Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu

detailplaneeringu algatamise taotlemise materjalid, nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangu ning korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.

Detailplaneering on kooskõlas alal kehtiva Audru valla üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus

on 6,4 hektarit. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust peab kaaluma, sest

planeeritakse elamurajoon, mis koosneb 29 elamukrundist minimaalse suurusega 1200 m2, tee-,

tänavamaa ja üldkasutatava maa kinnistutest. Igale elamukrundile soovitakse püstitada 1

üksikelamu põhihoonena ning 1 abihoone.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

ruumi- ja arhitektuuriosakonna linnaarhitekt

Lisa(d): 1. Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse materjalid

2. Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

3. Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Koostöötegijad

19.10.2026 nr 8-4/10567-1

Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringust

LISA 1 detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

Elu tee 4 detailplaneering

Papsaare küla, Pärnu linn

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Elu tee 4 katastriüksuse (15904:003:0776) sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu suurus

64943,0 m².

Koostatava detailplaneeringuga soovitakse kinnistu jagada kahekümne üheksaks üksikelamu maa

krundiks, üheks haljasala maa krundiks ja üheks tee ja tänavamaa krundiks vastavalt lisatud skeemile

(vt lisa 2).

Audru valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks EV (reserveeritud elamumaa).

Detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena. Koostatud on ka

KSH eelhinnang.

Hoonestusalad on skeemil paigutatud kogu krundi ulatuses. Põhihoonete paigutamiseks on seatud

ehitusjooned (vt lisa 2). Planeeritavat ala läbivad vee- ja kanalisatsiooni trassid, mis on seotud

Karukella tee trassidega (vt servituudi vajaduse ala lisa 2 joonisel). Täpne servituudi vajadus ja

hoonestusalade lahendus seoses nimetatud trassidega antakse detailplaneeringu koostamise käigus.

Lisaks on Elu tee äärde kavandatud kergliiklustee lõik.

Hoonestuse ehitisealuseks pindalaks on planeeritud 300 m² krundi kohta. Planeeringu lisades on

täpsemalt määratletud põhi- ja kõrvalhoonete arv, hoonestuse kõrgus jms.

Märkus: esitatud skeemid ja parameetrid on esialgsed ning võivad edasise töö käigus

täpsustuda/muutuda.

Karri Tiigisoon

OÜ Linnak

29.09.2026

GSPublisherVersion 0.14.100.77

DP-3

M 1:500 september 2026ELU TEE 4 KINNISTU DETAILPLANEERING

Pärnu linn, Papsaare küla töö nr: 2699

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAPärnu Linnavalitsus

OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Giskard OÜ

Märkused, lisatingimused . Ehitusõiguse märkused**

1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile.

2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale.

3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada keskmisest planeeritavast maapinnast. Keskmise maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse.

4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kuid hoonestusalast võivad väljapoole ulatuda tänava poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna sisse ning abihooned naabrite omavahelisel kokkuleppel nt kahe krundi piiril (abihooneid ei või paigutada hoonestusalast tänava poole). 5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4

Pos. nr.

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32

Krundi pindala m²

1 758 1 663 1 679 1 801 1 876 1 896 1 893 1 838 1 727 1 588 1 553 1 602 1 981 1 921 1 410 1 657 1 482 1 492 1 482 1 374 1 482 1 362 1 482 1 395 1 482 1 402 1 482 1 337 1 482 9 681 8 255 428 64 943 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP HP LT LT

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 0 0 0

Suurim lubatud

korruselisus

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0

Suurim maa- alune

ehitisealune pind m²

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 0 0 0 7250

Hoonete suurim lubatud kõrgus

m* 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 0,0 0,0 0,0

Krundi täisehitus

%

15 16 15 14 14 14 14 14 15 16 17 16 13 14 18 16 17 17 17 19 17 19 17 18 17 18 17 19 17 0 0 0

Katuse tüüp ja kalle

viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45°

4,6

planeeritavad krundipiirid ja pos nr

juurdepääsu- ja parkla servituudi vajadus

leppemärgid planeeritava ala piir

hoonestusala

juurdepääs krundile

mõõdud (meetrites)

säilitatav/planeeritav haljastus

P13 parkimiskohtade arv ja paigutus

planeeritava hoonestuse võimalik kontuur

kuja (tuleohutus - 8 m)

01

MV

2,0

15

18

17

19

21 20

22

23

25 24

26 27

2928

16

14

11

10

09

08

07

06

05

04

03

02

01

13

12

31

30

32

Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 2 planeeringulahenduse skeem Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

GSPublisherVersion 0.14.100.77

DP-4

M 1:347,16 september 2026ELU TEE 4 KINNISTU DETAILPLANEERING

Pärnu linn, Papsaare küla Pärnu Linnavalitsus

töö nr: 2699

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

ILLUSTREERIV JOONIS OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Giskard OÜ

Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 3 3D illustratsioon Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Papsaare küla, Pärnu linn

Töö nr.: 2603

Koostaja: Pärnu Linnavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon

juuli 2026

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 2 / 15

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 3 1.1. Osapooled ................................................................................................................................. 3 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................................................... 3 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................................................................... 4 3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused .................................................................................. 5 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 7 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ......................................................................................... 10 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .......................................................................... 11 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ........... 11 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ............. 14 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 14

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 3 / 15

1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

a) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).

b) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 määruse § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise puhul.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1.1. Osapooled Tabel 1

Koostamise korraldaja Huvitatud isik Pärnu Linnavalitsus (75000064) Giskard OÜ Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu maakond

Planeeringust huvitatud isik on Elu tee 4 kinnistu omanik.

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Papsaare külas Elu tee 4 kinnistule elamupiirkonna välja ehitamine. Elu tee 4 kinnistu on kavas jagada 29-ks üksikelamu krundiks, millele lisaks on planeeritud haljasala vastavalt lisatud skeemile (vt Joonis 1). Täiendavalt planeeritakse kergliiklustee Elu tee äärde., mille tarbeks eraldatakse Elu tee 4 kinnistust vastava laiusega maatükk.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 4 / 15

Joonis 1 Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Elu tee 4 kinnistut, mis asub Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee ääres Elu tee ja Valgeranna tee ristmiku lähedal. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Elu teelt.

Tabel 2 – katastriüksuse andmedKatastriüksuse aadress: Elu tee 4

Katastritunnus: 15904:003:0776

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 5 / 15

Pindala: 64943,0 m² Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

Kinnistu on hoonestamata.

Joonis 2 Planeeritava ala asukoht Papsaare külas

3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused Maakasutus.

Elu tee 4 katastriüksust ümbritsevad lähimad kinnistud on nii maatulundusmaa kui ka elamumaa sihtotstarbega. Maatulundusmaa sihtotstarve on külgneval Kullipõllu kinnistul. Elamumaa sihtotstarve on külgnevatel Metsatuka, Kurekella ja Valgevälja tee äärsetel kinnistutel. Üle Elu tee asuvad samuti valdavalt elamukinnistud või elamupiirkonnad, mis on sõltuvalt asukohast hoonestatud või hoonestamata. Elu tee 4 kinnistu on hoonestamata.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrusega nr 19) on ala juhtfunktsiooniks määratud reserveeritud elamumaa (EV) ja vähesel määral reserveeritud haljasala (H) (vt Joonis 3).

