Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Teie 19.08.2026 nr 6-2/9022

Meie 23.10.2026 nr 9.3-1/26/6482-2

Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu

eelnõu avalikustamine

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) eelnõu avalikustamisest.

Lagedi kandi üldplaneering algatati Rae Vallavolikogu 19.05.2020 otsusega nr 117 ligikaudu

2500 ha suurusel alal Lagedi alevikus ja selle ümbruses asuvates külades. Planeeringuga

hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna linna vaheline administratiivpiir,

idapiiriks Rae valla ja Raasiku valla vaheline administratiivpiir ning lõunapiiriks Tuulevälja

küla administratiivpiir, Rae peakraav ja Kalmari tee. Planeeringusse on haaratud Lagedi alevik

ning selle ümbruses asuvad Kopli küla, Kadaka küla, Tuulevälja küla, Soodevahe küla, Ülejõe

küla ja Koplimetsa küla nende administratiivpiirides ning osaliselt Karla küla ja Vaskjala küla.

Üldplaneeringu eesmärgiks on Lagedi kandi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine, mis on aluseks omavalitsuse maakasutuse ja ehitustingimuste

seadmisele ning muudele planeerimisseaduse § 75 toodud ülesannete täitmisele. Üldplaneeringu

eesmärk on täpsustada kehtiva Rae valla üldplaneeringu lahendusi Lagedi kandis ning

kujundada piirkonna ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted. Paralleelselt üldplaneeringuga

koostamisega toimub keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

Amet on tutvunud Rae valla kodulehel asuvate üldplaneeringu materjalidega ning juhib

tähelepanu järgnevale:

1. Üldplaneeringu KSH aruandes on kirjutatud: „Asulate keskustes tuleb reeglina müra

normväärtuste rakendamisel lähtuda III kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud

ja ühiskasutusega hooned, kui ka kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest.

Sealjuures võib tiheasustusalal müra normtaseme kategooria määratlemisel kohati olla

asjakohane keskuseala (III kategooria) käsitlemine laiemalt kui ainult üldplaneeringu

maakasutuse juhtfunktsiooniga määratud (ning kitsamalt piiritletud) keskuseala piirides.“

Amet tuletab meelde, et atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 57 kohaselt

määratakse mürakategooriad üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe järgi ning seetõttu

peab mürakategooria määratlemine lähtuma üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarbest. Amet rõhutab, et juhtotstarvete muutmisesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt

ning selliste otsuste vastuvõtmisel tuleb teostada põhjalik kaalutlus, kuna sellest sõltub

otseselt piirkonnas lubatud müratase ning seeläbi ka inimeste heaolu.

2(4)

2. Amet juhib tähelepanu, et üldplaneeringuga nähakse ette mitmete olemasolevate elamumaa

juhtotstarbega alade muutmine äri-, tootmis- või keskuse maa-aladeks, sealhulgas Tallinna

ringtee äärsetel aladel ja Lagedi kavandatava keskuse piirkonnas. Juhtotstarbe muutmisega

võib kaasneda alale kohaldatava mürakategooria ning sellest tulenevalt müra normtasemete

muutumine. Seetõttu peab planeeringulahendus üheselt selgitama, kuidas käsitletakse

olemasolevat müratundlikku maakasutust aladel, millele määratakse üldplaneeringuga

senisest erinev juhtotstarve, ning kuidas tagatakse olemasolevate elanike tervist toetava

elukeskkonna säilimine kuni kavandatud maakasutuse tegeliku elluviimiseni.

3. Üldplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Ühiskondliku hoone maa (AA) on eelkõige

koolide, lasteaedade või ametiasutuste alune maa ja asub elamualade piirkondades või

keskuseala ligiduses. Ühiskondlikult kasutatavad hooned on hea elukeskkonna ja kogukonna

loomulik osa.“. Hetkel on ühiskondliku hoone maa-ala määratletud (üldplaneeringu KSH

aruande tabel 8-5) IV kategooria alana, mistõttu kehtivad alale kõige leebemad müranormid.

AÕKS § 57 määratleb muuhulgas haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse

maa-alad II mürakategooriaga alana. Eelnevast tulenevalt soovitab amet määrata taolistele

aladele II mürakategooria.

4. Alates 20.04.2026 kehtiva AÕKS § 56 lõike 2¹ kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust

müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse

juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. AÕKS § 56 lõike 2³ kohaselt

võib planeeringu koostamise korraldaja müra sihtväärtuse asemel lähtuda müra

piirväärtusest, kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.

