RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Kambja vallas asuvad riigi kõrvalmaanteed

22125 Erika - Kandiküla tee km 0-0,886

22194 Külitse järve tee km 0-1,929

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2026

2

1. Sissejuhatus

Kambja Vallavolikogu 19.08.2026.a otsuse nr 42 alusel esitas Kambja Vallavalitsus oma

kirjaga 25.09.2026 nr 4-11/2541 taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 2 riigitee

üleandmiseks kohalikuks teeks järgmiselt.

1. Tartu maakond, Kambja vald, Õssu küla, 22125 Erika-Kandiküla tee, (katastriüksuse tunnus

28301:001:2156), pindala 7783 m²;

2. Tartu maakond, Kambja vald, Külitse alevik, 22194 Külitse järve tee (katastriüksuse tunnus

94901:005:0307), pindala 23085 m².

Varasemate taotluste alusel on samadele teedele teostatud riigitee tunnustele vastavuse

hindamine eraldi aruannetena koos mõnede teiste teedega. Uue taotlusepõhjal on hinnatud

viimases taotluses toodud kõrvalmaanteede 22125 Erika-Kandiküla tee ja 22194 Külitse järve

tee vastavust riigitee tunnustele eesmärgil anda need riigiteed koos teed teenindava

maaüksusega tasuta Kambja vallale kohalikeks teedeks seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 921 lõikele 2 ja Transpordiameti riigitee määramise

juhendile1 analüüsitakse vastavust riigitee põhitunnustele nende koosmõjus.

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav. Avalikult kasutatavat teed võib

kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond

ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele

ei ole kehtestatud riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel

riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle. Kui tee avalik

kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei saa määrata

riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra. Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

1) Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus,

mis võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi

eri piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

2) Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite

liiklus reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja

mitmeviisiliste (multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

3) Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või

kogumine kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu

1 KT_025_J14_r2_Riigitee määramise juhend.pdf

3

piirkonnale tähtsate sihtkohtade vahel. Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel

ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks otstarbeks on juurdepääsu tagamine

erakinnistutele eest.

4) Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või

ühendamine liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

5) Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul

teel, mis pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee. Riigi

kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või

robotliikurite liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on

ehituslikult või liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

1) Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

2) Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade

ning kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või

põhimaanteega, suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või

riigile oluline transpordisõlm.

3) Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende

ühendamise linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku

optimaalse teedevõrgu või suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta: transpordisõlme,

rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või maakonnaliini

teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise õigusega

kaubasadamasse; piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate

piiripunkti Saatses; muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

4) Ühendusteele ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid,

eelõige ristmike ja liiklussõlmede alal.

5) Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks

riigiteeks liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

4

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine riigiteede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega;

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevatele transpordiliikidele;

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 22125 Erika - Kandiküla tee km 0-0,886 riigitee tunnuste hindamine

Riigitee 22125 Erika - Kandiküla tee (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas

Õssu külas riigimaal. Kinnistu andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 25666150, katastritunnus

28301:001:2156 , pindala 7783.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

5

Joonis 1. Riigitee 22125 Erika - Kandiküla tee km 0-0,886 asukoht Kambja vallas (sinine joon).

Teeregistri andmetel on tee pikkus 0,886 kilomeetrit ja tee paikneb aadressil km 0-0,886.

Tegemist on esimese 601 m teelõigul 4,7-5,3 meetri laiuse asfaltbetoonkattega teega, mis

paikneb 6,0-7,3 m laiusel muldkehal. Tee lõpu osas on asfaltbetoonkatte laiuseks 3,5 m mis

paikneb 5,5 m laiusel muldkehal.

Hindamise tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigitee 22125 Erika - Kandiküla tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega

riigiteede nimekirja, mis on kehtestatud Transpordiameti peadirektori 02.09.2026 käskkirjaga

nr 1.1-1/26/121 taristuministri 16.07.2026 määruse nr 66 „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise

teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“ alusel.

Teedel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel prevaleerib asulasisene kahesuunaline liikluskord. Tee alguspunktist ristmikul riigiteega

92 kuni ristmikuni Õssu külas Hõbepaju tänavaga on ca 480 m ulatuses asulasisene liikluskord.