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 6 / 15

Joonis 3 Elu tee 4 kinnistu asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur)

Piirangud, kitsendused

Planeeritavale alale jäävad järgnevad kitsendused (vt Joonis 4):

Kitsendus m² Maaparandushoiu-ala 64910,27 Piiratud asjaõigusega ala 513,30 Piiratud asjaõigusega ala 204,27 Elektripaigaldise kaitsevöönd 300,99 Elektripaigaldise kaitsevöönd 285,84 Sideehitise kaitsevöönd 91,30 Sideehitise kaitsevöönd 123,80 Sideehitise kaitsevöönd 76,18 Piiratud asjaõigusega ala 286,13 Piiratud asjaõigusega ala 858,22

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 7 / 15

Joonis 4 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist

Looduskaitse ja –keskkond

Lähim looduskaitseala on Valgeranna hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 640 m kaugusel.

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maaliste piirkondade arendamiseks (lk 38):

- maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga;

1 https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 8 / 15

- eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

- uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; - säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke

põllumajandusmaid; - planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib

üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne;

- maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid;

- vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; - üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta

kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.

Väärtuslik põllumajandusmaa (p 3.2.1. lk 57 ja 58) Väärtuslik põllumajandusmaa on haritava maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (lk 102). Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Maaeluministeeriumi arvutuste kohaselt 35 hindepunkti (lk 57). Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:

- hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna; - säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud; - põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel; - väärtuslik põllumajandusmaa ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja

väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel; - loobuda uute elamualade (v.a üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule

põllumajandusmaale; - mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku - põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja

väärindamine); - väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral tuleb säilitada võimalus

riigitee ehitamiseks.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks: - täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja ulatus; - tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine; - seada täiendavad kasutustingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks; - riigimaanteede kaitsevööndisse väärtuslikke põllumajandusmaid mitte määrata.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 9 / 15

Audru valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused)

2.2.1.1 Arhitektuursed nõuded elamute planeerimiseks ja projekteerimiseks (lk 13)

Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja detailplaneeringu kohustusega alasid on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). St hajaasustuses tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).

Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga 45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete nurga suurus tuleb määrata detailplaneeringuga).

2.2.3.1 Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele (lk 18)

Üldplaneeringuga kehtestatakse Audru valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatud uute elamukruntide või elamu ehitamiseks lubatavate maaüksuste suurused.

Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemad krundid või maaüksused kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldav detailplaneering.

Elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused (vt Joonis 5). Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Sellest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (v.a juhul, kui see oli juba enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist nii määratud kehtinud detailplaneeringuga).

Joonis 5 Elu tee 4 kinnistu asukoht Audru valla üldplaneeringu skeemil elamukruntide miinimumsuurused

2 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP_Audru/

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 10 / 15

Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks. Elamualade laiendamine toob kaasa surve looduskeskkonnale. Äärelinnastumise protsessi arenemisel on surve all keskuslinnade lähedased hea teevõrguga alad. Valla soov on saavutada kompromiss looduskeskkonna hoidmise ning elamuehituse- ja tootmise arendamise vahel (lk 15).

Koostatav Pärnu linna üldplaneering 2035+3 (vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 28) näeb piirkonda ette tiheasustusala ja pereelamumaa (EP) juhtfunktsiooni. Minimaalseks krundi suuruseks on määratud 1200 m², mille puhul on täisehituseks kuni 25% krundi pinnast.

Asustuse suunamine (lk 17).

Üldplaneeringuga suunatakse eelkõige olemasoleva asustuse tihendamist linnalistes piirkondades ning hajaasustusala külakeskustes, kus on ajalooliselt kujunenud kompaktsem asustus.

Eesmärk 6: Toetada Pärnu linna liikuvuse ja transpordi jätkusuutliku arengut (lk 16).

1.34. Prioriteediks on erinevate liikumisviiside, eelkõige jalgsi ja rattaga liikumise ning ühistranspordi arengu suunamine, et vähendada mootorsõidukite kasutamise vajadust.

1.35. Soodustatakse ühistranspordi optimaalset ja sujuvat liikumist asustusüksuste ja reisisadamate, lennujaama ja raudteejaama vahel, et tagada kiire, mugav ja keskkonnasäästlik liikumine.

Detailplaneeringud

Elu tee 4 kinnistul ei ole kehtivat detailplaneeringut.

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Koostatav detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena. Samas seab nii maakonnaplaneering kui ka koostatav üldplaneering arengueesmärke, mida tuleb täiendavalt kaaluda. Aina enam on päevakorral valglinnastumisega seotud otsesed ja kaudsed mõjud, seda olulisemaks muutub ka sellega kaasnevate mõjude hindamine ning vastavate otsuste tegemine. Pärnu maakonnaplaneering näeb ette, et eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu. Ka koostatav üldplaneering näeb ette asustuse tihendamise põhimõttel, et tihendatakse seal, kus on ajalooliselt kujunenud tihedam asustus.

Koostatav üldplaneering näeb ette veel ka säästvate transpordiliikide ja ühistranspordi kasutuse suunamist, et vähendada mootorsõidukite (eraautode) kasutamise vajadust.

Koostatav detailplaneering on nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse ja ehitustingimustega kooskõlas. Valglinnastumine on pikaajaline protsess, mis on Lihula mnt, Audru jõe ning Pärnu ja Audru asulate vahel kestnud juba ca 20 aastat ning selle tulemusena on piirkonnas välja kujunenud üsna ulatuslik eramupiirkondade võrgustik. Piirkonnas on veel mitmeid põllumaid, kuid

3 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=2123307

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 11 / 15

hinnanguliselt hõlmavad üle poole alast juba erinevad elamualad. Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Piki Elu teed ehitatakse välja (ja on osaliselt ehitatud) kergliiklusteid. Pärnu-Lihula tee ääres on olemasolev kergliiklustee Pärnu keskuslinnast kuni Valgerannani. Piirkonna teenused asuvad peamiselt Pärnu keskuslinna piiril asuvas kaubanduskeskuses ning selle lähipiirkonnas, mis on ca 3,5 km kaugusel planeeritavast alast.

Vastavalt maakonnaplaneeringule on piirkonnas suhteliselt palju väärtuslikku põllumajandusmaad (vt Joonis 6) ning ka Elu tee 4 kinnistu on märgitud maakonnaplaneeringus väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Arvestades nii kehtiva Audru valla üldplaneeringu kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse sihtotstarvet on siin kõige suurem konflikt kõrgema taseme arengudokumentide vahel.

Joonis 6 Väärtuslik põllumajandusmaa Pärnu maakonnaplaneeringu kaardil (Asustuse joonis)

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele,

veestikule, õhule, kliimale) Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne planeeringu eesmärgiga seonduvalt (elamupiirkond) ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.

Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd seoses uushoonestuse rajamisega, millel on lühiajaline lokaalne mõju peamiselt müra ja peenosakeste lendumise näol.

Jäätmete kogumine korraldatakse linna territooriumil vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.

2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritavad funktsioonid (üksikelamud) ei kätke endas õnnetuse ohtu.

Tuleohutus

Tuleõnnetuse minimeerimine toimub planeerimis- ja projekteerimisfaasis asjakohaste tuleohutusmeetmete rakendamise kaudu.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 12 / 15

Liiklus

Planeeritav ala juurdepääs on Elu teelt. Miinuseks on Elu tee praegune lahendus, mille ääres ei ole veel kergliiklusteid, mis on pikk ja sirge ning soodustab seetõttu piirkiiruse ületamist. Olgugi, et Elu tee äärde planeeritakse kergliiklusteed, ei ole seda veel tervikuna välja ehitatud, sest see eeldab tee äärsete maade võõrandamist, kuid sellega tegeletakse. Planeeritava ala sisesed teed lahendatakse piisavalt käänulistena, et kiiruse ületamine oleks välistatud keskkonna kujunduse läbi ning lisaks nähakse ette täiendavad liikluse rahustamise meetmed.

Müra

Planeeritava ala lähedane peamine müraallikas on Lihula maantee, millele on koostatud ka mürakaart (vt Error! Reference source not found.), mille kohaselt jääb planeeritav ala madala müratasemega (45 – 49 ja 50 – 54 db) alale ning planeeritavale alale ülemäärast negatiivset mõju ei avalda.

Joonis 7 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mürakaardi rakendusest

Vibratsioon

Vibratsiooni mõju puudub või on vähene. Võib ette tulla ajutist vibratsioonitaseme tõusu seoses ehitustegevusega, mis on ajutine ja lühiajaline.

Õhukvaliteet

Planeeritava ala ümbrus on osaliselt põllumajanduslik maa, mis tähendab, et hooajaliselt võib tekkida põllumajandusest tulenevalt õhukvaliteedi muutuseid kas siis lõhna või peenosakeste (tolmu) häiringu näol. Samas on põllumajandusmaid jäänud suhteliselt väheks ning enamus alast on uuselamutega väikeelamupiirkond, mis on suhteliselt hea õhukvaliteediga.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 13 / 15

Insolatsioon

Planeeritav ala ja planeeritav hoonestus asuvad muust hoonestusest piisavalt eemal, mistõttu insolatsioonitaseme ülemäärast vähenemist naaberkinnistutel ei ole ette näha.

Soojussaare efekt

Planeeritakse üksikelamupiirkonda, mis on valdavalt haljastatud, mistõttu ei too see endaga kaasa soojussaare efekti.

Sademeveed ja maaparandus

Sademevesi juhitakse sademeveekraavidega Elu tee äärsesse sademeveekraavi. Koostatava detailplaneeringuga on võimalik anda asjakohased sademeveelahenduse põhimõtted arvestades säästva sademeveelahenduste nõudeid ning olemasolevat olukorda.

Alal on olemas ka maaparandussüsteem (maaparandussüsteemi kood 6112200010030001), mis elamupiirkonna välja ehitamisel likvideeritakse. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et maaparandussüsteemi likvideerimine Elu tee 4 kinnistul ei mõjutaks negatiivselt maaparandussüsteemide toimimist naaberkinnistutel ning näha ette meetmed muudatuste kompenseerimiseks.

3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Mõju suurus ja ruumiline ulatus on ruumilises kontekstis suhteliselt suur arvestades, et tegemist on suure maa-alaga. Samas on tegemist jätkuva elamuarendusega piirkonnas, kuhu on elamupiirkondi välja ehitatud juba paar aastakümmet.

Lähtuvalt sellest on olemasolevate põldude e väärtusliku põllumajandusmaa keskele elamuala ehitamine suhteliselt suure pikaajalise mõjuga, mis võib endaga kaasa tuua konflikti erinevate maakasutusviiside vahel või siis põllumaade hoonestamise ning sellega kaasneva valglinnastumise protsessi jätku.

4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Tegemist on vähese tundlikkusega maa-alaga. Piirkonnas ei ole kaitstavat kultuuripärandit.

5. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura 2000 võrgustiku alale) Lähim looduskaitseala (Valgeranna hoiuala) asub planeeritavast alast ca 640 m kaugusel (teisel pool Audru jõge), mis tähendab, et arendusega ei kaasne looduskaitsealale olulist ebasoodsat negatiivset keskkonnamõju.

Mõju rändlindudele

Põllumajandusmaad on ka lindude rändepeatuspaikadena olulised. Kõnealuses piirkonnas on olulisim just Audru polder ja sealsed rohumaad. Enamik (> 80%) hanelistest peatub Lääne- Eestis erinevatel looduslikel rohu- ja karjamaadel. Püsirohumaade säilitamine ja laiendamine on nii laiemalt keskkonnahoiu kui kitsamalt hanedele-lagledele oluliste peatumis- ja toitumisalade tagamise seisukohalt olulise tähtsusega. Maakasutust on võimalik suunata üksnes kaitstavatel aladel, mille hulka Elu tee 4 kinnistu ei kuulu ega ole kavas ka arvata.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 14 / 15

Audru polder kuulub Audru poldri looduskaitseala koosseisu ning on osa Pärnu lahe linnualast (Natura 2000). Ala kaitse-eesmärk on muu hulgas säilitada ja taastada rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid ning piiranguvööndi eesmärk on lindude peatumis- ja toitumisalade soodsa seisundi säilitamine ja kvaliteedi parandamine.

Detailplaneeringu elluviimisel muutub seni avatud põllumaa elamualaks ning selle tulemusel väheneb avatud maastiku pindala. Mõju on lokaalne ja pöördumatu, kuid eeldatavalt mitte oluline Audru poldri ega Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast.

Lähtuvalt sellest on planeeringu koostamisel oluline arvestada, et see põhjustaks rändlindudele võimalikult vähe häiringuid, mis antud kontekstis tähendab valgusreostuse minimeerimist.

6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Elu tee 4 kinnistu hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev, pöördumatu ja pikaajaline. Ala hoonestamisel on märkimisväärne piiriülene mõju, kuid kuna ala on juba laiemalt elamualaks kujunemas, siis on tegemist pikemalt toimunud protsessi jätkumisega.

Piirkonda elanike juurde lisandumise peamine negatiivne kumulatiivne mõju on autoliikluse kasv, sest valdav osa teenuseid ja töökohti asub Pärnu keskuslinnas, mistõttu suurendab piirkonna elanike arvu kasv ka keskuslinna autoliiklust.

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE

a) Planeeritava ala siseselt anda tingimused rahustatud liikluse ja elukeskkonda sobiva (inimsõbraliku) tänavalahenduse kujundamiseks.

b) Näha ette keskkonda sobivad meetmed müra hajutamiseks ja leviku takistamiseks (kõrghaljastus, puiesteed vms).

c) Haljasalade valgustus kavandada minimaalsena ning vältida tugevat üles- ja külgvalgust, et vähendada valgusreostust (tugev üles- ja külgvalgus). Kasutada täisvarjestatud või vähemalt väga hästi varjestatud alla suunatud valgusteid. Eelistada sooja valgusega (kuni 3000 K) valgusteid.

