1

AS VILJANDI VEEVÄRK

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Üldsätted

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu

arvutamise põhimõtteid kõikides tegevuspiirkondades, kus AS Viljandi Veevärk (registrikoodiga

10185182) on kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjaks.

Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud

õigusaktid.

ÜVVKS § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise tasu võtmise alused:

lg 1 Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta

tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud

liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel

koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.

lg 3 Liitumistasuga tagatakse:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;

2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi

konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte.

Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas,

et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased

ja põhjendatud.

2. Mõisted

2.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) –ÜVK on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu

varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille

projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt

50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

ÜVK-na käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne

kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on

ÜVK arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.

2.2. Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ÜVK

teenuse osutajaks.

2.3. Tarbija –isik, kellele osutatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust.

2.4. Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega

varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.

2.5. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon –ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega

varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.

Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ÜVK osa. Tarbimiskoha veevärgil või

kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm, välja arvatud veearvesti, on tarbimiskoha veevärgi või

kanalisatsiooni osa.

2

2.6. Tarbimiskoha omanik –isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärkija/või kanalisatsiooni

ÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust (liitumistingimustes ja/või

liitumislepingus sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste Liituja.

2.7. Liitumispunkt –ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga. See määrab

ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa.

2.8. Liitumisleping – tarbimiskoha omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping, mille alusel

tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon liidetakse ÜVK-ga.

2.9. Liitumistasu –ÜVVKS§ 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt ÜVK-ga liitumiseks või

liitumistasu arvestusaluse muutmiseks makstav tasu, mis koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

2.10. Ühendustasu – on liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st.

tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Ühendustasu

arvutamise aluseks olevateks kuludeks võivad olla liitumispunkti ja ühendustoru (koos vajalike

seadmetega) ehitamiseks/ümberehitamiseks tehtud kulud: projekteerimiskulud, projekti

kooskõlastamise kulud, ehitus- ja materjalide kulud, ühendustööde kulu ühendustoru

ühendamisel tänavatorustiku ja liitumispunktiga, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud,

tänavate sulgemise kulud, teekatte ja haljastuse taastamise kulud, maksud, riigilõivud,

servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad liitumispunkti ja ühendustoruga.

2.11. Arendamistasu – liitumistasu osa, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna

kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel proportsionaalne osa mitme

arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel

summaarse maksimaalse vooluhulgaga ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse

tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga (valemi suuruste tähendused vt punkt 3.10):

=

× 1

2.12. Arendamiskulu – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev kulu.

Arendamiskuluga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud

arendamiskulud (v.a ühendustasu arvutamise aluseks olevad kulud). Arendamiskuludeks võivad

olla: arenduspiirkonna liitmiseks vajalike tänavatorustike ehitus koos torustike juurde kuuluvate

tehnosõlmedega (kaevud, siibrid, kraanid jm); liitumisest sõltuvad täiendava mahu tagamiseks

ümberehitus- või ehituskulud veehaardel, veetöötlusjaamas, tänavatorustikul, reoveepumplas või

reoveepuhastusjaamas; arendustegevustega seotud projekteerimistööd. Liitumise hetkeks peavad

olema arendamiskulu arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt

kirjeldatavas piirkonnas on arendamiskulu kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune.

2.13. Maksimaalne vooluhulk – arendamistasu arvutamise aluseks olev tarbimiskoha veevärki ja/või

kanalisatsiooni iseloomustav näitaja, mis määratakse vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes

ja/või liitumislepingus. Vooluhulga määramise aluseks on standard EVS 835:2022. Mõõtühikuks

on liitrit sekundis (l/s).

2.14. ÜVK arendamise kava on ÜVK kohta koostatav analüüs, mis käsitleb valla või linna ÜVK

hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid.

2.15. Arenduspiirkond – ÜVK kavas sätestatud või detailplaneeringu alusel rajatud piirkond (otseselt

liitumisega seostatav).

2.16. Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1. Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga ja/või tarbimiskohale ÜVK teenuse

osutamiseks vajaliku tootmismahu tagamiseks.

3.2. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks veetöötlusjaam,

veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus olemasolevate tarbijate ja

arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt olemasolevate tarbijate maksimaalsete

vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga.

Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskulule. Olemasolevate tarbijatega seotud

kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. Kui arenduspiirkonna liitmiseks

olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade

väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel

muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).

3.3. Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha.

3.4. Kui ÜVK-d, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel

väljaspool ÜVK arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ÜVK omanikuga, katab

arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.

3.5. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ÜVK-ga ei saa vee-ettevõtja korduvat

liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ÜVK arendamise

tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ÜVK omanik.

