapiirkonnas ning märkis, et tema jope on katki.

Kiirabikaardi kohaselt oli kannatanu xxxxxx xxxxxx kiirabi saabumisel teadvusel, adekvaatselt

kontaktne ja orienteeritud, tema elulised näitajad olid normis ning objektiivsel läbivaatusel

traumatunnuseid ei tuvastatud. Kannatanu avaldas, et tüdruksõbra kasuisa lohistas teda mööda maad

ning ta sai löögi lõuapiirkonda. Kannatanu kaebas peavalu, talle manustati valuvaigisteid ning

hospitaliseerimist vajalikuks ei peetud. Samal päeval mõni hetk hiljem kannatanu seadusliku esindaja

poolt tehtud fotodega on fikseeritud, et xxxxxx xxxxxxxl oli nähtav marrastus põlvel.

2

Kahtlustatava xxxxxx xxxxxx-e poolt uurijale edastatud turvakaamera salvestised kinnitavad, et enne

xxxxxx xxxxxx-e sekkumist toimus xxxxxx xxxxxx-i ja xxxxxxxx xxxxxxxxx vahel konflikt, mille

käigus xxxxxx xxxxxx tõukas xxxxxxxx xxxxxxxx-t maja suunas. Järgnevalt on salvestiselt näha,

kuidas xxxxxx xxxxxx ja xxxxxx xxxxxx on mõlemad juba tänaval. Xxxxxx xxxxxx tõuseb maast

püsti ja astub kaks sammu xxxxxx xxxxxx-e suunas. Selle peale xxxxxx xxxxxx pöörab ümber,

läheneb xxxxxx xxxxxxx-le, haarab temast kinni ja tõukab või tõmbab viimase maha. Xxxxxx xxxxxx

lohistab xxxxxx xxxxxxx-i maas ning riietest kinni hoides tõstab ta hetkeks kõrgemale ja laseb

seejärel lahti.

Tunnistaja xxxxxxxx xxxxxxxx on kinnitanud, et tema ja xxxxxx xxxxxxx-i vahel toimus tüli.

Tunnistaja sõnul hakkas xxxxxx xxxxxxx häält tõstma ja loopis asju, mispeale läks ka tunnistaja

endast välja. Toimus karjumine ning enne xxxxxx xxxxxx-e sekkumist ka tunnistaja ja xxxxxx

xxxxxxx-i vahel vastastikune tõuklemine. Selle peale tuli teiselt korruselt alla xxxxxx xxxxxx, kes

tunnistaja sõnade kohaselt võttis xxxxxx xxxxxxxx-l jopest kinni, tõukas ta majast ja aiast välja ning

viskas tema koti prügikasti. Seepeale hakkas xxxxxx xxxxxxx tunnistaja kasuisaga „haukuma“ ning

nende vahel läks füüsiliseks. Tunnistaja sõnul hakkasid nad üksteise suunas rusikatega vehkima ning

mingil hetkel oli xxxxxx xxxxxxx selili või külili maas, ta võis tunnistaja hinnangul haiget saada.

Pärast seda kui xxxxxx xxxxxxx pikali kukkus eemaldus tunnistaja meelest xxxxxx xxxxxx koheselt

temast ja läks tuppa. Xxxxx xxxxxx antud ütluste kohaselt vahetult tänaval toimunut ei näinud, kuid

xxxxxx xxxxxx ütles talle hiljem, et oli võtnud xxxxxx xxxxxxxx-l „natist kinni“ ja ta tänavale

tõstnud.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx on enda ülekuulamisel möönnud, et võttis xxxxxx xxxxxxxx-l riietest

kinni, lükkas ta majast ja aiast välja ning surus viimase spordikoti prügikonteinerisse. Kahtlustatav

on andnud selgitusi, et kuulis tüli ja nägi kaamerast, kuidas xxxxxx xxxxxxx tõukas jõuliselt

xxxxxxxx xxxxxxxxx. Seetõttu otsustas ta sekkuda. Kahtlustatava sõnul sõimas lükkamise ajal

xxxxxx xxxxxxx teda roppustega ning üritas uuesti aeda siseneda. Kahtlustatav leiab, et xxxxxx

xxxxxxx käitus nende kodus lugupidamatult ja ebaviisakalt.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxxxx-e suhtes

on võimalik lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid.

KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada

menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale

KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04).

Käesolevas kriminaalasjas on xxxxxx xxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär,

millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel

võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja

suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et xxxxxx

xxxxxxx-i ja xxxxxx xxxxxx-e vahelise füüsilise konflikti puhul oli tegemist ühe lühiajalise ja

situatiivse episoodiga, millele eelnes kannatanu ja xxxxxxxx xxxxxxxx-e valjuhäälne konflikt

kahtlustatava kodus, asjade loopimine ning videosalvestise järgi kannatanu füüsiline tõuge xxxxxxxx

xxxxxxxx-e suhtes. Xxxxxx xxxxxx sekkus olukorda pärast seda, kui tema kodus viibinud väikesed

lapsed olid lärmi tõttu ärganud ning ta täheldas xxxxxx xxxxxxx-i poolt xxxxxxxx xxxxxxxx-e

füüsilist lükkamist. Ta ei pidanud sellist käitumist enda kodus õigeks. Need asjaolud ei õigusta

3

järgnenud füüsilist sekkumist ega muuda tema süüd füüsilise jõu kasutamisel alaealise suhtes

olematuks. Küll aga vähendavad need asjaolud teo kavandatust ja näitavad, et vägivald tekkis

ootamatult eskaleerunud konflikti käigus. Seda toetavad ka tunnistaja xxxxxxxx xxxxxxxx- ütlused.