Piirkiirus 50 km/h ja tähistus liiklusmärgiga 571 „Asula“. Sealt edasi kuni tee lõpuni ca 400 m

ulatuses on asulaväline liikluskord lubatud suurima kiirusega 90 km/h. Kehtestatud

detailplaneeringu kohaselt hoonestatakse ka see piirkond ühepere- ja ridaelamutega, millega

kaasneb ka sel teeosal asulasisese liikluskorra kehtestamine. Kurvilise geomeetria tõttu sel

teeosal lubatud suurimat kiirust üldjuhul ei saavutata. Kitsas kate ei võimalda katte

märgistusega eraldada kahesuunalisi liiklusvooge. Liikluse iseloomuks on erakinnistute ja teelt

hargnevate kohalike põiktänavate liikluse kogumine ja jaotamine. Jalakäijad, jalgratturid ja

mootorsõidukid liiklevad ühises liiklusruumis, kuna kitsad teeolud ei võimalda eraldi

6

kergliiklustee rajamist. Teel võib vähesel määral olla ka kohalikku läbivat liiklust, sest riigitee

lõpp-punktist jätkub marsruut kohaliku kattega ja kruusateena (Tartu linnale kuuluvad teed

7930496 Laikasküla tee ja 7930495 Laikasküla tee).

Teel on 2024. aasta liiklusloendus põhjal aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 224 sõidukit

ööpäevas, millest busse ja veoautosid oli 3%.

Teeliikluse iseloom ei vasta riigitee tunnusele, kuna valdavalt ei ole teel asulaväline liikluskord

ja prevaleerib kohalik liiklus.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teeei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.

Tee on riigiteena tupiktee, lõppedes Kambja valla ja Tartu linna piiril. Marsruuti saab jätkata

Tartu linnale kuuluvatel vähekasutatavatel teedel 7930496 Laikasküla tee ja 7930495

Laikasküla tee.

Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele. Tee ühendab Tartu

linna Kambja vallas Õssu külas paiknevate erakinnistutega. Tee ei oma tähtsust riigi

toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses riigile alles jäävad teed (riigi põhimaantee 2,

tugimaantee 92 ja kõrvalmaantee 22103) tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise.

Tee üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarbena erakinnistute ühendamine

avalikult kasutatava teega.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teeäärse hoonestusega teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel

kasutada asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid

kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale. Intensiivse kergliiklusega tänava sõiduteel

üldjuhul ei sobi katte säilitusremondiks pindamine, mis on peamise meetodina kasutusel

maanteede remondil.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on

ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupiktee korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi

korrashoiulepingutes.

Teelõigu üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja liiklust kõigil Õssu küla teedel tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust

kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet

ühtselt korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtses korraldamise tunnusele.

7

4. 22194 Külitse järve tee km 0-1,929 riigitee tunnuste hindamine

Riigitee 22194 Külitse järve tee km 0-1,929 (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja

vallas Külitse alevikus riigimaal. Kinnistu andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3835950, katastritunnus

94901:005:0307, pindala 23085 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Riigitee 22194 Külitse järve tee km 0-1,929 asukoht Kambja vallas (sinine joon).

Tegemist on 6,1 meetri laiuse mustkattega teega, mille sõidutee laius on 6,1 m ja mis paikneb

8,6 m laiusel muldkehal. Tee pikkus 1,929 km. Tee paikneb ühel riigi transpordimaa üksusel.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

4.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigitee 22194 Külitse järve tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede

nimekirja, mis on kehtestatud Transpordiameti peadirektori 02.09.2026 käskkirjaga nr 1.1-

1/26/121 taristuministri 16.07.2026 määruse nr 66 „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise

teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil“ alusel.

Teedel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

8

Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

4.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord. Liikluskorra ja piirkiiruse 50 km/h määrab

tähistus liiklusmärgiga 571 „Asula“ Külitse aleviku piiril. Valdavalt, 1,1 km pikkusel teeosal

aleviku keskel on kiiruspiirang 30 km/h. Teeliikluse iseloomuks on era- ja munitsipaalomandis

kinnistutelt ning teelt hargnevatelt kohalikelt teedelt liikluse kogumine ja jaotamine. Põhiliselt

kohalik liiklus, läbiv liiklus kasutab valdavalt asulavälise liikluskorraga kõrvalmaanteed 22195

Külitse-Haage tee. Kergliiklejatele eraldi liiklusruum puudub. Teel on 3 bussipeatust.

Teel oli 2025.a liiklusloenduse põhjal aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 385 sõidukit

ööpäevas, millest bussid ja veoautod moodustasid 5%.