7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlust.

Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas. Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mille reguleerimine ja lahendamine on võimaliku kõrgemate planeerimisdokumentidega. Koostatav detailplaneering annab

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 15 / 15

lahendustesse oma panuse, milleks on maa eraldamine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks. Planeeritava ala lähedusse (ca 280 m) jääb ka ühistranspordipeatus, mis annab teatava alternatiivi autoliiklusele.

Teine oluline mõju on seotud Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 4 kinnistu asub samuti märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol.

Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis on rajatud valdavalt nõukogude ajal ja paljudes piirkondades korralikult ei toimi ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole enam tegemist väärtusliku põllumaaga.

Maakonnaplaneering annab üldised suunised üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks. Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks.

Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport, välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu (KSH) menetlust. Vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanneteks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.

KORRALDUS

XX.10.2026 nr XXX

Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

OÜ Linnak on Giskard OÜ volitatud esindajana esitanud Pärnu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Papsaare külas Elu tee 4 kinnistul (katastriüksuse tunnus 15904:003:0776). Elu tee 4 kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 64943.0 m2. Kinnistu on ehitusregistri andmetel hoonestamata. Planeeringuala on kõlvikulise koosseisu järgi haritav maa 48900m2 ulatuses, looduslik rohumaa 3302 m2 ulatuses, 9197m2 on metsamad ja 3544m2 muud maad. Kinnistu paikneb Elu tee ääres, külgnedes Kurekella tee kinnistutega lääne poolt, Valgevälja tee kinnistutega põhja poolt ning Metsatuka tee kinnistutega ida poolt. Kõikide eelnimetatud kinnistute näol on tegemist detailplaneeringuga kaetud kinnistutega. Hoonestatud on Kurekella tee kinnistud, teised on hoonestamata. Juurdepääs krundile on munitsipaalomandisse kuuluvatelt Elise teelt ja Elu teelt. Kinnistul ei kehti detailplaneeringuid. Huvitatud isiku eesmärgiks on Elu tee 4 kinnistu ümberkruntimine, ehitusõiguse, hoonestusalade, teedevõrgu, haljastuse ja tehnovõrkude põhimõttelise lahenduse määramine. Täpsemalt soovitakse maaüksus jagada 29 pereelamukrundiks minimaalse suurusega 1200 m2 ning kolmeks tee- ja tänavamaa krundiks. Lisaks kavandatakse moodustada üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, mis ühendatakse naabruses Valgevälja tee 11 kinnistul paikneva haljasalaga. Igale elamukrundile soovitakse püstitada 1 üksikelamu põhihoonena ning 1 abihoone. Juurdepääs alale olemasolevalt Elu teelt. Sademevesi lahendatakse lahtise kraavitusega. Küttelahendused lokaalsed, maa- või õhksoojuspumpade või tahkeküttekolletega. Audru valla üldplaneeringuga (kehtestati 2010. aastal) määratult asub planeeringuala reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pinnaga 1200 m2. Seega koostatakse detailplaneering kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringuga. Pärnu linna koostatava üldplaneeringu 2035+ (vastuvõetud 18.09.2025) kohaselt on planeeringuala määratud tiheasustusalaks. Pärnu linna tiheasustusalad on linnalise iseloomuga, intensiivsema maakasutusega selgelt piiritletud kompaktsed ja terviklikud keskkonnad, kuhu koonduvad erinevad huvid ja tegevused. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

2

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaseid tegevusi, mille hulka kuulub ka elurajooni arendamine. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Linnak OÜ poolt on koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt järgmist: Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlust. Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas. Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mille reguleerimine ja lahendamine on võimaliku kõrgemate planeerimisdokumentidega. Koostatav detailplaneering annab lahendustesse oma panuse, milleks on maa eraldamine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks. Planeeritava ala lähedusse (ca 280 m) jääb ka ühistranspordipeatus, mis annab teatava alternatiivi autoliiklusele. Teine oluline mõju on seotud Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 4 kinnistu asub samuti märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol. Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis on rajatud valdavalt nõukogude ajal ja paljudes piirkondades korralikult ei toimi ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole enam tegemist väärtusliku põllumaaga. Maakonnaplaneering annab üldised suunised üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks. Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks. Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport, välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetlust. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Linnavalitsus esitas detailplaneeringu korralduse eelnõu, KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu eskiislahenduse ametkondadele alade, XXXX Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lg 2 p 4, § 34 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3 alusel

3

1. Algatada Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine, neile ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine, vajadusel servituudialade määramine. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena. 2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega: 2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avalike ning kaasnevate huvidega. 2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat keskkonda. Planeeringut koostades tuleb järgida piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid põhimõtteid, samuti piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi, kinnistute hoonestustihedust ja krundisuurusi, mis enim vastab maalise asustusega alale. 2.3. Juurdepääs(ud) planeeringualale lahendada Elu teelt, tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil, näidata vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus. Vajadusel näha ette juurdepääsuservituudid. Arvestada Elu tee äärse kergliiklustee projektiga. 2.4. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja haljasalade asukohad. Tagada kõrghaljastusest koosnev haljaspuhver planeeringuala ja sellega külgneva põllumajandusmaa vahel. 2.5. Näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.6. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Ala on kaetud Papsaare maaparandussüsteemiga (6112200010030001). Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga. 2.7. 10 või enama uue elamukrundiga ala detailplaneeringu koostamisel juhul, kui moodustatavad krundid on alla 2500 m2, tuleb tagada iga kümne krundi kohta vähemalt üks keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. 2.8. Planeeringu koostamise käigus hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa (Lisa 1). 4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal (Lisa 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel arvestada asjaomaste asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud ettepanekutega. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus (Suur-Sepa 16, Pärnu linn; [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Linnak (Piiri tn 14a 80036, Pärnu, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel. 5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus. 6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest.

4

7. Huvitatud isikul tuleb mõista, et temaga sõlmitakse vajadusel planeerimisseaduse § 131 lähtuvalt haldusleping enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Lepingus näidatakse ära vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse garantiikiri, deponeeritud rahasumma linna arveldusarvele või kinnisasjadele hüpoteegi seadmine linna kasuks; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused. Lisaks, kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel. Nimetatud juhul võib teha otsuse detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta. 8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 9. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnale ülevaatamiseks detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis. 10. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 11. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes. Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana. 12. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 13. Ruumi- ja arhitektuuriosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

5

14. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Siim Suursild linnapea

(allkirjastatud digitaalselt) Taavi Käärid linnasekretär

6

Lisa 1 Pärnu Linnavalitsuse .. korraldusele nr ..

Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneering PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 130935 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Käesolevaga esitab Pärnu Linnavalitsus Teile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu

detailplaneeringu algatamise taotlemise materjalid, nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangu ning korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.