Üldplaneeringu lahenduses ja selle rakendamise tingimustes tuleb seetõttu selgelt eristada

olukordi, kus tuleb lähtuda müra sihtväärtusest, ning olukordi, kus esineb AÕKS § 56 lõikes

2³ sätestatud alus müra piirväärtusest lähtumiseks.

5. Uute müratundlike alade kavandamine ei tohiks tugineda üksnes üldplaneeringu koostamise

raames valminud mürakaardile. Mürast oluliselt mõjutatud piirkondades tuleks enne

müratundliku maakasutuse kavandamist detailplaneeringu etapis koostada asukohapõhine

mürahinnang. Mürahinnangu tulemuste põhjal tuleb määrata vajalikud maakasutuslikud,

planeeringulised, ehituslikud ja tehnilised leevendusmeetmed ning tagada AÕKS-i ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

nõuete täitmine.

6. Üldplaneeringus toodud 100 ja 300 meetri suurused soovituslikud kaugused raudteest ja

riigimaanteest ei tohi kujuneda automaatseks müratundliku maakasutuse sobivuse

kriteeriumiks. Müra levik sõltub muuhulgas liiklussagedusest, raskeliikluse osakaalust,

rongiliikluse iseloomust, sõidukiirusest, maastikust, hoonestusest ning olemasolevatest ja

perspektiivsetest liikluskoormustest. Seetõttu peab müratundliku maakasutuse sobivus

lähtuma asukohapõhisest mürahinnangust ja kohaldatavate müra normtasemete täitmisest.

7. KSH täiendavate soovituste all müraaspektiga arvestamiseks on muuhulgas kirjutatud:

„Hoonete välispiirde heliisolatsioonile (juhul kui teepoolsel õuealal aktsepteeritakse

kõrgemat mürataset ning head tingimused tagatakse eelkõige siseruumides)“. Eeltoodud

sõnastusest võib jääda ekslik mulje, nagu võiks hoone teepoolsele õuealale kohaldada hoone

teepoolsele välispiirdele ette nähtud leebemat normtaset. KeM määruse nr 71 lisa 1 kohaselt

on hoone teepoolsele välispiirdele sätestatud erand kohaldatav välispiirdele, mitte üldiselt

kinnistu teepoolsele õuealale. Taolist lähenemist toetab ka KeM määrus nr 71 seletuskiri,

kus kirjutatakse: "Seega eri huvide ja õiguste tasakaalustamiseks on mõistlik sarnaselt

määrusele nr 42 kehtestada ka edaspidi teealaga piirnevatel kinnistutel hoonete teepoolsel

välispiirdel (fassaadil) leebemad normtasemed kui kinnistu teistel aladel.".

3(4)

8. KSH täiendavate soovituste all müraaspektiga arvestamiseks kirjutatud lisaks järgmist:

„Tallinna ringtee ja Lagedi-Jüri tee vahelisel alal on ette nähtud ulatuslik „väikeelamu

maa-ala“, mille läänepoolses osas ei ole Tallinna ringteelt lähtuva liiklusmüra tõttu

täielikult tagatud head tingimused elamuarenduseks. Liikluskoormuste suurenemise korral

laieneb ebasoodne ala veelgi Lagedi-Jüri tee suunas. Soovitatav on kaaluda, kas

elamuarendus Tallinna ringtee suunal on vajalik.“.

Amet nõustub KSH aruandes esitatud seisukohaga, et kõnealuses piirkonnas tuleb

täiendavalt kaaluda elamuarenduse sobivust ning leiab, et uute müratundlike alade

kavandamist mürast oluliselt mõjutatud piirkondadesse tuleks võimaluse korral vältida.

Juhul kui vältimine ei ole võimalik, siis tuleb müratasemeid põhjalikult hinnata ja kavandada

leevendavaid meetmeid hinnates sh nende efektiivsust.

9. Üldplaneeringu materjalides käsitletakse peamiselt liiklus- ja tööstusmüra. Amet juhib

tähelepanu, et lisaks neile võivad elukeskkonna müratingimusi olulisel määral mõjutada

hoonete ventilatsiooni-, jahutus-, kütte- ja muud tehnoseadmed, soojuspumbad, kauba

laadimine, äri- ja kaubandustegevus, autopesulad, parklad ja manööverdusalad ning muud

kohalikud müraallikad. Ainult liiklus- ja tööstusmürale keskendumine võib jätta olulised

müraallikad tähelepanuta. Üldplaneeringus tuleks seetõttu pöörata tähelepanu ka selliste

müraallikate paigutamisele ja nende võimalikule mõjule olemasolevale ning kavandatavale

müratundlikule maakasutusele. Nimetatud müraallikate kavandamisel tuleb tagada KeM

määruses nr 71 sätestatud müra normtasemete järgimine olemasolevatel ja kavandatavatel

müratundlikel aladel.