3.6. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja

vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-

ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste

ulatuses.

3.7. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni

liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ÜVK-s

on seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste

ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

3.8. Kui ÜVVKS § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud ÜVVKS § 42 lõike 6 alusel ning

tarbimiskoha omanik soovib ÜVK teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega

kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses

liitumistasu.

3.9. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on

võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

liitumistasu, kui täpse liitumistasu väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.

3.10. Liitumistasu arvutamise valem:

=

× 1 + Ü

ehk

= + Ü

kus:

LT - liitumistasu;

AK - arendamiskulu;

KV1 - tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);

KV - kõikide arenduspiirkonna liituvate tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summa;

AT - arendamistasu;

ÜT - ühendustasu.

4

3.11. Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest küsitavate

liitumistasude summast.

3.12. Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1. Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on liitumistasuga tasunud

liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi

tarbimiskohtasid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist

täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha

liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse.

4.2. Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu

arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava

liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskulu summa võrra, mis vastab selle põhivara

kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja

poolt arvutatud liitumistasust.

4.4. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine

kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

21.10.2026 nr 9-3/2026-046

AS Viljandi Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika kooskõlastamine

Aktsiaselts Viljandi Veevärk taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetele ning

otsustab metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS Viljandi Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika“ neljal leheküljel

Liina Kalm

[email protected]

2 (7)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

AS Viljandi Veevärk osutab veeteenust Viljandi maakonnas, kus ta on määratud vee-

ettevõtjaks:

- Viljandi linna haldusterritooriumil Viljandi Linnavolikogu 27.10.2016 otsusega nr 360;

- Viljandi vallas Jämejala, Peetrimõisa, Vana-Võidu, Pinska, Mustivere, Mäeltküla külades ja

Viiratsi alevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud aladel Viljandi Vallavolikogu

28.02.2022 otsusega nr 45.

AS Viljandi Veevärk soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat.

ÜVVKS § 21 lg 3 tulenevalt esitas AS Viljandi Veevärk metoodika kooskõlastamiseks

Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab AS Viljandi Veevärk metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks

ÜVVKS-s kajastatu.

2. Menetlusosaline

AS Viljandi Veevärk (registrikood10185182; aadress Tartu tn 123, Viljandi linn, Viljandi

maakond 71005) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel veekogumine, -töötlus ja -varustus

ning lisategevusalaks elektriseadmete remont.

3. Menetluse käik

09.10.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Viljandi Veevärk taotlus metoodika

kooskõlastamiseks.

12.10.2026 palus Konkurentsiamet metoodika ka allkirjastada ning 15.10.2026 registreeriti

ametis digitaalselt allkirjastatud metoodika.

AS Viljandi Veevärk kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Üldsätted

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

3 (7)

4. Metoodika osa „1. Üldsätted“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldsätted“.

4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa esimesele lõigule: Liitumistasu on õigus

võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg

1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud

rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa teisele lõigule: Ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle

alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane

metoodikas viidata neile õigusaktidele.

4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa kolmandale lõigule: Konkurentsiamet

peab põhjendatuks liitumistasu arvutamist puudutavate ÜVVKS-i sätete väljatoomist, kuna

see vastab kehtivale seadusandlusele ja annab tarbijale ülevaate liitumistasusid puudutavast

seaduse regulatsioonist.

4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa neljandale lõigule: Konkurentsiamet

peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist metoodikas, kuna see annab kindluse, et vee-

ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes.

4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa viiendale lõigule: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks antud lõigu kajastamist metoodikas, kuna see langeb kokku riigihangete

seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks

teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele

tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja

läbipaistvatel alustel.

4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa kuuendale lõigule: Konkurentsiamet

peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist metoodikas, kuna see järgib Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb

ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse

kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.1. põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK)“ on

metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3 sõnastusele.

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.2. põhjendatuks, kuna mõiste „Vee-ettevõtja“ on metoodikas läbivalt kasutusel

ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 6 lg 1 sõnastusele.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.3. põhjendatuks, kuna mõiste „Tarbija“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning

kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-i §-le 7.

4 (7)

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.4. põhjendatuks, kuna mõiste „Tarbimiskoht“ on metoodikas läbivalt kasutusel

ning kasutatud sõnastus põhineb ÜVVKS-i §-l 8.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.5. põhjendatuks, kuna mõiste „Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon“ on

metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus põhineb ÜVVKS-i §-l 8.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.6. põhjendatuks, kuna mõiste „Tarbimiskoha omanik“ on metoodikas läbivalt

kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 17.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.7. ehk mõistet „Liitumispunkt“ põhjendatuks, kuna see mõiste on metoodikas

läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 5.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.8. ehk mõistet „Liitumisleping“ põhjendatuks, kuna see mõiste on metoodikas

läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 19.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Vee-ettevõtjal, välja arvatud

ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is

sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2)

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et

liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust. Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.9. põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“ definitsioon on vastavuses ÜVVKS

§-ga 20.