Seejuures on xxxxxxxx xxxxxxxx avaldanud, et ka xxxxxx xxxxxxx käitus ise sõnades ründavalt

xxxxxx xxxxxxx-ga ning et nad mõlemad hakkasid üksteise suunas rusikatega vehkima. Kahtlustatav

xxxxxx xxxxxx ei eita täielikult toimunut. Ta mõistab täna, millises osas on ta ise valesti käitunud

ning et selline olukorra lahendamine ei olnud õige. Xxxxxx xxxxxx-e poolt toimepandud teo puhul

ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed.

Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxxx xxxxxx-e tegevuses väiksemale süüle.

Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma

teo keelatuse osas ning väljendanud, et tal on kahju.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad

kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxxx xxxxxxx-le

esitatud kahtlustus ühes episoodis xxxxxx xxxxxxx-i kehalises väärkohtlemises. Xxxxxx xxxxxxx-l

puuduvad kehtivad kriminaal- või väärteokaristused. Teda ei ole varem vägivallakuritegude

toimepanemise eest karistatud. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest

vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu.

Kriminaalasjas puuduvad viited ka selle kohta, et xxxxxx xxxxxx oleks varasemalt xxxxxx xxxxxxx-

ga vägivaldselt käitunud. Tegemist oli ühekordse olukorraga, seejuures on tema poolt tarvitatav

vägivald olnud lühiajaline ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Tänaseks xxxxxx xxxxxx ja xxxxxx

xxxxxxx enam kokku ei puutu. Samuti on xxxxxx xxxxxxx koos enda seadusliku esindajaga

loobunud tsiviilhagi esitamisest. Seega ei esine kriminaalasja materjalide pinnalt sellist kannatanu

jätkuvat kaitse-, ravi- või abivajadust, mis eeldaks kriminaalmenetluse jätkamist. Kuigi teo

toimepanemise juures viibis ka alaealine xxxxxxxx xxxxxxxx, ei nõua prokuröri hinnangul ka tema

huvid eelnevalt mainitud põhjustel kriminaalmenetluse jätkamist. Xxxxxxxx xxxxxxxx on küll

öelnud, et tema kasuisa käitumine ei olnud parim lahendus, kuid ta saab aru, miks viimane selliselt

reageeris (tema kodus karjuti ja laamendati). Xxxxxxxx xxxxxxxx-e sõnul on xxxxxx xxxxxx

igapäevaselt rahulik inimene.

Eeltoodust tulenevalt ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxxxx-e edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles

kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku

kriminaalkorras karistamine. Indrek Kikkase edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata

vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale

käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000480 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxxxx xxxxxx hüvitama 5 (viie) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 22.10.2026-22.03.2027, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud

õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 266,35 eurot (kakssada kuuskümmend

kuus eurot ja kolmkümmend viis senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis

märgitud arveldusarvele.

- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxxxx xxxxxx hüvitama 2 (kahe) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 22.10.2026-22.12.2026, kannatanule xxxxxx xxxxxxxx-le kuriteoga tekitatud

4

kahju summas 16 (kuusteist) eurot. Makse tuleb teha xxxxxx xxxxxxx-i arveldusarvele. Makse

sooritamist kinnitava dokumendi peab xxxxxx xxxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt

22.12.2026 e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu.

- KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel on xxxxxx xxxxxx kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 22.10.2026-22.04.2027, tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd.

Üldkasuliku töö tundide sooritamise koha määrab Tallinna Vangla Tartu

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik.

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 22.10.2026-

22.10.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS §

202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Häirekeskuse kõne salvestis ja

kahtlustatava poolt edastatud turvakaamera salvestised, mis asuvad prokuratuuri infosüsteemis, jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

6.Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxxx xxxxxx-e andmed kantud

andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed

kustutamata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt osutatud õigusabi teenus

summas 266,35 eurot tasumine on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega xxxxxx

xxxxxxx-le kohustuseks.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxxxxx xxxxxxx-le. Koopia määrusest saata süüteoteate esitajale xxxxx xxxxxxx-e,

alaealisele kannatanule xxxxxx xxxxxxx-le, tema seaduslikule esindajale xxx xxxxxx-le ning

kahtlustatava kaitsjatele vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale ja Eve Lainele (Laine).

9. Koopia määrusest edastada teadmiseks Tervisekassale ja xxxxxx xxxxxxx-le teenuse osutamiseks

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonda ([email protected]). Kohustada

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonda andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja

saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada xxxxxx xxxxxxx-le määratud kohustuse (ÜKT)

täitmisest.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kersti Kohal

abiprokurör

5

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)