Detailplaneering on kooskõlas alal kehtiva Audru valla üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus

on 6,4 hektarit. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust peab kaaluma, sest

planeeritakse elamurajoon, mis koosneb 29 elamukrundist minimaalse suurusega 1200 m2, tee-,

tänavamaa ja üldkasutatava maa kinnistutest. Igale elamukrundile soovitakse püstitada 1

üksikelamu põhihoonena ning 1 abihoone.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

ruumi- ja arhitektuuriosakonna linnaarhitekt

Lisa(d): 1. Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse materjalid

2. Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

3. Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Koostöötegijad

19.10.2026 nr 8-4/10567-1

Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringust

LISA 1 detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

Elu tee 4 detailplaneering

Papsaare küla, Pärnu linn

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Elu tee 4 katastriüksuse (15904:003:0776) sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu suurus

64943,0 m².

Koostatava detailplaneeringuga soovitakse kinnistu jagada kahekümne üheksaks üksikelamu maa

krundiks, üheks haljasala maa krundiks ja üheks tee ja tänavamaa krundiks vastavalt lisatud skeemile

(vt lisa 2).

Audru valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks EV (reserveeritud elamumaa).

Detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena. Koostatud on ka

KSH eelhinnang.

Hoonestusalad on skeemil paigutatud kogu krundi ulatuses. Põhihoonete paigutamiseks on seatud

ehitusjooned (vt lisa 2). Planeeritavat ala läbivad vee- ja kanalisatsiooni trassid, mis on seotud

Karukella tee trassidega (vt servituudi vajaduse ala lisa 2 joonisel). Täpne servituudi vajadus ja

hoonestusalade lahendus seoses nimetatud trassidega antakse detailplaneeringu koostamise käigus.

Lisaks on Elu tee äärde kavandatud kergliiklustee lõik.

Hoonestuse ehitisealuseks pindalaks on planeeritud 300 m² krundi kohta. Planeeringu lisades on

täpsemalt määratletud põhi- ja kõrvalhoonete arv, hoonestuse kõrgus jms.

Märkus: esitatud skeemid ja parameetrid on esialgsed ning võivad edasise töö käigus

täpsustuda/muutuda.

Karri Tiigisoon

OÜ Linnak

29.09.2026

GSPublisherVersion 0.14.100.77

DP-3

M 1:500 september 2026ELU TEE 4 KINNISTU DETAILPLANEERING

Pärnu linn, Papsaare küla töö nr: 2699

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAPärnu Linnavalitsus

OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Giskard OÜ

Märkused, lisatingimused . Ehitusõiguse märkused**

1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile.

2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale.

3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada keskmisest planeeritavast maapinnast. Keskmise maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse.

4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kuid hoonestusalast võivad väljapoole ulatuda tänava poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna sisse ning abihooned naabrite omavahelisel kokkuleppel nt kahe krundi piiril (abihooneid ei või paigutada hoonestusalast tänava poole). 5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4 Elu tee 4

Pos. nr.

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32

Krundi pindala m²

1 758 1 663 1 679 1 801 1 876 1 896 1 893 1 838 1 727 1 588 1 553 1 602 1 981 1 921 1 410 1 657 1 482 1 492 1 482 1 374 1 482 1 362 1 482 1 395 1 482 1 402 1 482 1 337 1 482 9 681 8 255 428 64 943 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP HP LT LT

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 0 0 0

Suurim lubatud

korruselisus

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0

Suurim maa- alune

ehitisealune pind m²

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 0 0 0 7250

Hoonete suurim lubatud kõrgus

m* 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 0,0 0,0 0,0

Krundi täisehitus

%

15 16 15 14 14 14 14 14 15 16 17 16 13 14 18 16 17 17 17 19 17 19 17 18 17 18 17 19 17 0 0 0

Katuse tüüp ja kalle

viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45° viil 38-45°

4,6

planeeritavad krundipiirid ja pos nr

juurdepääsu- ja parkla servituudi vajadus

leppemärgid planeeritava ala piir

hoonestusala

juurdepääs krundile

mõõdud (meetrites)

säilitatav/planeeritav haljastus

P13 parkimiskohtade arv ja paigutus

planeeritava hoonestuse võimalik kontuur

kuja (tuleohutus - 8 m)

01

MV

2,0

15

18

17

19

21 20

22

23

25 24

26 27

2928

16

14

11

10

09

08

07

06

05

04

03

02

01

13

12

31

30

32

Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 2 planeeringulahenduse skeem Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

GSPublisherVersion 0.14.100.77

DP-4

M 1:347,16 september 2026ELU TEE 4 KINNISTU DETAILPLANEERING

Pärnu linn, Papsaare küla Pärnu Linnavalitsus

töö nr: 2699

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

ILLUSTREERIV JOONIS OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Giskard OÜ

Märkus: Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava info laekumisel muutuda.

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK Lisa 3 3D illustratsioon Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Papsaare küla, Pärnu linn

Töö nr.: 2603

Koostaja: Pärnu Linnavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon

juuli 2026

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 2 / 15

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 3 1.1. Osapooled ................................................................................................................................. 3 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................................................... 3 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................................................................... 4 3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused .................................................................................. 5 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 7 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ......................................................................................... 10 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .......................................................................... 11 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ........... 11 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ............. 14 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 14

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 3 / 15

1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

a) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).

b) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 määruse § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise puhul.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1.1. Osapooled Tabel 1

Koostamise korraldaja Huvitatud isik Pärnu Linnavalitsus (75000064) Giskard OÜ Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu maakond

Planeeringust huvitatud isik on Elu tee 4 kinnistu omanik.

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Papsaare külas Elu tee 4 kinnistule elamupiirkonna välja ehitamine. Elu tee 4 kinnistu on kavas jagada 29-ks üksikelamu krundiks, millele lisaks on planeeritud haljasala vastavalt lisatud skeemile (vt Joonis 1). Täiendavalt planeeritakse kergliiklustee Elu tee äärde., mille tarbeks eraldatakse Elu tee 4 kinnistust vastava laiusega maatükk.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 4 / 15

Joonis 1 Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Elu tee 4 kinnistut, mis asub Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee ääres Elu tee ja Valgeranna tee ristmiku lähedal. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Elu teelt.

Tabel 2 – katastriüksuse andmedKatastriüksuse aadress: Elu tee 4

Katastritunnus: 15904:003:0776

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 5 / 15

Pindala: 64943,0 m² Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

Kinnistu on hoonestamata.

Joonis 2 Planeeritava ala asukoht Papsaare külas

3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused Maakasutus.

Elu tee 4 katastriüksust ümbritsevad lähimad kinnistud on nii maatulundusmaa kui ka elamumaa sihtotstarbega. Maatulundusmaa sihtotstarve on külgneval Kullipõllu kinnistul. Elamumaa sihtotstarve on külgnevatel Metsatuka, Kurekella ja Valgevälja tee äärsetel kinnistutel. Üle Elu tee asuvad samuti valdavalt elamukinnistud või elamupiirkonnad, mis on sõltuvalt asukohast hoonestatud või hoonestamata. Elu tee 4 kinnistu on hoonestamata.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrusega nr 19) on ala juhtfunktsiooniks määratud reserveeritud elamumaa (EV) ja vähesel määral reserveeritud haljasala (H) (vt Joonis 3).