5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS §

20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see ühendustasu osa on seotud ainult

konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad

ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet

põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasuga tagatakse

ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse

liitumistasus sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskulu alusel. Mõiste

kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist, mis sisaldub liitumistasu arvutamise

valemis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see

selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Arendamiskulu on üks liige

liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20

lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis

on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg

1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskulu kõigist

kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja

5 (7)

mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks

tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna

tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks ühesugune arendamiskulu.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskulu“

definitsiooni.

5.13. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.13: Metoodikas on vee-ettevõtja

arendamiskulu jagamise alusena ehk liitumistasu arvestusalusena näinud ette maksimaalse

vooluhulga liitumispunktis. Seetõttu on põhjendatud esitada ka maksimaalse vooluhulga

definitsioon. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste kajastamist metoodikas ning

maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii,

et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus

sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Teenuse tarbimise määramiseks on sobiv ühik liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on sobiv ühik

sekund. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022

normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Maksimaalne

vooluhulk“ definitsiooni.

5.14. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.14: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.14. põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK arendamise kava“ on metoodikas

läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.15. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.15: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.15. põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas

läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1),

milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.16. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 2. osa viimasele lõigule: Konkurentsiamet

peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is

defineeritud mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta

liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).

Tarbimiskoha liitmiseks vajalikud kulutused on nii konkreetse tarbimiskoha ühendamiseks

tehtavad kulutused kui ka sellised ÜVK arendamise kulutused, millega luuakse vajalikud

eeldused tarbimiskohale ÜVK-teenuse osutamiseks (näiteks pumplad, vee ja reovee

töötlemise süsteemid jms). Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika

punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Metoodika punktis 3.2. on AS

Viljandi Veevärk kirjeldanud liitumistasu arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on

üheaegselt vajalik nii olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kui ka uute

tarbimiskohtade liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise valemi põhimõtet üldistades

tuleb tehtava kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja tarbimiskohad, kelle jaoks

6 (7)

see kulutus tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt olemasolevatele tarbijatele

veeteenuse osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa katavad olemasolevad

tarbijad. Sarnaselt liidetavate tarbimiskohtadega, on olemasolevate tarbijate kaasamisel

kulude jagamisse aluseks nende tarbijate maksimaalsed vooluhulgad kas

liitumistingimustest ja/või liitumislepingust.

Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamis-

kulule ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse.

Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-

ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK

teenuse hinnaga tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK

arendamise kava kohased investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud

investeeringud ja ÜVVKS § 20 lg 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 3.3. põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peabmetoodika

punkti 3.4. põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 3.

6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peabmetoodika

punkti 3.5. põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 4.

6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 3.6. põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 5.

6.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.7: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 3.7. põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 6.

6.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.8: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 3.8. põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 7.

6.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.9: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 3.9. põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse

põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse

vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust liitumistasu, et

vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse liitumistasu välja arvutamiseks, mis

kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.10: Liitumistasu arvutamise

metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS §

21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa. Metoodika

punkti 2.9. järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda väljendab

ka punktis 3.10. esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel summaarse maksimaalse vooluhulgaga

ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga (vt

ka metoodika punkt 2.11).

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskulu moodustub kulutustest, mis on

tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal

7 (7)

tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskulu kuulub jagamisele vaid nende

tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskulu) tehtud.

Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskulu jagamine tarbimiskohtade vahel

lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk

kõikide vastava arendamiskuluga seotud tarbimiskohtade summaarsest maksimaalsest

vooluhulgast.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,

mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja

tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.10.

6.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.11: Punktis 3.11. on vee-ettevõtja

selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis

koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga liitumise kulude ja ühiskanalisatsiooniga

liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini mõista metoodika rakendamist ja

Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks.

6.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.12: Konkurentsiamet loeb

metoodika punktis 3.12. esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu

lisandumist makstavale liitumistasule.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja

ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika

punktis 4.1. kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb metoodika

punktis 4.2. esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2

kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna

see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Kui tarbimiskoha liitmiseks

tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust, siis on põhjendatud

ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende

kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks

ÜVK-ga. Konkurentsiamet peab metoodika punkti 4.3. põhjendatuks, kuna liitumistasu

võib võtta tegelikult kantud kulutuste eest.

7.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.4. esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui

ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga

liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib

liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.