10. Üldplaneeringu KSH aruandes on kirjutatud: „Lennuliiklusega kaasneva müra võimaliku

häiriva mõjuga tuleb uute elamute kavandamisel seega arvestada ning näiteks hoonete

kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid, mis vähendavad lennuliikluse müra mõju

hoonete siseruumides. Välisõhus on lennumüra vähendamise meetmete rakendamine

keeruline ning meetmeid saab rakendada ainult müra tekkekohas, nt lennuprotseduuride

ümberkorraldamise kaudu, ajaliste piirangute rakendamisel või tehnoloogia muutmisel

(vaiksemad lennukid ja lennuprotseduurid).“.

Amet soovitab lennuliiklusest oluliselt mõjutatud piirkondades müratundlike hoonete

kavandamisel läbi viia mürataseme mõõtmised, et hinnata muuhulgas lennusündmustega

kaasnevaid maksimaalseid müratasemeid ning määrata seeläbi hoonete välispiiretele

asjakohane heliisolatsioon.

11. Raudtee lähedusse müratundlike hoonete kavandamisel tuleks samuti välja selgitada rongide

möödumisega kaasnevad maksimaalsed müratasemed ning arvestada tulemusi hoonete

välispiirete heliisolatsiooni määramisel.

12. Materjalides on vibratsiooni käsitletud eeskätt rööbastranspordi kavandamisel. Amet juhib

tähelepanu, et uute müratundlike hoonete kavandamisel olemasolevate ja perspektiivsete

raudteede mõjualasse tuleb arvestada ka raudteeliiklusest tuleneva võimaliku vibratsiooniga.

Kui asukoha või kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt võib esineda oluline

vibratsioonihäiring, tuleb vibratsiooni mõju edasise planeerimise või projekteerimise käigus

hinnata ning vajaduse korral kavandada asjakohased leevendusmeetmed. Hindamisel tuleb

arvestada sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ sätestatud nõuetega.

13. Amet on seisukohal, et mürahäiringute ennetamisel tuleb esmajoones vältida müraallikate ja

müratundliku maakasutuse kõrvuti kavandamist ning jätta nende vahele võimalikult suur

puhverala. Kaitsehaljastuse müra leevendavat mõju ei tohi üle hinnata, kuna kitsas või hõre

kõrghaljastusriba toimib eelkõige visuaalse eraldajana. Müra vähendamiseks tuleb eelistada

madalama müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika sobivat paigutust,

varjestamist, müra leviku suunamist müratundlikest aladest eemale või müratõkete rajamist.

4(4)

Kavandatud meetmete tõhusust tuleb vajaduse korral hinnata modelleerimise või

kontrollmõõtmistega.

14. KSH peatükis 8.3.1 Keskkonnamüraga seonduvad mõjud ja peatükis 9. Leevendavad

meetmed on kirjutatud: „Üksikjuhtumitega kaasnevate müraprobleemide lahendamisel tuleb

järgida tavaprotseduuri: kaebuse esitamine Terviseametile, kontrollmõõtmiste teostamine

ning vajadusel ettekirjutuste koostamine ning müra vähendamise meetmete rakendamine.

Kui Terviseamet tuvastab mõõtmiste teostamisel normtasemete ületamise, on selle

tagajärjeks näiteks ettekirjutus või nõue rakendada müravastaseid meetmeid.“.

Amet juhib tähelepanu, et ka kohalikul omavalitsusel on kindel roll teatud mürakaebuste

lahendamisel ning eeltoodud kirjeldus kõigi mürakaebuste edastamisest ametile ei ole

asjakohane.

15. Üldplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda

pinnase radoonisisalduse uuringu läbiviimist detailplaneeringu koosseisus, kuni puudub

kogu valda või piirkonda hõlmav täpsem uuring.“.

Arvestada tuleb asjaoluga, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Asjakohaste

radoonikaitsemeetmete kavandamiseks on soovitatav planeeritaval alal teostada

radoonitaseme mõõtmised. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tagada radooniohutu

sisekeskkond, lähtudes EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“ põhimõtetest.

16. Uute tänavate, kergliiklusteede, parkide, väljakute, spordi- ja puhkealade ning hoonete

valgustuse kavandamisel tuleks tähelepanu pöörata liigse ja tarbetu valgustamise ning

valguse eluruumidesse ja puhkealadele levimise vältimisele. Võimaluse korral võiks

eelistada vajaduspõhist valgustust, mis tagab liiklus- ja kasutusohutuse, kuid aitab

vähendada tarbetut valgusreostust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]