| Dokumendiregister | Riigikohus |
| Viit | 6-6/26-12-4 |
| Registreeritud | 22.10.2026 |
| Sünkroonitud | 27.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 6-6/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
| Vastutaja | Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse
muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (920 SE) kohta.
Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (920 SE) kohta
Teie 15.10.2026 nr
Meie 22.10.2026 nr 6-6/26-12
Riigikohtu arvamus1 riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (920 SE) kohta
Eelnõuga on kavas lisada RSVS § 32 lg-sse 1 p 11, mis välistaks riigisaladuse juurdepääsuloa andmise
inimesele, kellel on sellise välisriigi kodakondsus, milles viibimise kohta kehtib RSVS § 19 lg-s 2
sätestatud teatamiskohustus. See kehtib ka nende inimeste kohta, kellel on lisaks Eesti kodakondsusele
niisuguse välisriigi kodakondsus. Kavandatav norm on imperatiivne, st ei anna võimalust selle
rakendajale konkreetse juhtumi asjaolusid kaaluda. Niisugusel normil on legitiimne eesmärk ja
tõenäoliselt on see enamikul juhtudel proportsionaalne. Sellegipoolest tuleb märkida, et võib esineda
juhtumeid, mil teatamiskohustusega välisriigi kodakondsusest loobumine pole kas praktiliselt võimalik
välisriigi tehtavate takistuste tõttu või pole sellist võimalust välisriigi õiguses üldse ette nähtud.
Kui inimene on lisaks Eesti kodakondsusele saanud sellise välisriigi kodakondsuse sünniga, võib
kavandatav RSVS § 32 lg 1 p 11 mõnikord intensiivselt riivata sellise Eesti kodaniku põhiseaduse § 29
lg-s 1 ette nähtud õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Seepärast tuleks enne
kõnealuse normi kehtestamist hinnata, kas saavutatav tulemus on kõigil juhtumitel proportsionaalne
või peaks haldusorganile ette nägema võimaluse konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võtta (sellisel
juhul tuleks norm sätestada RSVS § 32 lg-s 2). Praegu on Riigikogu menetluses kodakondsuse seaduse
jt seaduste muutmise eelnõu 932 SE, millega täiendataks KodS § 29 lg-ga 3. Selle järgi ei saaks inimest
lugeda Eesti kodakondsuse kaotanuks lugenuks teise riigi kodakondsuse olemise tõttu juhul, kui ta ei
ole "sünniga omandatud muu riigi kodakondsust vormistanud". Ilmselt oleks asjakohane näha sarnane
erisus ette ka RSVS § 32 lg 1 p-s 11 isegi siis, kui see jääb imperatiivselt kohaldatavaks sätteks.
1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ettepanekute küsimine 920 SE kohta riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (920 SE) | 15.10.2026 | 6 | 6-6/26-12-3 | Sissetulev kiri | riigikohus | Riigikogu põhiseaduskomisjon |