AS EMAJÕE VEEVÄRK ÜHISVEEVÄRGI JA ‑KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Sissejuhatus

1.1. AS Emajõe Veevärk (edaspidi vee-ettevõtja), registrikoodiga 11044696, on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes varustab tarbijaid joogiveega kuni liitumispunktini ning võtab liitumispunktis vastu tarbija reo- või sademevee ja vajaduse korral puhastab selle.

1.2. Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus AS Emajõe Veevärk on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.

1.3. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde hankimisel ja tegemisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1.6. Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-ga seotud tööd.

2. Mõisted

2.1. Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud ühendustasuga.

2.2. Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK arendamise kulud. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vaata punkt 3.4 valemit).

2.3. Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 13 sätestatud ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega seostatav piirkond.

2.4. Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha keskmine vooluhulk (kuupmeetrit ööpäevas), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu. Tarbimiskoha keskmise vooluhulga määramisel lähtutakse muuhulgas tarbimiskohas olemasolevate või sinna planeeritud leibkondade arvust.

2.5. Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.

2.6. Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud keskmiste vooluhulkade summa (kuupmeeter/ööpäevas).

2.7. Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu).

2.8. Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9. Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1. Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.

3.2. Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga võivad muuhulgas olla: projekteerimiskulud, projektijuhtimise kulud, omanikujärelevalve kulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised ja muud kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.

3.3. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (Euroopa Liidult, Eesti riigilt ja teistelt rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud investeeringuid.

3.4. Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = AK / X × X₁ + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

X₁ – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha keskmine ööpäevane vooluhulk (m³/d);

X – summaarne liitumistasu arvestusalus (m³/d).

3.5. Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis jagatakse piirkondade-ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent) proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga seotud arenduspiirkondade tarbimiskohtade keskmiste vooluhulkade summaga (m³/d).

3.6. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks joogiveepuhasti, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt liitumistasu summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate keskmiste vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate keskmiste vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1. Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.

4.2. Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni põhivara

akumuleeritud kulum, see tähendab, et tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.

5. Lõppsätted

5.1. Metoodikas reguleerimata küsimustes lähtutakse kehtivatest õigusaktidest.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

26.10.2026 nr 9-3/2026-048

AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika kooskõlastamine

AS Emajõe Veevärk taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning otsustab metoodika

täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel

(ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika“ kolmel leheküljel.

Liina Kalm

[email protected]

2 (7)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu

arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23

sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust kaheteistkümnes vallas: Elva vallas, Jõgeva vallas, Kambja

vallas, Kastre vallas, Luunja vallas, Mustvee vallas, Nõo vallas, Peipsiääre vallas, Räpina vallas,

Tartu vallas, Vinni vallas ja Setomaa vallas.

AS Emajõe Veevärk soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS

§ 21 lg 3 tulenevalt esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab AS Emajõe Veevärk metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks

ÜVVKS-s kajastatu.

2. Menetlusosaline

AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Sõbra

tn 56) põhitegevusalaks äriregistri andmetel on kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning

lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus ja muu mujal liigitamata teenindus.

3. Menetluse käik

11.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Emajõe Veevärk taotlus metoodika

kooskõlastamiseks.

14.09.2026 soovis Konkurentsiamet selgitusi metoodikas esitatu kohta ning andis juhised

metoodika täiendamiseks.

21.09.2026 esitas AS Emajõe Veevärk selgitused ja korrigeeritud metoodika.

15.10.2026 esitas Konkurentsiamet AS-ile Emajõe Veevärk ettepanekud metoodika

korrigeerimiseks.

20.10.2026 esitas AS Emajõe Veevärk korrigeeritud metoodika ning soovis selgitusi ameti

15.10.2026 kirjas toodu kohta.

21.10.2026 esitas Konkurentsiamet AS-ile Emajõe Veevärk soovitud selgitused ning täiendavad

ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.

22.10.2026 esitas AS Emajõe Veevärk korrigeeritud metoodika. Samal päeval palus amet

metoodika ka allkirjastada.

23.10.2026 esitas AS Emajõe Veevärk digitaalselt allkirjastatud metoodika.

3 (7)

AS Emajõe Veevärk kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Sissejuhatus

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

5. Lõppsätted

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.

4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Punktis 1.1. esitatud sõnastust peab

Konkurentsiamet põhjendatuks tuginedes ÜVVKS § 6 lg 1, milles on sätestatud, et vee-

ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks. ÜVVKS § 10 lg 1 järgi on ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenus (ka veeteenus) tarbija joogiveega varustamine kuni

liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse

korral puhastamine. Lisaks on AS Emajõe Veevärk täpsustanud, et on vee-ettevõtjaks

määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt, mis on tõene informatsioon (vt otsuse p 1).

4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Liitumistasu on õigus võtta vaid

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on

põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid

nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.3. kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja

tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes.

4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse

§ 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate

tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud

riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja

läbipaistvatel alustel.

4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5:Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid

tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise

põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.6: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda

tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi

muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal

kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine (ÜVVKS § 22 lg 6). Konkurentsiamet peab

4 (7)

põhjendatuks metoodika punktis 1.6. kajastatut, kuna see annab tarbijale selguse, milliste

põhimõtete järgi arvutatakse liitumistasu liitumispunkti likvideerimisel või tarbimiskoha

liitumistingimuste muudatustega seotud ümberehitustöödel.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1:Arendamiskomponent on üks liige

liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20

lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis

on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22

lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent

kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks

ÜVK-ga. Samas ei tohi kulu üheaegselt sisalduda arendamiskomponendis ja olla kaetud

ühendustasuga.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.2: Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus

sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste teine

lause kirjeldab sõnadega liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.3:Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.3. põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on läbivalt kasutusel ning ÜVK-d

arendatakse üldjuhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi (ÜVVKS § 16

lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Liitumistasu sisaldab

arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu

peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on

oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse)

määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa

arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.

Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas

ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on AS Emajõe Veevärk arendamiskomponendi jagamise alusena ehk

liitumistasu arvestusalusena näinud ette keskmise vooluhulga liitumispunktis ühikuga

kuupmeetrit ööpäevas ehk m³/d.

AS Emajõe Veevärk selgitusel väljendab keskmine vooluhulk m³/d kõige paremini

tarbimiskoha keskmist veevajadust ööpäevas. Lisaks on vee-ettevõtja selgitanud, et

tarbimiskoha vooluhulk määratakse liituja esitatud andmete, tarbimiskoha kasutusotstarbe

ja prognoositava tarbimise alusel. Seega ei mõõdeta keskmist ööpäevast vooluhulka eraldi,

vaid see arvutatakse või määratakse olemasolevate andmete põhjal ning lähtutakse

muuhulgas tarbimiskohas olemasolevate või sinna planeeritud leibkondade arvust.

Kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida

ÜVK teenust liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Konkurentsiamet hinnangul on AS Emajõe Veevärk esitatud selgitused asjakohased ja

5 (7)

metoodikas esitatud liitumistasu arvestusalus põhjendatud, kuna ühik m3/d on kasutusel

hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 ööpäevase vooluhulga ühikuna. Lisaks viitab

nimetatud standard, et ööpäevase vooluhulga arvutustes võib kasutada soovituslikke

keskmisi suurusi, näiteks ööpäevast keskmist veetarbimist inimese kohta.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5:Mõiste „Peatorustik“ defineerimine

on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktides 2.7. ja 2.8.

kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et peatorustikule tehtavaid kulutusi ei ole põhjendatud

kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei ole ainult ühe konkreetse tarbimiskoha liitmise

tarbeks rajatud torustikuga.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.6: Mõiste „Summaarne liitumistasu

arvestusalus“ defineerimine on põhjendatud, kuna see on liitumistasu arvutamise valemi üks

komponent ning selgitus aitab mõista valemi rakendamist.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.7:Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS §

20 lg 3 p 2). Põhjendatud on ka peamiste ühendamiseks vajalike kulude (liitumispunkti

väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu)

nimetamine, kuna see annab liituva tarbimiskoha omanikule ettekujutuse, mida ühendustasu

sisaldab. Ühendamiseks vajalikud kulud koos moodustavad ühendustasu. ÜVVKS § 20 lg 3

p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste

„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS §

20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et ühendustoru on toru,

mis jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.5. nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas

ÜVVKS-is kasutatavaid mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1:Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga

liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). ÜVK arendamise kulud on metoodika punktis 2.2.

defineeritud arendamistasuna. Tarbimiskoha ühendamise kulud on metoodika punktis 2.7.

defineeritud ühendustasuna. Metoodika punkt 3.1. väljendab ÜVVKS § 20 lg 3 mõtet

metoodikas defineeritud mõistete kaudu. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet

põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Metoodika mõistes „Ühendustasu“

on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.2.

on vee-ettevõtja esitanud loetelu kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha

liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika punkt 3.2. liituva tarbimiskoha omanikule

lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja sisalduda

liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3:Tagastamatu abi korras ÜVK

6 (7)

väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha (ÜVVKS § 22 lg 2). Vee-

ettevõtja on esitanud mittetäieliku loetelu võimalikest tagastamatu abi andjatest. See

suurendab metoodika mõistetavust. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks

metoodika punkti 3.3.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.4: Liitumistasu arvutamise metoodika

peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega

on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa. Metoodika punkti 3.1. järgi

koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda väljendab ka punktis 3.4.

esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu

arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu

arvestusalusega.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis

on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal

tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende

tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent)

tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskomponendi jagamine

tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha

liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade

liitumistasu arvestusaluste summast ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. AS

Emajõe Veevärk metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt

ÜVVKS § 20 lg 3, mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud

(AT) ja tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.4.

6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.5: Metoodika punkt 3.5. selgitab, et

mitme erineva arenduspiirkonna liitmiseks vajalike ÜVK rajamise kulude jagamisel

võetakse arvesse kõigi nende piirkondade tarbimiskohtade liitumistasu arvestusalused ja

kasutatakse liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab põhjendatuks

metoodika punkti 3.5, kuna see selgitab, et liitumistasu arvutamise valemit kasutatakse

ühetaoliselt nii väiksema arenduspiirkonna kui ka mitme erineva arenduspiirkonna

arendustasu arvutamisel.

6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.6: Metoodika punktis 3.6. on vee-

ettevõtja kirjeldanud liitumistasu arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt

vajalik nii olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kui ka uute tarbimiskohtade

liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise valemi põhimõtet üldistades tuleb tehtava

kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja tarbimiskohad, kelle jaoks see kulutus

tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt olemasolevatele tarbijatele veeteenuse

osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa katavad olemasolevad tarbijad. Sarnaselt

liidetavate tarbimiskohtadega, on olemasolevate tarbijate kaasamisel kulude jagamisse

aluseks nende tarbijate keskmised vooluhulgad kas liitumistingimustest ja/või

liitumislepingust.

Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamis-

komponendile ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse.

7 (7)

Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-ettevõtja

taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK teenuse hinnaga

tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK arendamise kava

kohased investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS

§ 20 lg 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.6.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1:ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja

ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika

punktis 4.1. kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb metoodika

punktis 4.2. esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg-s 2

kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna

see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3:Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.3. esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse

§-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse

näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies

ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta

jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile

viiele algsele liitujale.

8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“

Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 5

esitatu põhjendatuks, kuna metoodikas reguleerimata küsimustes lähtutakse kehtivatest

õigusaktidest.