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 6 / 15

Joonis 3 Elu tee 4 kinnistu asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur)

Piirangud, kitsendused

Planeeritavale alale jäävad järgnevad kitsendused (vt Joonis 4):

Kitsendus m² Maaparandushoiu-ala 64910,27 Piiratud asjaõigusega ala 513,30 Piiratud asjaõigusega ala 204,27 Elektripaigaldise kaitsevöönd 300,99 Elektripaigaldise kaitsevöönd 285,84 Sideehitise kaitsevöönd 91,30 Sideehitise kaitsevöönd 123,80 Sideehitise kaitsevöönd 76,18 Piiratud asjaõigusega ala 286,13 Piiratud asjaõigusega ala 858,22

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 7 / 15

Joonis 4 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist

Looduskaitse ja –keskkond

Lähim looduskaitseala on Valgeranna hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 640 m kaugusel.

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maaliste piirkondade arendamiseks (lk 38):

- maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga;

1 https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 8 / 15

- eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

- uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; - säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke

põllumajandusmaid; - planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib

üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne;

- maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid;

- vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; - üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta

kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.

Väärtuslik põllumajandusmaa (p 3.2.1. lk 57 ja 58) Väärtuslik põllumajandusmaa on haritava maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (lk 102). Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Maaeluministeeriumi arvutuste kohaselt 35 hindepunkti (lk 57). Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:

- hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna; - säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud; - põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel; - väärtuslik põllumajandusmaa ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja

väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel; - loobuda uute elamualade (v.a üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule

põllumajandusmaale; - mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku - põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja

väärindamine); - väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral tuleb säilitada võimalus

riigitee ehitamiseks.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks: - täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja ulatus; - tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine; - seada täiendavad kasutustingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks; - riigimaanteede kaitsevööndisse väärtuslikke põllumajandusmaid mitte määrata.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 9 / 15

Audru valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused)

2.2.1.1 Arhitektuursed nõuded elamute planeerimiseks ja projekteerimiseks (lk 13)

Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja detailplaneeringu kohustusega alasid on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). St hajaasustuses tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).

Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga 45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete nurga suurus tuleb määrata detailplaneeringuga).

2.2.3.1 Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele (lk 18)

Üldplaneeringuga kehtestatakse Audru valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatud uute elamukruntide või elamu ehitamiseks lubatavate maaüksuste suurused.

Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemad krundid või maaüksused kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldav detailplaneering.

Elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused (vt Joonis 5). Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Sellest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (v.a juhul, kui see oli juba enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist nii määratud kehtinud detailplaneeringuga).

Joonis 5 Elu tee 4 kinnistu asukoht Audru valla üldplaneeringu skeemil elamukruntide miinimumsuurused

2 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP_Audru/

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 10 / 15

Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks. Elamualade laiendamine toob kaasa surve looduskeskkonnale. Äärelinnastumise protsessi arenemisel on surve all keskuslinnade lähedased hea teevõrguga alad. Valla soov on saavutada kompromiss looduskeskkonna hoidmise ning elamuehituse- ja tootmise arendamise vahel (lk 15).

Koostatav Pärnu linna üldplaneering 2035+3 (vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 28) näeb piirkonda ette tiheasustusala ja pereelamumaa (EP) juhtfunktsiooni. Minimaalseks krundi suuruseks on määratud 1200 m², mille puhul on täisehituseks kuni 25% krundi pinnast.

Asustuse suunamine (lk 17).

Üldplaneeringuga suunatakse eelkõige olemasoleva asustuse tihendamist linnalistes piirkondades ning hajaasustusala külakeskustes, kus on ajalooliselt kujunenud kompaktsem asustus.

Eesmärk 6: Toetada Pärnu linna liikuvuse ja transpordi jätkusuutliku arengut (lk 16).

1.34. Prioriteediks on erinevate liikumisviiside, eelkõige jalgsi ja rattaga liikumise ning ühistranspordi arengu suunamine, et vähendada mootorsõidukite kasutamise vajadust.

1.35. Soodustatakse ühistranspordi optimaalset ja sujuvat liikumist asustusüksuste ja reisisadamate, lennujaama ja raudteejaama vahel, et tagada kiire, mugav ja keskkonnasäästlik liikumine.

Detailplaneeringud

Elu tee 4 kinnistul ei ole kehtivat detailplaneeringut.

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Koostatav detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena. Samas seab nii maakonnaplaneering kui ka koostatav üldplaneering arengueesmärke, mida tuleb täiendavalt kaaluda. Aina enam on päevakorral valglinnastumisega seotud otsesed ja kaudsed mõjud, seda olulisemaks muutub ka sellega kaasnevate mõjude hindamine ning vastavate otsuste tegemine. Pärnu maakonnaplaneering näeb ette, et eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu. Ka koostatav üldplaneering näeb ette asustuse tihendamise põhimõttel, et tihendatakse seal, kus on ajalooliselt kujunenud tihedam asustus.

Koostatav üldplaneering näeb ette veel ka säästvate transpordiliikide ja ühistranspordi kasutuse suunamist, et vähendada mootorsõidukite (eraautode) kasutamise vajadust.

Koostatav detailplaneering on nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse ja ehitustingimustega kooskõlas. Valglinnastumine on pikaajaline protsess, mis on Lihula mnt, Audru jõe ning Pärnu ja Audru asulate vahel kestnud juba ca 20 aastat ning selle tulemusena on piirkonnas välja kujunenud üsna ulatuslik eramupiirkondade võrgustik. Piirkonnas on veel mitmeid põllumaid, kuid

3 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=2123307

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 11 / 15

hinnanguliselt hõlmavad üle poole alast juba erinevad elamualad. Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Piki Elu teed ehitatakse välja (ja on osaliselt ehitatud) kergliiklusteid. Pärnu-Lihula tee ääres on olemasolev kergliiklustee Pärnu keskuslinnast kuni Valgerannani. Piirkonna teenused asuvad peamiselt Pärnu keskuslinna piiril asuvas kaubanduskeskuses ning selle lähipiirkonnas, mis on ca 3,5 km kaugusel planeeritavast alast.

Vastavalt maakonnaplaneeringule on piirkonnas suhteliselt palju väärtuslikku põllumajandusmaad (vt Joonis 6) ning ka Elu tee 4 kinnistu on märgitud maakonnaplaneeringus väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Arvestades nii kehtiva Audru valla üldplaneeringu kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse sihtotstarvet on siin kõige suurem konflikt kõrgema taseme arengudokumentide vahel.

Joonis 6 Väärtuslik põllumajandusmaa Pärnu maakonnaplaneeringu kaardil (Asustuse joonis)

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele,

veestikule, õhule, kliimale) Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne planeeringu eesmärgiga seonduvalt (elamupiirkond) ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.

Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd seoses uushoonestuse rajamisega, millel on lühiajaline lokaalne mõju peamiselt müra ja peenosakeste lendumise näol.

Jäätmete kogumine korraldatakse linna territooriumil vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.

2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritavad funktsioonid (üksikelamud) ei kätke endas õnnetuse ohtu.

Tuleohutus

Tuleõnnetuse minimeerimine toimub planeerimis- ja projekteerimisfaasis asjakohaste tuleohutusmeetmete rakendamise kaudu.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 12 / 15

Liiklus

Planeeritav ala juurdepääs on Elu teelt. Miinuseks on Elu tee praegune lahendus, mille ääres ei ole veel kergliiklusteid, mis on pikk ja sirge ning soodustab seetõttu piirkiiruse ületamist. Olgugi, et Elu tee äärde planeeritakse kergliiklusteed, ei ole seda veel tervikuna välja ehitatud, sest see eeldab tee äärsete maade võõrandamist, kuid sellega tegeletakse. Planeeritava ala sisesed teed lahendatakse piisavalt käänulistena, et kiiruse ületamine oleks välistatud keskkonna kujunduse läbi ning lisaks nähakse ette täiendavad liikluse rahustamise meetmed.

Müra

Planeeritava ala lähedane peamine müraallikas on Lihula maantee, millele on koostatud ka mürakaart (vt Error! Reference source not found.), mille kohaselt jääb planeeritav ala madala müratasemega (45 – 49 ja 50 – 54 db) alale ning planeeritavale alale ülemäärast negatiivset mõju ei avalda.

Joonis 7 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mürakaardi rakendusest

Vibratsioon

Vibratsiooni mõju puudub või on vähene. Võib ette tulla ajutist vibratsioonitaseme tõusu seoses ehitustegevusega, mis on ajutine ja lühiajaline.

Õhukvaliteet

Planeeritava ala ümbrus on osaliselt põllumajanduslik maa, mis tähendab, et hooajaliselt võib tekkida põllumajandusest tulenevalt õhukvaliteedi muutuseid kas siis lõhna või peenosakeste (tolmu) häiringu näol. Samas on põllumajandusmaid jäänud suhteliselt väheks ning enamus alast on uuselamutega väikeelamupiirkond, mis on suhteliselt hea õhukvaliteediga.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 13 / 15

Insolatsioon

Planeeritav ala ja planeeritav hoonestus asuvad muust hoonestusest piisavalt eemal, mistõttu insolatsioonitaseme ülemäärast vähenemist naaberkinnistutel ei ole ette näha.

Soojussaare efekt

Planeeritakse üksikelamupiirkonda, mis on valdavalt haljastatud, mistõttu ei too see endaga kaasa soojussaare efekti.

Sademeveed ja maaparandus

Sademevesi juhitakse sademeveekraavidega Elu tee äärsesse sademeveekraavi. Koostatava detailplaneeringuga on võimalik anda asjakohased sademeveelahenduse põhimõtted arvestades säästva sademeveelahenduste nõudeid ning olemasolevat olukorda.

Alal on olemas ka maaparandussüsteem (maaparandussüsteemi kood 6112200010030001), mis elamupiirkonna välja ehitamisel likvideeritakse. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et maaparandussüsteemi likvideerimine Elu tee 4 kinnistul ei mõjutaks negatiivselt maaparandussüsteemide toimimist naaberkinnistutel ning näha ette meetmed muudatuste kompenseerimiseks.

3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Mõju suurus ja ruumiline ulatus on ruumilises kontekstis suhteliselt suur arvestades, et tegemist on suure maa-alaga. Samas on tegemist jätkuva elamuarendusega piirkonnas, kuhu on elamupiirkondi välja ehitatud juba paar aastakümmet.

Lähtuvalt sellest on olemasolevate põldude e väärtusliku põllumajandusmaa keskele elamuala ehitamine suhteliselt suure pikaajalise mõjuga, mis võib endaga kaasa tuua konflikti erinevate maakasutusviiside vahel või siis põllumaade hoonestamise ning sellega kaasneva valglinnastumise protsessi jätku.

4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Tegemist on vähese tundlikkusega maa-alaga. Piirkonnas ei ole kaitstavat kultuuripärandit.

5. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura 2000 võrgustiku alale) Lähim looduskaitseala (Valgeranna hoiuala) asub planeeritavast alast ca 640 m kaugusel (teisel pool Audru jõge), mis tähendab, et arendusega ei kaasne looduskaitsealale olulist ebasoodsat negatiivset keskkonnamõju.

Mõju rändlindudele

Põllumajandusmaad on ka lindude rändepeatuspaikadena olulised. Kõnealuses piirkonnas on olulisim just Audru polder ja sealsed rohumaad. Enamik (> 80%) hanelistest peatub Lääne- Eestis erinevatel looduslikel rohu- ja karjamaadel. Püsirohumaade säilitamine ja laiendamine on nii laiemalt keskkonnahoiu kui kitsamalt hanedele-lagledele oluliste peatumis- ja toitumisalade tagamise seisukohalt olulise tähtsusega. Maakasutust on võimalik suunata üksnes kaitstavatel aladel, mille hulka Elu tee 4 kinnistu ei kuulu ega ole kavas ka arvata.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 14 / 15

Audru polder kuulub Audru poldri looduskaitseala koosseisu ning on osa Pärnu lahe linnualast (Natura 2000). Ala kaitse-eesmärk on muu hulgas säilitada ja taastada rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid ning piiranguvööndi eesmärk on lindude peatumis- ja toitumisalade soodsa seisundi säilitamine ja kvaliteedi parandamine.

Detailplaneeringu elluviimisel muutub seni avatud põllumaa elamualaks ning selle tulemusel väheneb avatud maastiku pindala. Mõju on lokaalne ja pöördumatu, kuid eeldatavalt mitte oluline Audru poldri ega Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast.

Lähtuvalt sellest on planeeringu koostamisel oluline arvestada, et see põhjustaks rändlindudele võimalikult vähe häiringuid, mis antud kontekstis tähendab valgusreostuse minimeerimist.

6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Elu tee 4 kinnistu hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev, pöördumatu ja pikaajaline. Ala hoonestamisel on märkimisväärne piiriülene mõju, kuid kuna ala on juba laiemalt elamualaks kujunemas, siis on tegemist pikemalt toimunud protsessi jätkumisega.

Piirkonda elanike juurde lisandumise peamine negatiivne kumulatiivne mõju on autoliikluse kasv, sest valdav osa teenuseid ja töökohti asub Pärnu keskuslinnas, mistõttu suurendab piirkonna elanike arvu kasv ka keskuslinna autoliiklust.

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE

a) Planeeritava ala siseselt anda tingimused rahustatud liikluse ja elukeskkonda sobiva (inimsõbraliku) tänavalahenduse kujundamiseks.

b) Näha ette keskkonda sobivad meetmed müra hajutamiseks ja leviku takistamiseks (kõrghaljastus, puiesteed vms).

c) Haljasalade valgustus kavandada minimaalsena ning vältida tugevat üles- ja külgvalgust, et vähendada valgusreostust (tugev üles- ja külgvalgus). Kasutada täisvarjestatud või vähemalt väga hästi varjestatud alla suunatud valgusteid. Eelistada sooja valgusega (kuni 3000 K) valgusteid.