Tee ei vasta liikluse iseloomult riigitee tunnusele, kuna seal on kehtestatud asulasisene

liikluskord ning teel on valdavalt kohalik liiklus.

4.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teeei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides, täites

aleviku sisese tee funktsiooni.

Tee algab ristmikult põhimaanteega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ja lõpeb kõrvalmaanteel 22195

Külitse-Haage tee.

Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ja hargnevatele kohalikele

teedele. Tegemist omaaegsete aianduskooperatiivide piirkonnaga, millest enamik on ümber

ehitatud ühepereelamuteks. Tee ei oma tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest

läheduses riigile alles jäävad riigi põhimaantee 3 ja kõrvalmaantee 22195 tagavad piirkonnas

riigiteede võrgustikuna toimimise. Teelõigu üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle

põhiotstarbena erakinnistutele juurdepääsu tagamine ja kohalike teede ühendamine ühtseks

kohalikuks teedevõrguks.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

4.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Väikese liikumiskiirusega kitsal teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel

lumetõrjel kasutada asulavälisele riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis

paiskavad lume teest eemale.

Teelõigu üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja liiklust Külitse aleviku tänavatel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete

huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

5. Aruande kokkuvõte

Kambja Vallavolikogu 19.08.2026.a otsuse nr 42 alusel esitas Kambja Vallavalitsus oma

kirjaga 25.09.2026 nr 4-11/2541taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 2 riigitee

üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava maaga.

9

22125 Erika - Kandiküla tee osas on teeregistri andmetel tee pikkus 0,886 kilomeetrit ja tee

paikneb aadressil km 0-0,886. Tegemist on esimese 601 m teelõigul 4,7-5,3 meetri laiuse

asfaltbetoonkattega teega, mis paikneb 6,0-7,3 m laiusel muldkehal. Tee lõpu osas on

asfaltbetoonkatte laiuseks 3,5 m mis paikneb 5,5 m laiusel muldkehal.

. Riigiteena tupiktee. Teel on 2024. aasta liiklusloendus põhjal aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 224 sõidukit ööpäevas, millest busse ja veoautosid oli 3%.

22194 Külitse järve tee on 6,1 meetri laiuse mustkattega tee, mille sõidutee laius on 6,0 m ja

mis paikneb 8,6 m laiusel muldkehal. Tee pikkus on 1,929 km. Teel oli 2025.a liiklusloenduse

põhjal aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 385 sõidukit ööpäevas, millest bussid ja

veoautod moodustasid 5%.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelites 1 ja 2.

Riigitee tunnus Riigitee 22125 Erika – Kandiküla tee

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 Riigitee 22125 Erika – Kandiküla tee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Riigitee tunnus 22194 Külitse järve tee km 0-1,929

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 2. Riigitee 22194 Külitse järve tee km 0-1,929 riigitee tunnustele vastavuse

koondhinnang.

Kokkuvõtteks praegused riigiteed 22125 Erika – Kandiküla tee ja 22194 Külitse järve tee ei

vasta riigitee tunnustele, sest neljast riigiteele iseloomulikust tunnusest kahele puudub vastavus.

10

Kambja Vallavalitsuse taotluse teede üleandmiseks kohalikuks teeks koos teega kinnisasjade

riigilt tasuta omandamisega saab rahuldada.

Tee üleandmisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

6. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu toetus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2200 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

22125 Erika – Kandiküla tee üleantava pikkus on 0,886 km millest esimese 601 m teelõigul on

katte laiuseks 4,7-5,3 meetri ja tee lõpu osas pikkusega 285 m on katte laiuseks 3,5 m. Kogu

tee liiklussageduseks on 224 autot ööpäevas.

22194 Külitse järve tee üleantav pikkus on 1,929 km kus kogu ulatuses on katte laiuseks on

6,1 m ja liiklussageduseks 385 autot ööpäevas.

Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi

poolset teehoiu toetust neile kahele teele summas 11861 €.

KÄSKKIRI

23.10.2026 nr 1.1-1/26/138

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

(Kambja vald riigiteed 22125 ja 22194)

Transpordiameti teevara osakond on koostanud 2026. aastal punktis 1 nimetatud kinnisasjade

kohta riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruande, mille kohaselt riigiteed 22125 Erika-

Kandiküla tee km 0-0,886 (katastritunnus 28301:001:2156) ja 22194 Külitse järve tee km 0-1,929

(katastritunnus 94901:005:0307) ei vasta riigitee tunnustele.

Riigitee 22125 Erika-Kandiküla teel on valdavalt asulasisene liikluskord ja teel on valdavalt

kohalik liiklus. Tee on riigiteena tupiktee, lõppedes Kambja valla ja Tartu linna piiril. Tee

üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarbena erakinnistute ühendamine avalikult

kasutatava teega.

Riigitee 22194 Külitse järve teel on kehtestatud asulasisene liikluskord ning teel on valdavalt

kohalik liiklus. Tee ei oma tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses riigile alles

jäävad riigi põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ja kõrvalmaantee 22195 Külitse-Haage tee

tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena nimetatud riigiteid seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks ei vaja. Teede üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul

omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust Õssu küla ja Külitse aleviku teedel, tänavatel

ja kergliiklusteedel ning parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval

riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.

Kambja Vallavolikogu on 19.08.2026 otsusega nr 42 taotlenud punktis 1 nimetatud riigiteede

kinnisasjade tasuta võõrandamist valla omandisse ja tee muutmist avalikult kasutatavaks

kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõigete 1 ja 2, § 119 lõike 1, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi RVS)

§ 37 lõike 1, lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama seaduse

§ 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega 31, 32,

4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja taristuministri

24.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/533 „Volituse andmine Transpordiametile“ ja Transpordiameti

strateegilise planeerimise teenistuse direktori peadirektori ülesannetes 02.01.2025 käskkirjaga nr

1.1-1/25/2 „Volituse andmine“, Kambja Vallavalitsuse 25.09.2026 taotlusega nr 4-11/2541

(Transpordiameti dokumendiregistris registreeritud taotlus nr 9.2-5/25-010/17128-1) ja Kambja

Vallavolikogu 19.08.2026.a otsusega nr 42 ning vastavalt 2026. aasta riigieelarve seaduse §-le 9,

Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse

üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82

otsustan:

2

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olevad, Tartu maakonnas Kambja vallas asuvad kinnisasjad

Kambja vallale (Kambja Vallavalitsuse, registrikood 77000275, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik, Pargi tn 2, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgmiselt:

1.1. Õssu külas asuv 22125 Erika-Kandiküla tee kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 25666150, katastritunnus 28301:001:2156, pindala 7783 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV116479);

1.2. Külitse alevikus asuv 22194 Külitse järve tee kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 3835950, katastritunnus 94901:005:0307, pindala 23 085 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10432).

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasjade võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. 22125 Erika-Kandiküla tee (katastritunnus 28301:001:2156) kinnisasja harilik väärtus

tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.10.2026 seisuga 45,04

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

45,04 eurot.

2.2. 22194 Külitse järve tee (katastritunnus 94901:005:0307) kinnisasja harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.10.2026 seisuga 134,47 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 33 299,77 eurot. Kokku

33 434,24 eurot.

2.3. Kambja vald on kohustatud omandatavaid kinnisasju kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasjad omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.4. Kui Kambja vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS §

33 lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasjad, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33 lõikes

10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise

suurusest maha Kambja valla poolt kinnisasjadele tehtud kasulikud kulutused, kui nendega

on kinnisasju oluliselt parendatud.

2.5. kui Kambja vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasjad

või seab neile hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasjad või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjadele hoonestusõiguse;

2.6. Kambja Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatavate

kinnisasjade võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.7. kinnisasjade võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Kambja Vallavalitsus;

2.8. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ja Kambja valla volitatud isikutel

vormistada lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise

akt. Kinnisasjade valdus antakse üle 31.10.2026 seisuga.

5. Lugeda kinnisasjade omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

7. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise riigitee hoiu

toetuse määramiseks Kambja Vallavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu kulude jaotus

on kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Üleantava riigitee teehoiu kulude arvestus 22125“ ja

lisas 2 „Üleantava riigitee teehoiu kulude arvestus 22194“.

8. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonnal korraldada riigiteede 22125 Erika-

Kandiküla tee ja 22194 Külitse järve tee osas muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest,

esitades vaide Transpordiametile (Valge tn 4/1, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Edgar Peganov

merendusteenistuse direktor peadirektori ülesannetes

Lisa 1 Üleantava riigitee teehoiu kulude arvestus 22125;

Lisa 2 Üleantava riigitee teehoiu kulude arvestus 22194;

Lisa 3 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne 22125 ja 22194.