7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlust.

Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas. Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mille reguleerimine ja lahendamine on võimaliku kõrgemate planeerimisdokumentidega. Koostatav detailplaneering annab

Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2603 OÜ Linnak Lk 15 / 15

lahendustesse oma panuse, milleks on maa eraldamine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks. Planeeritava ala lähedusse (ca 280 m) jääb ka ühistranspordipeatus, mis annab teatava alternatiivi autoliiklusele.

Teine oluline mõju on seotud Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 4 kinnistu asub samuti märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol.

Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis on rajatud valdavalt nõukogude ajal ja paljudes piirkondades korralikult ei toimi ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole enam tegemist väärtusliku põllumaaga.

Maakonnaplaneering annab üldised suunised üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks. Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks.

Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport, välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu (KSH) menetlust. Vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanneteks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.

KORRALDUS

XX.10.2026 nr XXX

Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

OÜ Linnak on Giskard OÜ volitatud esindajana esitanud Pärnu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Papsaare külas Elu tee 4 kinnistul (katastriüksuse tunnus 15904:003:0776). Elu tee 4 kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 64943.0 m2. Kinnistu on ehitusregistri andmetel hoonestamata. Planeeringuala on kõlvikulise koosseisu järgi haritav maa 48900m2 ulatuses, looduslik rohumaa 3302 m2 ulatuses, 9197m2 on metsamad ja 3544m2 muud maad. Kinnistu paikneb Elu tee ääres, külgnedes Kurekella tee kinnistutega lääne poolt, Valgevälja tee kinnistutega põhja poolt ning Metsatuka tee kinnistutega ida poolt. Kõikide eelnimetatud kinnistute näol on tegemist detailplaneeringuga kaetud kinnistutega. Hoonestatud on Kurekella tee kinnistud, teised on hoonestamata. Juurdepääs krundile on munitsipaalomandisse kuuluvatelt Elise teelt ja Elu teelt. Kinnistul ei kehti detailplaneeringuid. Huvitatud isiku eesmärgiks on Elu tee 4 kinnistu ümberkruntimine, ehitusõiguse, hoonestusalade, teedevõrgu, haljastuse ja tehnovõrkude põhimõttelise lahenduse määramine. Täpsemalt soovitakse maaüksus jagada 29 pereelamukrundiks minimaalse suurusega 1200 m2 ning kolmeks tee- ja tänavamaa krundiks. Lisaks kavandatakse moodustada üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, mis ühendatakse naabruses Valgevälja tee 11 kinnistul paikneva haljasalaga. Igale elamukrundile soovitakse püstitada 1 üksikelamu põhihoonena ning 1 abihoone. Juurdepääs alale olemasolevalt Elu teelt. Sademevesi lahendatakse lahtise kraavitusega. Küttelahendused lokaalsed, maa- või õhksoojuspumpade või tahkeküttekolletega. Audru valla üldplaneeringuga (kehtestati 2010. aastal) määratult asub planeeringuala reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pinnaga 1200 m2. Seega koostatakse detailplaneering kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringuga. Pärnu linna koostatava üldplaneeringu 2035+ (vastuvõetud 18.09.2025) kohaselt on planeeringuala määratud tiheasustusalaks. Pärnu linna tiheasustusalad on linnalise iseloomuga, intensiivsema maakasutusega selgelt piiritletud kompaktsed ja terviklikud keskkonnad, kuhu koonduvad erinevad huvid ja tegevused. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

2

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaseid tegevusi, mille hulka kuulub ka elurajooni arendamine. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Linnak OÜ poolt on koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt järgmist: Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlust. Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas. Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mille reguleerimine ja lahendamine on võimaliku kõrgemate planeerimisdokumentidega. Koostatav detailplaneering annab lahendustesse oma panuse, milleks on maa eraldamine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks. Planeeritava ala lähedusse (ca 280 m) jääb ka ühistranspordipeatus, mis annab teatava alternatiivi autoliiklusele. Teine oluline mõju on seotud Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 4 kinnistu asub samuti märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol. Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis on rajatud valdavalt nõukogude ajal ja paljudes piirkondades korralikult ei toimi ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole enam tegemist väärtusliku põllumaaga. Maakonnaplaneering annab üldised suunised üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks. Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks. Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport, välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetlust. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Linnavalitsus esitas detailplaneeringu korralduse eelnõu, KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu eskiislahenduse ametkondadele alade, XXXX Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lg 2 p 4, § 34 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3 alusel

3

1. Algatada Papsaare külas Elu tee 4 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine, neile ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine, vajadusel servituudialade määramine. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena. 2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega: 2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avalike ning kaasnevate huvidega. 2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat keskkonda. Planeeringut koostades tuleb järgida piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid põhimõtteid, samuti piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi, kinnistute hoonestustihedust ja krundisuurusi, mis enim vastab maalise asustusega alale. 2.3. Juurdepääs(ud) planeeringualale lahendada Elu teelt, tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil, näidata vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus. Vajadusel näha ette juurdepääsuservituudid. Arvestada Elu tee äärse kergliiklustee projektiga. 2.4. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja haljasalade asukohad. Tagada kõrghaljastusest koosnev haljaspuhver planeeringuala ja sellega külgneva põllumajandusmaa vahel. 2.5. Näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.6. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Ala on kaetud Papsaare maaparandussüsteemiga (6112200010030001). Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga. 2.7. 10 või enama uue elamukrundiga ala detailplaneeringu koostamisel juhul, kui moodustatavad krundid on alla 2500 m2, tuleb tagada iga kümne krundi kohta vähemalt üks keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. 2.8. Planeeringu koostamise käigus hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa (Lisa 1). 4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal (Lisa 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel arvestada asjaomaste asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud ettepanekutega. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus (Suur-Sepa 16, Pärnu linn; [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Linnak (Piiri tn 14a 80036, Pärnu, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel. 5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus. 6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest.

4

7. Huvitatud isikul tuleb mõista, et temaga sõlmitakse vajadusel planeerimisseaduse § 131 lähtuvalt haldusleping enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Lepingus näidatakse ära vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse garantiikiri, deponeeritud rahasumma linna arveldusarvele või kinnisasjadele hüpoteegi seadmine linna kasuks; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused. Lisaks, kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel. Nimetatud juhul võib teha otsuse detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta. 8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 9. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnale ülevaatamiseks detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis. 10. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 11. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes. Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana. 12. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 13. Ruumi- ja arhitektuuriosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

5

14. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Siim Suursild linnapea

(allkirjastatud digitaalselt) Taavi Käärid linnasekretär

6

Lisa 1 Pärnu Linnavalitsuse .. korraldusele nr ..

Papsaare küla Elu tee 4 kinnistu detailplaneering PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 130935 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest