Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 18.08.2026 nr 6-2/9022

Meie 23.10.2026 nr 7.2-1/26/18927-4

Arvamuse andmine Rae valla Lagedi kandi

üldplaneeringu eelnõule

Olete teavitanud Transpordiametit Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering)

eelnõu avalikustamisest. Rae valla Lagedi kandi üldplaneering ja KSH on algatatud Rae

Vallavolikogu 19.05.2020 otsusega nr 117.

Oleme 01.07.2020 kirjaga nr 15-2/20/26638-2 esitanud ettepanekud Rae valla Lagedi kandi

üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSHprogrammile ning 29.11.2024 kirjaga nr 7.2-

1/24/18927-2 täpsustanud nimetatud ettepanekuid. Oleme palunud esitatud ettepanekuid

üldplaneeringu koostamisel kohakeselt kaaluda ning nendega vastavalt üldplaneeringu

täpsusastmele arvestada.

Transpordiamet on tutvunud esitatud üldplaneeringu eelnõu materjalidega. Üldplaneeringu

lahenduse edasisel koostamisel palume arvestada järgmiste tähelepanekutega.

1. Riigiteedest tulenevad kitsendused

Palume täpsustada riigiteede kaitsevööndite käsitlust ning kontrollida, et kaitsevööndite

määramisel oleks arvestatud riigiteede funktsiooni, arenguvajaduste ning Transpordiameti

varasemate ettepanekutega. Seletuskirjas ei kajastu ettepanekutes käsitletud riigiteelõikude

kaitsevööndite ulatused üheselt.

2. Planeeringuala üldised kasutus- ja ehitustingimused

2.1. Palume üldplaneeringu koostamisel arvestada põhimõttega, et arendustegevusest tingitud uute

teelõikude rajamise või riigiteede ümberehitamise vajadus ei too automaatselt kaasa riigipoolset

investeerimiskohustust juhul, kui selleks puudub vajadus riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt.

2.2. Palume täiendada sademevee käsitlust riigiteede vaatest ning kajastada põhimõtet, et

arendusalade sademevett ei juhita üldjuhul riigitee kraavidesse ning riigitee kuivendus- ja

sademeveesüsteeme ei käsitleta arendusalade sademevee vastuvõtjatena. Tegemist on peamise

põhjusega, miks arendajad ei saa esimesel korral meilt detailplaneeringule ega ehitusloa eelnõule

kooskõlastust, mistõttu on kohane teavitada arendajaid ka üldplaneeringus. Seni on ligikaudu

pooled vallad viinud põhimõtte üldplaneeringusse sisse ja pooled on võtnud teadmiseks.

2 (3)

2.3. Samuti palume üldplaneeringus kajastada põhimõtet, et tehnovõrkude kavandamisel tuleb

vältida nende paigutamist riigitee alusele maale ning vastavaid lahendusi hinnata täpsemas

planeerimis- või projekteerimisetapis. Ka selle põhimõtte on ligikaudu pooled vallad viinud

üldplaneeringusse sisse ja pooled on võtnud teadmiseks.

3. Liikluskorralduse üldised põhimõtted

3.1. Palume täiendada seletuskirja oluliselt muudetava teelõigu (OMT) mõiste ja sisulise

kirjeldusega vastavalt Transpordiameti poolt varem esitatud ettepanekutele. Kuna tegemist pole

pikka aega kasutuses olnud mõistega, siis vajavad kaardile kantud OMT-d selgitust, et paremini

aru saada maakasutust suunavast mõjust.

3.2. Samuti soovitame hinnata kavandatud teedevõrgu lahenduste prioriteetsust ja elluviidavust.

Olete Lagedi aleviku paremaks ühendamiseks kavandanud kaks koridori: esimene riigitee nr

11300 pikendusena kuni riigiteeni nr 11290; teine riigitee nr 11111 pikendusena kuni riigiteeni

nr 11300. Nimetatutest esimene koridor eeldab üle 2 km pikkuse sammastel (lühikeses lõigus saaks

eeldatavalt rajada kõrge muldkeha) ühendustee rajamist üle mitme raudtee ja riigitee, arvestades

seejuures riigitee nr 11 kõrgusgabariiti eriveoste koridorina ja Varivere teele (tee nr 6530347) väga

lähedal paiknevat hoonet. Mõistame koridori väärtust Lagedi piirkonna loodeosa ühenduse

parandamisel, kuid soovitame konsulteerida pädeva inseneribürooga, kas vallal ja/ või arendajatel

on võimekust keeruliste ja kallite tehniliste lahenduste rahastamiseks. Oluliselt

perspektiivikamaks peame Lagedi aleviku põhja- ja lõunaosa ühendavat koridori, kuna see

parandaks aleviku sisest liikuvust, looks väga hea ühenduse nii Jüri kui ka Ülemiste piirkonnaga.

Seejuures oleks vaja lahendada ainult üks ristumine raudteega.

4. Lennundusega seotud piirangud

Esitatud materjalide põhjal nähtub, et üldplaneeringu koondkaardile on kantud Tallinna lennuvälja

kaitsevöönd, kuid lennuvälja lähiümbruse piirangupinnad ei ole koondkaardil kajastatud.

Kuna lennuvälja kaitsevöönd ja lennuvälja lähiümbruse piirangupinnad tekitavad erinevaid

piiranguid, tuleb mõlemad üldplaneeringu kaardimaterjalides eraldi kajastada. Kaitsevöönd piirab

tegevusi, lennuvälja lähiümbruse piirangupinnad aga ehitiste ja rajatiste kõrgusi.

Palume täiendada üldplaneeringu kaardimaterjale ning kanda koondkaardile lisaks Tallinna

lennuvälja kaitsevööndile ka lennuvälja lähiümbruse piirangupinnad vastavalt Transpordiameti

edastatud ruumiandmetele (vt lisa 1 ja 2).

Oleme valmis üldplaneeringu edasisel menetlemisel selgitama ja täpsustama esitatud

tähelepanekuid ning tegema koostööd kohakeselt sobivaimate lahenduste väljatöötamisel. Palume

ühtlasi põhjendada esitatud märkustega arvestamist või arvestamata jätmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

3 (3)

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. EETN_kaitsevoond

- Lisa 2. EETN_piirangupinnad

- Lisa 3. LAGEDI seletuskiri

- Lisa 4. LAGEDI_maakasutus_0

- Lisa 5. LAGEDI_taristu_0

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Rae valla Lagedi kandi

üldplaneering

Seletuskiri (eelnõu)

2026

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

2 |1 0 5

Sisukord

1. Üldplaneeringu alused ja eesmärk ........................................................................................................ 4

1.1. Üldplaneeringu algatamine ........................................................................................................... 4

2. Üldplaneeringu sidusus teiste arengudokumentidega ......................................................................... 5

2.1. Rae valla arengukava 2021-2030................................................................................................... 5

2.2. Harju Maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................................ 5

3. Üldplaneeringu alusuuringud ................................................................................................................ 6

3.1. Mürakaart ...................................................................................................................................... 6

3.2. Asustuse suunamise uuring ........................................................................................................... 6

3.3. Liikuvusuuring ................................................................................................................................ 8

4. Ruumilise arengu põhimõtted ja üldplaneeringu lahendus ................................................................ 13

5. Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ........................................................................................... 18

5.1. Tiheasustusalad ........................................................................................................................... 18

5.2. Hajaasustusalad ........................................................................................................................... 31

5.3. Rohealad ...................................................................................................................................... 36

5.4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ........................................................................ 39

5.5. Lagedi aleviku lahkmejoone muutmise ettepanek ..................................................................... 39

6. Maakasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes ..................................................................... 40

7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes ......................................................................... 45

7.1. Piirkonnad.................................................................................................................................... 46

8. Looduskeskkond ja kultuurmaastikud ................................................................................................. 59

8.1. Kinnismälestised .......................................................................................................................... 59

8.2. Ajaloolise asustusstruktuuriga ja ajaloolise maastikumustriga ala ............................................. 60

8.3. Kaitstavad loodusobjektid ........................................................................................................... 61

8.4. Kõrge loodusväärtusega alad ...................................................................................................... 64

8.5. Pärandkultuuri objektid ............................................................................................................... 64

8.6. Ehituskeeluvööndi vähendamine Pirita jõe ääres ....................................................................... 65

8.7. Rohevõrgustik .............................................................................................................................. 69

8.8. Väärtuslikud vaatekoridorid ........................................................................................................ 73

8.9. Kõrgendatud avaliku huviga alad ................................................................................................ 76

8.10. Väärtuslikud põllumajandusmaad ............................................................................................... 76

8.11. Sini-rohekoridor või matkarada .................................................................................................. 77

8.12. Maardlad ja kaevandused ........................................................................................................... 78

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

3 |1 0 5

8.13. Metsa majandamine ja raadamine.............................................................................................. 79

8.14. Radooniohtlikud alad .................................................................................................................. 80

9. Transport ja liikuvus ............................................................................................................................ 81

9.1. Transpordimaa alad ..................................................................................................................... 82

9.2. Sõiduteede klassifikatsioon ......................................................................................................... 85

9.3. Jalgratta- ja jalgteed .................................................................................................................... 90

9.4. Ühistransport ja liikuvus .............................................................................................................. 91

9.5. Parkimine ..................................................................................................................................... 93

9.6. Raudteetransport ........................................................................................................................ 94

9.7. Lennutransport ............................................................................................................................ 94

10. Taristu .................................................................................................................................................. 95

10.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 95

10.2. Veevarustus ja kanalisatsioon ..................................................................................................... 96

10.3. Sademevee lahendus................................................................................................................... 96

10.4. Üleujutusalad............................................................................................................................... 98

10.5. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................................. 98

10.6. Maaparandussüsteemid .............................................................................................................. 99

10.7. Sidevarustus ................................................................................................................................ 99

10.8. Gaasivarustus .............................................................................................................................. 99

10.9. Soojavarustus ............................................................................................................................ 100

10.10. Jäätmemajandus........................................................................................................................ 101

10.11. Taastuvenergia tootmiseks sobilikud alad ................................................................................ 101

11. Üldplaneeringu elluviimine ............................................................................................................... 102

12. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ettepanekud leevendavateks meetmeteks ...................... 102

13. Kasutatavad mõisted ......................................................................................................................... 103

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

4 |1 0 5

1. Üldplaneeringu alused ja eesmärk

1.1. Üldplaneeringu algatamine

Rae valla kogu territooriumi hõlmav kehtiv üldplaneering ei anna ülevaadet planeeritud tiheasustusaladel

asuvate elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alasid teenindava sotsiaalse taristu mahust ja paiknemisest,

täpsetest hoonestustüüpidest ja –tihedusest ning piirkondi ühendavate sõidu- ning jalgratta- ja jalgteede

võrgustiku ning rohe- ja virgestusalade paiknemisest. Seega on keeruline hinnata, milliseks kujuneb

üldplaneeringu pikaajaline mõju olemasolevale elukeskkonnale. Kuna Rae valla põhjaosa on kõige

kiiremini arenev piirkond, kus elamupiirkondi teenindava taristu planeerimise surve on väga suur, siis on

selles piirkonnas vajalik määrata täpsemad ruumilise planeerimise arengusuunad, mille mõju on võimalik

paremini hinnata. Seega on vajalik algatada Rae valla Lagedi kandi üldplaneering, millega hõlmatava ala

põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna vaheline administratiivpiir, lõunapiiriks on Kurna oja ja Kurna

ojast alates kuni Tallinna ringteeni sellega külgneva ala piir ning idapiiriks Pirita-Ülemiste kanal.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 2630 ha.

▪ Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu peamiseks eesmärgiks on võrreldes Rae valla üldplaneeringuga

täpsemalt lahendada järgmised planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõikest 1 tulenevad ülesanded:

▪ transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede asukoha ja

nendest tekkivate kitsenduste määramine;

▪ kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine;

▪ asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine;

▪ rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste

määramine;

▪ planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu,

hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine;

▪ puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;

▪ liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;

▪ alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel

kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist;

▪ detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine;

▪ käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse

seadmise vajaduse märkimine.

Ülejäänud PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu ülesannete lahendustena kantakse Lagedi kandi

üldplaneeringusse üle Rae valla üldplaneeringu lahendused.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

5 |1 0 5

2. Üldplaneeringu sidusus teiste arengudokumentidega

2.1. Rae valla arengukava 2021-2030

Vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrusega nr 58. Arengukava käsitleb kümmet peamist

valdkonda (haridus, noorsootöö, planeerimine, vaba aeg, sotsiaalvaldkond, taristu ja transport,

keskkond, ettevõtlus, kodanikuliikumine ja juhtimine), mis panustavad nelja strateegilise eesmärgi

täitmisesse.

Strateegilised eesmärgid on järgmised:

1. Kaasaegne, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond;

2. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused;

3. Tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond;

4. Kõrge haldusvõimekus.

Rahvastikuprognoos

1. jaanuari 2026. aasta seisuga elas Rae vallas 24 536 inimest. Rahvaarvu kasv on toimunud selgelt

eelkõige Peetri kandis, kus rahvaarv on kümne aastaga suurenenud enam kui 6000 inimese võrra ehk

142%. Tuhatkond elanikku on lisandunud ka Jüri kandis. Lagedi ja Vaida kandis on muutus olnud

tagasihoidlik.

Lagedi kandi rahvaarv on 1.jaanuar 2026 seisuga 2035 elanikku (ületab vähesel määral kasvu-

stsenaariumi arvu). Seejuures lasteaia ja põhikooliealised lapsed moodustab elanikkonnast 30% ja

nende arv on ca 600.

Tabel 1 Arengukava prognoosi kohaselt suureneb Lagedi kandi rahvaarv järgmiselt

Aasta Baas-stsenaarium Kasvu-stsenaarium

2030 1500 (ületatud) 2100

2040 1550 (ületatud) 2250

2.2. Harju Maakonnaplaneering 2030+

Ruumilise arengu põhimõtete aluseks on Harju maakonnaplaneering 2030+, kus on sõnastatud

järgnevad Rae valla Lagedi kandi seisukohast olulised väärtused:

▪ Polüfunktsionaalsete keskuste loomine ja nõutud teenuste tagamine;

▪ Vältida valglinnastumist;

▪ Avaliku ruumi väljaehitamine toimub hiljemalt arengualadel hoonete valmise ajaks;

▪ Riiklikult tähtsate taristuobjektidega arvestamine;

▪ Puhke- ja rekreatsioonivõimaluste tagamine ja parendamine;

▪ Muinsus- ja loodusväärtustega arvestamine.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

6 |1 0 5

3. Üldplaneeringu alusuuringud

Alusuuringute kokkuvõtted on esitatud valdkondade kaupa. Iga alapeatükk toob välja uuringu eesmärgi,

põhilised järeldused ning seosed üldplaneeringu lahendusega, et lugejal oleks lihtsam mõista, kuidas

uuringutulemused on ruumiliste valikute kujundamist mõjutanud.

Ülevaate eesmärk on anda koondpilt uuringute peamistest järeldustest ning nende mõjust üldplaneeringu

ruumiliste lahenduste kujundamisele. Alusuuringute täielikud materjalid on üldplaneeringu juurde

kuuluvad eraldiseisvad dokumendid.

Alusuuringute tulemusi on kasutatud üldplaneeringu eesmärkide seadmisel, ruumilise arengu põhimõtete

määratlemisel ning maakasutus- ja ehitustingimuste väljatöötamisel. Uuringutes esitatud järeldused,

hinnangud ja ettepanekud on olnud aluseks erinevate ruumiliste alternatiivide kaalumisel ning aidanud

leida tasakaalustatud lahenduse, mis arvestab looduskeskkonna, kultuuripärandi, tehnilise taristu,

ettevõtluse, puhkevõimaluste ning kogukonna vajadustega.

Üldplaneering ei võta alusuuringute ettepanekuid üle automaatselt, vaid kaalub neid terviklikult koos

teiste planeeringu eesmärkide ja avaliku huviga. Planeeringulahendus kujuneb erinevate valdkondlike

huvide ja arenguvajaduste tasakaalustatud kaalumise tulemusena, tuginedes uuringutest saadud

teadmistele ning planeerimismenetluse käigus saadud sisendile.

Järgnevalt on esitatud üldplaneeringu koostamisel kasutatud alusuuringute kokkuvõtted ning nende

peamised järeldused, millele planeeringulahendus tugineb.

3.1. Mürakaart

Kokkuvõte vt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise seletuskiri.

3.2. Asustuse suunamise uuring

3.2.1. Eesmärk

Skepast&Puhkim OÜ poolt on koostatud töö nr 25000025 „Lagedi kandi asustuse suunamise uuring„ mille

eesmärk oli analüüsida ja teha ettepanekuid Lagedi kandi asustuse paremaks suunamiseks, et seda teha

säästlikult, efektiivselt, turvaliselt ning keskkonna- ja kliimaeesmärke arvestavalt. Asustuse suunamisel

peab paranema ligipääsetavus elu- ja ettevõtluskeskkonna võimalustele ja avalikele teenustele ning olema

võimalik otsustada millistel aladel tuleks arendustegevust soodustada ja kus seda pigem peatada/edasi

lükata. Töö tulemusena on läbi mõeldud ja analüüsitud Lagedi kandis olemasolev asustus ja tehakse

ettepanekud arenguks aastani 2050.

3.2.2. Ettepanekud

▪ Uuringuga tehakse ettepanek uue linnalise asustusega ala (tiheasustusala) määramiseks. Ala

hulka ei loeta tootmis- ja ärialasid vt. Joonis 1.

▪ Määrata uuele linnalise asustusega alale eelisarendatav ala, kus arendustegevust soosida enne

ülejäänud alasid. Eelisarendatava ala ulatus on välja toodud peatükis Tõrge! Ei leia viiteallikat..

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

7 |1 0 5

▪ Muuta Lagedi aleviku ja teda ümbritsevate Vaskjala, Karla, Ülejõe ja Kopli küla vahelisi

lahkmejoone piire.

▪ Luua roheala puhver Lagedi elamualade ja tööstusalade vahele, kuhu rajada saastest tulenevate

häiringute maandamiseks kõrghaljastust.

▪ Lagedi tööstusaladel nõuda soojussaari vähendavaid meetmeid (nt haljastus, nõuded parklatele).

▪ Lisada puhkefunktsioon Lagedi kesksematele rohealadele (nt Pirita jõe ääres, raudtee äärsel

rohealal). Tagada elanikele avalikult kasutatavad rohealad kodude lähedal.

▪ Lisada äripindasid käesoleva analüüsiga välja pakutud keskuse alale, samuti Kooli tänava äärde.

Soosida vajalike teenuste ja äride tekkimist (nt apteek, toidupood) antud äripindadel. Keskuse alal

kaaluda ka korterelamute puhul esimesel korrusel äripinna loomise soosimist.

▪ Soodustada keskusalal aktiivse tänavafrondi teket materjalikasutuse, funktsionaalsuse ja

inimkeskse ruumikasutuse abil.

▪ Soosida erinevate suuruste ja hinnaklassidega elupindade loomist.

▪ Välja arendada ühisfunktsioonidega kogukonnaalasid.

Joonis 1 Uuringuga välja pakutud maakasutus ja linnalise asustusega ala

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

8 |1 0 5

▪ Soovitatav on vallal hankida või säilitada maad aleviku keskuses ja muudes strateegilistes

asukohtades just tuleviku kaalutlustel.

▪ Planeeringulahenduse koostamisel on soovitatav lahendada autode parkimine planeeritavate

majade vahele või nende taha, soodustades inimmõõtmelist linnaruumi tänavapoolsetel külgedel.

Korter- ja ridaelamute puhul luua mugavad ja turvalised parkimislahendused ka jalg- ja

tõukeratastele.

▪ Keskuse alal ja tihedamal tiheasustusalal kaaluda korter- ja ridaelamute parkimise lahendamist

selliselt, mis võtab arvesse teenuste, töökohtade ja ühistranspordipeatuste lähedust. Oluliselt

parem ligipääsetavus eelnimetatud kriteeriumitele võiks olla aluseks väiksemale parkimiskohtade

arvule.

▪ Asustuse rajamisel võtta arvesse liikuvusuuringus välja toodud soovitused, et asustuse suunamine

ja tihendamine toimuksid efektiivselt. Liikuvusuuringus välja toodud raudteetunneli vajadus, uute

jalakäijate sildade loomine ja jalgrattateede kvaliteedi tõstmine on eriti olulised ettepanekud

asustuse paremaks suunamiseks.

3.3. Liikuvusuuring

Liikuvusagentuuri koostatud töö „Lagedi kandi liikuvusuuring ja soovitused Lagedi kandi

üldplaneeringusse“ annab andmepõhise ülevaate vallaelanike liikumisvajadustest, -viisidest ja taristu

seisukorrast. Uuring tugineb elanike, ettevõtete ja kooliõpilaste küsitlustele, mobiilpositsioneerimise

andmestikule ning ligipääsetavuse analüüsile.

3.3.1. Mobiilpositsioneerimise analüüs

▪ Lagedi kandist lähtuvate liikumiste suurusjärk on 5 000 liikumist ööpäevas, mis on ca 1/10 kogu

Rae vallast lähtuvatest liikumistest.

▪ Sihtkohana on moodustab Tallinn 88% Lagedi kandist lähtuvatest vektoritest. Ülejäänud vektorid

suunduvad Rae valda.

▪ Lagedi alevik 39%-ga on kõige suurem lähtekoht, sellele järgneb Soodevahe küla 32 %-ga.

Ülejäänud vektorid on 10% ja väiksemad.

▪ Külade/alevike/linnaosade tasandil on kõige tugevamad vektorid Soodevahe küla ja Lasnamäe

ning Lagedi aleviku ja Lasnamäe vahel

3.3.2. Ligipääsetavus

Statistikaameti andmed on kooskõlas mobiilpositsioneerimise analüüsi ja vallaelanike küsitlusega,

mille kohaselt Lagedi kandi elanike peamine sihtkoht ja lähtekoht on Tallinn.

50% Lagedi kandi hõivatutest jõuab oma sihtkohta kaugusel alla 4 km, 80% 10 km raadiuses ja ligi

100% jõuab 15 km raadiuses. Need vahemaad kattuvad suuremas osas rattaga liikumise optimaalsete

vahemaadega, mis on kuni 6 km. See tähendab, et rattataristuga peavad olema loodud ka liikumiseks

vajalikud tingimused.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

9 |1 0 5

Joonis 2 Sihtkohtade jaotus kõigist Lagedi kandi ruutudest. Number ruudus näitab mitu hõivatut jõuab

Lagedi kandist antud asukohta

Joonis 3 Lagedi kandi teenuste defitsiidi kaart. Rohelised on ruudud, kus peaks keskenduma aktiivsete

liikumisviiside parandamisele. Sinistes ruutudes on osaliselt tagatud teenused - mida tumedam, seda

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

10 |1 0 5

olulisem on selle piirkonna teenustega kaetust parandada. Punasega on ruudud, kus puuduvad teenused

aga seal elab inimesi.

▪ Lagedi alevikus on suuremas osas vaja parandada teenuste kättesaadavust.

▪ Kõige märkimisväärsem teenuste defitsiidi ala on Lagedi ja Jüri alevike vahel.

▪ Ühistranspordi ligipääsetavuse kaart näitab ära reaalse ühistranspordi konkurentsivõime

elanike jaoks.

▪ Planeerimisel tuleb ühistranspordi konkurentsivõimega arvestada. Suures mahus arendamine

▪ Joonis kaardi valgetele aladele toob tagajärjeks autokasutuse olulise kasvu.

▪ Lagedi kandis on suur osa jalgsi ja rattaga liikumise teekondadest kvaliteetsed, see käib ka

kooliteekondade kohta. Kaardistus toob välja olulisema potentsiaaliga kooliteekonnad kus

üksikud probleemsed lõigud tulevad väga selgelt esile (Joonis 5 punased jooned).

Joonis 4 Ühistranspordiga 30 min ligipääsetavus töökohtadele iga ruudu kohta. (Number ruudus tähistab

tuhandeid töökohti, milleni jõutakse alla 30 min). Lagedi aleviku kõige tumedamad ruudud tähendavad

ühistranspordiga 30 min ligipääsu ca 100 000 töökohani

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

11 |1 0 5

Joonis 5 Jalgsi ja rattaga liikumise teekonna kvaliteet (joone tumedus näitab kasutuspotentsiaali, roheline tähistab kvaliteetset teekonna osa, punane probleemse kvaliteediga teekonna osa)

3.3.3. Ettepanekud

Asustustihedus

Lagedi kandi kontekstis puudutab asustustiheduse küsimus nii tuleviku arenduste paiknemist kui laiemalt

teenuste kättesaadavust tänaste elanike jaoks. Liikuvusuuringu erinevad analüüsid viitavad kõik asjaolule,

et Lagedi alevikus on kogu Lagedi kandi kontekstis kõige parem ligipääs teenustele ja töökohtadele, seda

nii rohkemate teenuste olemasolule alevikus kui rongiühendusele Tallinnaga. Samal ajal ei ole ka aleviku

teenustega kaetus piisaval tasemel.

Eelnevast võib järeldada, et suuremas skaalas tihendamine on säästva liikuvuse aspektist soovitav ainult

Lagedi alevikus ja sedagi kindlatel tingimustel:

▪ Parandatakse teenuste ligipääsetavust avalike teenuste loomise ja erateenustele eelduste/tingimuste

loomise näol.

▪ Parandatakse jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liikumise tingimusi alevikus ja teiste Rae valla

asustusüksustega. See tähendab nii otseteede loomist kui laiemalt taristu arendamist jalgsi ja rattaga

liikumiseks.

▪ Parandatakse aleviku avaliku ruumi kvaliteeti, seda vastavalt jalgsi ja rattaga liikumise potentsiaalile –

luua kvaliteetne avalik ruum asukohtadesse, kus potentsiaalselt liigub enam inimesi. Tihendamine

mujal või eelnevate tingimuste mittetäitmine toob koos rahvastiku kasvuga kaasa autokasutuse

olulise suurendamise.

Avaliku ruumi kvaliteet

Kvaliteetset ruumi on kõige lihtsam lühidalt kirjeldada kui väikelinlikku ruumi, kus on kompaktne liikumise

ruum, tihedam hoonete ja teenuste paiknemine. Seda vastandina maantee keskkonnale. Avaliku ruumi

kvaliteeti käsitleb Rae valla säästva liikuvuse kava.

Hea avaliku ruumi kvaliteedi potentsiaaliga asukoht:

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

12 |1 0 5

▪ Jääb mitmete oluliste teekondade keskmesse: kool, toidukauplus, keskusehoone, otsetee

raudteejaama

▪ On bussipeatuse vahetus naabruses

▪ On suhteliselt tiheda hoonestusega, millel on avalikud funktsioonid

▪ Sisaldab juba olemasolevat kõrghaljastust

Potentsiaali realiseerimiseks on vaja:

Luua kvaliteetne jalgsi ja rattaga liikumise ruum, sh ülekäigud ja autoliikluse rahustamise meetmed

Lisada läbimõeldud haljastust ja luua avalik ruum, kus saab viibida ka ilma eesmärgita. Pildi paremas

servas on avaliku väljaku potentsiaal, mida saab toetada erinevate teenustega, näiteks toitlustusega,

mis ei vaja kapitaalset hoonestust.

Struktuuri osas on oluline määratleda Lagedi aleviku keskusala ja hakata seda keskusalana kujundama

nii ruumiliselt kui teenuste poolest. Alevik on sobivalt kompaktne jalgsi liikumise ulatuse mõttes,

puudub põhjus kujundada mitut keskusala. Küll aga tuleb keskusala kujundamisel hoolitseda selle

eest, et igast aleviku piirkonnast oleks head jalgsi ja rattaga ühendused keskusalale.

▪ Lagedi aleviku avaliku ruumi / liikumiskeskkonna muutmine väikelinlikuks maantee keskkonna asemel.

See tähendab esmalt tänava/maantee tüüpide defineerimist koos kohaväärtusega arvestamisega, mis

omakorda eeldab asustusstruktuuri täpsemat mõtestamist kohalike keskuste vaatenurgast.

Ühendused

▪ Aleviku sisesed ühendused. Lagedi alevikku poolitab kaks suurt joonobjekti: raudtee ja Pirita jõgi.

Raudteel on küll tunnel jalgsi liikumiseks aga see ei ole sobilik rattaga läbimiseks ja ei võimalda

planeerida otsese kujuga bussiliine, mis ühendaks Lagedit teiste Rae valla kantidega, kõige

olulisemana Jüri alevikuga. Viimast probleemi võimendab aleviku halb ühendus Tallinna ringteega.

Pirita jõgi toimib täna Lagedil eraldajana, kuna kvaliteetsest looduskeskkonnast saab täna osa sisuliselt

ainult mööda rippsilda jõge ületades. Pirita jõele planeeritakse täiendavat silda (valmis aastal 2026),

mis on oluline otseühendus jalgsi ja rattaga liikumisel. Silla potentsiaal on olemas ka allavoolu Kooli

tänavast, et paremini ühendada Raadiojaama tee piirkonda aleviku keskusalaga. Jõe puhul on

alakasutuses selle puhkeotstarbeline potentsiaal - võimalus liikuda piki jõekallast.

▪ Vallasisesed ühendused. Lagedi alevik on ühtlasi kandi keskus, kus asuvad nii kool, teenused ja ka

ühenduste mõttes väga oluline raudteejaam. Seetõttu on vajalik tagada ka head jalgsi ja rattaga

ühendused Lagedi kandi küladest Lagedi alevikuni. Teenuste sh gümnaasiumi paiknemise tõttu on

vajalik parandada ka ühendust Jüri alevikuga. Esimene samm selleks on ühendustee kvaliteedi

tõstmine Kopli küla lõigus, teine samm on oluliselt kulukam ja raskemini teostatav – raudteetunnel,

mis võimaldaks otsesõitu nii rattaga kui ühistranspordiga.

▪ Ühendused Tallinnaga. Liikuvusuuringu põhjal on enamiku Lagedi kandi elanike jaoks igapäevased

sihtkohad optimaalselt rattaga liikumise kaugusel. Kuna kõige suuremateks hõivatute sihtkohtadeks

peale Lagedi kooli on Tallinna kesklinn ja Lasnamäe ning need on rattaga liikumise mõistlikus

raadiuses, on vajalik nendes suundades ühenduste tagamine rattaga liikumiseks. Rattaga ühenduste

vajalikkusele juhtisid küsitluses tähelepanu ka ettevõtjad. Kõige lihtsamalt teostatav ja mõjusam on

Lagedi raudteejaama ühendamine Suur-Sõjamäe jalg- ja jalgrattateega, seda raudteekoridori kõrval

ja üle uue rajatava Rail Balticu raudteetunneli. Teiseks suunaks on ühendus Väo piirkonnaga, mis on

mahukam töö ja madalama kasutuspotentsiaaliga aga säästvate liikumisvõimaluste parandamise

mõttes vajalik.

▪ Ühendus Tallinna ringteegatakistab otseste bussiliinide loomist eri sihtkohtadesse, kuna eri suundade

manöövrid tuleb teostada väga pikkade ringidega. Ühtlasi tekitab see arvestatavat täiendavat läbisõitu

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

13 |1 0 5

ja ajakulu autoga liikujatele ning kaubaveole. Ühenduse parandamiseks on vaja ümber ehitada

Tallinna ringtee, Lagedi-Aruküla-Peningi mnt ja Varivere tee ristmik, et see võimaldaks pöördeid kõigis

suundades.

▪ Kooliteekonnad ja kooli ümbruse keskkond. Koolihoov peaks olema kooli töötajatele ja õpilaste

mahapanekuks tuleb rajada sobivad kohad Kooli tänava äärde. Samuti peaks kogu kooli vahetu

ümbrus olema madalama piirkiirusega, mida peavad toetama füüsilised liikluse rahustamise

meetmed.

▪ Ühistransport. Esmane vajadus on luua toimiv liinivõrk, mida käsitleb detailsemalt Rae valla säästva

liikuvuse kava. Võrgustiku jaoks on vaja võimalusi võimalikult otsese kujuga kiirete liinide loomiseks

kui ka optimeeritud asukohti peatustele. Lisaks asukohale on oluline ka peatuste kvaliteet, mis peaks

võimaldama head ja ohutut ligipääsu ning häid peatuses ootamise tingimusi, ratta parkimise võimalus,

seda vastavalt peatuse reisijakäibele. Tihedas alevikeskkonnas asula piirides on ülekäigurada

keskkonda sobiv.

▪ Lagedi kandis on multimodaalse liikuvuskeskuse potentsiaal Lagedi raudteejaamas, kuhu on keskuse

mõttes vaja luua turvalised ja mugavad rattaparkimise võimalused (tehtud aastal 2026).

Liikuvuskeskuse potentsiaali tõstaks oluliselt tunnel, mis võimaldaks rajada läbivaid bussiliine, mis

ühendaks Lagedi raudteejaama teiste Lagedi kandi ja Rae valla piirkondade ja keskustega.

▪ Lagedi alevikku läbivate kõrvalmaanteede ülevõtmine valla haldusalasse. Säästva liikuvuse

edendamiseks tuleks nende maanteede ülesehitust oluliselt muuta. Üldplaneeringu eesmärkide

elluviimiseks peaks vallal olema parem kontroll ka kohalike maanteede ülesehituse osas.

4. Ruumilise arengu põhimõtted ja üldplaneeringu lahendus

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering seab eesmärgiks hea ja kvaliteetse elukeskkonna loomise, mida

soovitakse saavutada läbi järgmiste ruumilise arengu põhimõtete:

- Eesmärk 1: Asustuse ruumiline koondamine ja tasakaalustatud areng

- Eesmärk 2: Killustatud aleviku sidumine tervikuks läbi sidusa liikuvuse ja peatänava

Lagedi kandi ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel tuleb arvestada aluseks oleva seadusandluse,

ülema astme planeeringutega ning arengudokumentidega. Ruumilise arengu põhimõtted on

üldplaneeringu lahenduse põhimõttelised osad, mis annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks,

ehitamiseks ja ruumikujunduseks valla territooriumil ning on aluseks maakasutuse juhtotstarvete ka

kitsenduste määramisele ja arendustegevuse suunamisel.

Üldplaneeringu lahenduste aluseks ja lahutamatuks osaks on koostatud alusuuringud:

Ptk 3.1. Hendrikson&Ko Mürauuring

Ptk 3.2. Skepast&Puhkim OÜ poolt on koostatud töö nr 25000025 „Lagedi kandi asustuse suunamise

uuring„

Ptk 3.3. Liikuvusagentuuri koostatud töö „Lagedi kandi liikuvusuuring ja soovitused Lagedi kandi

üldplaneeringusse“

Eesmärk 1: Asustuse ruumiline koondamine ja tasakaalustatud areng

Lagedi kandi üldplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb lähtuda eelkõige Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ paika pandud üldistest tõekspidamistest. Näiteks tuleb vältida

valglinnastumise tunnustele vastava asustuse, sh monofunktsionaalsete elamualade kavandamist.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

14 |1 0 5

Planeerimine ja areng peab olema tasakaalustatud, see tähendab, et planeeringu lahendus peab

toetama valla võimekust elanikkonna kasvust tulevate kohustustega toime tulla.

Rae valla kehtivas üldplaneeringus on väga ulatuslikud maa-alad määratud perspektiivseteks

elamumaadeks, täpsustamata sinna rajatava võimaliku hoonestuse täpset mahtu, samuti ei ole ette

nähtud piirkonda teenindavaid keskusalasid ega sotsiaalse taristu paiknemist. Sellises mahus

elamualade planeerimist ei ole asutud ellu viima, samuti ei toeta sellises mahus elanikkonna siia

asumist valla arengukava ja rahvastiku prognoos.

Lagedi kandi üldplaneeringus määratletakse varasemalt määratud tiheasustusaladele erineva

tihedusega elamualad ja piirkonnad: keskuseala ja tihedamalt asustatud elamualad (korter- ja

ridaelamumaa alad, keskusemaa), tiheasustatud väikeelamumaa alad ning hajusamalt asustatud

külakeskuste piirkonnad. Ülejäänud alad jäävad hajaasustusega aladeks, kus uut elamuehitust pigem

ette ei nähta või vastab see hajaasustuse põhimõtetele.

Valla senine arengumuster, kus elamuarendus ühtlase tiheasustusalana hajub väga laiale alale ilma

piisava teenindus- ja taristutoeta, suurendab survet kohalikele teedele, ühistranspordile ja

sotsiaaltaristule ning kasvatab valla püsikulusid. Hajus ja monofunktsionaalne elamuarendus eeldab

ulatuslikke investeeringuid infrastruktuuri rajamisse ja ülalpidamisse, samas kui elanike tegelik

kasutuskoormus jääb sageli madalaks.

Tihedama asustuse koondamine keskusealale ja liikuvuse sõlmpunkti võimaldab kasutada

olemasolevat ja kavandatavat taristut tõhusamalt, toetada ühistranspordi arengut ning luua eeldused

teenuste, töökohtade ja rekreatiivsete alade ruumiliselt lähedaseks paiknemiseks. See vähendab

igapäevasõitude vajadust, sõltuvust isiklikust sõiduautost ja soodustab liikumisviiside mitmekesisust

ning parandab elukeskkonna kvaliteeti.

Tiheasustusalad on määratud piisava ulatusega, et Lagedi kandi elanike arv saaks kasvada

maksimaalselt ca 6000 elanikuni, mis on piisava puhvriga aastateks, kui praegune elanike arv on ca

2000.

Hajusam asustus on seevastu sobivam piirkondades, kus ajalooline asustusmuster, looduslikud

tingimused ja maastikuline väärtus või olemasoleva tiheasustuse kujunemiseks vajalik taristu on pigem

ebamõistlikult kaugel ja ei võimalda tihedat hoonestust. Sellistes piirkondades on eesmärgiks säilitada

maaelu iseloom, vältida liigset taristukoormust ning hoida tasakaalu elamuarenduse ja

loodusväärtuste vahel. Lisaks ei ole nendel aladel varasema üldplaneeringuga määratud ja lubatud

ehitusõigust viimase 15 aasta jooksul ellu viima asutud, seega otsene vajadus selliste alade tihedalt

asustamise järele puudub.

Selline diferentseeritud ruumiline lähenemine võimaldab vallal suunata arengut etapiviisiliselt,

lähtudes tegelikust teenindusvõimekusest ja arengukavas määratud elanikkonna juurdekasvust,

tagades samal ajal keskkonnasäästliku ja majanduslikult põhjendatud arengu.

Määratlusele vastavalt on võimalik välja arvutada planeeritav elanikkonna arv, määratleda kohalikule

võimekusele vastav elanike aastane juurdekasv ning määrata täpselt selle teenindamiseks vajalik

sotsiaalse taristu paiknemine (koolid ja lasteaiad) ja vajadus. Lasteaia- ja koolilaste arv määratakse Rae

valla arengukavas määratud elanikkonna vanuselisest struktuurist ja rahvastikuprognoosist tulenevalt.

Arengut planeerida etapiviisiliselt keskelt (keskusest) väljapoole lähtuvalt arengukavas esitatud

juurdekasvu kontrolljoonest. Keskuse piirkonnas arengu eeliseks on koos elamualadega arendatavad

teenused ja rekreatiivsed alad.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

15 |1 0 5

Joonis 6 Lagedi kandi olemasolev asustusstruktuur

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud linnalise asustusega alad ei kattu kehtivas Rae valla

üldplaneeringus määratud tiheasustusaladega ning on ulatuselt oluliselt väiksemad. Kehtiva

üldplaneeringu tiheasustusala hõlmab alasid, mis on oma iseloomult ja hoonestuslaadilt küll valdavalt

väikeelamualad, kuid millel puudub selge funktsionaalne seos aleviku keskuse ja teenustega. Selline

lahendus ei toeta piisavalt kompaktse ja toimiva asustusstruktuuri kujunemist ega võimalda arengut

sihipäraselt juhtida.

Samuti on Lagedi aleviku senised piirid kujunenud pigem intuitiivselt ega vasta tegelikult välja

kujunenud kompaktse asustuse piiridele. Aleviku territooriumist jäävad praegu välja mitmed Lagedi

arengu seisukohalt olulised alad ja funktsioonid, sealhulgas Lagedi lasteaed ning planeeritav Lagedi

keskuse ala. Selline ruumiline killustatus nõrgestab aleviku kui kohaliku keskuse rolli ning hajutab

kogukondlikku identiteeti.

Üldplaneering teeb ettepaneku muuta Lagedi aleviku ja seda ümbritsevate külade vahelist

lahkmejoont, laiendades aleviku piire Vaskjala, Karla, Ülejõe ja Kopli küla arvelt. Muudatuse eesmärk

on hõlmata aleviku koosseisu kogu funktsionaalselt ja ruumiliselt seotud tiheasustatud ning

kompaktselt hoonestatud ala, mis igapäevaselt kasutab Lagedi keskuse teenuseid ja taristut.

Aleviku piiri laiendamisega soovitakse tugevdada piirkonna äärealade – valdavalt väikeelamutega

madaltihedalt hoonestatud tiheasustusalade – sidusust aleviku keskusega ning kujundada neist ühtne

funktsionaalne ja sotsiaalne tervik. Ühise haldus- ja asustusüksuse loomine toetab kogukondliku

identiteedi kujunemist, soodustab elanike omavahelist suhtlust ning tugevdab kuuluvustunnet aleviku

kui ühise elukeskkonna suhtes.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

16 |1 0 5

Lagedi aleviku piiri ja kompaktse asustusega ala ulatus on määratud piirkondadele, millel on selge ja

sidus ruumiline ning liikluslik seos olemasoleva keskusega ning kus paiknevad kanti teenindava taristu

olulised objektid, nagu lasteaed, kool ja kavandatav keskuseala. Uue aleviku piiri määramisel on

arvestatud ka linnalise keskkonna tegelikku ulatust ja arengupotentsiaali, et tagada ruumiliselt

loogiline, teenustega hästi varustatud ja pikaajaliselt jätkusuutlik asustusstruktuur.

Eesmärk 2: Killustatud aleviku sidumine tervikuks läbi sidusa liikuvuse ja peatänava

Lagedi aleviku keskuse arengut pärsib praegu selle ruumiline killustatus. Alevikku lõhestavad mitmed

tugevad joonobjektid – Tallinna ringtee, raudtee ja Pirita jõgi –, mis eraldavad erinevaid asustus- ja

funktsionaalseid alasid ning takistavad keskuse kui sidusa terviku kujunemist. Olemasolev taristu ei

toeta piisavalt toimiva ja elujõulise piirkonnakeskuse arengut ning vajab seetõttu sihipärast

parendamist ja ümberkujundamist.

Tallinna ringteelt alevikule juurdepääs ei ole praegu lahendatud täisväärtusliku kahetasandilise

ristmikuna kõigis suundades, vaid ajutise ühetasandilise peale- ja mahasõiduna. Selline lahendus ei

toeta aleviku keskuse arengut ega piirkonna sisest liikumist, kuid samas piirab see ka suuremahulise

läbiva liikluse teket aleviku sees. Planeeringu seisukohalt ei ole keskseks eesmärgiks mitte läbivuse

suurendamine, vaid eelkõige aleviku eri osade omavaheliste ühenduste parandamine ning parem seos

Tallinna linnaga, mis on Liikuvusuuringu kohaselt piirkonna elanike peamine sihtkoht. Kahetasandiline

ristmik Tallinna ringteel parandab küll ühendust Tallinna suunal, kuid ei lahenda aleviku sisest

liikumisprobleemi ega vähenda taristuobjektidest tulenevat killustatust.

Aleviku kui terviku toimimise seisukohalt on kõige olulisem tagada sõiduautode, ühistranspordi ning

kergliikluse toimiv raudteeületus Lagedi–Aruküla maantee ja Tehase tee vahel. Selle ristumiskoha

rajamine ei loo üksnes lühemat ühendust Tallinna suunal, vaid vähendab oluliselt igapäevast liikumist

aleviku eri osade vahel Tallinna ringtee kaudu. Raudteeületus võimaldab tõhusamalt korraldada

koolibussi- ja ühistranspordivõrku ning loob eeldused teenuste koondamiseks aleviku keskusesse,

vältides nende dubleerimist raudtee eri pooltel. Raudtee ületuskohad kavandatakse ohutute, hästi

ligipääsetavate ja mitmeliigilist liikumist toetavatena, võimaldades mugavat jalgsi- ja jalgrattaliikumist

ning sidudes raudtee mõlemal pool paiknevad alad ühtseks ruumiliseks tervikuks.

Aleviku tänavavõrk kujundatakse hierarhilise ja sidusa süsteemina, mis tagab juurdepääsu kõigile

funktsionaalsetele aladele ning toetab mitmeliigilise liikumise põhimõtet. Planeeringu aluseks on

tasakaalustatud liikumismudel, kus autoliiklus, ühistransport, jalgsi- ja jalgrattaliiklus täiendavad

üksteist. Olulisematele ühendustele kavandatakse kergliiklusteed ning olemasolevaid ühendusi

parendatakse, et vähendada taristuobjektidest tulenevat ruumilist killustatust ja parandada aleviku

sisest ühenduvust.

Lagedi kandi oluliseks arengueeliseks on raudtee ja rongiühenduse olemasolu. Praegu toimib raudtee

siiski pigem alevikku eraldava kui ühendava elemendina. Samas loob see tugeva potentsiaali

eratranspordist sõltuvuse vähendamiseks ning kestlike liikumisviiside edendamiseks.

Üldplaneeringuga kavandatakse rongijaama ümbrusse tihedam keskuseala ja büroopiirkond, kuhu

koonduvad piirkonnakeskusele iseloomulikud teenused ning millel on hea ühistranspordiühendus

Tallinna Ülemiste ja Kesklinna piirkonnaga. Sellest arengueelisest lähtuvalt on selles piirkonnas

põhjendatud linnalisema keskkonna kujundamine, kuna paranevad liikumisvõimalused ja teenuste

kättesaadavus, väheneb liikumisvajadus ning eratranspordist sõltuvus.

Pirita jõgi kujutab endast samuti ruumilist eraldajat, kuid samas pakub see võimalusi mitmekesise ja

kvaliteetse liikumiskeskkonna loomiseks. Jõeäärse kallasraja arendamise ja täiendavate jalgsi- ja

jalgrattasildade rajamise kaudu on võimalik pakkuda alternatiivseid liikumisteekondi ning rikastada

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

17 |1 0 5

igapäevast liikumiskogemust. Üldplaneeringuga kavandatakse täiendavad jalg- ja jalgrattasillad

erinevate kompaktse asustusega alade vahel, tugevdades seeläbi aleviku sisest sidusust.

Lagedi aleviku ruumilise arengu kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et taristuobjektid ei toimi

alevikku lõhestavate barjääridena, vaid kujundavad sidusa ja toimiva ruumilise struktuuri.

Olemasolevat ja kavandatavat taristut käsitletakse aleviku arengut toetava raamistikuna, mis ühendab

erinevad funktsionaalsed alad ning loob loogilise ja loetava ruumilise selgroo. Planeeringuga nähakse

ette taristuobjektide integreerimine ümbritsevasse asustusse selliselt, et väheneks nende barjääriefekt

ja suureneks alade omavaheline läbitavus.

Lagedi aleviku üldplaneeringu ruumiline kontseptsioon lähtub arusaamast, et taristu on alevikku siduv

ja arengut suunav element. Planeeringu elluviimisel kujuneb taristust funktsionaalne ja ruumiliselt

selge raamistik, mis ühendab aleviku eri osad, toetab kestlikke liikumisviise ning loob kvaliteetse,

sidusa ja toimiva elukeskkonna.

Lagedi aleviku keskuseala ruumilise terviklikkuse ja toimivuse parandamiseks nähakse üldplaneeringus

ette Lagedi–Aruküla riigimaantee keskuseala läbiva lõigu kujundamine aleviku peatänavaks. Peatänav

ei ole pelgalt liikluskoridor, vaid mitmefunktsiooniline avalik ruum, mis toetab aleviku keskuse

kujunemist, kogukondlikku elu ning teenuste koondumist.

Peatänava planeerimise eesmärk on vähendada riigimaantee barjääriefekti keskusealas, rahustada

liiklusvoogusid ning parandada kõigi liiklejate, eelkõige jalakäijate ja jalgratturite ohutust. Selleks

kavandatakse maantee profiili ümberkujundamine keskusealale omaseks linnalikumaks

tänavaruumiks, kus autoliiklus toimib aleviku elu toetava, mitte selle domineeriva elemendina. Läbiva

liikluse funktsioon säilib, kuid see allutatakse keskuseala ruumilistele ja sotsiaalsetele vajadustele.

Peatänava lahenduse osana nähakse ette sõidukiiruste alandamine, ristmike ja ülekäigukohtade

tihendamine ning selgelt eristatavate ja ohutute jalgsi- ja jalgrattateede rajamine. Tänavaruum

kujundatakse visuaalselt kitsamaks ja loetavamaks, kasutades haljastust, tänavamööblit ja

kvaliteetseid kattematerjale, et soodustada aeglasemat ja tähelepanelikumat liiklemist. Erilist

tähelepanu pööratakse turvalistele kooliteedele ning mugavatele ühendustele peatänavalt haridus-,

teenindus- ja ühistranspordiobjektideni.

Peatänav toimib keskuseala avaliku ruumi selgroona, mille äärde on kavandatud aktiivse kasutusega

hoonestus, teenused ja ühiskondlikud funktsioonid. Tänavaruumi aktiivne esifassaad, hoonete

esimesed korrused ning avalikud väljakud ja taskupargid loovad eeldused elava ja mitmekesise

tänavaruumi kujunemiseks ning tugevdavad Lagedi aleviku identiteeti piirkondliku keskusena.

Liikuvuse seisukohalt toetab peatänava kujundamine mitmeliigilist liikuvust ja paremaid ühendusi

ühistranspordiga. Peatänavale koonduvad bussipeatused ja kergliiklusteed, mis seovad keskuseala

rongijaama, elamualade ja ümbritsevate asumitega. Selline lahendus vähendab sõltuvust

eratranspordist ning toetab kestlike liikumisviiside kasutamist igapäevasõitudel.

Üldplaneeringu eesmärk on kujundada Lagedi–Aruküla riigimaantee keskuseala läbivast lõigust aleviku

identiteeti kandev, turvaline ja inimmõõtmeline peatänav, mis ühendab aleviku erinevad osad, toetab

keskuse arengut ning parandab oluliselt liikuvuse ja liiklusohutuse taset kogu Lagedi alevikus.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

18 |1 0 5

5. Üldised maakasutus- ja ehitustingimused

Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ja ehitustingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel,

projekteerimistingimuste andmisel ning muude ehituslike ja maakasutuslike toimingute kavandamisel.

Üldplaneeringu kehtestamisega ei kaasne kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Kuni kavandatu

elluviimiseni saab maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel. Maa juhtotstarve on määratud aladena mitte

katastriüksuse piirdest lähtuvalt.

Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve (kui vähemalt 80%

planeeritavast alast, mitte katastriüksusest, vastab juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse

põhisuunad. See tähendab, et näiteks elamumaa-aladele saab planeerida ka selle ala teenindamiseks

vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid ja ühiskondlikke hooneid, mis toetab piirkonna arengut ja aitab

kujundada kvaliteetset elukeskkonda. Alasid seejuures tuleb vaadata terviklikult ja laiemalt, mitte kinnistu

kaupa. Maa-ala valdava otstarbe järgimine ei tähenda ilmtingimata, et maa-alal ei võiks olla üksikuid

kinnistuid, millel on teistsugune otstarve. Juhtotstarbele vastava kasutus peab jääma siiski asjaomasel

juhul valdavaks ning ei tohi mõjutada üldplaneeringu põhilahendust- ja eesmärke.

Elamuehituse eesmärgil olemasoleva katastriüksuse (üldplaneeringu kehtestamisele eelneval perioodil)

hoonestamiseks peab hoonestatava katastriüksuse suurus olema piisavalt suur, kuid mitte vähem kui

1200 m², et kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja üldplaneeringuga seatud maakasutustingimusi

arvestades jääks ehitamiseks piisav kitsendustest vaba hoonestusala ning krundil paiknevatest hoonetest

ja rajatistest tulenevad võimalikud kitsendused (nt puurkaevust või salvkaevust tulenev

sanitaarkaitseala/hooldusala ja reoveepuhastist tulenevad kujad) ei koorma naabermaaüksusi või on

saadud naabermaaüksuse omaniku kirjalik nõusolek seatava servituudi osas. Selleks, et oleks võimalik

otsustada katastriüksuse suuruse piisavust, on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda hoone kavandamisel

katastriüksuse hoonestamise eskiisi esitamist.

5.1. Tiheasustusalad

Üldplaneeringuga on määratud tiheasustusalad, kus hoonestus on kompaktne ning piirkonnas on tagatud

ühiselt toimiv taristu - teed, kommunikatsioonid jm. Tiheasustusalad on detailplaneeringu koostamise

kohustusega alad. Valla ruumilise arengu üldistest põhimõtetest tulenevalt toetab üldplaneering

olemasolevate tiheasustusalade (2013. aastal kehtestatud üldplaneeringuga määratud) jätkuvat arengut,

kuid muutes nad kompaktsemaks alevikus ja aleviku ümber, kuid hajusamaks äärealadel. Tiheasustusala

ulatuse määramise aluseks on Skepast&Puhkim OÜ poolt on koostatud töö nr 25000025 „Lagedi kandi

asustuse suunamise uuring„ (ptk 3.2.2). Tiheasustusalade piir on tähistatud kaardil musta kriips-punkt

joonega.

Osaliselt on uuringus toodud piiri vähesel määral täpsustatud, kust on välja jäetud ala Tuulevälja külas ja

Kopli külas. Tuulevälja külas olev ala ei ole sidusalt ühendatud kompaktselt asustatud aladega, vaid

eraldatud Pirita jõe ning raudtee poolt. Ala moodustab eraldiseisva küla ning kompaktse piirkonna. Kopli

külas on vähesel määral muudetud ja korrigeeritud tiheasustusala piiri, mida on laiendatud olemasoleva

Ülase tee ääres põhjendusega, et olemasoleva taristu ääres on mõistlik hoonestada mõlemad tee poolsed

küljed ja vähendatud kaugemal Kopli küla põlluäärsetel aladel, kus see on määratud piki katastriüksuse

piiri, kuid perspektiivne areng põllupealsele alale ja ajaloolise asustusstruktuuri lähedal sellises ulatuses

ei ole põhjendatud. Lisaks on tiheasustusalana määratletud kogu ulatuses tänane Lagedi aleviku piir kogu

ulatuses.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

19 |1 0 5

Määratud tiheasustusalad on rakendatavad ka maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse

tähenduses.

Tiheasustusala tunnuseid omab eelkõige alevik ning uus määratud aleviku piir ning sellega külgnev

valdavalt äri- ja tootmispiirkond Soodevahe, Ülejõe ja Koplimetsa külades ja mis piirneb Tallinna linnaga.

Planeerimistegevuse läbiviimisel eelistada eelkõige nö „aukude“ täitmist ning keskelt äärealadele

planeerimist, Vt. ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes. Samuti tuleb

planeerimistegevuse läbiviimisel eelistada eelkõige ühistranspordipeatuste lähedal asuvaid veel

planeerimata alasid ning hea linnalise või keskmise linnalise ühistranspordi teenindustasemega piirkondi.

See tähendab, et elu-, töökohtade ja seda toetava muu taristu võrgustiku areng peab olema

tasakaalustatud. Vastavalt Liikuvusuuringule peab olema ulatuslikuma tiheasustusalade arendamise ja

tihendamise aluseks järjest paranev ühistranspordi võrgustik ja ühenduste tagamine nendega. Suures

mahus arendamine

Joonis kaardi valgetele aladele toob tagajärjeks autokasutuse olulise kasvu.

TIHEASUSTUSALADEL ON MÄÄRATUD JÄRGNEVAD MAA JUHTOTSTARBED:

▪ Elamumaa alad – väikeelamumaa, ridaelamumaa, korterelamumaa;

▪ Ärimaa alad – teenindusettevõtete maa, ärimaa;

▪ Tootmismaa alad;

▪ Keskusemaa alad;

▪ Ühiskondliku hoone maa alad;

▪ Rohealad – kõrge rekreatiivse väärtusega haljasala maa, kaitsehaljastuse maa, haljasmaa

rohevõrgustikus;

▪ Transpordimaa alad

▪ Riigikaitsemaa alad.

5.1.1. Elamumaa alad

Tihedam hoonestus on planeeritud keskus lähedale, rongipeatuse ja ühiskondlike hoonete ümbrusesse ja

suuremate teekoridoride lähedusse. Nendest kaugemad alad on planeeritud väikeelamupiirkondadena.

Elamumaadele on määratud väikeelamumaa (Ev), ridaelamumaa (Er) või korterelamumaa (Ek)

juhtotstarve . Elamumaa on tähistatud kollaste ja oranžide toonidega.

Elamualad on funktsionaalselt jagatud erineva tihedusega aladeks tulenevalt vajadusest täpsemalt

planeerida tihedamalt – ja hajusamalt planeeritavaid alasid.

Üldplaneeringuga on kategoriseeritud täpsemalt tihedamalt asustatud (korter- ja ridaelamumaa alad,

keskusemaa alad) ning hajusamalt asustatud (väikeelamumaa alad) alad eesmärgiga planeerida täpsemalt

territooriumile planeeritud elanikkonna arvu ja vastavalt sellele määrata nende teenindamiseks vajaliku

sotsiaalse taristu paiknemist (koolid ja lasteaiad). Kvaliteetne elukeskkond ei ole ainult elamud, vaid ka

ala teenindamiseks vajalikud kaubandus- ja teenindushooned, ühiskondlikud, kultuuri- ja spordihooneid,

haljasalad või parkmets, mänguväljakud jm sobiv maakasutus, mis toetab piirkonna elanike vajadusi.

Kvaliteetne elukeskkond tähendab muuhulgas elanike tervise, heaolu ja turvalisuse toetamist. Elamualale

sobivad ka teenused ja töökohad, mis väärtustavad elukeskkonda ning vähendavad sundliikumise

vajadust. Iga vähemalt 10 uue elamisühiku planeerimisel tuleb kaaluda teenuste olemasolu piirkonnas

ning nende ebapiisavuse korral tuleb detailplaneeringu koostamise käigus panustada teenusvõrku.

Elamumaa alad tuleb integreerida ühistranspordivõrgustikku.

Tihedam ala (korter- ja ridaelamud) asuvad olemasolevatel rongipeatuse lähedal paikneval

väljakujunenud elamualal, keskusemaad ümbritseval alal ja läbivate magistraalteede ääres.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

20 |1 0 5

Tingimused elamumaa planeerimisel:

1. Maa juhtotstarve ja nõuded. Elamumaade planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringuga

määratud maa juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused maa juhtotstarvete lõikes

toodud nõuetest. Lubatud on väiksema koormusindeksiga hoonestuse rajamine, kui see on

piirkonda sobilik: nt ridaelamumaale väikeelamute ja korterelamumaale rida- ja väikeelamute

rajamine. Elamumaale on võimalik kuni 20% ulatuses rajada elamuala teenindavaid sotsiaalmaa

ja/või ärimaa kõrvalfunktsioonid nt elanikke teenindavaid äri-, teenindus- ja kaubandusettevõtteid,

ühiskondlikke hooneid jne. Suuremate alade puhul on see kohustuslik vt. Tabel 5.

2. Krundi suurus. Krundi jagamisel võib linnaehituslikult või ajalooliselt põhjendatud juhtudel olla

määratud kuni 5% kõrvalekalle minimaalsuurusest. Jagamisel moodustuv krundistruktuur peab

olema kooskõlas lähipiirkonnale iseloomuliku krundistruktuuriga. Sellest, et krundi suurus on

jagamiseks piisav, ei saa tuleneda õigustatud ootust, et krundi jagamist peaks lubama. Iga

üksikjuhtumit analüüsitakse eraldi. Tagatud peab olema moodustuva krundistruktuuri ruumiline

sobivus ning vastavus teistele üldplaneeringu tingimustele.

Kõrghaljastusega kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada

kõrghaljastusega alade kompaktsus ning vajaduse korral planeerida krundid suuremad.

3. Hoonestusala. Elamute hoonestusala planeerimisel lähtuda reeglina allolevast Tabelist 2 ja

Joonisest 8. Kui välja on kujunenud olemasolev tänava- või teepoolne ehitusjoon, kavandatakse

hoonestusala muutmist projekteerimistingimustega, kinnistul asub olemasolevaid hooneid ja/või

planeeritav krunt on erikujuga vms, tuleb lähtuda eelkõige konkreetsest väljakujunenud ja

piirkonda paremini sobivast olukorrast.

Tabel 2. Hoonete kaugus krundi piirist üldjuhul

Eesaed Tagaaed Külgaed

Põhihooned ≥ 7 m ≥ 10 m ≥ 4 m

Abihooned ja rajatised** ≥ 7 m ≥ 4 m* ≥ 4 m*

*Põhjendatud juhtudel, võttes kasutusele tuldtõkestavad meetmed, kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga (ühistuga)

on lubatud 0-4m. Krundi piirile on lubatud abihoonete- ja rajatiste ehitamine vaid välisseina pidi kokku tulemüüriga.

** siin on rajatiste puhul mõeldud grillimajad, kasvuhoone, prügimaja vms.

Joonis 8. Elamumaal krundi hoonestusala paiknemineja krundile mahasõidu laius üldjuhul

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

21 |1 0 5

4. Kruntide täisehitus. Ühe- ja kahepereelamute planeerimisel lähtuda krundi täisehitusel krundi

suurusest vastavalt all olevale Tabelile 3. Kui planeeritakse vaid 1.korruselist hoonestust on

lubatud Tabelis 3 toodud täisehitust suurendada kuni 10%.

Rida- ja korterelamute puhul lähtuda ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes.

Tabel 3. Krundi suurim väikeelamute ehitisealune pind või täisehitusprotsent.

Krundi suurus m2 Krundi suurim lubatud hoonete ehitisealune pind või

suurim lubatud täisehitusprotsent

……..– 1200 20%

1201–1500 250 m2

1501–1800 270 m2

1801–2000 290 m2

2001–2500 300 m2

2501–3000 330 m2

3000-….. kuni 10% (arvestada kontaktvööndi ja külamiljöösse sobivusega)

5. Hoonete arv. Igale katastriüksusele on lubatud üldjuhul rajada 1 põhihoone. Lubatud abihoonete

arv ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes. Rida- ja kortermajade juures tuleb

eelistada ühiseid suuremaid abihooneid abiruumide rajamiseks, mitte igal korteril eraldiseisvalt.

Abihoonete lubatud asukoht ja tingimused määrata detailplaneeringute käigus. Abihoonete hulka

loetakse ka ehitusloa kohustuseta hooned.

6. Hoonete kõrgus ja maapealne korruselisus ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade

lõikes. Lubatud on määrata ehitusõigust maa-aluste korruste rajamiseks. Elamispindasid maa-

alustele korrustele rajada ei ole lubatud.

7. Mahasõit kruntidele planeerida 3,5…5 m laiune, vt. Joonis 8. Väravad ei tohi avaneda teemaale.

8. Parkimine. Lahendatakse vastavalt ptk 9.5 Parkimine.

9. Liikuvus. Alates planeeringulahendusest, millega nähakse ette rohkem kui 20 elamisühikut, tuleb

kaaluda liikuvusanalüüsi koostamist, vt lisaks ptk 9.4. Ühistransport ja liikuvus.

10. Arhitektuuristiil. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kontaktvööndis valdavalt

väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust. Samuti tuleb arvestada

naabrite privaatsusvajadusega hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende

paigutusel. Rida- ja korterelamutele on kohustuslik ette näha panipaigad.

11. Haljastus. Haljastuse planeerimisel lähtuda vallavalitsuse määrusest „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“. Väikeelamumaa krundile planeerida min iga 300 m²

kohta 1 puu (s.h. viljapuu) täiskasvanukõrgusega min 3 m, istikute istutamise kõrgus min 1,5 m.

Rida- ja korterelamumaa krundile planeerida min iga 300 m² kohta 1 puu täiskasvanukõrgusega min

6 m, istikute istutamise kõrgus min 2 m. Haljastuse % osas lähtuda ptk 7. Maakasutus- ja

ehitustingimused piirkondade lõikes.

Puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia

detailplaneeringute või ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja

kaitsealused taimeliigid. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu maastikuliselt või

ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud, avaliku huvi korral võivad

siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine, tuleb teostada asendusistutus,

võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

22 |1 0 5

Metsaga kaetud elamumaadel jätta vähemalt 50 % territooriumist looduslikuks metsamaaks või

planeerida parkmetsaks.

Erineva kasutusotstarbega alade eraldamiseks vajaliku kaitsehaljastuse planeerimise tingimusi vt.

5.3.2. Kaitsehaljastuse maa. Jõega piirnevatel aladel tuleb arvestada nahkhiirte ja kahepaiksete

elutingimuste säilitamise nõuetega.

12. Radoon. Elamute rajamisel radooniuuringute teostamine ning hoonete projekteerimine vastavalt

standardile EVS 840 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes. Lagedi piirkonnas on reeglina radooni tõkestamine vajalik.

13. Vaatekoridorid. Elamumaade välja arendamisel Kopli ja Kadaka külas tuleb säilitada vaatekoridorid

avatud maastikele/põldudele vt. ptk 8.8. Väärtuslikud vaatekoridorid.

14. Müra. Raudtee ääres müratundlike hoonete või rajatiste (väikeelamud, mänguväljakud jms)

planeerimisel on soovituslik ehitusjoon vähemalt 100 m raudteest. Nimetatud vahemaad on

võimalik vähendada täpsema asukohapõhise mürauuringu alusel ja/või sobivate

müraleevendusmeetmete rakendamisel. Kõrghaljastuse puhvrite säilitamine taristu äärsetel

kaitsehaljastusemaa aladel on kohustuslik. Müratundlikumates piirkondades (nt. Tallinna ringtee

ääres, raudtee ääres, tootmisalade kontaktalal) on vajalik elamualade detailplaneeringute

koostamise käigus tellida täiendavad mürauuringud ja võtta kasutusele müra vähendamiseks

piirkonda sobilikud leevendusmeetmed.

15. Piirdeaia kõrgus maksimaalselt 1,5 m.

Kahepere- ja ridaelamuboksid kasutushoovide bokside vahel lubatud madal hekk või kuni 1,0 m

kõrgused piirded. Korterelamute krunte ei ole lubatud aiaga piirata.

Müra levikut piirava abinõuna, kui müra ületab vastavalt modelleerimisele või mõõtmistulemustele

piirnorme, on lubatud ehitada piirdeaed kuni 1,8 m. Sellisel juhul on lubatud rajada tummaedu

(väga tihe laudis, betoon vms).

Materjalikäsitluselt arvestada hoone ning naaberpiirete lahendusega.

16. Avalik haljasala: Kui arendustegevuse käigus nähakse ette rohkem kui 5 elamisühikut, tuleb alale

ette näha haljasala või mänguväljaku ala. Haljasala võib väga väikese mahu korral planeerida ka

teemaa koosseisu laiema haljasribana või puudealleena. Suuremate alade planeerimisel paigutada

alad nii, et nad moodustaksid kõrvalasuva planeeringuga ühtse rohekoridori, pargi- ja/või puhkeala.

Haljasalade planeerimisel lähtuda Tabelist 4.

Tabel 4. Planeeritava ala avalikult kasutatava haljasala suurus

Planeeritavate elamisühikute arv Planeeritavast alast jäetakse avalikult kasutavaks haljasalaks

5-20 ≥10%*

20-100 10..15%*

100-…. ≥ 12%*

*Väikeelamute puhul väiksem ning rida- ja korterelamute puhul suurem %.

17. Sotsiaal- ja/või ärimaa kõrvalfunktsioon:

Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb anda suurematele elamualadele sotsiaalmaa ja/või

ärimaa kõrvalfunktsioonid ning määrata nimetatud funktsiooniga alade paiknemine, et tagada

täisväärtuslike ja mitmekesiste elamistingimuste kujunemine. Alade suuruse planeerimisel lähtuda

minimaalselt all olevast tabelist.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

23 |1 0 5

Tabel 5. Planeeritava ala avalikult kasutatava sotsiaal- ja ärimaa kõrvalfunktsiooni suurus

Planeeritavate elamisühikute arv Planeeritavast alast jäetakse avalikult kasutavaks

100-300 ≥4%

Üle 300 ≥8%

Põhjendatud juhtudel on Tabelis 4 toodud nõuet võimalik vähendada, kui arendaja panustab

avalikku huvi omavasse objekti (nt. mänguväljak, koerte jalutusplats, kõrghaljastus, jalgratta- ja

jalgtee, matka- ja spordirada vms) sarnases või suuremas väärtuses.

18. Müra. Lennu- ja rongiliiklusest mõjutatud aladel tuleb uute hoonete rajamisel ning olemasolevate

müratundlike hoonete rekonstrueerimisel tagada siseruumides kehtivate müra normtasemete

täitmine. Selleks tuleb projekteerimisel rakendada asjakohaseid müra leevendavaid lahendusi,

sealhulgas vajaduse korral suurema heliisolatsiooniga välispiirdeid, aknaid ja

ventilatsioonilahendusi. Konkreetsete ehituslike lahenduste valik määratakse ehitusprojekti

koostamisel mürahinnangu tulemuste alusel.

5.1.2. Ärimaa alad

Ärimaad on planeeritud Lagedi alevikku ja sellega piirnevale alale. Kuna ärimaad asuvad lähestikku

elamumaadega, siis on eriti oluline ühendada need omavahel läbimõeldult sõidu- ning jalgratta- ja

jalgteede võrgustikuga. Ärimaa aladele on määratud teenindusettevõtete maa (Bt) ja ärimaa (B)

juhtotstarve ja need on tähistatud punaste toonidega.

Ärimaa alade määramisel on suures osas lähtutud nt mürakaardist, kus on liiklusmürast tingituna

elamiseks mittesobivamad alad. Tallinna ringtee äärde müratundlike hoonete või rajatiste (elamud,

mänguväljakud jms) planeerimisel on soovituslik ehitusjoon vähemalt 300-400 m teest.

Tingimused ärimaa alade planeerimisel:

1. Maa juhtotstarve ja nõuded. Ärimaa planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringu

maakasutuskaardil määratud maa juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused maa

juhtotstarvete lõikes toodud nõuetest. Ärimaade hoonestamisel ei ole lubatud elamistingimusi

halvendav äritegevus ega ulatuslik tootmistegevus. Lubatud on laondus, logistikaettevõtlus ning

„stock-office“ tüüpi hoonestus. Tallinna ringteega külgnevatel aladel tuleb eelistada suuremahulist

hoonestust, mis toimiks elamualade suhtes müratõkestava ja visuaalse barjäärina. Elamualadega

külgnevatel aladel on eelistatud väiksemahuline ja keskkonda paremini sobituv hoonestus.

Raudteega külgnevale alale on kavandatud büroohoonete maa-ala, kus on ette nähtud pigem

väiksematel kruntidel tihedam ja kõrgem hoonestus. Suurema ehitusõiguse ning senisest

maakasutusest erineva arendusviisi kavandamise eesmärk on elavdada piirkonna arengut ning

soodustada selle funktsionaalset mitmekesistamist. Alal on eeldused raudteepeatuse lähedusse

sobivate väiksemahuliste äri- ja büroopindade kujunemiseks, mis toetavad piirkonnakeskuse

arengut.

Ärimaa aladel, mis on määratud olemasolevatele elamumaa sihtotstarbelistele kruntidele ja kus on

olemasolev elamu, on võimalik jätkata tegevust väikeelamumaa tingimustele vastavalt (see

tähendab olemasolevate hoonete rekonstrueerimist, laiendamist, ümberehitamist ning abihoonete

rajamist).

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

24 |1 0 5

2. Krundi suurus. Järgida piirkondlikke ehitusnõudeid vastavalt ptk 7. Maakasutus- ja

ehitustingimused piirkondade lõikes. Elamualade kontaktvööndis ärimaa krundi suurus

maksimaalselt 0,7 ha.

Kruntide liitmine ei ole lubatud, kui see ületab maksimaalselt lubatud krundi suurust.

Linnaehituslikust ja funktsionaalsest sobivusest tulenevatel juhtudel on lubatud kuni 20%

kõrvalekalle maksimaalsest ja minimaalsest krundi suurusest.

3. Hoonestusala planeerimisel lähtuda reeglina allolevast Tabelist 6 ja Joonisest 9. Kui välja on

kujunenud olemasolev tänava- või teepoolne ehitusjoon, kavandatakse hoonestusala muutmist

projekteerimistingimustega, kinnistul asub olemasolevaid hooneid ja/või krunt on erikujuga vms,

tuleb lähtuda eelkõige konkreetsest väljakujunenud ja piirkonna paremini sobivast olukorrast.

Tabel 6. Hoonete kaugus krundi piirist üldjuhul

Eest Küljelt ja tagant

Põhihooned ≥10 m ≥7 m

Joonis 9. Äri- ja tootmismaadel krundi hoonestusala paiknemineja krundile mahasõidu laius üldjuhul.

4. Hoonete arv. Igale katastriüksusele on lubatud rajada maksimaalselt 3 põhihoonet. Täpne vajadus

tuleneb ärihoone funktsionaalsusest. Lubatud abihoonete arv vt. ptk 7. Maakasutus- ja

ehitustingimused piirkondade lõikes. Sellest nõudest erinevad lahendused on lubatud, kui suurem

ala lahendatakse komplekselt erineva kontseptsiooni alusel.

5. Kruntide täisehitus. Maksimaalne lubatud täisehitus on 40%. Täpne vahemik vt. ptk 7. Maakasutus-

ja ehitustingimused piirkondade lõikes.

6. Hoonete kõrgus ja maapealne korruselisus vt. ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade

lõikes. Lubatud on määrata detailplaneeringu alusel ehitusõigust maa-aluste korruste rajamiseks.

7. Haljastus. Haljastuse planeerimisel lähtuda vallavalitsuse määrusest „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“ Peateede (jaotusmagistraal ja jaotustänav vt 9.2) ääres

kohustuslik puude rivi transpordimaa koosseisus. Krundile planeerida minimaalselt iga 300 m²

kohta 1 puu täiskasvanukõrgusega min 6 m. Istikute kõrgus min. 3,0 m. Haljastus% kinnipidamine

ja kõrghaljastuse rajamine on oluline soojussaarte tekkimise vältimiseks ja kvaliteetse väliruumi

tagamiseks. Minimaalne haljastuse protsent vt. ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

25 |1 0 5

piirkondade lõikes. Elamualade kontaktvööndis min 40% haljasalast peab olema kaetud

kõrghaljastusega.

Puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia

detailplaneeringute või ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja

kaitsealused taimeliigid. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu maastikuliselt või

ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud, avaliku huvi korral võivad

siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine, tuleb teostada asendusistutus,

võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.

Erineva kasutusotstarbega alade vahele tuleb rajada 20-30 m laiused mitmerindeliselt

kõrghaljastatud alad eesmärgiga alade eraldamiseks ja/või olemasolevate kaitsehaljastusemaade

ühendamiseks.

8. Mahasõit kruntidele planeerida 4,0…7 m laiune. Väravad ei tohi avaneda teemaale, vt Joonis 9.

9. Parkimine. Lahendatakse vastavalt ptk 9.5 Parkimine.

10. Arhitektuuristiil. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kontaktvööndis valdavalt

väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust.

11. Piirdeaia kõrgus maksimaalselt 2,0 m. Teenindusettevõtteid mitte piirata.

12. Materjal: Fassaadid tuleb liigendada nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoone esinduslik fassaad

kujundada suuremate teede poolsele küljele, kus tuleb kasutada ka esinduslikemaid materjale ning

vaid profiilplekist kergpaneelidega lahendused pole lubatud. Avalikkusele suunatud (k.a.

toidupoed) hoonete puhul plekist kergpaneel välisviimistlusmaterjalina peafassaadi(de)l pole

lubatud. Arhitektuurikeel peab olema esinduslik, moodne ning sobituma elukeskkonna

hoonestusega.

13. Liiklus: Tagada juurdepääs alale jalgratta- ja jalgteega. Transpordivood tuleb suunata müra- ja

saastetundlikest aladest mööda neid läbimata.

14. Riigimaanteed. Maanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada

Transpordiametiga. Põhimaantee (Tallinna ringtee) ääres paiknevate ärimaade arendamisel tuleb

juurdepääsude kavandamisel arvestada, et uute samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele

maanteedele ei ole lubatud. Ärimaade väljaarendamise tulemusena ei tohi häiritud saada liiklus

maanteel. Riigimaantee kaitsevööndisse hooneid mitte planeerida, eelistatud on planeerida sellele

alale haljasalad või haljasaladega kombineeritud parklad.

5.1.3. Keskusemaa ala

Keskusemaa ala (C) on segakasutusega ala, kuhu tuleb kavandada lisaks elamutele ka kaubandus-,

teenindus-, vaba-aja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi, ühiskondlikke hooneid, parklaid,

parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid. Keskusemaa on kaardil tähistatud lilla tooniga ning tähisega

C.

Lagedi alevikus on väga vähe avalikku ruumi. Avalik ruum on igaühele kasutamiseks mõeldud terviklik ja

sidus välisruum, mis koosneb tänavatest, jalgratta- ja jalgteedest ning nendega seotud teenustest,

külaplatsidest ja väljakutest, rohe- ja pargialadest, mänguväljakutest ning muudest samalaadsetest

paikadest. Keskuseala on nii teenus- kui liikuvuskeskus. Avalikust ruumist avanevad vaated ja seal olevad

tegevused on avaliku huvi objektiks. Avalikus kasutuses olevate hoonete siseruum on poolavalik ruum.

Avalik ja poolavalik ruum tõstab ruumi kvaliteeti ja loob tingimused selle aktiivseks ja mitmekülgseks

kasutamiseks inimeste poolt.

Keskusemaa-ala paikneb Lagedi aleviku kõige atraktiivsemas ja ruumiliselt olulisemas asukohas, olles

ühelt poolt piiritletud raudtee otsese ümbrusega ning teiselt poolt Lagedi–Aruküla maanteega. Keskuse

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

26 |1 0 5

piirkonna ulatus on siiski määratud senisest maakasutusest laiemana ning hõlmab lisaks praegusele

aleviku keskmele ka Lagedi–Aruküla maantee äärsed alad, mis on kavandatud perspektiivse peatänavana

(7.1.1. P1 Lagedi aleviku keskuse piirkond). Selline lahendus loob eeldused tugeva ja selgelt loetava

alevikukeskuse kujunemiseks.

Keskuseala ja peatänav kujundatakse aleviku ruumiliseks ja funktsionaalseks keskpunktiks, kuhu on

tagatud head ja turvalised jalgsi- ja jalgrattaühendused kõikidest aleviku osadest. Keskusemaa-ala paikneb

oluliste igapäevaste liikumisteekondade ristumiskohas: siin asuvad või paiknevad vahetus läheduses kool,

toidukauplus, keskusehoone ning otseühendus raudteejaamaga. Ala jääb bussipeatuste vahetusse

naabrusse ning seda iseloomustab suhteliselt tihe ja mitmekesine hoonestus, mille hulgas on esindatud

avalikud ja teenindusfunktsioonid. Keskusealal ja selle vahetus ümbruses paiknevad ka avalikud

haljasalad, mänguväljakud ja viibimiseks mõeldud ruumid.

Lagedi–Aruküla maantee kujundatakse aleviku piires peatänavana, mis ei toimi üksnes liikluskoridorina,

vaid kujuneb kvaliteetseks ja meeldivaks avalikuks ruumiks. Peatänav peab võimaldama mugavat ja

ohutut liikumist nii jalgsi kui ka jalgrattaga ning toetama tänavaäärsete teenuste ja avalike funktsioonide

koondumist. Teenused ja ärifunktsioonid on eelistatult koondatud peatänava äärde ning

liikumiskoridoridele, mis suunduvad raudteepeatuse ja keskuseala poole.

Keskuseala arendamise eelduseks on kvaliteetse ja sidusa jalgsi- ja jalgrattaliikumise ruumi loomine.

Selleks kavandatakse turvalised ülekäigukohad, autoliikluse rahustamise meetmed nii riigimaanteel,

kohalikel jaotusmagistraalidel kui ka planeeritaval peatänaval. Täiendavalt nähakse ette läbimõeldud

haljastus ning mitmekesine avalik ruum, sealhulgas pargi- ja väljakualad, kus on võimalik viibida ning

kulgeda ka ilma konkreetse eesmärgita. Avalik ruum peab toetama kohaliku elaniku igapäevasi vajadusi,

igapäevast kasutust, kogukondlikku suhtlust ja aleviku identiteedi kujunemist.

Lagedi alevik on oma mõõtkavalt piisavalt kompaktne, et toetada ühtse ja selgelt määratletud keskuseala

kujunemist, mistõttu ei ole põhjendatud mitme eraldiseisva keskuse kavandamine. Keskuseala

planeerimisel on siiski oluline tagada, et kõigist aleviku piirkondadest oleksid head, loogilised ja turvalised

jalgsi- ja jalgrattaühendused keskusealale, kindlustades keskuse kättesaadavuse ja kasutatavuse kogu

aleviku elanikkonnale.

Tingimused keskusemaa alade planeerimisel:

1. Maa juhtotstarve ja nõuded. Keskusemaaga moodustab olemasoleva väljakujunenud

korterelamute alaga ja raudtee peatuse piirkonnaga ühtse terviku. Keskusemaal peab kogu alast

40% moodustama piirkonda teenindav ärimaa ala, ühiskondliku hoone maa-ala, roheala. Erandina

on läbivalt teede ääres lubatud hoonestus, kus teekoridori ääres kogu 1.korruse moodustab äripind

ja ülemised korrused on korterid.

Transpordimaa-alad teenindavad kogu piirkonda ja arvestada mõlema ala hulka.

Keskusemaa hoonestamisel ei ole lubatud elamistingimusi halvendavat äritegevust ning

tootmistegevust. Keskusemaale luuakse uut avalikku ja poolavalikku ruumi. Hoonestus tuleb pigem

planeerida perimetraalselt, et moodustuks aktiivne tänavaruum. Hoonete peafassaadid peavad

asuma inimeste liikumisteekonnale lähedal, mitte ulatuslike parkla-alade taga.

Keskusemaa planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringu maakasutuskaardil määratud maa

juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused maa juhtotstarvete lõikes toodud

nõuetest.

2. Arhitektuurikonkurss. Parima arhitektuurse ja/või linnaehitusliku lahenduse leidmiseks ning hea

nüüdisaegse arhitektuurse taseme tagamiseks tuleb korraldada keskusaladel arhitektuurivõistlusi.

Arhitektuurivõistluse korraldamise nõude esitamise üle otsustab Rae Vallavalitsus.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

27 |1 0 5

Arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust kaalutakse kõigil juhtudel, mil kavandatakse

linnaehituslikult keskses kohas asuva või olulist avalikku huvi pakkuva ehitise ning iga eriti mahuka

või silmatorkava ehitise ning kesksema avaliku ruumi, väljaku, tänava või pargi projekteerimist või

suuremate ja kesksemate hoonestusalade planeerimist. Arhitektuurivõistluse korraldamisel ja

läbiviimisel juhindutakse Eesti arhitektuurivõistluste juhendist.

3. Hoonete arv krundil planeerida vastavalt üldisele kontseptsioonile kogu alal.

4. Tänavaruum tuleb kujundada jalakäijasõbralikuks väljakuliseks ruumiks, kus jalakäigualasid tuleb

laiendada, rajada tänavahaljastust, väikevorme, mitmekesistada ruumi kasutusvõimalusi

arvestades kõigi vanusegruppidega ning parendada jalgratta- ja jalgteede ühendusi naaberaladega.

Tagatud peavad olema head ja kiired jalgratta- ja jalgtee ühendused rongi- ja bussipeatustega.

Ehitistele juurdepääsude kavandamisel tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste

liikumisvõimalused. Keskusemaal arvestada peatänava planeerimisega ptk 9.2.2. Lagedi aleviku

peatänav.

5. Krundi suurus minimaalselt 3000 m2. Järgida piirkondlikke ehitusnõudeid vastavalt ptk 7.

Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes.

Kruntide liitmine ei ole lubatud, kui see ületab maksimaalselt lubatud krundi suurust.

Linnaehituslikust ja funktsionaalsest sobivusest tulenevatel juhtudel on lubatud kuni 20%

kõrvalekalle minimaalsest krundi suurusest.

6. Kruntide täisehitus. Maksimaalne lubatud täisehitus on 50% ärimaa osas ning koormusindeks 250

elamumaa osas. Täpne vahemik ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes.

Täisehitus tuleb arvestada planeeritava maa sihtotstarbe lõikes.

Kui äripind lahendatakse põhitänavate ääres esimes(t)e korrus(t)e mahus nö segahoonestusena võib arvestada ärimaa täisehituse osa vastavaks kogu planeeritava krundi täisehitusega ja koormusindeksit arvutada kogu krundi pinna kohta.

7. Hoonete kõrgus ja maapealne korruselisus ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade

lõikes. Lubatud on määrata detailplaneeringu alusel ehitusõigust maa-aluste korruste rajamiseks.

Elamispindasid maa-alustele korrustele rajada ei ole lubatud.

8. Haljastus. Haljastuse planeerimisel lähtuda vallavalitsuse määrusest „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“ Peateede (jaotusmagistraal ja jaotustänav vt 9.2) ääres

kohustuslik puude allee teemaa koosseisus. Krundile planeerida minimaalselt iga 300 m² kohta 1

puu täiskasvanukõrgusega min 6 m. Istikute kõrgus min 3,0 m. Krundi pinnast peab olema min 15%

kaetud haljaaladega.

Puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia

detailplaneeringute või ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja

kaitsealused taimeliigid. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu maastikuliselt või

ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud, avaliku huvi korral võivad

siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine, tuleks teostada

asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.

Keskusemaa planeerimisel kaasata detailplaneeringu koostamisse maastikuarhitekt(id), tagamaks

sobivaima lahenduse välja töötamist. Erineva kasutusotstarbega alade eraldamiseks vajalik

rakendada kaitsehaljastuse planeerimise tingimusi ptk 5.3.2. Kaitsehaljastuse maa.

9. Parkimine. Lahendatakse vastavalt ptk 9.5 Parkimine.

10. Liikuvus. Ühistranspordi ja liikuvuse teemad lahendada vastavalt ptk 9.4. Ühistransport ja liikuvus.

11. Piirdeaeda pigem mitte rajada. Mõjuval põhjusel (nt. väikelaste mängualad) võib see olla kuni 1,5

m kõrgune.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

28 |1 0 5

12. Materjal: Fassaadid tuleb liigendada nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Plekist kergpaneelidega

hoonestus pole lubatud, arhitektuurikeel peab olema esinduslik, moodne ning sobituma

elukeskkonna hoonestusega.

13. Müra. Lennu- ja rongiliiklusest mõjutatud aladel tuleb uute hoonete rajamisel ning olemasolevate

müratundlike hoonete rekonstrueerimisel tagada siseruumides kehtivate müra normtasemete

täitmine. Selleks tuleb projekteerimisel rakendada asjakohaseid müra leevendavaid lahendusi,

sealhulgas vajaduse korral suurema heliisolatsiooniga välispiirdeid, aknaid ja

ventilatsioonilahendusi. Konkreetsete ehituslike lahenduste valik määratakse ehitusprojekti

koostamisel mürahinnangu tulemuste alusel.

5.1.4. Tootmismaa alad

Tootmismaa ala (T) on planeeritud suuremate riigimaanteede äärde ja nende kontaktaladele.

Tootmismaa on tähistatud roosa tooniga ja tähisega T.

Tootmismaa alad on ulatuslikud maa-alad, mis jäävad Rail Baltica, põhiraudtee ümbrusesse ning Tallinna ringtee ja 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tee) ümbrusesse. Sellel alal tegeletakse valdavalt väike- ja suurtootmisega, laonduse, logistika, pakendamise jne. Hoonestus koosneb reeglina väiksemast bürooplokist ja suuremast lao- või tootmisplokist.

Osaliselt on määratud tootmismaa ala olemasolevale väikeelamutega hoonestatud maale. See ca 200 m

laiune piirkond Lepiku tee ääres, mis asub planeeritud Rail Baltic trassi ja Tallinna ringtee vahel, nö kahe

tehnitsistliku keskkonna vahel. Maakasutuse muutusest tulenevalt ei ole sellel alal elamumaa ala

laiendamist ette nähtud. Perspektiivse raudteemaa lähedus ning tootmishoonete olemasolu põhjustab nii

müra-, saasteainete- ja visuaalseid häiringuid ning olulist liiklussageduse kasvu, mis ei taga häid

elamistingimusi.

Tingimused tootmismaa alade planeerimisel:

1. Maa juhtotstarve ja nõuded. Tootmismaa planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringu

maakasutuskaardil määratud maa juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused maa

juhtotstarvete lõikes toodud nõuetest. Tootmismaa aladel, mis on määratud olemasolevatele

elamumaa sihtotstarbelistele kruntidele ja kus on olemasolev elamu, on võimalik jätkata tegevust

väikeelamumaa tingimustele vastavalt (see tähendab olemasolevate hoonete rekonstrueerimist,

laiendamist, ümberehitamist ning abihoonete rajamist).

2. Krundi suurus. Järgida piirkondlikke ehitusnõudeid vastavalt ptk 7. Maakasutus- ja

ehitustingimused piirkondade lõikes.

Kruntide liitmine ei ole lubatud, kui see ületab maksimaalselt lubatud krundi suurust.

Linnaehituslikust ja funktsionaalsest sobivusest tulenevatel juhtudel on lubatud kuni 20%

kõrvalekalle maksimaalsest lubatud krundi suurusest.

3. Hoonestusala planeerimisel lähtuda reeglina allolevast Tabelist 6 ja Joonisest 9. Kui välja on

kujunenud olemasolev tänava- või teepoolne ehitusjoon, kavandatakse hoonestusala muutmist

projekteerimistingimustega, kinnistul asub olemasolevaid hooneid ja/või krunt on erikujuga vms,

tuleb lähtuda eelkõige konkreetsest väljakujunenud ja piirkonna paremini sobivast olukorrast.

Lubatud on planeerida hoonestusala üle krundi piiri, kui on lubatud kruntide liitmine.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

29 |1 0 5

Hoonestusala ja ulatuse planeerimisel tuleb arvestada, et kõik planeeritav krundile ära mahuks –

hoonestus, parkimine ja haljastus.

4. Kruntide täisehitus. Maksimaalne lubatud täisehitus on 60%. Täpne vahemik ptk 7. Maakasutus- ja

ehitustingimused piirkondade lõikes.

5. Hoonete arv. Igale katastriüksusele on lubatud rajada kuni 3 põhihoonet. Lubatud abihoonete arv

ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes. Sellest nõudest erinevad lahendused on

lubatud, kui suurem ala lahendatakse komplekselt erineva kontseptsiooni alusel.

6. Hoonete kõrgus ja maapealne korruselisus ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade

lõikes. Lubatud on määrata detailplaneeringu alusel ehitusõigust maa-aluste korruste rajamiseks.

7. Haljastus. Haljastuse planeerimisel lähtuda vallavalitsuse määrusest „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“. Peateede (jaotusmagistraal ja jaotustänav vt 9.2) ääres

kohustuslik puude allee teemaa koosseisus. Krundile planeerida minimaalselt iga 300 m² kohta 1

puu täiskasvanukõrgusega min 6 m. Istikute kõrgus min. 3,0 m. Haljastus % kinnipidamine ja

kõrghaljastuse rajamine on oluline soojussaarte tekkimise vältimiseks ja kvaliteetse väliruumi

loomiseks. Minimaalne haljastuse protsent ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade

lõikes.

Puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia

detailplaneeringute või ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja

kaitsealused taimeliigid. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu maastikuliselt või

ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud, avaliku huvi korral võivad

siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine, tuleks teostada

asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte. Likvideeritavad puud tuleb

asendada vastavalt vallavalitsuse määrusele „Puu raieloa andmise korrale Rae vallas“.

Erineva kasutusotstarbega alade eraldamiseks vajalik rakendada kaitsehaljastuse planeerimise

tingimusi vt. 5.3.2. Kaitsehaljastuse maa.

8. Müra. Müra- ja saastetundlike alaga piirnemisel tuleb detailplaneeringu käigus hinnata planeeritava

tegevuse tulemusena tootmisalalt lähtuvat mürataset ja sellest tulenevalt võtta vajadusel

kasutusele leevendusmeetmed. Lisaks on kohustus kaitsehaljastuse rajamine müra- ja

saastetundliku ala ning tootmisala vahele. Kui 300 m ulatusse jääb olemasolevaid elamuid, tuleb

sellele küljele ette näha minimaalselt 2-realine igihaljas haljasvöönd, istikute kõrgus min 3,0 m.

9. Mahasõit kruntidele planeerida 4,0…7 m laiune. Väravad ei tohi avaneda teemaale, vt Joonis 9.

19. Parkimine. Lahendatakse vastavalt ptk 9.5 Parkimine.

20. Liikuvus. Ühistranspordi ja liikuvuse teemad lahendada vastavalt ptk 9.4. Ühistransport ja liikuvus.

10. Arhitektuurstiil. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kontaktvööndis valdavalt

väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust.

11. Piirdeaia kõrgus maksimaalselt 2,0 m.

12. Materjal: Hoonete olmeplokk kujundada esinduslikuma fassaadiga ning suuremate teede/tänavate

poolsele küljele.

13. Riigimaanteed. Riigimaanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada

Transpordiametiga. Põhimaantee (Tallinna ringtee) ääres paiknevate alade arendamisel tuleb

juurdepääsude kavandamisel arvestada, et uute samatasandiliste mahasõitude rajamine

maanteele ei ole lubatud. Tootmismaade väljaarendamise tulemusena ei tohi häiritud saada liiklus

maanteel. Riigimaantee kaitsevööndisse hooneid mitte planeerida, eelistatud on planeerida sellele

alale haljasalad või haljasaladega kombineeritud parklad.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

30 |1 0 5

5.1.5. Ühiskondliku hoone maa alad

Ühiskondliku hoone maa (AA) on eelkõige koolide, lasteaedade või ametiasutuste alune maa ja asub

elamualade piirkondades või keskuseala ligiduses. Ühiskondlikult kasutatavad hooned on hea

elukeskkonna ja kogukonna loomulik osa.

Ühiskondliku hoone maa on tähistatud sinise värviga ning tähisega AA.

Tingimused ühiskondliku hoone maa alade planeerimisel:

1. Maa juhtotstarve ja nõuded. Ühiskondliku hoone planeerimisel tuleb kinni pidada

üldplaneeringu maakasutuskaardil määratud maa juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja

ehitustingimused maa juhtotstarvete lõikes.

2. Kui arendusala piires ei ole kaardil juba määratletud üldkasutatava maa asukohta, tuleb selle

ulatuse määramisel elamumaa aladel lähtuda Tabelist 5.

3. Kruntide täisehitus. Krundi hoonete täisehitus kuni 60%.

4. Hoonete kõrgus ja maapealne korruselisus. Hoonestus reeglina maksimaalselt kuni 4-

korruseline ja 16 m, väikeelamute kontaktalal kuni 12 m.

5. Materjal. Välisviimistluse valikul tuleb arvestada piirkonda sobivust ja esinduslikkust.

6. Arhitektuurikonkurss. Parima arhitektuurse ja/või linnaehitusliku lahenduse leidmiseks ning

hea nüüdisaegse arhitektuurse taseme tagamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlusi.

Arhitektuurivõistluse korraldamise nõude esitamise üle otsustab Rae Vallavalitsus.

Ühiskondlike ehitiste (nt. kool, lasteaed, spordikeskus, raamatukogu, kultuurikeskus,

terviseasutus vm ametiasutus) rajamise korral tuleb läbi viia arhitektuurikonkurss parima

lahenduse saamiseks. Arhitektuurivõistluse korraldamisel ja läbiviimisel juhindutakse Eesti

arhitektuurivõistluste juhendist. Arhitektuurikonkursi žüriisse peab olema kaasatud vähemalt

üks Rae valla esindaja. Arhitektuurikonkursi tulemuste alusel on võimalik üksikutel

erandjuhtudel ning tulenevalt võidutöö lahendusest muuta üldplaneeringuga määratud

maakasutus- ja ehitustingimusi maksimaalselt 33% ulatuses ning sellisel juhul ei ole vajalik

koostada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.

7. Tänavaruum tuleb kujundada jalakäijasõbralikuks ruumiks, kus jalakäigualasid tuleb laiendada,

rajada tänavahaljastust, väikevorme, mitmekesistada ruumi kasutusvõimalusi arvestades kõigi

vanusegruppidega ning parendada jalgratta- ja jalgteede ning ühistranspordi ühendusi

naaberaladega. Ehitistele juurdepääsude kavandamisel tagada liikumis-, nägemis- ja

kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. Haridusasutuste rajamisel tuleb pöörata erilist

tähelepanu liiklusohutusele ning lähtuda teede ja teiste liiklusrajatiste projekteerimisel

lähtetasemest „hea“.

8. Haljastus. Haljastuse planeerimisel lähtuda Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae

vallas. Peateede (jaotusmagistraal ja jaotustänav vt 9.2) ääres kohustuslik puude allee teemaa

koosseisus. Krundile planeerida minimaalselt iga 300 m² kohta 1 puu täiskasvanukõrgusega min

6 m. Istikute kõrgus min 3,0 m.

Puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia

detailplaneeringute või ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja

kaitsealused taimeliigid. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu maastikuliselt või

ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud, avaliku huvi korral

võivad siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine, tuleb teostada

asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

31 |1 0 5

9. Radoon. Ühiskondlike hoonete rajamisel ja projekteerimisel lähtuda standardist EVS 840

“Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

10. Parkimine. Lahendatakse vastavalt ptk 9.5 Parkimine.

11. Liikuvus. Ühistranspordi ja liikuvuse teemad lahendada vastavalt ptk 9.4. Ühistransport ja

liikuvus.

12. Müra. Riigimaantee müratundlike hoonete või rajatiste (koolid, lasteaiad, mänguväljakud jms)

planeerimisel on soovituslik ehitusjoon vähemalt 300 m maanteest. Nimetatud vahemaad on

võimalik vähendada täpsema asukohapõhise mürauuringu alusel ja/või sobivate

müraleevendusmeetmete rakendamisel.

5.1.6. Riigikaitsemaa alad

1. Maa juhtotstarve ja nõuded. Riigikaitse maa planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringu

maakasutuskaardil määratud maa juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused

maa juhtotstarvete lõikes.Maa-ala kavandamisel tuleb tagada selle sobivus riigikaitseliste

ülesannete täitmiseks ning arvestada riigikaitseobjektide toimimisest tulenevate ruumiliste ja

julgeolekunõuetega.

2. Kruntide täisehitus. Krundi hoonete täisehitus kuni 50%.

3. Hoonete kõrgus ja maapealne korruselisus. Hoonestus reeglina maksimaalselt kuni 4-

korruseline ja 16 m.

4. Materjal. Välisviimistluse valikul tuleb arvestada piirkonda sobivust ja esinduslikkust. Vajadusel

tuleb arvestada julgeoleku-, varjestus- ja vastupidavusnõuetega.

5. Arhitektuurikonkurss. Riigikaitseobjektide kavandamisel võib Rae Vallavalitsus koostöös

riigikaitse valdkonna pädeva asutusega nõuda arhitektuurivõistluse korraldamist, kui tegemist

on avalikku ruumi oluliselt mõjutava või arhitektuurselt olulise objektiga. Julgeoleku- ja

kaitsenõuetest tulenevalt võib arhitektuurivõistluse korraldamisest loobuda või rakendada

piiratud osalejatega konkurssi.

6. Parkimine. Lahendatakse vastavalt ptk 9.5 Parkimine.

7. Liikuvus. Ühistranspordi ja liikuvuse teemad lahendada vastavalt ptk 9.4. Ühistransport ja

liikuvus.

5.2. Hajaasustusalad

Hajaasustusala on maa-ala väljaspool tiheasustusalasid, hõlmates külade hoonestust ja maakasutust.

Hajaasustusele loomulik on üksikult gruppides või ridakülana vaid läbiva tee ääres paiknev hoonestus.

Maakasutus hõlmab valdavalt maatulundusmaad (haritav maa ja looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa)

või elamumaad, mis külgneb suurema maatulundusmaaga.

Külade, teede ja põllumassiivide omavaheline paigutus moodustab maakasutuse struktuuri, mis on

hajaasustusalale omane olnud pikka aega. Üldplaneering toetab ja võimaldab hajaasustusalal uute

majapidamiste rajamist ning äri- ja tootmistegevust vaid juba varem välja kujunenud asustusstruktuuri,

ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi arvestades.

Lagedi kandis asub hajaasutuses nii eraldiseisvad majapidamisi ja talusid kui ka kompaktsemalt

väljakujunenud külakeskuseid. Olemasolevad majapidamised on tähistatud maakasutuse juhtotstarbena

elamumaa hajaasustuses (Eõ), mis on tähistatud helekollase värviga. Külakeskustes asuvad

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

32 |1 0 5

kompaktsemad olemasolevad ja perspektiivsed elamualad on tähistatud maakasutuse juhtotstarbena

elamumaa-alad (E), mis on tähistatud heleda oranži värviga.

KOMPAKTSED KÜLAKESKUSED:

▪ Koplimetsa küla;

▪ Ülejõe küla;

▪ Kadaka küla;

▪ Tuulevälja küla

HAJAASUSTUSALADEL ON MÄÄRATUD JÄRGNEVAD MAA JUHTOTSTARBED:

▪ Elamumaa alad – kompaktse külakeskuse elamumaa alad ja elamumaa alad hajaasustuses;

▪ Tootmismaa alad hajaasustuses;

▪ Põllumajandus- ja looduslik haljasmaa;

▪ Rohealad – kõrge rekreatiivse väärtusega haljasala maa, kaitsehaljastuse maa, haljasmaa

rohevõrgustikus;

▪ Transpordimaa alad.

5.2.1. Elamumaa alad hajaasustuses

Olemasolevad majapidamised on tähistatud maakasutuse juhtotstarbena elamumaa hajaasustuses (Eõ),

mis on tähistatud helekollase värviga.

Hajaasustustatud aladel uute elamukohtade rajamist on üldplaneeringuga võimaldatud väga väikeses

mahus. Hõre asustus ei võimalda üleval pidada normaalset taristut ehk siis teeb selle ehitamise ja

hooldamise väga kalliks, ei taga püsielanikkonnale vajalikke ühiskondlikke teenuseid ega soodusta

suhtlemist. Hajaasustus tingib oluliselt suurema isiklikust sõiduvahendist sõltuvuse, st ühistransport asub

kaugel ja ei tasu ära.

Uut elamumaad hajaasustuses saab vähesel määral planeerida põllumajandus- ja loodusliku haljasmaa

ning rohealade arvelt eelkõige olemasoleva hoonestuse jätkuna järgmiste tingimustega:

1. Hajaasustuses elamuehitus saab toimuda hoonete gruppidena. Uusi hoonegruppe keset

toimivat põllumajandusmaad ei ole lubatud rajada, need tuleb moodustada jätkuna vaid

olemasolevatele hoonetele. Erandiks on kompaktsete külakeskuste elamumaa-alad, vt. lisaks

ptk 5.2.3. Kompaktsete külakeskuste elamumaa-alad.

2. Elamute planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringu maakasutuskaardil määratud maa

juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused maa juhtotstarvete lõikes toodud

nõuetest.

3. Kui ala asub rohevõrgustikus, arvestada sellest tulenevate täiendavate lisatingimustega, vt ptk

8.7. Rohevõrgustik. Rohevõrgustiku aladel üldjuhul uusi hooneid ei kavandata, võimalik on see

vaid vähesel määral rohevõrgustiku koridorides. Olemasoleva seadusliku hoonestusega

elamumaa-alade paiknemist rohevõrgustiku koridoris ei käsitleta olulise konfliktina, kui

maakasutus ei intensiivistu ega halvenda rohevõrgustiku toimimist.Uute hoonete, ulatusliku

tarastamise või olemasoleva hoonestuse olulise laiendamise kavandamisel tuleb siiski edaspidi

hinnata mõju rohevõrgustiku sidususele ja vajaduse korral seada leevendusmeetmed.

Ehitustegevus võib olla lubatud üksnes juhul, kui eksperthinnanguga on tõendatud, et

kavandatav tegevus ei halvenda rohevõrgustiku sidusust, ja vajaduse korral nähakse ette

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

33 |1 0 5

piisavad leevendusmeetmed. Kui rohevõrgustiku toimivuse säilimist ei ole võimalik tagada,

tuleb ehitustegevust vältida.

4. Hoonete ja rajatiste arhitektuursete ja kujunduslike ehitustingimuste määramisel lähtuda

eelkõige piirkonnas väljakujunenud olukorrast ja olemasolevast hoonestusest või lähima

piirkonna ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes ehitustingimustest

väikeelamumaadel toodud nõuetest (va. väljajagatava krundi suurus).

5. Väljajagatava elamumaa krundi maksimaalne suurus hajaasustuses on 0,4ha.

6. Igale katastriüksusele on lubatud rajada 1 põhihoone ja kuni 5 abihoonet. Abihoonete hulka

loetakse ka ehitusloa kohustuseta hooneid.

7. Hoonete materjalikasutus looduslik: laudis, kivi, krohv. Katuse kalle 30-45 kraadi. Maksimaalne

kõrgus 9m, abihoonetel 6m maapinnast. Maapealne korruselisus põhihoonel 2, abihoonetel 1.

Räästa kõrgus maapinnast kuni 3,5m.

8. Elamumaa krundi täisehitusel arvestada Tabel 3 nõuetest.

9. Kopli külas järgida ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuri – hoonete paigutust

ümbritsevate metsa- ja põllumaade ning teedevõrgu suhtes. Kui ala asub ajaloolise

asustusstruktuuriga alal, arvestada sellest tulenevate täiendavate tingimustega, vt ptk 8.2.

10. Kui ala asub väärtuslikul põllumajandusmaal, planeerida uus hoonestus olemasoleva taristu ja

õueala lähedale võimalikult kompaktselt, et säilitada maksimaalselt suured põllumassiivid

kasutatavatena.

11. Üksikelamu rajamisel on nõutud dendroloogilise hinnangu koostamine kohustuslik, kui kinnistu

hõlmab metsamaa kõlvikut ja/või paikneb rohealal. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu

maastikuliselt või ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud,

avaliku huvi korral võivad siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine,

tuleb teostada asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.

Hajaasustus gruppides: Uus elamu koos abihoonetega peab reeglina moodustama kuni 3-st

majapidamisest koosneva grupi. Erinevate gruppide omavaheliseks kauguseks arvestada üldjuhul

200-300 m (mõõdetuna grupi keskelt) ja põhihoonete omavaheliseks kauguseks maksimaalselt

kuni 100 m. Erisused on lubatud vaid piirkonnas olemasolevate majapidamiste väikesemahuliseks

laiendamiseks, mitte uute arendusalade tekkeks. Gruppe saab moodustada juba olemasoleva

struktuuri ja hoonestuse jätkuna, mitte eraldisesvana põllumajandusmaa arvelt.

5.2.2. Tootmistegevuse maa-ala hajaasustuses

Olemasolevad tootmisalad hajaasustuses on tähistatud maakasutuse juhtotstarbena tootmistegevuse

maa-ala hajaasustuses (Th), mis on tähistatud helelilla värviga.

Eelkõige on tegemist ühes asukohas olemasoleva lindlaga, mis säilib. Uut tootmistegevuse maa-ala

hajaasustuses on võimalik väga vähesel määral planeerida põllumajandus- ja loodusliku haljasmaa ning

rohealade jätkuna järgmiste tingimustega:

1. Lubatud tegevused on põllumajanduslik tootmine (taime- ja loomakasvatus). Uusi ulatuslikke

hoonegruppe keset toimivat põllumajandusmaad ei ole lubatud rajada, need tuleb moodustada

jätkuna vaid olemasolevatele hoonetele või õuealale.

2. Hoonete ja rajatiste arhitektuursete ja kujunduslike ehitustingimuste määramisel lähtuda

eelkõige piirkonnas väljakujunenud olukorrast ja olemasolevast hoonestusest.

3. Väljajagatava tootmismaa krundi minimaalne suurus hajaasustuses on 2,0ha.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

34 |1 0 5

4. Igale katastriüksusele on lubatud rajada kuni 5 hoonet.

5. Hoonete materjalikasutus ja kujundustingimused valida piirkonda sobilikud. Kompaktsete

külakeskuste läheduses mitte kasutada piirkonnas mitte valdavaid fassaadimaterjale.

Maksimaalne harja kõrgus 12m, räästa kõrgus 6m. Maapealne korruselisus 2.

6. Tootmismaa krundi maksimaalne täisehitus 50%.

7. Külades järgida ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuri – hoonete paigutust ümbritsevate

metsa- ja põllumaade ning teedevõrgu suhtes. Kui ala asub rohevõrgustikus ajaloolise

asustusstruktuuriga alal, kõrge loodusväärtusega alal või vaatekoridoris ei ole uute tootmismaa

kruntide moodustamine hajaasustuses lubatud.

8. Farmisanitaarkaitsevööndi ulatus on kaardil määratud sõltuvalt farmi suurusest ning

põllumajandusliku tootmise iseloomust. Selle ulatust on võimalik täpsustada sõltuvalt

tootmistegevuse iseloomu muutumisest igal üksikjuhul eraldi. Farmi sanitaarkaitsevööndis ei ole

elamuehitus enne farmi likvideerimist soositud.

9. Haljastus. Haljastuse planeerimisel lähtuda määrusest Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas. Säilitada rohevõrgustiku läbivus ja väärtuslikud maastikuelemendid

(põllusiilud, metsaservad, kraavid, aiad). Haljastuses kasutada kohalikke liike ja vältida liigset

piirete rajamist, mis võib lõhkuda külamiljööd.

Puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia

detailplaneeringute või ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja

kaitsealused taimeliigid. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu maastikuliselt või

ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud, avaliku huvi korral võivad

siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine, tuleb teostada

asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte. Metsaga kaetud

elamumaadel jätta vähemalt 50 % territooriumist looduslikuks metsamaaks või planeerida

parkmetsaks. Erineva kasutusotstarbega alade eraldamiseks järgida kaitsehaljastuse planeerimise

tingimusi vt. 5.3.2. Kaitsehaljastuse maa.

10. Väärtuslikul põllumajandusmaal paiknevatel aladel tuleb arvestada, et hoonestus paikneks

võimalikult kompaktselt olemasoleva või planeeritava teekoridori ääres. Detailplaneeringu

koostamise käigus koostada maa boniteedi määramiseks uuring. Kõrge väärtusega muldadele

ehitamine peab olema erandilik. Vältida kogu maaüksuse osas koheselt ja korraga põllumaa

kasutusest välja langemist.

5.2.3. Kompaktsete külakeskuste elamumaa-ala

Maakasutuse juhtotstarbeks on elamumaa-ala - põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja nende

arendustegevusega seotud maa. Põllumajandus- ja looduslik haljasmaa on tähistatud heleoraži värviga

ning tähisega E. Kompaktse külakeskuste elamumaa-alad on detailplaneeringu koostamise kohustusega

alad.

Hajaasustusse jäävad muuhulgas ka kompaktsemad külakeskused (Kopli, Kadaka, Tuulevälja, Koplimetsa).

Need ei ole määratud tiheasustusaladena, kuna on siiski pigem madala asustustihedusega (tunduvalt alla

500 inimese km2 kohta) ja monofunktsionaalsed ehk siis puuduvad elufunktsiooni toetavad teenused. Nad

asuvad teenustest (poodidest, ühistranspordist, koolist jne) kaugemal, mistõttu arendusperspektiiv võiks

nendel aladel mõõdukaks jääda. Oluline on ka olemasoleva ja juba väljakujunenud külamiljöö säilitamine.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

35 |1 0 5

Külakeskuseid tuleb samas käsitleda eraldi ka muust hajaasustusest, et uus hoonestus saaks järgida

olemasolevat külastruktuuri. Näiteks võivad uued lubatud krundid olla tihedamalt ja kompaktsemalt koos

kui mujal hajaasustuses. Oluline on järgida juba väljakujunenud ajaloolist krundistruktuuri ja hoonete

asetust juurdepääsutee suhtes.

Kompaktsetes külakeskustes tuleb hoida tasakaalu arenguvõimaluste ja miljöö säilitamise vahel: arendus

peab toetama elu maal, kuid mitte muutma külade iseloomu ega nende ajalooliselt välja kujunenud

ruumilist struktuuri.

Külakeskuste maakasutuse ja ehitustingimuste kujundamisel arvestada järgmiste tingimustega:

1. Maa juhtotstarve ja nõuded. Maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel lähtuda ptk 6.

Maakasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes.

2. Krundi suurus. Säilitada olemasolev krundistruktuur, teedevõrk ning hoonestuse iseloom –

uued hooned peavad sobituma väljakujunenud külaehituslikku konteksti. Uute kruntide

planeerimisel võib lubada veidi suuremat tihedust kui tavapärases hajaasustuses, kuid see peab

jääma proportsionaalseks olemasoleva külastruktuuriga. Kruntide vahel tuleks jätta piisavad

rohealad, tagades läbipääsu nii loomastikule kui ka traditsioonilise avatud maastiku kuvandile.

3. Hoonestusala. Hooneid tuleks eelistatult paigutada juurdepääsutee äärde, järgides

traditsioonilist hoonestusjoont ja teega risti või paralleelset orientatsiooni.

4. Hoonete arv. Igale katastriüksusele on lubatud üldjuhul rajada 1 põhihoone. Lubatud

abihoonete arv ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes.

5. Abihoonete lubatud asukoht ja tingimused määrata detailplaneeringute käigus. Abihoonete

hulka loetakse ka ehitusloa kohustuseta hooned.

6. Hoonete kõrgus ja maapealne korruselisus. ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused

piirkondade lõikes. Lubatud on määrata detailplaneeringu alusel ehitusõigust maa-aluste

korruste rajamiseks. Elamispindasid maa-alustele korrustele rajada ei ole lubatud.

7. Kruntide täisehitus. Krundi täisehitus lubatud kuni 10%. Täpsem vahemik määrata

detailplaneeringu käigus võttes arvesse kontaktala valdavat hoonestuse tihedust.

8. Arhitektuuristiil. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kontaktvööndis valdavalt

väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust. Samuti tuleb

arvestada naabrite privaatsusvajadusega hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh

eluruumide akende paigutusel. Säilitada ja väärtustada olemasolevaid ajaloolisi hooneid ning

põliste talukohtade ruumilist struktuuri.

9. Haljastus. Haljastuse planeerimisel lähtuda määrusest Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas.

Säilitada rohevõrgustiku läbivus ja väärtuslikud maastikuelemendid (põllusiilud, metsaservad,

kraavid, aiad). Haljastuses kasutada kohalikke liike ja vältida liigset piirete rajamiset, mis võib

lõhkuda külamiljööd.

Puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia

detailplaneeringute või ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja

kaitsealused taimeliigid. Juhul kui tegevuse ellu viimisel on vältimatu maastikuliselt või

ökoloogiliselt väärtuslike (eelkõige 1. ja 2. väärtusklassi hinnatud puud, avaliku huvi korral

võivad siia kuuluda ka madalama väärtusklassi puud) puude likvideerimine, tuleb teostada

asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

36 |1 0 5

Metsaga kaetud elamumaadel jätta vähemalt 50 % territooriumist looduslikuks metsamaaks

või planeerida parkmetsaks. Erineva kasutusotstarbega alade eraldamiseks järgida

kaitsehaljastuse planeerimise tingimusi vt. 5.3.2. Kaitsehaljastuse maa. Jõega piirnevatel aladel

tuleb arvestada nahkhiirte ja kahepaiksete elutingimuste säilitamise nõuetega.

10. Väärtuslikul põllumajandusmaal paiknevatel aladel tuleb arvestada, et hoonestus paikneks

võimalikult kompaktselt olemasoleva või planeeritava teekoridori ääres. Detailplaneeringu

koostamise käigus koostada maa boniteedi määramiseks uuring. Kõrge väärtusega muldadele

ehitamine peab olema erandilik. Vältida kogu maaüksuse osas koheselt ja korraga põllumaa

kasutusest välja langemist.

11. Tehnovõrkude rajamisel tuleb arvestada sarnaseid tingimusi tiheasustuspiirkonnale. Kuni

kolme eluhoone ja selle abihoonete kavandamisel võib lähtuda ka hajaasustusalal

tehnovõrkude lahendamise põhimõtetest, kuid eelistada ühiselt kasutatavaid süsteeme.

5.2.4. Põllumajandus- ja looduslik haljasmaa

Maakasutuse juhtotstarbeks on põllumajandus- ja looduslik haljasmaa - põllunduse, aianduse,

karjakasvatuse ja nende arendustegevusega seotud maa. Põllumajandus- ja looduslik haljasmaa on

tähistatud helebeeži värviga ning tähisega MP.

Põllumajandus- ja loodusliku rohumaana on üldplaneeringus olemasolevas või aktiivses otstarbekohases

kasutuses maa-alad, mis üldplaneeringu kohaselt säilitavad oma senise kasutusotstarbe. Uusi

põllumajandusmaid üldplaneeringuga ei kavandata. Põllu- ja looduslikule haljasmaale on lubatud uute

majapidamiste rajamine vastavalt ptk 5.2.1 Elamumaa alad hajaasustuses ning põllumajanduslikku

tootmistegevust vastavalt ptk 5.2.2 vaid juba varem välja kujunenud asustusstruktuuri, ajaloolis-

kultuurilisi ja looduslikke tingimusi arvestades. Lubatud on ka puhkemajanduslik arendustegevus.

Põldude hooldamine on oluline, sest põllumajanduslike maastike majandamine ja loodushoid on üheks

võimaluseks säilitada külamaastiku ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus. Seetõttu olemasolev

kasutuses olev põllumajandusmaa hoitakse üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel

tagatakse nende niiteline kasutus. Lisaks põllumajanduslikule tegevusele aitab põllumajandusmaa

sihipärane kasutus ja hooldus kaasa maastiku avatuse säilitamisele, looduse ja inimese koostegevuse

tulemusena kujunenud kultuurmaastiku piiride ning kultuurmaastikule avanevate kaug- ja sisevaadete

säilimisele.

Väärtusliku põllumajandusmaa ning põllumajandus- ja loodusliku haljasmaa-alad, mis kattuvad

rohevõrgustiku aladega tuleb võimalusel rakendada loodushoidlikke ja elurikkust toetavaid

põllumajanduspraktikaid. Näiteks säilitada ja rajada hekke, põõsaribasid, põllusaari, rohumaaribasid ja

muid maastikuelemente ning hooldada kraavi- ja põlluservi elurikkust toetavalt.

5.3. Rohealad

5.3.1. Kõrge rekreatiivse väärtusega haljasala maa

Tiheasustusalal asub kõrge rekreatiivse väärtusega haljasala maa mis on tähistatud roheliste värvidega

ja tähistega H.

Rohealad aitavad alandada tiheasustatud aladel taristu tõttu kõrgenevat temperatuuri ja vältida

tormidest tulenevaid üleujutusi, vähendada saasteainete hulka õhus, samuti pakuvad elupaika paljudele

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

37 |1 0 5

liigirühmadele ja heaolu ning puhkekohti inimestele. Elamualade vahele planeeritavate rohealade üks

eesmärkidest on lisaks mitmekesistada ja parandada elukeskkonda - säilitada puhveralasid, (avatud)

vaateid ning hoida teatavat privaatsuse ja rohelisuse tunnet. Seega rohealade planeerimine on oluline

tiheasustatud keskkonna osa. Lisaks on oluline tagada nõutud haljastuse ja kõrghaljastuse protsent

hoonestatava krundi suhtes.

Kõigi perspektiivsete arenduspiirkondade rohealad ei ole kantud kaardile ja need tuleb arvutada Tabel 4

Planeeritava ala avalikult kasutatava haljasala suurus tingimuse alusel. Kui varem kehtiva

detailplaneeringu alusel määratud üldkasutatavale maale on määratud elamumaa juhtotstarve, siis see ei

tähenda, et see on selle maaüksuse valdav maa kasutamise otstarve. Haljasala asukoht on leitud varasema

detailplaneeringu käigus.

Rae valla Lagedi kandis on kehtivate detailplaneeringutega ette nähtud haljas- ja mänguväljakute alasid,

kuid enamuses ei ole need mänguväljakud välja ehitatud ega munitsipaalomandisse antud.

Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb arvestada, et mänguväljakute alad nö nurgapargid ja/või

elamualade sisesed rekreatiivsed rohealad peavad asuma maksimaalselt 300 m kaugusel. Väikelastele

planeeritud inventar (kiik, liivakast, ronimispuu jms) peaks olema kättesaadav 300m ulatuses ja

noorukitele/täiskasvanutele mõeldud mänguväljakud ja tervisespordialad (rulapark, ronimis- ja

liikluslinnak, terviserajad, välijõusaal, koerte jalutusplats jms) peavad asuma maksimaalselt 1 km kaugusel.

Elurikkuse parandamiseks/hoidmiseks tuleks hoida olemasolevaid rohealasid, planeerida uusi

rohekoridore, nö ühendada rohe- ja pargialasid omavahel ja mitte laiendada tiheasustatud alasid

ümbritsevate ökosüsteemide arvelt. Oluline on planeerida suuremaid ja mitmekesisemaid pargi- ja

looduslikke rohealasid. Sidusust saab suurendada kui lisada elurikkust toetavaid elemente, sealhulgas

rohekoridore ja puid. Sidususe saavutamiseks peavad nende haljasalade omadused vastama liikidele

iseloomulikele igapäevastele liikumisvajadustele ja ruuminõudlusele.

Tingimused rohealade planeerimisel:

1. Rohealade planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringu maakasutuskaardil määratud maa

juhtotstarbest ja ptk 6. Maakasutus- ja ehitustingimused maa juhtotstarvete lõikes toodud

nõuetest.

2. Kui arendusala piires ei ole kaardil juba määratletud roheala asukohta, tuleb selle ulatuse

määramisel lähtuda ptk. 5.1.1. Tabelist 4.

3. Detailplaneeringute käigus analüüsida rohealade asukohti kontaktvööndi ulatuses. Rohealade

asukohad valida nii, et tekiksid ühised suuremad rohe- ja pargialad (nt. mitme arendusala peale

ühine), sest ulatuslikumad rohealad omavad paremat ja suuremat ökoloogilist – ja ka

puhkeotstarbelist väärtust ning elurikkust. Väikelastele planeeritud inventar (kiik, liivakast,

ronimispuu) peaks olema kättesaadav 300 m ulatuses ja noorukitele/täiskasvanutele mõeldud

mänguväljakud ja tervisespordialad (rulapark, ronimis- ja liikluslinnak, terviserajad, välijõusaal,

koerte jalutusplats) peavad asuma maksimaalselt 1 km kaugusel.

4. Lubatud on puhke- ja sprordiotstarbelise taristu ja seda toetava hoonestuse rajamine kui see ei

kahjusta oluliselt roheala toimimist. Elamute rajamine rohealadele ei ole lubatud.

Ehitustegevus saab olla vaid piirkonna puhke- ja sporditegvust toetav.

5. Näha ette rohekoridorid rohealade omavaheliseks ühendamiseks, et tagatud on elurikkuse

sidusus (nt sini-rohekoridorid, puude- ja põõsarivid teede ääres).

6. Puhkerajatiste planeerimisel lahendada nendele ligipääs ka jalgratta- ja jalgteedega.

7. Olemasolev haljastus tuleb säilitada või asendada kõrgemat väärtust omava kõrghaljastusega.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

38 |1 0 5

8. Oluliste ja ulatuslike arendusalade juures (rohkem kui 100 elamisühikut) või suuremate kõrge

rekreatiivse väärtusega alade planeerimisel tuleb kaasata planeeringu või projekti koostamisse

maastikuarhitektid, soovitavalt koostada avaliku ruumi planeerimiseks konkurss, et tagatud

oleks parem avalik ruum.

9. Avalike haljasalade planeerimisel soodustada võimalusel (ehk asukohtades, kus ala funktsioon

seda võimaldab) vähest hooldust vajavaid, looduslähedasi lahendusi.

10. Äri- ja elamualade vahele jäävad alad tuleb tihendada kõrghaljastusega ning rajada 20-30 m

laiused kõrghaljastatud koridorid/haljasribad mitme realiste puudegruppidega.

5.3.2. Kaitsehaljastuse maa

Maakasutuse juhtotstarbeks rohealadel on kaitsehaljastuse maa, kui selle ülesandeks on inimese

tervisele või looduslikule elustikule kahjulike mõjude (müra, tolm jmt), aga ka näiteks tuule negatiivse

mõju leevendamine või vältimine. Kaitsehaljastuse maa asub nii hajaasustatud kui tiheasustatud aladel.

Kaitsehaljastuse maale ei ole hoonete ehitustegevust ette nähtud.

Kaitsehaljastuse maa on üldplaneeringus tähistatud tumeroheliste värviga ja tähisega Hk.

Lisaks on planeeritud kaitsehaljastuse koridorid asukohtades, kus on olemasolev säilitamist vajav

kõrghaljastus või vajalik rajada puhveralad eriotstarbelise maakasutuse juhtotstarbega alade vahele.

Tingimused kaitsehaljastusmaa planeerimisel:

▪ Kaitsehaljastuse maa määramisel detailplaneeringutes tuleb kaitsehaljastus võimalusel siduda

olemasoleva rohevõrgustikuga.

▪ Erineva kasutusotstabega ja üksteisele vastanduva maakasutuse vahele tuleb rajada

mitmerindeliselt kõrgahaljastatud alad (min 20m laiusena).

▪ Näha ette kaitsehaljastuse koridorid (võimalikud asukohad tähistatud kaardil), kuhu rajada 20-30

m laiused mitmerindeliselt kõrghaljastatud alad eesmärgiga erineva kasutusotstarbega alade

eraldamiseks või olemasolevate kaitsehaljastusemaade ühendamiseks. Alasid mitte tarastada.

▪ Kaitsehaljastust rajada teede ja raudteede äärde.

▪ Võimaluse korral tagada maa avalik kasutus.

▪ Kaitsehaljastuse maa-alale on lubatud matkaradade ja mänguväljakute rajamine kui selle

tulemusel ei vähene haljastuse kaitse funktsoon ega teostata ulatuslikku raiet.

▪ Maa hoonestamine ei ole lubatud.

▪ Raudtee äärde kaitsehaljastuse kavandmisel tuleb arvestada, et kõrghaljastus tuleb rajada

väljapoole raudteemaad, raudtee kaitsevööndisse kavandatav kaitsehaljastus ei tohi takistada

nähtavust raudteelt ning raudteele. Raudtee kaitsevööndis kavandatav tegevus tuleb

kooskõlastada raudtee valdajaga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

5.3.3. Haljasmaa-ala

Haljasmaa-ala - rohekoridorid on maakasutuse juhtotstarve, mis on määratud massiivsematel maastikel

sh metsade, kalda-alade olemasoluga ning rohevõrgustiku ja hoiualadega.

Haljasmaa-ala on üldplaneeringus tähistatud rohelise värviga ja tähisega Hr.

Peamiselt asuvad need maad planeeritava ala idapiirkonna äärealadel ning jõgede kallastel ja on tugevalt

seotud rohevõrgustiku aladega.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

39 |1 0 5

Tingimused Haljasmaa-ala planeerimisel:

1. Haljasmaa-ala planeerimisel tuleb kinni pidada üldplaneeringu maakasutuskaardil määratud

maa juhtotstarbest ja ptk 6 Maakasutus- ja ehitustingimused maa juhtotstarvete lõikes toodud

nõuetest.

2. Maa hoonestamine ei ole lubatud.

3. Lubatud on piiratud ulatuses puhkeotstarbelise taristu rajamine kui see ei kahjusta oluliselt

roheala või rohevõrgustiku toimimist.

5.4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on üldplaneeringuga määratud ptk 5.1. Tiheasustusalad

ja ptk 5.2.3. Kompaktsete külakeskuste elamumaa-alad. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad

on määratud looduskaitseseaduse ja maakatastriseaduse mõistes. Detailplaneeringu koostamisega

tagatakse pädeva eksperdi kaasamine ning läbi avaliku planeerimisprotsessi kvaliteetsem keskkond, kus

on arvestatud erinevate huvigruppide ettepanekutega.

Detailplaneeringu koostamine on nõutav planeerimisseaduses toodud juhtudel ja üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel. Detailplaneeringu koostamise

kohustusega aladel on lubatud rakendada planeerimisseaduses toodud erisusi detailplaneeringu

asendamiseks projekteerimistingimustega.

Rekreatsioonialade ja puhkeotstarbeliste rajatiste rajamine, v.a. ärilisel või tulu saamise eesmärgil rajatav,

ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega.

5.5. Lagedi aleviku lahkmejoone muutmise ettepanek

Lagedi aleviku piirid on osaliselt intuitiivsed ning alevikust jäävad hetkel välja mitmed alad, mis on olulised Lagedi arengu jaoks – näiteks Lagedi lasteaed, aga ka Lagedi keskuse detailplaneeringu ala. Lagedi aleviku ümberkaudsete külade areng on aleviku tuntavaid piire oluliselt laiendanud. Üldplaneering teeb ettepaneku muuta Lagedi aleviku ja seda ümbritsevate külade lahkmejoone piire.

1) Vaskjala küla planeeringuga kaetud ala liita Lagedi alevikuga. Tegu on väikse alaga, millel puudub

otseühendus ülejäänud Vaskjala külaga ja on olemuselt pigem osa Tuulevälja külast.

2) Karla küla Kalmari tee piirkond liita Lagedi alevikuga. Pigem on ala toomis- ja laohoonestuse tõttu

rohkem lõimunud Lagedi aleviku juba olemasoleva tootmispiirkonnaga. Alal on suur potentsiaal

täiendava äri- ja laonduspiirkonnana ning Jüri tee poole jääva elamuarenduste tõttu, mis seob

piirkonda veel tugevamalt aleviku keskusega.

3) Ülejõe Lagedi keskuse detailplaneeringuga kaetud ala. Kuna tegu on kõige mahukama osaga

Lagedi keskusest, oleks loomulik, et ta oleks osa Lagedi alevikust. Samuti ei pruugi sellises mahus

korterelamute rajamine külakeskkonda mõistlik olla. Teisele poole Kooli tänavat Ülejõe

tiheasustusala sisse jäävate osade puhul piiride muutmise ettepanekut ei tehta. Raadiojaama tee

ääres on pigem tegu eraldatud ja väljakujunenud külakeskkonna- ja kogukonnaga, kus ainus

ühendus Lagedi alevikuga ongi Kooli tänava juurest.

4) Kopli küla alale jääv tiheasustusala liita Lagedi alevikuga. Need alad on vägagi põimunud Lagedi

alevikuga ja tunnetuslik piir nende vahel on hetkel ebamäärane. Alal asub ka lasteaed, mis võiks

jääda aleviku piiridesse. Samuti on alal suurel hulgal nii olemasolevaid kui ka kavandatavaid

ridaelamuid, mis ei ole külale loomulik hoonestustihedus.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

40 |1 0 5

5) Liita ülejäänud Kopli küla alast Kadaka külaga. Kui Kopli küla tiheasustusalad liita Lagedi alevikuga,

jääb Kopli külla alles väga vähe asustust, millest enamus moodustaks ühtse külakeskuse Kadaka

külaga. Kuna kumbki küla ei ole suur ei rahvaarvu ega pindala poolest, oleks nad mõistlik kokku

liita. Küla nimeks võiks jääda Kadaka küla, kuna tegu on ajaloolisema küla nimega kui Kopli.

6. Maakasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes

Maakasutuskaardil

määratud maa juhtotstarve

Maa-alale võib

eelkõige ehitada

Maa-alale võib osaliselt

(kuni 20 % ulatuses

ehitusõigusest või maa

juhtotstarbest) ehitada

Detailplaneerin

guga

määratavad

maa peamised

sihtotstarbed

Elam u

m aa-alad

Väikeelamumaa (Ev)

Üksikelamu, kaksikelamu

ning muu elamuid

teenindava maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala, mis

sobitub arhitektuurselt ja

ehituslikult elamutevahelisse

välisruumi.

▪ üksikelamuid

▪ kaksikelamuid

▪ ühiskondlikke, kultuuri- ja

spordihooneid

▪ elanikke teenindavaid ja

keskkonda sobituvaid muid

hooneid ja rajatisi

▪ Elamumaa

Ridaelamumaa

(Er)

Kolme ja enama korteriga

ning eraldi

põhisissepääsudega

ridaelamu ning muu elamuid

teenindava maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala, mis

sobitub arhitektuurselt ja

ehituslikult elamutevahelisse

välisruumi.

▪ ridaelamuid

▪ üksik- ja kaksikelamuid kui

nad asuvad kõrvuti sarnaste

olemasolevate hoonetega

▪ ühiskondlikke, kultuuri- ja

spordihooneid

▪ elanikke teenindavaid ja

keskkonda sobituvaid muid

hooneid ja rajatisi.

▪ Elamumaa

Korterelamumaa

(Ek)

Kolme ja enama korteriga

korterelamu, millel on ühine

või ühised sissepääsud ning

trepikoda või trepikojad, ning

▪ korterelamuid

▪ Üksik-, kaksik- ja

ridaelamuid, kui need on

vajalikud üleminekuala

loomiseks korterelamute

alalt väikeelamute alale

▪ kaubandus- ja

teenindushooneid

▪ Elamumaa

▪ Elamu- ja

ärimaa

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

41 |1 0 5

muu elamuid teenindava

maakasutuse juhtotstarbega

maa-ala, mis sobitub

arhitektuurselt ja ehituslikult

elamutevahelisse välisruumi

▪ büroo-, ühiskondlikke,

kultuuri- ja spordihooneid

▪ elanikke teenindavaid ja

keskkonda sobituvaid muid

hooneid ja rajatisi

Ä rim

a a alad

Teenindusettevõtete

maa

(Bt)

Erinevate äri-, teenindus-,

büroo- ja kaubandushoonete

ning neid teenindavate

rajatiste maa-ala, mis on ette

nähtud elanike

teenindamiseks ja

töökohtade loomiseks ning

on võimaluse korral avaliku

juurdepääsuga, kuid

valdavalt eraettevõtete

omandis.

▪ väike- ja

suurkaubandus-

hooneid

▪ müügisalonge

▪ büroohooneid

▪ toitlustusasutusi

▪ majutushooneid

▪ spordihooneid

▪ raamatukogusid ja

postkontoreid

▪ tanklaid ja

autopesulaid

▪ turuhooneid ja

rajatisi

▪ meditsiiniasutusi

▪ hooldusasutusi

▪ muid

elamupiirkonna

lähedale sobilikke

ärihooneid

▪ laohooneid

▪ väiketootmist

▪ elanikke teenindavaid ja

keskkonda sobituvaid muid

hooneid ja rajatisi

▪ Ärimaa

▪ Elamu- ja

ärimaa

▪ Ühiskondlike

ehitiste maa

▪ Üldmaa

Ärimaa

(B)

Äri- ja logistikakeskuste ning

neid teenindavate rajatiste

maa-ala.

▪ äri- ja laohooneid

▪ ’stock-office’ tüüpi

hooneid

▪ logistikahooneid

jmt

▪ piirkonda sobivaid

suuremahulisi

hulgikaubandus- ja

logistikahooneid või

väiketootmisega seotud

hooneid, kui need ei

põhjusta häiringuid elamu-,

puhke- ja ühiskondlikel

aladel ning nende

teenindamiseks on välja

töötatud elamualadest

eraldatud iseseisev

teedevõrk

▪ büroohooneid

▪ Ärimaa

▪ Äri- ja

tootmismaa

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

42 |1 0 5

To o

tm ism

aa alad

Tootmismaa

(T)

Keskkonda mittehäiriva

tootmise, ärihoonete ja neid

teenindavate rajatiste maa-

ala.

▪ väike- ja

suurtootmishoonei

d

▪ äri- ja laohooneid

▪ ’stock-office’ tüüpi

hooneid

▪ logistikahooneid

▪ hulgikaubandus-

hooneid

▪ päikeseenergiapark

e

▪ jäätmejaama

jmt

▪ väljakuid ja haljasalasid ▪ Tootmismaa

▪ Ärimaa

▪ Äri- ja

tootmismaa

▪ Jäätme-hoidla

maa

K esku

sem aa alad

Keskusemaa

(C)

Keskuse maa-ala

iseloomustab mitmekesisus,

erinevate

kasutamisvõimalustega

avatud avaliku ruumi

olemasolu.

Keskuse maa-alal võivad

kontsentreeritult asuda

elamu, ameti- ja

valitsushoonete, kaubandus-

ja teenindushoonete, büroo,

kultuuri- ja spordihoonete,

ühtselt toimiva kaubandus-,

teenindus- ja

meelelahutuskeskuse, vaba

aja veetmise ning muude

keskusesse sobivate

maakasutuse juhtotstarbega

maa-alad, sh haljasalad ja

parkmetsad.

▪ kaubandus-,

toitlustus-,

majutus- ja

teenindushooneid

▪ meelelahutusasutu

si

▪ kultuuri- ja

spordihooneid

▪ ametiasutusi

▪ raamatukogu

▪ pangahooneid ja

postkontorit

▪ haridus-, teadus- ja

koolieelse

lasteasutuse

hooneid

▪ tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande

hooneid

▪ väljakuid

▪ ühistranspordi

kasutust

teenindavaid

hooneid ja rajatisi

▪ korterelamuid ptk

5.1.3. lubatud

ulatuses

▪ haljas- ning

pargialasid.

jmt

▪ büroohooneid

▪ ridaelamuid (arvestades

keskusemaal lubatud

koormusindeksit)

▪ Ärimaa

▪ Elamumaa

▪ Ühiskondlike

ehitiste maa

▪ Üldmaa

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

43 |1 0 5

Ü h

isko n

d liku

h o

o n

e m aa-alad

Ühiskondliku hoone

maa (AA)

Valitsus-, haridus-,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-,

kultuuri- ja

spordiasutushoonete ning

neid teenindavate rajatiste

maa-ala.

▪ haridus-, teadus- ja

koolieelse

lasteasutuse hooneid

▪ kultuuri- ja

spordihooneid ja

rajatisi

▪ ametiasutusi

▪ muuseumi

▪ raamatukogu

▪ sakraal- ja

tavandihooneid

▪ tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeh

ooneid.

jmt

▪ ühistranspordi kasutust

teenindavaid hooneid ja

rajatisi

▪ mängu- ja linnaväljakuid

ning rajatisi

▪ Ühiskondlike

ehitiste maa

▪ Üldmaa

▪ Elamumaa

▪ Riigikaitsemaa

R iigikaitsem

a a

Riigikaitsemaa (RR)

Riigi haldusalas olevate

riigikaitseliste ehitiste maa-

ala.

▪ riigi asutusi ▪ muid riigi ametiasutusi ja

keskkonda sobituvaid

hooneid ja rajatisi

▪ Riigikaitsemaa

▪ Ühiskondlike

ehitiste maa

R o

h e

alad

Kõrge rekreatiivse

väärtusega haljasala

maa (H)

Aktiivse kasutusega haljasala

maa. Alale võib kavandada

spordi- ja mänguväljakuid,

parke, haljasalasid, matka-

ja spordiradasid.

▪ matka-, suusa- ja

puhkeradasid

▪ külaplatse

▪ mänguväljakuid

▪ laululava

▪ seiklus- ja

teemaparke

▪ staadioni

▪ koerte jalutus- ja

õppeplatse

▪ golfi-, diskgolfi- ja

tenniseväljakuid

▪ liuvälja

▪ ujumiskohti

jmt

▪ puhke- ja spordiotstarbelisi

rajatisi teenindavaid hooneid

▪ Üldmaa

▪ Ühiskondlike

ehitiste maa

▪ Maatulundus-

maa

▪ Ärimaa

▪ Veekogude maa

Kaitsehaljastuse maa

(Hk)

Ala, kus maakasutus on

reguleeritud

metsaseadusega ja kus tuleb

kõrghaljastus võimalusel

▪ - ▪ matka-, suusa- ja

puhkeradasid

▪ külaplatse

▪ mänguväljakuid

▪ spordiplatse

▪ diskgolfiväljakuid

▪ Üldmaa

▪ Maatulundus-

maa

▪ Veekogude maa

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

44 |1 0 5

säilitada või täiendavalt

rajada.

Haljasmaa-ala

rohekoridorid (Hr)

Loodusliku metsa ja/või

rohumaa baasil looduslik

haljasmaa-ala. Alale võib

kavandada parke,

haljasalasid, matka- ja

spordiradasid.

▪ matka-, suusa- ja

puhkeradasid

▪ külaplatse

▪ diskgolfiväljakuid

jmt

▪ mänguväljakuid ja rajatisi

teenindavaid

väikesemahulisi hooneid

ja/või katusealuseid

▪ Maatulundus-

maa

▪ Üldmaa

▪ Veekogude maa

Veeala (V)

Üldplaneeringuga määratud

veekogu osa või ala .

▪ veekogusid

▪ lautreid, sildu ja

randu

▪ puhke- ja

spordiotstarbelisi

rajatisi.

▪ - ▪ Maatulundus-

maa

▪ Veemaa

H ajaasu

stu sala

Elamumaa

hajaasustuses (Eõ)

Hajaasustuses paiknevad

õuemaad.

▪ üksikelamuid ▪ - ▪ Elamumaa

Kompaktsete

külakeskuste elamumaa-

ala (E)

Üksikelamute maa-ala

kompaktsetes külakeskustes,

kuhu võib uusi elamuid ja

elamugruppe rajada

külamiljööd ja piirkondlikku

eripära arvestaval viisil.

▪ üksikelamuid ▪ elanikke teenindavaid ja

keskkonda sobituvaid muid

hooneid ja rajatisi

▪ põllumajanduslikku tootmist

(taime- ja loomakasvatus)

▪ põllumajandusliku toodangu

töötlemist ja ladustamist

▪ loomapidamiseks vajalikke

lautu ja talle

▪ põllumajandusmasinate

garaaže ja hooldushooneid

▪ Elamumaa

▪ Maatulundu-

smaa

▪ Tootmismaa

Tootmistegevuse maa-

ala hajaasustuses (Th)

Eraldiseisvaks ja asustusest

eemal olevaks

põllumajanduslikuks

tootmistegevuseks

▪ põllumajanduslikku

tootmist (taime- ja

loomakasvatus)

▪ põllumajandusliku

toodangu

töötlemist ja

ladustamist

▪ väikesemahulist tootmisega

seotud kaubandust või

teenindust

▪ tootmisega seotud büroo- ja

administratiivhooned

▪ Tootmismaa

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

45 |1 0 5

ettenähtud maa-ala

hajaasustuses.▪ põllumajandus-

masinate garaaže ja

hooldushooneid

▪ silo- ja viljahoidlad

Põllumajandus- ja

looduslik haljasmaa

(MP)

Põllumajanduslikuks

tegevuseks, metsa-

kasvatuseks või loodusliku

rohumaana säilitamiseks

ettenähtud maa-ala, kuhu

võib hajaasustusnõuetele

vastavalt kavandada

üksikelamuid ning vähesel

määral olemasolevat

põllumajanduslikku tootmist

toetavat tegevust.

▪ hajaasustusnõuetel

e vastavalt

üksikelamuid

olemasolevate

elamute juurde

▪ taastuvenergia

tootmiseks

vajalikke ehitisi

selleks ettenähtud

alal

▪ põllumajanduslik

tootmistegevus vaid juba

varem välja kujunenud

asustusstruktuuri, ajaloolis-

kultuurilisi ja looduslikke

tingimusi arvestades

▪ muid selle maa-ala

teenindavaid ja keskkonda

sobituvaid rajatisi, sh

tehnorajatisi

▪ Maatulundus-

maa

▪ Veekogude maa

▪ Elamumaa

▪ Tootmismaa

Tran sp

o rd

im a

a alad

Transpordimaa-ala (L)

Liikluseks ja transpordiks

ning seda teenindavate

ehitiste rajamiseks

ettenähtud maa-ala või maa,

mis on reserveeritud Rail

Baltica raudteetrassi ja

Lagedi-Muuga rööbastee

ehituseks.

▪ liikluseks,

transpordiks ja

tehnovõrkude

rajamiseks

ettenähtud rajatisi

▪ transpordi ja

tehnovõrkudega

seotud hoonestust,

näiteks depoosid,

peatusi, jaamu,

alajaamu ja

lennundusega

seotud hooneid

▪ muid selle maa-ala

teenindavaid ja keskkonda

sobituvaid rajatisi

▪ Transpordi-maa

▪ Maatulundus-

maa

7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes

Üldplaneeringu ala on jaotatud erinevate hoonestustingimustega piirkondadeks.

TIHEASUSTATUD ALA JAGUNEB KOLMEKS:

▪ P1 Lagedi aleviku keskuse piirkond

▪ P2 Lagedi aleviku ja sellega külgnevate külade tiheasustusalad

▪ P7 Soodevahe, Koplimetsa ja Ülejõe küla äri- ja tootmisalad

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

46 |1 0 5

KOMPAKTSED KÜLAKESKUSED JAGUNEVAD NELJAKS:

▪ P3 Koplimetsa küla;

▪ P4 Ülejõe küla;

▪ P5 Kadaka küla;

▪ P6 Tuulevälja küla

Joonis 10 Kompaktsete külakeskuste tihendamise skeem

7.1. Piirkonnad

7.1.1. P1 Lagedi aleviku keskuse piirkond

Piirkonna tõmbekeskus, mis on tähistatud keskusealana ja seda ümbritseva tihedamalt hoonestatava

alana. Tegemist on aleviku juba asustatud ala tihendamise ja osaliselt ka laiendamisega, mis koondub

raudtee taristu peamise läbiva tee – Lagedi-Aruküla maantee – vahelisele alale ja äärde. Tunnetuslik

keskuseala võib reaalselt asuda ka väiksemal või laiemal alal. Keskusealadele on kohustuslik planeerida

piirkonda teenindavaid asutusi, ühiskondlikke ehitisi ning ühistranspordi peatusi.

Piirkonna teenuste kättesaadavuse parandamine peab kujunema keskuseala ja piirkonna arendamise

üheks põhieesmärgiks ning olema tihedalt seotud nii elanikkonna kasvu, avaliku ruumi kvaliteedi kui ka

liikumisvõimaluste parandamisega. Keskuseala tuleb kavandada mitmeotstarbelise ja igapäevaelu toetava

piirkonnana, kus vajalikud teenused paiknevad elanikele võimalikult lähedal ning on hästi ligipääsetavad

jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga. Eesmärk on kujundada aleviku keskusesse terviklik piirkonnakeskus,

mis vähendab sõltuvust autokasutusest ning võimaldab igapäevased toimingud teha kohapeal.

Teenuste arendamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et koos uute elamualade rajamise ja elanike arvu

kasvuga suureneb ka vajadus avalike ja erasektori teenuste järele. Keskusealale ja piirkonda tuleb

kavandada piisavas mahus haridus-, sotsiaal-, tervise-, kultuuri-, spordi-, kaubandus- ja

teenindusfunktsioone, mis teenindavad nii olemasolevaid kui ka tulevasi elanikke ning tagavad piisavuse

kõigi piirkondade ja kogu kandi elanikele. Sealjuures tuleb tagada, et teenused paikneksid võimalikult

kompaktselt ning moodustaksid omavahel seotud ja aktiivse keskuseala. Eelistada tuleb lahendusi, kus

erinevad funktsioonid on kombineeritud ning hooned ja avalik ruum toetavad mitmekesist kasutust kogu

päeva vältel.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

47 |1 0 5

Keskuse piirkonna rohealade ja avalike pargialade osakaal piirkonnas planeerida vähemalt 15% kogu alast.

Planeeritavad elamupiirkonnad peavad moodustama Pirita jõe äärsete rohealadega ühtse terviku koos

liikumisradadega.

Oluline on kujundada Lagedi–Aruküla tee aleviku peatänavaks (ptk 9.2.2. Lagedi aleviku peatänav), mille

äärde koonduvad keskuseala peamised avalikud funktsioonid ja teenused. Tänavaruum peab toetama

aktiivset liikumist ning soodustama peatänava kujunemist kohaliku elu keskpunktiks. Selleks tuleb tagada

kvaliteetsed ja turvalised jalg- ja jalgrattateed, hästi ligipääsetavad ühistranspordi peatused, head

ühendusteed rongijaama, tänavaäärsed haljastatud puhkealad ning avalikku ruumi avanevad teenindus-

ja äripinnad. Teenuste ja avalike funktsioonide paiknemine peatänava ääres aitab tugevdada keskuse

identiteeti, parandada teenuste nähtavust ja kasutatavust ning elavdada tänavaruumi.

Parima arhitektuurse ja/või linnaehitusliku lahenduse leidmiseks ning hea nüüdisaegse arhitektuurse

taseme tagamiseks tuleb korraldada keskuse piirkonnas ja keskusemaal arhitektuurivõistlusi.

Arhitektuurivõistluse korraldamise nõude esitamise üle otsustab Rae Vallavalitsus. Arhitektuurivõistluse

korraldamise vajadust kaalutakse kõigil juhtudel, mil kavandatakse linnaehituslikult keskses kohas asuva

või olulist avalikku huvi pakkuva ehitise ning iga eriti mahuka või silmatorkava ehitise ning kesksema

avaliku ruumi, väljaku, tänava või pargi projekteerimist või suuremate ja kesksemate hoonestusalade

planeerimist.

Eelistatud on, et sellel alal toimuks piirkonna arendustegevus ja maahõive esimeses etapis.

Krundi suurus

Krundi

täisehitus %

/Koormus-

indeks

Kõrgus/

Maapealne

korruselisus

Elamis-

ühikute

arv ühel

krundil

Abihoonete

arv/ Kõrgus

Haljasala %

krundil

Väikeelamumaa

(Ev)

EE min 1200 m² 10–25% vt Tabel 3

9 m/2 1

2/5 m -

EE2 min

2000 m²

2

Ridaelamumaa

(Er)

min. 2000 m² 25%/500 9 m/2 6 4/5 m 20%

Korterelamumaa

(Ek)

min. 2000 m² 25%/300 12 m/3* vaba 2/5 m 20%

Keskusemaa (C) min. 3000 m² 50%/250 14 m/4* vaba vaba 15%

Teenindusette-

võtete maa (Bt)

max 1,0 ha 50%*** 20 m**/4 - vaba 15%

* kõrgeim korrus kuni 50% ulatuses ** langeb proportsionaalselt väike- või ridaelamutega piirneval alal kuni 9 m.

*** arvestada maksimaalse ehitusõiguse määramisel parkimisalade ja manööverdusalade mahutavusega

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

48 |1 0 5

7.1.2. P2 Lagedi aleviku ala ja sellega külgnevate külade tiheasutusalad

Lagedi keskuseala ümbritsev ala, mis on tiheasustusala. See moodustub alevikust ja külade selgelt

piiritletud kompaktselt hoonestatavast alast.

Ala ümbritseb keskuseala ja asub oma olemuselt juba väljakujunenud tihedamalt hoonestatud aladest ja

selle jätkamiseks kõige sobilikematest aladest. Asustuse tihendamine on sellel alal ette nähtud arvestades

juba olemasolevat hoonestust, sobivust ja asetust taristu suhtes. Krundistruktuur peab arvestama ka

piirkonnas valdava struktuuri ja tihedusega. Veel hoonestamata aladena on haaratud tiheasustusalade

hulka:

▪ Ülase tee ümber olevad alad Kopli külas, mille äärde on võimalik planeerida sarnase tihedusega

piirkond nagu on välja kujunenud Päevalille, Rootsi ja Piiri teede ääres.

▪ Kuuse ja Kuuse põik tee jätkuna asuv ala Lagedi alevikus.

▪ Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal asuv piirkond.

▪ Raadiojaama tee jätkuna asuv ala Ülejõe külas.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

49 |1 0 5

Hoonestamata tiheasustusalade ulatuslikum arendamine toimub eelistatult II etapis. Ulatuslikuks

arenduseks loetakse vähemalt 10 elamisühikuga planeeringuala või muu võrreldava mahuga arendus. II

etapi arenduste kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et tiheasustusalad arenevad keskelt väljapoole –

eelisjärjekorras arendatakse alasid, mis paiknevad olemasoleva väljaehitatud asustuse vahel, vahetus

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

50 |1 0 5

naabruses või moodustavad loogilise jätku juba välja kujunenud asumile. Eesmärk on vältida hajusat

arengut ning kasutada olemasolevat taristut ja avalikke teenuseid võimalikult tõhusalt.

II etapi arenduste elluviimise eelistamisel hinnatakse muu hulgas järgmisi asjaolusid:

• piirkonna varustatust avalike ja igapäevaste teenustega ning nende kättesaadavust (toimiv

kauplus, apteek, perearst)

• ühistranspordi olemasolu ja teenindustaset, sh eelistatud on piirkonnad, kus ühistransport on

regulaarne (nt vähemalt kolm väljumist tunnis tipptunnil või muu võrreldav teenindustase);

• jalgsi ja jalgrattaga ligipääsu võimalusi peatustele, haridusasutustele ja teenustele;

• olemasoleva tehnilise ja sotsiaalse taristu võimekust teenindada kavandatavat arendust;

• kooli- ja lasteaiakohtade olemasolu või nende tagamise võimalust arenduse elluviimise ajaks;

• arenduse mõju kohaliku omavalitsuse taristu- ja teenusekuludele ning võimalust kasutada

olemasolevat taristut ilma ebaproportsionaalsete lisainvesteeringuteta.

Lagedi aleviku piirkonda mõjutava tiheasustusalasse on arvestatud ka Tallinna ringtee ääres asuvad äri- ja

tootmispiirkonnad.

Krundi suurus

Krundi

täisehitus %

/Koormus-

indeks

Kõrgus/

Maapealne

korruselisus

Elamis-

ühikute

arv ühel

krundil

Abihoonete

arv/ Kõrgus

Haljasala %

krundil

Väikeelamumaa

(Ev)

min 1200 m²

(optimaalne 1500 m2)

10–25% vt Tabel 3

9 m/2 1

2/5 m -

2

Ridaelamumaa

(Er)

min. 2000 m² 25%/600 9 m/2 5 4/5 m 20%

Ärimaa (B) Tallinna ringtee ääres, ringtee ja Kalmari/Vanapere tee vahel min 2,0 ha. Teistel aladel ja elamutega piirneval alal max 0,7 ha.

40%*** 16 m**/3* - 1/5 m 20%

Tootmismaa (T) max 2,0 ha 60%*** 18 m**/3* - - 15%

* kõrgeim korrus kuni 50% ulatuses ** langeb proportsionaalselt väike- või ridaelamutega piirneval alal kuni 9 m

*** arvestada maksimaalse ehitusõiguse määramisel parkimisalade ja manööverdusalade mahutavusega

7.1.3. P3 Koplimetsa küla kompaktsem külakeskus

Planeeritava ala põhjapiiril asuv Koplimetsa küla osa, mis paikneb Tallinna ringtee ja Pirita jõe vahelisel

alal, on valdavalt loodusliku ilmega piirkond. Ala iseloomustab ajalooliselt väljakujunenud ridaküla

struktuur, avatud maastik, metsased alad ning vahetu seotus Pirita jõe rohekoridoriga. Ala jääb eemale

suurematest asustuse koondumispunktidest, ühendused Rae valla peamiste teenuste, haridusasutuste ja

ühistranspordisõlmedega on nõrgad, kuna peamine juurdepääs külale toimub läbi Tallinna linna

territooriumi.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

51 |1 0 5

Piirkonna edasine areng peab lähtuma selle maapiirkondlikust identiteedist, loodusväärtuste säilitamisest

ning olemasoleva asustusstruktuuri hoidmisest. Uue elamuarenduse kavandamisel tuleb järgida

väljakujunenud ridaküla põhimõtet, mille kohaselt elamud koos abihoonetega paiknevad teeäärselt

Koplimetsa tee vahetus läheduses. Hoonestuse paiknemine tee ääres aitab säilitada piirkonnale omast

ruumilist struktuuri, vältida hajusat maahõivet ning hoida suuremad põllu- ja loodusmaastiku alad

avatuna.

Piirkonna arengus tuleb eelistada madala tihedusega ja maastikku sobituvat hoonestust, mis toetab küla

rahulikku ja looduslähedast elukeskkonda. Uute hoonete arhitektuuris ja mahulistes lahendustes tuleb

lähtuda piirkonna traditsioonilisest külastruktuurist ning vältida linnaliku või kompaktse asumiarenduse

kujunemist. Soovitav on kasutada looduslähedasi materjale, liigendada hoonestus väiksemateks

mahtudeks ning säilitada olemasolev kõrghaljastus võimalikult suures ulatuses.

Pirita jõe lähedusest tulenevalt tuleb piirkonna planeerimisel pöörata erilist tähelepanu rohevõrgustiku

toimimisele ja keskkonnatingimuste säilitamisele. Arendustegevus ei tohi halvendada jõe ja sellega seotud

looduskoosluste seisundit ega katkestada loomade liikumiskoridore. Samuti tuleb säilitada avalik

ruumiline ja visuaalne side loodusmaastikuga.

Küla põhjaossa kavandatud ärimaa võimaldab arendada piirkonda teeninduse ja puhkemajanduse suunal,

toetades seejuures piirkonna looduslähedast iseloomu ja rekreatiivset potentsiaali. Eelistada tuleb

väikese ja keskmise mahuga ettevõtlust, mis on seotud puhke-, turismi-, toitlustus-, majutus- või aktiivse

vaba aja veetmise võimalustega. Arendatav ärimaa peab olema hästi integreeritud ümbritsevasse

maastikku ning vältima suuremahulist või intensiivset tootmis- ja logistikafunktsiooni. Puhkemajanduse

arendamisel tuleb väärtustada piirkonna looduslikke eeliseid, sealhulgas Pirita jõe lähedust,

metsamaastikke ja vaikset elukeskkonda.

Arendustegevuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonna piiratud ühendustega ning vältida sellise

hoonestusmahu kujunemist, mis tooks kaasa olulise liikluskoormuse kasvu olemasoleval teedevõrgul.

Oluline on parandada piirkonna ligipääsetavust eelkõige kergliikluse ja ühistranspordi seisukohalt ning

otsida võimalusi paremaks sidumiseks Rae valla teiste piirkondadega või jalakäijate sillaga üle Pirita jõe

Loo alevikuga.

Kokkuvõttes tuleb Koplimetsa küla idaosa käsitleda eelkõige madala asustustihedusega looduslähedase

elukeskkonnana, kus arendustegevus toetab olemasolevat ridaküla struktuuri, säilitab maastikulised

väärtused ning võimaldab mõõdukat puhkemajanduse ja teenindusfunktsioonide arengut piirkonna

looduslikke eripärasid arvestades.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

52 |1 0 5

Krundi suurus

Krundi

täisehitus %

Kõrgus/

Maapealne

korruselisus

Elamis-

ühikute

arv ühel

krundil

Abihoonete

arv/ Kõrgus

Haljasala %

krundil

Kompaktsete

külakeskuste

elamumaa-ala

(E)

EE min 5000 m2

10% * 9 m/2 1

3/6 m -

Teenindusette-

võtete maa (Bt)

max 1,0 ha 30% 10 m/2 - vaba/6m 30%

* arvestada kontaktvööndi ja külamiljöösse sobivusega

7.1.4. P4 Ülejõe küla kompaktsem külakeskus

Ülejõe küla olemasolevate teede – Vanapere tee ja Põlluääre tee – äärde kujundada mõõdukalt

kompaktne külakeskus. Areng peab lähtuma olemasolevast teedevõrgust ja maastikustruktuurist, vältides

ulatuslike uute teekoridoride ja tiheasustusele omase tänavavõrgustiku rajamist. Uute elamukohtade

kavandamisel tuleb eelistada olemasolevate teede äärset hoonestamist mõlemal pool teed, et vältida

maastiku liigset killustumist ning säilitada piirkonna avatud ja roheline ilme.

Piirkonda võib kavandada suuremate kruntidega kompaktsemat asustust, mis võimaldab siduda

elamuarenduse loodusliku keskkonna ja maastikuliste väärtustega. Hoonestus peab olema madala

tihedusega ning lähtuma põhimõttest, et tegemist on üleminekuvööndiga tiheasustusalalt

hajaasustusalale. Seetõttu ei ole alal lubatud linnaliku või tiheasustusalale omase väikekrundilise ja

intensiivse krundistruktuuri kujundamine ega selle järkjärguline laiendamine. Areng peab säilitama

piirkonna pigem maalise iseloomu ning vältima kompaktse asumistruktuuri tekkimist.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

53 |1 0 5

Erinevatel kruntidel paiknevate hoonestusalade omavaheliseks minimaalseks kauguseks tuleb kavandada

vähemalt 30 meetrit. Selline lahendus aitab säilitada piirkonna avarust, vaadeldavust ja looduslähedust

ning loob võimaluse rohevõrgustiku sidusaks toimimiseks. Hoonete paigutamisel ja krundistruktuuri

planeerimisel tuleb arvestada võimalusega kujundada hoonestusalade ja kruntide vahele avatud

vaatekoridore ja kõrghaljastusega rohekoridore, mis säilitavad maastikule avanevad kaugvaated ning

toetavad piirkonna elurikkust ja ökoloogilist mitmekesisust. Eelistada tuleb olemasoleva kõrghaljastuse

säilitamist ning täiendava haljastuse rajamist viisil, mis loob sidusa rohelise võrgustiku ja parandab

elukeskkonna kvaliteeti.

Piirkonna planeerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata looduslike väärtuste hoidmisele ning

hajaasustusele omase maastikuilme säilitamisele. Uute hoonete arhitektuur ja mahulised lahendused

peavad sobituma olemasolevasse külamaastikku ning vältima domineeriva või linnaliku ruumilise mõju

tekkimist.

Oluline on säilitada avalikud ja olemasolevad ligipääsud jõeäärsele alale ning tagada jõeäärse maastiku

sidusus ülejäänud rohevõrgustikuga. Jõeäärset ala tuleb käsitleda olulise puhke- ja loodusruumina, mille

kasutus peab jääma võimalikult avalikuks ja looduslähedaseks. Arendustegevus ei tohi takistada inimeste

liikumist jõe suunas ega halvendada jõeäärsete looduskoosluste seisundit. Samuti tuleb vältida

ehitustegevust, mis katkestaks looduslikke liikumiskoridore või kahjustaks piirkonna maastikulist väärtust.

Kokkuvõttes tuleb Ülejõe küla arengut suunata viisil, mis võimaldab mõõdukat ja maastikku sobituvat

elamuarendust olemasolevate teede ääres, säilitades samal ajal piirkonna hajaasustusele omase ruumilise

iseloomu, rohevõrgustiku sidususe, maastikulised kaugvaated ning avaliku ligipääsu jõeäärsele alale.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

54 |1 0 5

Krundi suurus

Krundi

täisehitus %

Kõrgus/

Maapealne

korruselisus

Elamis-

ühikute

arv ühel

krundil

Abihoonete

arv/ Kõrgus

Haljasala %

krundil

Kompaktsete

külakeskuste

elamumaa-ala

(E)

EE min 3000 m2,

Pirita jõe poolsel

alal min 5000 m2

krundid.

10% * 9 m/2 1

3/6 m -

* arvestada kontaktvööndi ja külamiljöösse sobivusega

7.1.5. P5 Kadaka küla kompaktsem külakeskus

Kadaka küla kompaktsem külakeskus paikneb peamiselt piki Lagedi–Aruküla–Peningi teed ning selle ja

raudtee vahelisel alal. Küla ruumiline struktuur on ajalooliselt kujunenud teeäärse hoonestuse ja selle taga

paiknevate põllusiilude süsteemina, kus talukohad asusid külatee ääres ning põllumajandusmaa paiknes

nende taga suhteliselt võrdsete ja selgepiiriliste siiludena. Selline asustus- ja maakasutusmuster

peegeldab piirkonna ajaloolist kujunemist ning moodustab olulise osa küla identiteedist ja maastikulisest

väärtusest.

Ajaloolised põllualad on säilinud suhteliselt terviklikuna ning nende ruumiline struktuur – põllusiilude

paiknemine, reljeef, metsa- ja põllumaa piirid ning avanevad vaated – omab olulist maastikulist, visuaalset

ja kultuuriloolist väärtust. Piirkonna edasine areng peab toetama nende väärtuste säilimist ning vältima

maastikustruktuuri liigset killustumist või hajaasustusele sobimatu tiheasustuse kujunemist.

Lagedi–Aruküla–Peningi tee lõunapoolsel küljel paikneb kaks ajaloolist talukohta ja üksikuid

uusarendusena kavandatud väiksema krundistruktuuriga elamualasid. Uute elamukohtade planeerimisel

mitte lähtuda tiheasustusele omase krundistruktuuri edasiarendamisest. Areng peab toimuma

esmajärjekorras küll olemasoleva hoonestuse jätkuna ja maantee äärsel alal, kuid täiendama

olemasolevat külakeskkonda viisil, mis säilitab piirkonna maapiirkondliku iseloomu. Piirkonda võib

kavandada suuremate kruntidega mõõdukalt kompaktsemat asustust, kuid vältida tuleb linnalikku või

tiheasustusalale omase väikekrundilise ja minimaalsest krundi suurusest lähtuva struktuuri kujunemist.

Olemasolevad talukompleksid tuleb säilitada ja arendada viisil, mis võimaldab nende sidusat lõimumist

uuema, mõõdukalt tihedama asustusstruktuuriga, säilitades samal ajal ajaloolise külamaastiku loogika ja

identiteedi. Uute kruntide ja hoonestusalade kavandamisel tuleb arvestada sujuva üleminekuga

ajalooliselt väljakujunenud talukohtade ning uuema hoonestuse vahel, vältides järske muutusi

krundimõõtmetes, hoonestustiheduses ja ruumilises iseloomus.

Talukomplekside ümbruses tuleb võimalusel säilitada olemasolev kõrghaljastus ning kavandada

täiendavaid haljaspuhvreid ja rohealasid, mis aitavad pehmendada erineva iseloomuga asustusalade

kokkupuudet ning toetavad piirkonna maastikulist terviklikkust. Uue hoonestuse paigutamisel tuleb

lähtuda austusest ajaloolise asustusmustri, vaadete ja traditsioonilise külaruumi suhtes, tagades, et

olemasolevad talukohad jäävad ka edaspidi piirkonna ruumilise identiteedi olulisteks kandjateks.

Erinevatel kruntidel paiknevate hoonestusalade omavaheliseks minimaalseks kauguseks tuleb kavandada

vähemalt 20 meetrit. Selline põhimõte aitab säilitada maastiku avatust ja vaadeldavust. Hoonete

paigutamisel tuleb arvestada võimalusega kujundada hoonestusalade vahele vaatekoridore ning

kõrghaljastusega rohelisi mikrokoridore, mis ei ole hoonestuse või piirdeaedaega piiratud ja mis toetavad

piirkonna elurikkust, looduslikku mitmekesisust ja maastikule avanevate kaugvaadete säilimist. Säilitada

olemasolevad kõrgahaljastatud või võsastunud kraavialad rohepuhvritena.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

55 |1 0 5

Uute hoonete arhitektuur ja mahulised lahendused peavad sobituma olemasolevasse külamaastikku ning

lähtuma piirkonnale omasest hoonestuslaadist. Vältida tuleb domineeriva mahuga või linnaliku

iseloomuga hoonestuse rajamist.

Arendustegevuse kavandamisel tuleb säilitada piirkonna ajalooline maastikuline loogika, kus hoonestus

paikneb tee ääres ning avatud põllu- ja rohealasid hoitakse võimalikult sidusana.

Kokkuvõttes tuleb Kadaka küla arengut suunata viisil, mis toetab ajaloolise külastruktuuri säilimist,

olemasoleva teeäärse asustusmustri jätkumist ning maastikuliste ja looduslike väärtuste hoidmist. Areng

peab olema mõõdukas, maastikku sobituv ning toetama üleminekut kompaktsemalt asustatud aladelt

avaratele põllualadele.

Krundi suurus

Krundi

täisehitus %

Kõrgus/

Maapealne

korruselisus

Elamis-

ühikute

arv ühel

krundil

Abihoonete

arv/ Kõrgus

Haljasala %

krundil

Kompaktsete

külakeskuste

elamumaa-ala

(E)

Maanteest

põhjapool min 5000

m2

Maanteest

lõunapool 3000 m2

10% * 10 m/2 1

3/6 m -

* arvestada kontaktvööndi ja külamiljöösse sobivusega

7.1.6. P6 Tuulevälja küla kompaktne külakeskus

Tallinn–Tapa raudteest vahetult lõuna poole jääv ning lääne poolt Pirita jõega piirnev Tuulevälja küla ala

on valdavalt hõredalt asustatud ning säilitanud põllumajandusliku ja looduslähedase maastikuilme.

Piirkonda iseloomustavad avarad põllualad, hajus hoonestus ning olemasolevate elamugruppide

paiknemine peamiselt olemasolevate teede ääres. Küla ruumiline struktuur toetub traditsioonilisele

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

56 |1 0 5

hajaasustusele, kus hoonestus ja põllumajandusmaastik moodustavad sidusa terviku ning avatud vaated

ja roheline maastik on piirkonna olulised väärtused.

Tuulevälja küla kompaktsem keskne ja ajalooline osa on kujunenud peamiselt Pajupea tee ja Mesilase tee

äärde, kus paiknevad olemasolevad elamualad ja külale iseloomulik tihedam kompaktne asustus. Teine

tänapäevasel ajal kompaktsemalt hoonestatud piirkond paikneb Jõekääru tee ääres. Edasise arengu

kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevate külakeskuste ja teestruktuuri loogikast.

Küla tihendamisel tuleb säilitada piirkonna hajaasustusele omane ruumiline iseloom ning vältida linnaliku

või tiheasustusalale omase väikekrundilise struktuuri kujunemist. Uute elamualade kavandamisel tuleb

eelistada suuremate kruntidega mõõdukat tihendamist, mis toetab olemasoleva sidusat täienemist.

Oluline on, et olemasolevad kompaktsemad elamupiirkonnad säiliksid selgepiiriliste asumitena, mida

ümbritsevad avarad põllualad ja loodusmaastikud. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda

põhimõttest, et kõik uued krundid saavad juurdepääsu olemasolevate teede kaudu. Täiendavate uute

teekoridoride rajamist tuleb võimalusel vältida, et säilitada piirkonna maastikuline terviklikkus ja

ulatuslike põllualade killustamine.

Küla tihendamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu jalgsi liikumise võimaluste parandamisele ning

olemasolevate elamualade paremaks sidumiseks aleviku ja teiste teenuskeskustega. Oluline on

kavandada turvalised ja sidusad jalgratta- ja jalgteed ning jalgsi liikumise ühendused, mis võimaldavad

elanikel ligipääsu ühistranspordile, teenustele ja avalikule ruumile ilma autokasutuse vajaduseta.

Pajupea tee on oluline kohalik jaotusmagistraaltee, mis toimib olulise alternatiivse ühendusena Lagedi ja

Jüri aleviku vahel. Kompaktse asustusega külapiirkonda läbiva teekoridori kujundamisel tuleb eelistada

turvalise ja inimsõbraliku külatänava põhimõtteid, et vähendada läbiva magistraaltee mõju ning

tugevdada piirkonna külalist identiteeti ja elukeskkonna kvaliteeti. Selleks tuleb rakendada

liiklusrahustusmeetmeid ning kujundada tänavaruum viisil, mis soodustab mõõdukat sõidukiirust ja

turvalist liikumist kõigile liiklejatele. Oluline on kavandada kvaliteetsed bussipeatused, jalg- ja

jalgrattateed, ohutud teeületuskohad ning tänavaruumi ilmestav väikeinventar ja haljastus. Sellised

lahendused aitavad parandada kohalike elanike igapäevast liikumisvõimalust, suurendavad avaliku ruumi

kvaliteeti ning muudavad tee tajutavalt külaruumi osaks, mitte pelgalt läbivaks liikluskoridoriks.

Oluline on säilitada avalikud ja olemasolevad ligipääsud jõeäärsele alale ning tagada jõeäärse maastiku

sidusus ülejäänud rohevõrgustikuga. Jõeäärset ala tuleb käsitleda olulise puhke- ja loodusruumina, mille

kasutus peab jääma võimalikult avalikuks ja looduslähedaseks. Arendustegevus ei tohi takistada inimeste

liikumist jõe suunas ega halvendada jõeäärsete looduskoosluste seisundit. Samuti tuleb vältida

ehitustegevust, mis katkestaks looduslikke liikumiskoridore või kahjustaks piirkonna maastikulist väärtust.

Kokkuvõttes tuleb Tuulevälja küla arengut suunata viisil, mis võimaldab olemasolevate külakeskuste

mõõdukat tihendamist ja paremat ühendamist alevikuga, säilitades samal ajal piirkonna hajaasustusele

omase traditsioonilise külastruktuuri.

Krundi suurus

Krundi

täisehitus %

Kõrgus/

Maapealne

korruselisus

Elamis-

ühikute

arv ühel

krundil

Abihoonete

arv/ Kõrgus

Haljasala %

krundil

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

57 |1 0 5

Kompaktsete

külakeskuste

elamumaa-ala

(E)

Mesilase ja Pajupea

tee äärsel alal min

4000 m2

Jõekääru tee äärsel alal min 3000 m2

10% * 9 m/2 1 3/6 m -

* arvestada kontaktvööndi ja külamiljöösse sobivusega

7.1.7. P7 Soodevahe, Koplimetsa ja Ülejõe küla äri- ja tootmisalad

Käsitletav piirkond hõlmab Soodevahe küla ning Ülejõe küla ja Koplimetsa küla osa, mis jääb Tallinna

ringteest lääne poole. Tegemist on kompaktse ning suurematest elamualadest ruumiliselt eraldatud

piirkonnaga, mille ruumiline areng on tugevalt seotud Tallinna linna idasuunalise tootmis- ja

logistikaalaga.

Piirkonnas on valdavalt reserveeritud tootmismaa juhtotstarbega alad, mis funktsionaalselt liituvad

Tallinna samalaadsete tootmis-, logistika- ja taristualadega. Arvestades piirkonna ruumilist eraldatust

suurematest elamupiirkondadest ning olemasolevat ja kavandatavat taristut, on piirkonnas lubatud

arendada ka tootmis- ja logistikategevusi, millega võivad kaasneda territooriumilt väljapoole ulatuvad

mõjud, sealhulgas suurenenud liikluskoormus, müra, vibratsioon, valgus- ja õhusaaste.

Piirkond on strateegiliselt oluline transpordi- ja logistikasõlm, mida läbivad või piiravad 11290 Tallinn–

Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tee), Tallinna ringtee ning Tallinn–Tapa raudtee haru. Piirkonda on kavandatud

Rail Baltic raudteetrass ning uus Lagedi–Muuga 1520 mm rööpmelaiusega raudteeharu. Ala on nii

maantee- kui raudteevõrgu kaudu ühendatud Muuga sadama, Ülemiste piirkonna ning Tallinna

lennujaamaga, võimaldades arendada transpordi- ja logistikamahukaid tegevusi nii regionaalsel kui

riiklikul tasandil. Piirkonda on kavandatud erinevaid Rail Baltica, Eesti Raudtee ja Elroni taristuobjekte,

sealhulgas Rail Baltica Ülemiste veeremi hooldusdepoo, Elroni hooldusdepoo ning Rail Baltica Soodevahe

kuivsadam ja hoolduskeskus. Kavandatav taristu tugevdab piirkonna rolli riiklikult olulise transpordi- ja

logistikakeskusena.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

58 |1 0 5

Piirkonna olulisus seisneb nii riiklikult tähtsate taristukoridoride kavandamises kui ka kohaliku tasandi

ühenduste parandamises, sealhulgas Lagedi aleviku ligipääsetavuse suurendamises. Taristuobjektide

planeerimisel tuleb leida tasakaal riiklike infrastruktuurihuvide ning kohaliku elukeskkonna kvaliteedi,

ligipääsetavuse ja ruumilise sidususe vahel.

Piirkonnas olemasolevad enklaavidena paiknevad elamumaad on üldplaneeringuga kavandatud

tootmismaaks, kuna nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik pikaajaliselt tagada kvaliteetse

elukeskkonna säilimist ega kujunemist. Uut elamumaad piirkonda ei kavandata ning elanike lisandumist

ei ole ette näha. Kuni olemasolevate elamute säilimiseni tuleb tootmistegevuse, transporditaristu või

muude arenduste kavandamisel ja elluviimisel tagada elamisväärsed tingimused ning olemasolevatele

elamutele ja elamumaa maaüksustele võimalikult varasematega võrreldavad tingimused. Sealhulgas tuleb

tagada müra- ja õhusaastenormide täitmine eluruumides ning rakendada vajadusel täiendavaid

leevendusmeetmeid, nagu müratõkked, haljastus, liikluskorralduslikud piirangud või muud

keskkonnamõjusid vähendavad lahendused.

Planeerimisel tuleb hinnata ja arvestada erinevate taristuelementide ja tegevuste koosmõju, sealhulgas

maanteede, raudteede, ristmike, tootmistegevuse ja kaevandamisalade kumulatiivset mõju müra-,

vibratsiooni-, õhusaaste- ja liikluskoormusele. Eelistada tuleb lahendusi, mis vähendavad konfliktseid

liiklusvooge, parandavad liiklusohutust ning võimaldavad eri transpordiliikide toimivat sidumist.

Soodevahe piirkond võimaldab kujundada Lagedi alevikuga head ning otsesed jalgsi- ja

jalgrattaühendused, eelkõige piki raudteekoridori ja Suur-Sõjamäe teed. Jalgratta- ja jalgteede

kavandamisel tuleb tagada nende sidusus olemasoleva ja kavandatava kohaliku ning piirkondliku jalgratta-

ja jalgteede võrgustikuga, et võimaldada ohutut ja mugavat liikumist nii töökohtade,

ühistranspordipeatuste kui ka Lagedi aleviku teenuste ja elamualade vahel. Arvestades piirkonda

kavandatavate tootmis-, logistika- ja transpordifunktsioonide suurt töökohtade potentsiaali, tuleb tagada

piirkonna hea ühendatus ühistranspordivõrguga, eelkõige Tallinna suunal. Ulatuslikud tootmis- ja

taristualad tuleb planeerida viisil, mis võimaldab ühistranspordi efektiivset teenindamist ning töötajatele

alternatiivsete liikumisviiside kasutamist võrreldes isikliku autoga.

Ulatuslike kõvakattega pindade, suuremahuliste hoonete ning intensiivse taristu koondumise tõttu tuleb

piirkonnas pöörata erilist tähelepanu haljastuse osakaalu säilitamisele ja suurendamisele ning soojussaare

mõju vähendamisele. Kavandada tuleb sidusad kõrghaljastusega puhveralad, puuderivid ning muud

looduspõhised lahendused, mis aitavad vähendada müra, tolmu, kuumenemist ja sademevee kiiret

äravoolu. Võimalusel tuleb vältida ulatuslike katkematute asfalt- ja betoonpindade rajamist ning eelistada

sademevett immutavaid ja viivitavaid lahendusi. Haljastust tuleb käsitleda piirkonnas lisaks visuaalse

ruumikvaliteedi elemendile ka keskkonnamõjusid leevendava ning kliimamuutustega kohanemist toetava

taristuna.

Krundi suurus

Krundi

täisehitus %

või

Koormus-

indeks

Kõrgus/

Maapealne

korruselisus

Elamis-

ühikute

arv ühel

krundil

Abihoonete

arv/ Kõrgus

Haljasala %

krundil

Tootmismaa (T) min 0,7 ha 60%*** 20 m/3 - - 20%

*** arvestada maksimaalse ehitusõiguse määramisel parkimisealade ja manööverdusalade mahutavusega

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

59 |1 0 5

8. Looduskeskkond ja kultuurmaastikud

8.1. Kinnismälestised

Kinnismälestistega seonduvad ehitus- ja kasutustingimused on sätestatud muinsuskaitse- ja

planeerimisseaduses. Mälestiste asjakohane info kajastub kultuurimälestiste registris.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

60 |1 0 5

Lagedi kandis asuvad kinnismälestised on kantud üldplaneeringu kaardile (tähistatud leppemärgi ja

numbriga).

Tabel 7. Rae valla Lagedi kandi kultuurimälestised1

Registri nr Liik Nimi

18714 Kinnismälestis Ohvrikoht Taaritammemägi

18910 Kinnismälestis Kultusekivi

18907 Kinnismälestis Kultusekivi

18874 Kinnismälestis Kultusekivi

18770 Kinnismälestis

18751 Kinnismälestis

18751 Kinnismälestis

18769 Kinnismälestis Kivikalme

2613 Kinnismälestis

18766 Kinnismälestis

18752 Kinnismälestis

18755 Kinnismälestis Lohukivi

18906 Kinnismälestis Lohukivi

18909 Kinnismälestis Lohukivi

18764 Kinnismälestis Kivikalme

18758 Kinnismälestis

18760 Kinnismälestis Lohukivi

18756 Kinnismälestis Lohukivi

2616 Kinnismälestis

18768 Kinnismälestis

2614 Kinnismälestis

18871 Kinnismälestis Lohukivi

18772 Kinnismälestis Lohukivi

18759 Kinnismälestis

18757 Kinnismälestis Lohukivi

18762 Kinnismälestis Kivikalme

18873 Kinnismälestis Lohukivi

18771 Kinnismälestis Lohukivi

18870 Kinnismälestis

18872 Kinnismälestis Lohukivi

18767 Kinnismälestis

18783 Kinnismälestis

2610 Kinnismälestis

18908 Kinnismälestis

2615 Kinnismälestis

18753 Kinnismälestis

18754 Kinnismälestis

8.2. Ajaloolise asustusstruktuuriga ja ajaloolise maastikumustriga ala

Miljööväärtusliku alana on Lagedi kandis määratud ajaloolise asustusstruktuuriga ala ja ajaloolise

maastikumustriga ala. Alad on tähistatud kollase ja helesinise puhverjoonega.

Ajaloolise asustusstruktuuriga ala asub Jõelähtme ja Rae valla piiri lähedal Ülase tee piirkonnas ning

Koplimetsa küla asustatud alal. Piirkondades asuvad kinnismälestised ja ajalooliselt väljakujunenud

1 Kultuurimälestiste riiklik register

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

61 |1 0 5

talukohad. Hoonestus ja selle ümber olevad põllud ja karjamaad moodustavad piirkonnale omase

miljööväärtusliku pärandkultuurmaastiku ja asustusstruktuuri.

Käesoleval ajal kasutusest väljas olevaid endiseid põllumaid ohustab väärtuse vähenemine võsastumise

tulemusena ning ajalooliselt väljakujunenud külamiljööd ohustab tiheasustusliku hoonestuse pealetung.

Põllualadel on vajalik regulaarne hooldus (niitmine, võsaraie), et säiliksid vaated hoonete vahelisel alal ja

ei toimuks nende alade võsastumine.

Hoonestamine on sellel alal võimalik keskkonda respekteeriva hoonestuse tihendamisega hajaasustuse

põhimõttel, säilitades seejuures olulisemad teede-radade trasseeringud ning vaated, vt ptk 8.8

Väärtuslikud vaatekoridorid. Hoonestamine saab toimuda vaid detailplaneeringu alusel.

Kasutustingimused ajaloolise asustusstruktuuriga maa-aladel:

▪ Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda ühe detailplaneeringu koostamist suurema ala kohta,

selleks et tagada väärtuste säilimine.

▪ Tiheasustusala loomine on keelatud, jälgida hajaasustuse põhimõtteid, vt. ptk 5.2.

Hajaasustusalad.

▪ Hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja

esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva arhitektuuriga. Hoonete

välisviimistluses kasutada looduslikke ja loomulikke värvitoone. Hoonete fassaadide remondiks ja

fassaadi värvimiseks koostada värvipass.

Ajaloolise maastikumustriga ala asub Kopli ja Kadaka küla piiril, mis kujutab endast väärtusliku

põllumaade maastikumustrit ja mille kujunemine ulatub tagasi traditsioonilise põllumajandusliku

maakasutuse perioodi. Tegemist on tervikuna säilinud põllumaadega. Ajalooliselt asusid talud külatee

ääres ja põllumaad asusid nende taga suhteliselt võrdsete siiludena. Selline hoonete ja põllumaade asetus

peegeldab piirkonna asustus- ja maakasutuse ajalugu. Ajaloolised põllud on säilinud suhteliselt

terviklikuna ning nende struktuur – põllusiilude paiknemine, metsa- ja põllumaa piir, reljeef ning vaated –

kannab olulist ruumilist ja visuaalset väärtust.

Ajalooline põllumuster on osa piirkonna identiteedist ning annab tunnistust ajaloolisest maakasutusest ja

eluviisist. Avatud vaated, reljeefi järgivad põllud ja traditsiooniline ruumistruktuur rikastavad

olemasolevat elukeskkonda. Ajaloolise maastikumustriga ala peab säilima hoonestusest vabana.

8.3. Kaitstavad loodusobjektid

Piirkonnas levinud nahkhiirte ja kahepaiksete seisukohast oleks parim, kui asustuse laienemisel välditakse

looduslikke ja kõrghaljastusega alasid ning asustust rajatakse juba linnalisematesse piirkondadesse või

avatud aladele, säilitades sealjuures võimalikult mosaiiksed maastikud ja erinevaid väikeseid

maastikuelemente (tiigid, kivihunnikud, põõsastikud, vanad puud). Enamusel nendest aladest nagunii

puudub oluline arengupotentsiaal (nt Leivajõe ääres ja Tuulevälja metsamassiivil). Oluliseks erandiks on

Pirita jõe ümbrus, kus on oluline uute elamute ja muude arenduste (nt matkarajad) puhul järgida

keskkonnapiiranguid. Säilitada tuleb jõeäärne kõrghaljastus ja varjepaigad, vältida oluliste toitumis- ja

liikumisalade kvaliteedi halvenemist ning kavandada nahkhiirtele sobiv valgustuslahendus.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

62 |1 0 5

Keskkonnapiirangute poole pealt on üheks tähtsamaks teemaks nahkhiired. Kõige olulisem on

nahkhiirtele Pirita jõe ümbrus ja kaldad, kus on ka registreeritud viie nahkhiire liigi elupaigad (pargi-

nahkhiir, suurvidevlane, veelendlane, kääbus-nahkhiir ja põhja-nahkhiir 2 . Jõgi pakub nahkhiirtele

toitumisvõimalusi ja kallaste ääres olevad puud ja rohealad pakuvad varje- ja pesitsuspaikasid. Oluline on

jälgida, et säilitatakse vanad ja õõnsustega puud, mis sobivad nahkhiirte varjumis- ja pesitsuspaikadeks.

Säilitada tuleks ka mitmekesist eramajade piirkonda, mis võib pakkuda lisa varjekohti erinevate hoonete

näol. Oluline varjepaik ja poegimiskolooniate asukoht asub Lagedi mõisa pargis, mis jääb küll juba Loo

alevikku Jõelähtme vallas. Teine oluline ala nahkhiirtele on Tuulevälja külas asuv suur roheala, mis jääb

raudtee ja Leivajõe vahele. Alal on säilinud võrdlemisi terviklik metsamassiiv, kus on registreeritud

veelendlase ja põhja-nahkhiire elupaigad. Alal leidub metsaregistri järgi paiguti vanemat metsa, kus

võimalikud õõnsused puudel pakuvad samuti varjepaikasid. Alal asuvad ka mõned talukohad, mille juures

asuvad võimalikud keldrid või abihooned võivad pakkuda isegi talvituskohti. Toitumiseks on piisavalt

lähedal ka Pirita jõgi ja teised väiksemad jõekogud.

Nahkhiiri on kaardistatud ka Soodevahe külas, liikidest esines seal põhiliselt põhja-nahkhiir, teada on ka

üks veelendlase vaatlus. Alal on säilinud võrdlemisi palju looduslikku maastikku ning tõenäoliselt pakuvad

varju ka seal piirkonnas asuvad hooned.

Nahkhiirtest tulenevalt tuleks eelistada asustuse laienemiseks alasid, mis jäävad eemale looduslikest

aladest ja veekogude lähedusest. Eelistada tuleks alasid, kus pole kõrghaljastust. Säilitada võiks erinevat

tüüpi abihooneid eramute juures, mis pakuvad varje- ja talvituskohti. Taristu ja elamute rajamisel tuleks

nahkhiirte leiukohtades vältida ülemäärast valgustamist ning valgustite puhul jälgida, et valgus oleks

suunatud maapinnale - vältides valgustuse hajumist ümbritsevasse keskkonda. Jõe äärde planeeritud

matka- ja liikumisradade rajamisl tuleb vältida veesiseseid töid, kalda profiili, veesängi ja veerežiimi

muutmist, säilitada kaldapuhvri toimivus ning rakendada ehitusfaasis meetmeid, mis hoiavad ära setete

ja saasteainete jõkke sattumise.

Kahepaiksete osas on Lagedi kandis registreeritud vaid Kooli tänaval üks leiukoht Amphibia sp.

(kahepaiksed, III kategooria (liigini määramata)) 3. Seega pole teada, millised liigid kahepaiksetest seal

leiduda võivad, kuid kõige tõenäolisem on seal leida harilikku kärnkonna, rabakonna ja rohukonna. Need

on kõik III kaitsekategooria liigid. Konnade ideekorje järgi on nii kudu kui konnasid nähtud Tuulevälja külas

Leivajõel ning selle ääres ja metsamassiivil (sama koht kus nahkhiirigi). Rohkem kahepaikseid raudteest

lõuna pool ega Soodevahe külas pole nähtud. Pirita jõe servas ning Koplimetsa külas on nähtud konnasid

ja kudu ka Pirita jõest veidi eemal. Lagedi alevikus on konnasid nähtud Pirita jõe ääres ja selle lähedal

rohealadel. Ka Kopli ja Kadaka külades on konnasid nähtud erinevates kohtades, looduslikel rohumaadel

ja põldudel, tihti ka sealasuvate tiikide ja kraavide ääres või veekogudes. Kopli külas ja Lagedi alevikus

leidub mitmeid tiike, mis võivad olla headeks sigimisveekogudeks konnadele. Konnadele sobivad

märjemad alad ning mosaiikne looduslik maastik, kus nad leiaksid endale varjekohti, alasid talvitumiseks

ning sigimisveekogusid. Seetõttu sobib kahepaiksetele kui säilitada looduslikud alad, vältides alade liigset

kuivendamist. Säilitada tuleks mosaiikset maastikku, tiike ja muid tekkinud veekogusid, mis on piisavalt

sügavad, et sobiksid sigimiseks.

Kokkuvõttes on kaitsealuste nahkhiirte ja kahepaiksete seisukohast parim, kui asustuse laienemisel

välditakse looduslikke ja kõrghaljastusega alasid ning asustust rajatakse juba linnalisematesse

2 Lutsar, L. (2023). Nahkhiireuuring Lagedi üldplaneeringu alal 2023. a. suvel. 3 Rae valla konnade ideekorje.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

63 |1 0 5

piirkondadesse või avatud aladele, säilitades sealjuures võimalikult mosaiiksed maastikud ja erinevaid

väikeseid maastikuelemente (tiigid, kivihunnikud, põõsastikud, vanad puud).

Üldplaneering kajastab kaitse alla võetud objektide hetkeseisu, ajakohane info asub riiklikes

andmebaasides (EELIS, Maa-ameti geoportaal). Kehtivast õigusaktist4 tulenevalt ei kujutata erandina I ja

II kaitsekategooria liigi asukohti.

Ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu

Keskkonnamõjus strateegilised hindamise dokumendis.

Tabel 8. Rae valla Lagedi kandi kaitstavad loodusobjektid5

KPO_VID Nähtus Vöönd Nimetus

KLO4000120 Kaitstav looduse üksikobjekt

Looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd

Nokakivi rändrahnude rühma piiranguvöönd

KLO3002558 Lõheliste kudemis- ja elupaigad Lõheliste kudemis- ja elupaigad Pirita jõgi

KLO1200373 Kaitseala Kaitseala piiranguvöönd Külma talu park

Üldplaneeringu alal leiduvad järgmised kaitstavad loodusobjektid:

Nokakivi rändrahnude rühm (KLO4000120). Nokakivi rahnude rühm koosneb lähestikku asuvast

kahest suurest (I-Nokakivi ja II - nimeta rahn) ja kümnest väikesest rändrahnust. Nokakivi on

rabakivirahn korrapäratu kujuga, ülevalt itta eenduv, järskude külgede ja loode suunas 25 kraadi

kaldu laega. Rahnu pikkus on 6,5 m, laius 5,5 m, kõrgus 4,2 m ja ümbermõõt 10,0 m. Selles on

rohkesti kinnis- ja mitmeid avalõhesid.

Pirita jõgi (KLO3002558) on lõheliste kudemis- ja elupaik.

Külma talu park (KLO1200373) on Leivajõe suudme lähedal asuv liigirohke 4 ha suuruse

pindalaga park, mis on kaitse alla võetud 1960. aastal piiranguvööndina.

Täiendavalt asuvad Lagedi kandis üldplaneeringu kehtestamise hetkel erinevad kaitsealuste liikide

elupaigad, mis on leitavad EELISe andmebaasist.

III kaitsekategooria kalaliikide, hingu (Cobitis taenia (KLO9102648)) ja võldase (Cottus gobio

(KLO9102649)) EELISes registreeritud leiukohad asuvad planeeringuala läbivas Pirita jões. Harilik

hink ja harilik võldas kuuluvad EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse.

III kaitsekategooria kahepaiksete (liigini määramata) leiukoht on registreeritud Lagedi Kooli teele

(KLO9133591).

II kaitsekategooria nahkhiireliikide leiukohad Pirita jõe äärsetel aladel. Registreeritud on kääbus-

nahkhiire (KLO9133627), pargi-nahkhiire (KLO9133626), suurvidevlase (KLO9133628),

veelendlase (KLO9133629) ja põhja-nahkhiire (KLO9133625) leiukohad. Lisaks on veelendlase

(KLO9133623) ja põhja-nahkhiire (KLO9133624) leiukohad registreeritud Tuulevälja külas.

4 Looduskaitseseadus § 53 lõige 1. 5 EELIS andmebaas

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

64 |1 0 5

II kaitsekategoooria linnuliigi, sarvikpüti, leiukoht (KLO9127476) registreeritud Tuulevälja külas.

Planeeringualast kagusse jäävad kaks Pajupea väike-konnakotka püsielupaika (KLO3001387 ja

KLO3001962).

Planeeringuala läbiv Pirita jõgi (KLO3002558) kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse6.

Kuna piirkonnas võib esineda ka seni registreerimata kaitsealuste liikide leiukohti või leiukohad on ajas

muutuvad, siis tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 48 järgi kaitsealuste liikide kaitse nõuetest.

Kasutustingimused maa-aladel, kus paiknevad kaitstavad loodusobjektid ja/või nende piirangualad:

▪ Kaitstava liigi puhul peab arvestama konkreetse liigi vajadusi, lähtudes looduskaitseseaduses

toodud tingimustest, liigi kaitse tegevuskavas toodust ja vajadusel muudest juhistest. Vajadusel

tuleb rakendada meetmeid, et tagada liigi elupaiga/toitumisala jms sidusus. Näiteks

kahepaiksete puhul tuleb arvestada teede rajamisel konnatunnelitega, tiikide rajamisega jms.

▪ Elupaikade kaitsel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses toodust ning vastavatest kaitse-

eeskirjadest. Ja vajadusel muudest juhistest. Vajadusel tuleb rakendada meetmeid elupaikade

kaitseks lähtudes elupaiga tüübist.

▪ Arendustegevused, mille mõjualasse jäävad kaitstavad loodusobjektid tuleb kaasata vastav

valdkondlik spetsialist, et tagada liigi ja/või elupaikade soodne seisund.

8.4. Kõrge loodusväärtusega alad

Üldplaneeringus käsitletakse kõrge loodusväärtusega aladena väärtuslikke niidualasid. EELISe andmebaasi

alusel asuvad planeeringualal väärtuslikud niidud Lagedi alevikus, Tuulevälja ja Kadaka külas.

Kasutustingimused maa-aladel, kus paikneb kõrge loodusväärtusega ala:

▪ Juhul kui planeeritava ala koosseisu kuulub katastriüksus, millel asub kõrge loodusväärtusega

ala, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus tellida täiendav uuring loodusobjektide

säilitamise ja väärtuse hindamiseks.

▪ Arvestada vaadete säilimisega objektile või alale, tagada avalik juurdepääs.

▪ Kui alal on olemasolevaid I ja II väärtusklassi puid, tuleb need säilitada.

8.5. Pärandkultuuri objektid

Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust

põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud

pärandkultuuri objektid kunagi kandnud on.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016021?leiaKehtiv

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

65 |1 0 5

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise „jäljed“ maastikul. See on osa meie kultuuriloost ja

rahvuslikust pärandist, mistõttu on vaja pärandkultuuri objekte hoida ja säilitada. Levinumad

pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad küla- ja metsateed ja kohanimed.

Tabel 9. Rae valla Lagedi kandis kaardistatud pärandkultuuri objektid 7:

Kood Nimetus Tüüp 653:PKM:001 Külma talu park Metsastunud pargid 653:MAL:007 Lihula mälestussammas Mälestuskivid

653:POP:001 Arusepa popsitalu Vabadiku (popsi)saunad, soldatikohad, platsikohad

653:RTR:001 Lagedi raudteejaam Raudteerajatised 653:OKU:002 Tankisild Okupatsiooniaja objektid 653:KOR:010 Soodevahe kõrts Kõrtsid

Pärandkultuuri objektiga maa-alade kasutustingimused:

▪ Planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, samuti ehitus-, metsa- ja põllumajandustöödel

vm inimtegevuse käigus tuleb arvestada pärandkultuuri objektide väärtustega ning tagada

nende olemasoleval kujul säilimine või taastada võimalusel nende algne kuju.

▪ Tagada objektile võimalusel juurdepääs ja varustada objekt infotahvliga.

▪ Arvestada vaadete säilimisega objektile.

▪ Kui alal on olemasolevaid I ja II väärtusklassi puid, tuleb need säilitada.

8.6. Ehituskeeluvööndi vähendamine Pirita jõe ääres

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine üldjuhul keelatud, välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhtudel. Sama paragrahvi lõige 2

sätestab, et juhul kui ranna või kalda alal paikneb metsamaa metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ulatub

ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Sellest tulenevalt on mitmel juhul

ehituskeeluvööndi ulatus märkimisväärselt suurem kui tavapärane ning võib takistada mõistlikku ja

piirkonna arenguloogikaga kooskõlas olevat maakasutust.

Ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse esitab Keskkonnaametile kohalik omavalitsus.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes kehtestatava või koostatava detail- või

üldplaneeringu alusel ning nõuab Keskkonnaameti kaalutletud nõusolekut. Tegemist on seadusest

tuleneva erandiga, mistõttu tuleb vähendamise vajadus selgelt ja sisuliselt põhjendada ning hinnata selle

mõju nii looduskeskkonnale kui ka avalikele huvidele.

Pirita jõe ääres paiknev Lagedi aleviku ja Ülejõe küla kompaktse asustusega ala on kujunenud välja juba

20. sajandi keskpaigas. Hoonestusstruktuur ning kalda poolne ehitusjoon on valdavalt ajalooliselt välja

kujunenud ega ole rajatud kaasaegseid planeerimispõhimõtteid silmas pidades. Lisaks paiknevad piki jõge

Jõe tänav ja Raadiojaama tänav, mis osaliselt asuvad juba kehtiva ehituskeeluvööndi sees. Seetõttu ei ole

piirkonna ruumiline struktuur enam looduslikus seisundis, vaid kujunenud aastakümnete jooksul tihedas

seoses inimtegevusega.

7 EELIS andmebaas

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

66 |1 0 5

Arvestades piirkonna väljakujunenud asustuslaadi, olemasolevat infrastruktuuri ning ajaloolist

hoonestust, on põhjendatud soov võimaldada elamualade mõõdukat tihendamist ja hoonestuse

korrastamist looduskaunil jõeäärsel alal. Ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab määrata või

ühtlustada ehitusjoont, rajada uusi elamuid ning paindlikumalt kavandada õuealasid ja avalikku ruumi

toetavaid rajatisi. Nende hulka kuuluvad näiteks abihooned, väliköögid, terrassid, väiksemad sillutatud

juurdepääsud, väikevormid ning muud elamufunktsiooni teenindavad ehitised.

Antud piirkonda iseloomustab valdavalt kõrgem kallas ning kiirevooluline jõe lõik, mistõttu on

üleujutusrisk ja kaldajoone muutlikkus piiratud. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud

puudutavad alasid, kus kalda kõrgus on vähemalt 1,5-2m meetrit võrreldes jõe veetasemega, mis

vähendab oluliselt nii ehitustegevuse kui ka hilisema kasutuse keskkonnariske. Osaliselt asub hoonestuse

ja jõe vahel tee.

Piirkond on tuntud korrastatud ja ümbritsevasse maastikku sobituva hoonestuse poolest. Väljakujunenud

ehituslaad, hoonete mõõtkava ja paiknemine loovad ühtse ja esteetilise terviku. Seetõttu ei ole põhjust

arvata, et ehituskeeluvööndi vähendamine tooks kaasa sobimatu või maastikku kahjustava hoonestuse,

kui planeeringus kehtestatakse selged arhitektuursed ja keskkonnahoidlikud tingimused. Piirkond on

hoonestatav vaid väikesemahuliste üksikelamutega. Ala hõlmab ka Lagedi kooli territooriumi, kus on juba

ajalooliselt hoonestus ja liikumisrajad jõele oluliselt lähemal ning kaldajoon kõrgem.

Samas tuleb arvestada, et ehituskeeluvööndi vähendamisega võib kaasneda rannaäärse ala

kasutuskoormuse suurenemine. Ehitustegevuse tulemusel võib hävida hoonealune osa senisest

taimestikust ning teatud juhtudel võib osutuda vajalikuks maapinna täitmine või tõstmine. Selliseid

mõjusid tuleb hinnata juhtumipõhiselt, lähtudes konkreetse krundi looduslikest tingimustest, kalda

iseloomust ja kavandatava hoonestuse mahust. Planeeringu koostamisel ja edasistes

projekteerimistingimustes tuleb seada nõuded, mis tagavad kaldalähedase ala võimalikult looduslähedase

säilimise, piiravad tarbetut pinnasetööd ning suunavad hoonestuse sobivasse asukohta ja mõõtkavasse.

Kokkuvõttes on Pirita jõe äärse ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud eelkõige ajalooliselt

väljakujunenud asustusstruktuuri, olemasoleva infrastruktuuri, loodusväärtuste puudumise ning

võimalike keskkonnamõjude kontrollitavuse tõttu, tingimusel et vähendamine toimub läbimõeldult,

planeeringuliste piirangute alusel.

Ehituskeeluvööndi vähendamise kavandamine üldplaneeringus aitab vältida juhuslikke ja killustatud

erandotsuseid. Selge planeeringuline raamistik annab ühtsed põhimõtted kogu jõeäärsele alale, tagades,

et ehitamine toimub loogiliselt, etapiviisiliselt ja ühtsete tingimuste alusel. See vähendab survet üksikutele

eranditele ning suurendab otsustusprotsessi läbipaistvust. Ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab

korrastada ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuuri, ühtlustada ehitusjooni ning parandada

hoonete ja hoovialade funktsionaalsust. See aitab tõsta piirkonna üldist ruumilist kvaliteeti ja

elukeskkonna väärtust. Jõeäärsed alad on sageli kohaliku identiteedi oluline osa. Läbimõeldud

planeerimine võimaldab säilitada piirkonnale omase miljöö, toetada ajaloolise asustuse järjepidevust ning

siduda uued arendused olemasoleva keskkonnaga.

Ehituskeeluvööndi vähendamine suunab arendustegevust aladele, kus on olemas juurdepääsuteed,

tehnovõrgud ja ühiskondlik taristu. See on keskkonna ja majanduslikult mõistlikum kui uute elamualade

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

67 |1 0 5

avamine looduslikel või seni hoonestamata aladel. Läbi ehituskeeluvööndi vähendamise on võimalik

avalike ja poolavalik jõeäärsete alade kvaliteedi tõstmine.

Planeeringuga on lisaks planeeritud jõeäärseid liikumiskoridore, puhkealasid ja haljastust, mis parandavad

ligipääsu veekogule ning suurendavad piirkonna rekreatiivset väärtust. Seeläbi ei toimu jõeäärse ala

privatiseerimist, vaid vastupidi – selle kasutatavus avalikkuse jaoks paraneb.

Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks Lagedi aleviku kompaktse hoonestusega alal:

▪ Väljakujunenud asustusmuster ja olemasolevate hoonete kaugus kaldast

▪ Väljakujunenud asustusega alal ühtsete ehituspõhimõtete määramine

▪ Kõrge kallas, kus ei ole olnud probleeme üleujutusega

▪ Elamupiirkonna tihendamine aleviku keskuses ja tiheduse vähendamine teistel jõeäärsetel aladel

(nt raudtee ja jõe ristumise piirkond

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on toodud kaartidel ja jaguneb:

10-20 m: Valdavalt Ülejõe külas väljakujunenud hoonestusega piirkonnas.

20-30 m: Lagedi kooli ja keskusehoone ümbrus

30-40m: jalakäijate silla piirkond ja Jõe tn lõigud

Tabel 9 Ehituskeeluvööndi vähendamisse haaratud kinnistud

Ehituskeeluvööndi vähendamise

vahemik Katastritunnus Asustusüksus Aadress Sihtotstarve

10-20 65301:001:5642 Ülejõe küla Jõekalda SIHTOTSTARBETA MAA 10-20 65301:012:0003 Ülejõe küla Raadiojaama tee 40 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0004 Ülejõe küla Raadiojaama tee 38 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0005 Ülejõe küla Raadiojaama põik 2a ELAMUMAA 10-20 65301:012:0007 Ülejõe küla Raadiojaama põik 2 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0009 Ülejõe küla Raadiojaama põik 4 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0011 Ülejõe küla Raadiojaama tee 42 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0012 Ülejõe küla Raadiojaama põik 6 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0030 Ülejõe küla Raadiojaama tee 28b ELAMUMAA 10-20 65301:012:0032 Ülejõe küla Raadiojaama tee 30 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0034 Ülejõe küla Raadiojaama tee 32 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0037 Ülejõe küla Raadiojaama tee 34 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0040 Ülejõe küla Raadiojaama tee 36 ELAMUMAA 10-20 65301:012:0041 Ülejõe küla Raadiojaama tee 44 ELAMUMAA

20-30 65301:001:3501 Lagedi alevik Jõe tn 34 ELAMUMAA 20-30 65301:012:0002 Ülejõe küla Raadiojaama tee 26 ELAMUMAA 20-30 65301:012:0028 Ülejõe küla Raadiojaama tee 28a ELAMUMAA 20-30 65301:012:0044 Ülejõe küla Raadiojaama tee 48 ELAMUMAA 20-30 65301:013:0016 Lagedi alevik Allika tn 2 ELAMUMAA 20-30 65301:013:0318 Lagedi alevik Lohu tn 1a ULDKASUTATAV MAA 20-30 65301:013:0750 Lagedi alevik Lohu tn 1 ELAMUMAA 20-30 65301:013:0770 Lagedi alevik Allika tn 1 ELAMUMAA 20-30 65301:013:0180 Lagedi alevik Kooli tn 16 ELAMUMAA

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

68 |1 0 5

20-30 65301:013:0290 Lagedi alevik Kooli tn 8 ELAMUMAA

20-30 65301:013:0496 Lagedi alevik Kuuse tn 18b UHISKONDLIKE EHITISTE MAA

20-30 65301:013:0495 Lagedi alevik Kooli tn 18 UHISKONDLIKE EHITISTE MAA

20-30 65301:013:0720 Lagedi alevik Kooli tn 10 ELAMUMAA 20-30 65301:013:0730 Lagedi alevik Kooli tn 12 ELAMUMAA

30-40 65301:001:3500 Lagedi alevik Jõe tn 36 ELAMUMAA 30-40 65301:001:4690 Lagedi alevik Vahtra tn 7 ELAMUMAA 30-40 65301:001:5372 Lagedi alevik Ilumäe tn 8 ELAMUMAA 30-40 65301:001:6688 Lagedi alevik Jõe tn 11 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0001 Lagedi alevik Jõe tn 16 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0300 Lagedi alevik Jõe tn 15 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0320 Lagedi alevik Vahtra tn 8 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0337 Lagedi alevik Jõe tn 13a ELAMUMAA 30-40 65301:013:0338 Lagedi alevik Jõe tn 13 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0364 Lagedi alevik Jõe tn 11a ELAMUMAA 30-40 65301:013:0394 Lagedi alevik Jõe tn 36a ELAMUMAA 30-40 65301:013:0430 Lagedi alevik Lohu tn 2 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0440 Lagedi alevik Jõe tn 18 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0477 Lagedi alevik Ilumäe tn 3 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0502 Lagedi alevik Jõe tn 14 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0524 Lagedi alevik Jõe tn 11b ELAMUMAA

30-40 65301:013:0780 Lagedi alevik Kure tn 5 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0050 Lagedi alevik Jõe tn 3 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0070 Lagedi alevik Kooli tn 6 // Ado ELAMUMAA 30-40 65301:013:0250 Lagedi alevik Jõe tn 5 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0260 Lagedi alevik Jõe tn 7 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0488 Lagedi alevik Kooli tn 4 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0504 Lagedi alevik Jõe tn 1 ELAMUMAA 30-40 65301:013:0650 Lagedi alevik Jõe tn 12 ELAMUMAA

Kuna esimeses rivis Pirita jõe ääres on tehtud ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks, siis järgnevatel maaüksustel on ehituskeeluvöönd eemaldatud:

Katastritunnus Asustusüksus Aadress Sihtotstarve

65301:001:4831 Lagedi alevik Vahtra tn 5 ELAMUMAA 65301:001:5686 Ülejõe küla Raadiojaama tee L3 SIHTOTSTARBETA_MAA 65301:012:0006 Ülejõe küla Raadiojaama tee 46 ELAMUMAA 65301:012:0008 Ülejõe küla Raadiojaama põik 3 ELAMUMAA 65301:012:0010 Ülejõe küla Raadiojaama põik 5 ELAMUMAA 65301:012:0014 Ülejõe küla Raadiojaama põik 8 ELAMUMAA 65301:012:0016 Ülejõe küla Raadiojaama põik 10 ELAMUMAA 65301:012:0018 Ülejõe küla Raadiojaama põik 12 ELAMUMAA 65301:012:0019 Ülejõe küla Raadiojaama põik 14 ELAMUMAA 65301:012:0021 Ülejõe küla Raadiojaama põik 16 ELAMUMAA 65301:012:0023 Ülejõe küla Raadiojaama põik 18 ELAMUMAA

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

69 |1 0 5

65301:012:0025 Ülejõe küla Raadiojaama põik 20 ELAMUMAA 65301:012:0027 Ülejõe küla Raadiojaama põik 22 ELAMUMAA 65301:012:0029 Ülejõe küla Raadiojaama põik 24 ELAMUMAA 65301:013:0020 Lagedi alevik Jõe tn 20 ELAMUMAA 65301:013:0024 Lagedi alevik Jõe tn 38 ELAMUMAA 65301:013:0170 Lagedi alevik Kooli tn 14 ELAMUMAA 65301:013:0314 Lagedi alevik Kuuse tn 4 ELAMUMAA 65301:013:0319 Lagedi alevik Kuuse tn 1a ELAMUMAA 65301:013:0391 Lagedi alevik Jõe tn 22 ELAMUMAA 65301:013:0393 Lagedi alevik Jõe tn 40 ELAMUMAA 65301:013:0460 Lagedi alevik Jõe tn 32 ELAMUMAA 65301:013:0660 Lagedi alevik Kalda tn 1 ELAMUMAA

8.7. Rohevõrgustik

Lagedi kandi rohevõrgustiku ulatus ja paiknemine on üldises plaanis määratud Harju

maakonnaplaneeringuga 2030+ Ruumilised väärtused. Rohevõrgustiku põhimõtteline ruumikuju ja

tingimused on määratud maakonnaplaneeringus, mida on vähesel määral üldplaneeringuga korrigeeritud.

Lagedi kandi üldplaneeringuga täpsustatakse rohevõrgustiku piire valla territooriumil, lähtudes

väljakujunenud olukorrast ning taristu ja asustuse asukohast. Rohevõrgustik oma elementidega on

tähistatud üldplaneeringus tumerohelise ja sinise ruudustikuna.

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse

mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb

tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt mõeldakse rohevõrgustiku all nii looduslike

kui ka poollooduslike alade jm keskkonnaelementide ökoloogiliselt toimivat võrgustikku, mis on loodud ja

mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid

ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Elurikkuse kaitse on alati rohevõrgustiku

esmane ja olulisim funktsioon.

Rohevõrgustik koosneb:

▪ Tugialad - esmane funktsioon peaks olema looduskaitseline, st nii ökosüsteemide, looduslike ja

poollooduslike koosluste kui ka liikide elupaikade ja väärtuslike loodusmaastike – ökosüsteemide

baas- ehk tugiteenuste ja reguleerivate teenuste pakkumise võime säilitamine ja seeläbi inimese

majandustegevuse tasakaalustamiseks põhilise ruumilise aluse seadmine;

▪ Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mille esmaseks funktsiooniks peaks olema

tugialade võrgustikuks sidumine, st ökosüsteemide ja koosluste terviklikkuse tagamine läbi sidusa

maastikulise ühenduse säilitamise, nii liikidele rändeks kui ka kooslustele ja ökosüsteemidele

püsiva maastikulise ühenduse säilitamiseks või taastamiseks.

▪ Sinivõrgustik- koridorid, mille moodustavad veekogud ja selle äärde jäävad alad, mis võivad olla

hooaegselt ka üleujutatavad. Sinivõrgustiku ökosüsteemid mitmekesistavad rohevõrgustiku

funktsioone ning loovad paremat sidusust erinevate alade vahel.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

70 |1 0 5

8.7.1. Tugialad

Planeeringualal paikneb kahe rohevõrgustiku tugiala ääreala. Lagedi kandi tugialad on piirkondliku

(maakondliku) tasemega.

Rae raba ja selle ümbrus on üheks olulisemaks rohevõrgustiku tugialaks piirkonnas ning on ühtlasi ka osa

Tallinna haljasvööndist. Rae rabas elavad suurulukitest põder, metskits ja ilves; lisaks väikekiskjad, jänesed

ja erinevad pisiimetajad. Alal esineb mitmeid kaitstavaid linnuliike - nt väike konnakotkas, väikepistrikku,

kanakulli ja tetre. Rae raba tugiala hõlmab kokku ca 1273 ha, kuhu jäävad juba olemasolevalt

mäeeraldised turba kaevandamiseks (turbaväljad). Perspektiivis saab ala tugevalt mõjutatud olema

rajatava Rail Baltica ja selle rajatiste poolt. Piirkonda kavandatakse Soodevahe sõlmjaama, mille tõttu

väheneb tugiala oluliselt. Rail Baltica ja Tallinna ringtee vaheline ala on tugiala koosseisust välja arvatud,

kuna selle toimimine on alal takistatud. Seega juba varasemalt kavandatavate arendustega kaasneb

rohevõrgustiku tugiala pindala vähenemine ning loomade liikumine teisele poole Tallinna ringteed on

jätkuvalt oluliselt takistatud, kus ainsaks roheühenduseks jääb Vaskjala kanali madal sild.

Kadaka külas valla piiril asub Keskaru raba tugiala, mis on valdavalt Raasiku valla territooriumil ja Rae

vallas asub vaid selle ääreala. Rae valla territooriumil arvatakse rohevõrgustikust ja tugialast välja Kulli

farmi territoorium, mis asub valla piiril. Alalt toimub ulukite liikumine lõunapoolsetele tugialadele.

Suurlinnale lähedase asukoha tõttu on metsad ka kõrge puhkeväärtusega. Maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustikku on Raasiku valla kehtiva üldplaneeringuga täpsustatud ning tugiala piire

korrigeeritud. Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks Rae valla territooriumil asuva Leiva jõe ümber oleva

rohekoridoriga on tehtud ettepanek ühenduse loomiseks tugiala lõunaosast. Uut rohekoridori ja Rae

vallas asuvat lõunapoole ühenduvat rohekoridori killustavad nii seda läbiv raudtee, kui ka maantee ning

see on pigem puhvriks tihedama asustuse äärealal.

Mõlemad tugialad teenindavad inimpelglikumaid metsaliike (sh põder).

Rohevõrgustiku tugialal paiknevate maa-alade kasutustingimused:

▪ Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et ala jääks tervikuna toimima. Vajalik on säilitada ja

parandada tugiala terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist;

▪ Rohevõrgustiku tugialadele ei kavandata üldjuhul hoonete ehitustegevust. Ehitustegevuse

kavandamise vajadust hinnatakse igal üksikjuhul eraldi, arvestades rohevõrgustiku toimimise

säilitamise eesmärki.

Ehitustegevuse kavandamisel peab säilima vähemalt 90% tugiala looduslike ja poollooduslike

alade pindalast selle tugiala piires, millele ehitustegevus kavandatakse. 90% osakaalu

arvestamise aluseks on tugiala looduslike ja poollooduslike alade pindala enne kavandatavat

tegevust.

Looduslike ja poollooduslike alade määratlemisel lähtutakse Eesti Topograafilise Andmekogu

(ETAK) järgmistest kõlvikutest:

- E_306_märgala_a;

- E_305_puittaimestik_a;

- E_304_lage_a;

- E_202_seisuveekogu_a;

- E_203_vooluveekogu_a.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

71 |1 0 5

Ehitustegevusele peab eelnema asjakohane täpsustav uuring, milles hinnatakse kavandatava

tegevuse mõju tugiala loodusväärtustele ning rohevõrgustiku funktsionaalsele toimimisele.

Uuring peab tõendama, et kavandatav tegevus ei vähenda tugiala looduslike ja poollooduslike

alade osakaalu alla 90% ega kahjusta rohevõrgustiku sidusust ja toimimist.

▪ Sidususe, elupaiga funktsiooni säilimise ja liikidele soodsate tingimuste säilimise tagamiseks

peab kogu tugiala ulatuses risti suunas olema tagatud katkematult looduslikuna vähemalt 400

m laiune ala.

▪ Uute tiheasustusalade või uute kompaktse hoonestusega alade kujundamine on keelatud.

▪ Üldplaneeringuga määratud maakasutuse muutmine on võimalik kaalutlusotsuse alusel

kaasates vajadusel vastava ala eksperte, et hinnata selle mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku

toimimisele ja pakkuda välja leevendavad meetmed.

▪ Välistada olulise negatiivse keskkonnamõjuga ja kõrge keskkonnariskiga tööstus- ja

taristuobjektide kavandamist. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti

hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke

leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

▪ Minimaalseks väljajagatava katastriüksuse suuruseks 2,0 ha. Uute õuealade väljajagamist ei ole

ette nähtud.

▪ Uute taristu elementide rajamise korral tuleb ette näha meetmed tugiala normaalset toimimist

takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks, vajadusel kompenseerimiseks.

▪ Rohevõrgustiku tugialal ei ole kinnistute tarastamine lubatud.

▪ Maavara kasutuselevõtul tuleb võimalusel vältida rohevõrgustiku alasid.Tingimused vt ptk

8.12. Maardlad.

▪ Tingimused metsa majandamiseks, vt ptk 8.13. Metsa majandamine ja raadamine.

8.7.2. Koridorid

Rohevõrgustiku koridorid asuvad planeeringuala ida- ja põhjaalal ja on ühendatud vastavate koridoridega

Tallinna linnas ja Jõelähtme vallas. Rohevõrgustiku koridori põhjapoolne osa on kohaliku tasemega ja

lõunapoolne osa piirkondliku (maakondliku) tasemega.

Rohevõrgutiku koridori piire on erinevalt maakonnaplaneeringust vähesel määral täpsustatud, st

rohevõrgutiku alasse varasemad nö sisselõiked on viidud otseseks nt mööda metsaala piiri ja Koplimetsa

külas on rohevõrgustikust välja lõigatud Koplimetsa küla asustatud osa.

Elurikkuse parandamiseks/hoidmiseks tuleks hoida olemasolevaid rohekoridore inimtegevusest

võimalikult puutumatutena. Rohevõrgustiku koridoridega tuleb ühendada tiheasustualal asuvaid pargi- ja

rohealasid. Oluline on planeerida suuremaid ja mitmekesisemaid pargi- ja looduslikke rohealasid.

Sidusust saab suurendada kui lisada elurikkust toetavaid elemente, sealhulgas puid ja põõsaid. Sidususe

saavutamiseks peavad nende haljasalade omadused vastama liikide iseloomulikele igapäevastele

liikumisvajadustele ja ruuminõudlusele.

Lagedi kandi idapoolsed koridorid teenindavad inimpelglikumaid metsaliike (sh põder) ning teised

koridorid inimkaaslejaid liike (sh metskits) ja väikeimetajaid (jänes, väikekiskjad jm).

Rohevõrgustiku koridoris paiknevate maa-alade kasutustingimused:

▪ Ehitustegevus toimub rohevõrgustiku koridori alal hajaasustuspõhimõtte alusel vt. ptk 5.2

Hajaasustusalad.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

72 |1 0 5

▪ Uute tiheasustusalade või uute kompaktse hoonestusega alade kujundamine või laiendamine

on keelatud. Üldplaneeringuga määratud tiheasustusala kattub rohevõrgustiku koridori piiriga

asukohas, kus on tiheasustusala juba välja kujunenud või varasemalt määratud ning arvestatud

selle kujunemisega, nt Tallinna linnaga piirneval alal.

▪ Rohevõrgustiku koridorides tuleb õuealade ja elamumaade piirnemisel arvestada, et säiliks

hajaasustusele iseloomulik avatud ruum ning ulukitele oleks tagatud vaba liikumine. Koridori

sidususe ja jätkuvuse tagamiseks peab risti suunas säilima katkematult loodulikuna vähemalt

200 m laiune ala.

▪ Välistada olulise negatiivse keskkonnamõjuga ja kõrge keskkonnariskiga tööstus- ja

taristuobjektide kavandamist. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti

hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke

leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

▪ Rohevõrgustiku koridoris on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2,0 ha. Erandiks on

väljamõõdistatav elamumaa sihtotstarbeline kinnistu õueala ulatuses, mille maksimaalseks

suuruseks 0,4 ha. Õueala täpsem võimalik suurus ja asukoht oleneb väljakujunenud olukorrast:

katastriüksuse suurusest, millest elamumaa kinnistu välja jagatakse, piirkonna üldisest või

väljakujunenud krundistruktuurist, taristu olemasolust, hajaasustuspõhimõtte toimimistest

jne.

▪ Rohevõrgustiku toimimist takistavate taristu elementide rajamise korral tuleb ette näha

meetmed võrgustiku normaalset toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

▪ Rohevõrgustiku alal igasuguse kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et

roheline võrk jääks toimima ning tagatud on loomade liikumiskoridorid. Vajalik on

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks uuringu koostamine.

▪ Teede ja raudteede ehituse käigus tuleb loomade kaitseks kasutusele võtta ökoduktid või muud

loomade ohutut teeületust võimaldavad lahendused, eelkõige rohevõrgustiku konfliktaladena

määratletud lõikudel.

▪ Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja

arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

▪ Maavara kasutuselevõtul tuleb võimalusel vältida rohevõrgustiku alasid.Tingimused vt ptk

8.12. Maardlad.

▪ Tingimused metsa majandamiseks, vt ptk 8.13. Metsa majandamine ja raadamine.

8.7.3. Sinivõrgustik

Üldplaneeringus kuulub sinivõrgustik rohevõrgustiku hulka, kuhu on arvestatud kõige olulisemad

veekogud - Pirita ja Leiva jõgi, Soodevahe ja Rae peakraav. Sinivõrgustik on kohaliku tasemega

rohevõrgustku osa.

Rohevõrgustiku toimimise seisukohast on vaadatud veekogu ja selle kaldaid tervikuna. Sinivõrgustikku

kuuluvad jõed ja peakraavid ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd. Sinikoridori puhul on

oluline maksimaalselt säilitada jõgede looduslikke luhtasid ja jõgedeäärset puurinnet.

Vee- ja kaldaalad on sageli liigirikkamad kui ümbritsev põllumajandus- või metsamaastik. Märgalad,

lammialad ja jõekaldad pakuvad sigimis- ja varjumispaiku, toitumisalasid, mikroelupaiku ohustatud

liikidele. Ilma sinivõrgustikuta jääks rohevõrgustik osaliselt funktsionaalselt poolikuks. Lagedi piirkonnas

Pirita ja Leiva jõe piirkonnas on nahkhiirte leiukohad, mistõttu on eriti oluline haarata rohevõrgustiku

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

73 |1 0 5

osana ka jõe piirkond ja selle kaldad. Sinivõrgustiku kaasamine tugevdab kogu võrgustiku vastupidavust

kliimamuutustele, st nt üleujutuste leevendamine (lammialad ja märgalad), vee puhastumine ja toitainete

sidumine, põhjavee taastumine, kuumalainete mõju vähendamine (aurumine ja jahutav efekt).

Sinivõrgustikuga integreeritud sini-rohevõrgustik aitab tiheasustatud aladel lihtsustada ja planeerida

paremini sademevee äravoolu ja tekitada sademevee äkk-koormustega hakkamasaamist.

Sinivõrgustiku piir on valdavalt arvestatud Pirita ja Leiva jõel reeglina veekaitsevööndi piirile 10m ja

kraavidele 10m kraavi kaldast. Pirita jõe äärsetel aladel on sinivõrgustiku hulka arvestatud ka võimaliku

üleujutuse ohuga, madalamad alad või jõega liituvate kraavide alad või reeglina raudteest ülesvoolu

asuvad alad.

Sinivõrgustiku alale uue hoonestuse planeerimine ei ole lubatud. Sinivõrgustik teenindab vee- ja

kaldaelustikku, kahepaikseid, väikeimetajaid ning nahkhiiri. Pirita jõe ümbruses ja selle äärsetel aladel on

oluline elamute ja muude arenduste (pargid, jalgteed) puhul järgida keskkonnapiiranguid ning nahkhiirte

ja kahepaiksete elutingimusi säästvaid lahendusi. Valgustuse planeerimisel kasutada madalama ja

allasuunatud asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid

ja eemalolevaid põõsaid.

Sinivõrgustikus paiknevate maa-alade kasutustingimused:

▪ Pirita jõe ümbruses ja selle äärsetel aladel on oluline elamute ja muude arenduste (pargid,

jalgteed) puhul järgida keskkonnapiiranguid ning nahkhiirte ja kahepaiksete elutingimusi

säästvaid lahendusi nt valgustuse planeerimisel kasutada madalama ja allasuunatud asetusega

nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid

põõsaid.

▪ Tarastamine ja piki veekogu äärt liikumise piiramine sinivõrgustiku alal ei ole lubatud.

8.7.4. Rohevõrgustiku konliktalad

Rohevõrgustiku alade kattumisel intensiivse inimtegevusega aladega tekivad rohevõrgustiku

konfliktalad, kus rohevõrgustiku toimimine, sh loomade liikumine, võib olla takistatud. Olulisteks

rohevõrgustiku konfliktaladeks Lagedi kandi üldplaneeringu alal on võrgustiku koridoride lõikumiskohad

joonobjektidega (Tallinna ringtee, Rail Baltic trassikoridor), kus eelkõige tekib õnnetuste oht. Konfliktide

leevendamiseks maanteedel tuleb esmajoones kasutusele võtta liikluskorralduslikud meetmed

(hoiatusmärgid, liikluskiiruse piirang), et tagada sõidukijuhtide suurem tähelepanu teele sattuvatele

loomadele. Pikemas perspektiivis ning teede rekonstrueerimise käigus tuleb loomade kaitseks kasutusele

võtta ökoduktid või muud loomade ohutut teeületust ning võrgustiku jätkuvust võimaldavad lahendused.

8.8. Väärtuslikud vaatekoridorid

Praeguse Kopli küla läänepiirkonnas Ülase teest läänes ja Tuulevälja külas Muuseumi teest lõunas asuvad

kaunid põllud, avatud maastikud, ajalooline asustusstruktuur, üleminek põllult metsaalale ja

muisuskaitsealused asulakohtadega kivihunnikud, mis vajavad säilitamist ja hoidmist. Vaatekoridorid on

tähistatud üldplaneeringus lilla kolmnurkse piirjoonega.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

74 |1 0 5

Vaatekoridorid on kaardile kantud 100-300m laiuste koridoridena. Koridorid on märgitud ristmike ja

sõlmpunktide asukohas, kust avanevad vaated ajalooliselt kujunenud maastikutele, ulatuslikele ja

avaratele põllualadele, avamaastikele, kinnismälestiste asukohtadele. Kaugvaadete puhul ei ole alati

oluline niivõrd konkreetse objekti vaadeldavus, vaid pikad avanevad vaated sõlmpunktidest. Koridoride

alad tekitavad asustuse või võimaliku asustuse vahele pikivaadetega avaraid vaatevälju. Vaatekoridorid

asuvad hajaasustatud piirkondades.

Vaatekoridoride säilitamise tingimused:

▪ Säilitada vaadete avatus olulistele maamärkidele, kinnismälestiste aladele ja ilusa vaatega

kohtadele (avatud põllud ja üleminek metsa-alale).

▪ Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad

kaugvaateid või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti.

Tuulevälja küla vaatekoridorid

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

75 |1 0 5

Kadaka küla

Kopli küla

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

76 |1 0 5

8.9. Kõrgendatud avaliku huviga alad

Rohealadel kahes asukohas riigimaadel on määratud kõrgendatud avaliku huviga alad (tähistatud

rohelise viirutusega). Nendel aladel kehtivad järgmised nõuded metsa majandamiseks ja tegevusteks:

1. Raietegevust planeeritakse selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste

puistute kogum. Selleks planeeritakse koostöös kohaliku kogukonnaga maastikku sobituvate

raiealade tekitamist puistute uuendamiseks. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne

metsateatise esitamist;

2. Metsade uuendamisel lähtutakse alljärgnevast:

▪ turberaieid eelistatakse lageraiele juhul, kui see tagab uue metsa väljakasvatamise;

▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;

▪ raieviis valitakse sõltuvalt metsa kasvutingimustest ja samaväärse metsa uuendamise

võimalustest raiealal;

▪ raiete planeerimisel alustatakse metsast, mis on vanemad või mille tervislik seisund on

halb; lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;

▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda.

▪ Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune

noor mets;

▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid või

säilikpuude suuremaid gruppe;

3. Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;

8.10. Väärtuslikud põllumajandusmaad

Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on arvestatud Harju Maakonnaplaneeringu väärtuslike

põllumaade kihiga.

Väärtuslike põllumajandusmaade kasutustingimused:

▪ Väärtuslikud põllumaad tuleb säilitada võimalikult kaua põllumajanduslikuks tootmiseks.

▪ Hoonestamine on lubatud hajaasustuse põhimõtet kasutades (ptk 5.2 Hajaasustusalad)

eeldusel, et säilitatakse maksimaalselt suur põllumassiiv selle kohaseks kasutamiseks.

▪ Osaliselt paikneb väärtuslikku põllumajandusmaad ka kompaktsete külakeskuste elamumaa-

aladel, kus tuleb arvestada, et hoonestus paikneks võimalikult kompaktselt olemasoleva või

planeeritava teekoridori ääres. Detailplaneeringu koostamise käigus koostada maa boniteedi

määramiseks uuring. Kõrge väärtusega muldadele ehitamine peab olema erandilik. Vältida

kogu maaüksuse osas koheselt ja korraga põllumaa kasutusest välja langemist

▪ Vältida tuleb põllumaade killustamist mitte ligipääsetavateks aladeks

▪ Vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine müügi või

muu tegevuse eesmärgil.

▪ Olemasoleva maastikupildi ja vaadete säilimiseks on vajalik niita ja hooldada aktiivsest

kasutusest väljaspool olevaid põllumaid (nt. hooldusniitmine).

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

77 |1 0 5

▪ Rohevõrgustikuga kattuvatel aladel rakendada loodushoidlikkust ja elurikkust säilitavaid

praktikaid (nt hekkide, põõsaribade, põllusaarte rajamine ja säilitamine, kraaviservade

hooldamine elurikkust toetavalt, põlluservade ökoloogilise seisundi parandamine jne).

8.11. Sini-rohekoridor või matkarada

Lagedi kant on pigem niiske ning sademevee ärajuhtimiseks head tingimused puuduvad, on

üldplaneeringuga ette nähtud sini-rohekoridorid. See tähendab, et aktiivse maakasutusega vaheldumisi

jäetakse lineaarsed koridorid, mis toimivad ka eelvooluna ning puhveraladena aegadel, kui sademete hulk

on suurem. Lahendus pakub valingvihmadest põhjustatud sademevee üleujutuste vältimise ja

vähendamise võimalust. Elurikkuse suurendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks tuleb üleüldiselt

soodustada detailplaneeringutes ja ehitusprojektides kinnistusiseste kraavide ja tiikide rajamist või

olemasolevate säilitamist.

Sellised koridorid võimaldavad luua ka meeldivaid ühendusteid, jalgsiliikluseks sobivaid lineaarsed

liikumissuundi asumite sees ja vahel. Koridorid järgivad pigem kraavide ja maapinna kõrgusi, kui

autoliikluse koridore. Koridorid on ühendatud suuremate kõrget rekreatiivset väärtust omavate aladega,

kuhu on võimalik rajada täiendavad suuremad perspektiivsed rohealad. Sini-rohekoridoride osana tuleb

planeerida jalgsiliikluseks sobiv tee (nt multši- või kruusakattega) ning kõrghaljastust.

Sini-rohekoridoridena on tähistatud ka matka- ja metsateede võimalikud asukohad, mille täpne asukoht

selgitatakse välja edasise planeerimis- ja projekteerimisetapis. Põhjendatud juhtudel (nt ala reljeef ja

niiskusrežiim, koridori funktsionaalne haakumine ümbritseva maakasutusega) võib olla vajalik asukoha

nihutamine ala piires järgmisel planeerimistasemel. Vastavad otsused saab langetada asukohapõhiselt,

kuid seejuures tuleb alati jälgida sidususe säilimist piirnevatele aladele määratud koridoride võrgustikuga.

Matka- ja liikumisraja rajamisel ning kasutamisel tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus ja võimalikult

suures ulatuses olemasolev taimestik. Keelatud on muuta jõe veerežiimi, kaldajoont, kaldavööndi reljeefi

või looduslikku veevahetust. Tööde käigus ei tohi halveneda pinnavee kvaliteet ega suureneda heljumi või

setete kandumine veekogusse.

Pirita jõe äärse ala avamine ning matka- ja liikumisrajana kasutuselevõtul tagada ala loodusliku seisundi

maksimaalne säilimine ning vältida tegevusi, mis võivad kahjustada piirkonna elustikku, veekeskkonda või

maastikupilti.

Matkatee peab olema loodusliku pinnakattega ja selle aluspinda võib tõsta üksnes ulatuses, mis on vajalik

raja säilivuse, ohutuse ja hooldatavuse tagamiseks. Sellised tööd peavad olema kavandatud viisil, mis ei

muuda jõe hüdroloogilisi tingimusi, ei põhjusta erosiooniohtu, pinnase ärakannet, veekogu täiendavat

settestumist ega negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele.

Ehitus- ja hooldustööde läbiviimisel tuleb võimalusel vältida nahkhiirte aktiivsusperioodi ning

kahepaiksete sigimis- ja rändeperioode. Valgustuslahenduste kasutamisel tuleb eelistada minimaalse

mõjuga lahendusi, vältides püsivat või intensiivset valgustamist jõe kaldavööndis. Vajadusel tuleb

rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid, et välistada oluline negatiivne mõju Tallinna linnas asuvale

Pirita jõe äärsele Natura 2000 alale ning piirkonna kaitstavatele liikidele ja elupaikadele.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

78 |1 0 5

Joonis 11 Sini-rohekorodri võimalik lahendus erinevas keskkonnas

8.12. Maardlad ja kaevandused

Üldplaneeringu kaardil on maardlate alad tähistatud pruuni puhverjoonega

Üldplaneeringuga mäetööstusmaad ja uusi karjääre ei kavandata. Maardlate kasutusele võtmine maavara

väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras ja valla huve arvestavalt. Uued võimalikud

kaevandamisalad ja riikliku huviga maavarad on toodud Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringus.

Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatati Harju maakonna planeeringu maavarade

teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamine, mille eesmärk on maavarade kaevandamise

valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete

ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride

laiendamise võimaluste kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.

Üldplaneeringu alal asuvad järgmised maardla alad:

MRD0000249 Rae Turbamaardla, MRD0000024 Väo Lubjakivi maardla, MRD0000205 Peningi

Turbamaardla. Vastavalt teemaplaneeringule asub planeeringualal Väo ja Rae raba piirkonnas riikliku

huviga eelduslikult kõrgemargiline lubjakivi.

Tingimused kaevandustegevuse planeerimiseks:

▪ Maardlate kasutuselevõtuks tuleb eelistada teemaplaneeringuga määratud riikliku huviga alasid.

▪ Maavara kasutuselevõtul tuleb võimalusel vältida rohevõrgustiku alasid. Eelnevalt kaaluda

tegevusega kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku komponentidele (kaasates selleks vajadusel

elustiku eksperte) ning vajadusel näha ette leevendusmeetmeid rohevõrgustiku toimivuse

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

79 |1 0 5

tagamiseks. Maardlate kasutusele võtmisel ei tohi rohekoridore läbi lõigata ning nende toimivuse

tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala. Kui see ei ole võimalik, siis leida

vastava ekspertanalüüsi (rohevõrgustiku uuringu) abil võimalusi vähemalt 100 m laiuse

asenduskoridori määramiseks. Kaevandamine karjäärides peab rohevõrgustiku alal toimuma

kindlaks määratud tähtaja jooksul ja jooksvalt tuleb algust teha karjääride korrastamisega avaliku

kasutusega rohealadeks.

▪ Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik - kaevandamisega ei tohi kaasneda

pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja

heaolule - see tähendab, et kaevandamisega kaasnev mõju keskkonnale ja veerežiimile peaks olema

võimalikult väike;

▪ Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades

ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ning kaevanduse tõttu muudetud maastiku ala anda pärast

korrastamist võimalikult kiiresti taaskasutusse;

▪ Maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb teha koostööd kohalike elanikega ning elanikkonna

kaasamise eesmärgil viia läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide

kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid (nt olemasoleva juurdepääsutee

kasutamine erakinnistu kaudu, olemasoleva tee kandevõime tugevdamine vms). Kaevandamiskoha

valikul on oluline kaevandada seal, kus eeldatav mõju keskkonnale on väiksem;

▪ Maardlate kasutusse võtmisel tuleb võimalusel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset

võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui

ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende ammendamise eesmärk on ka

maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu;

▪ Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb kavandada olemasolevate teede (sh

riigimaanteede) kandevõime tugevdamine;

▪ Kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb kaevandajal alad korrastada vastavalt kehtivatele

õiguslikele nõuetele ning kujundada looduslikuks haljasalaks, puhkealadeks, ekstreemspordi

harrastamise alaks (nt krossirada), veekoguks vm, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja

kasutusperspektiivi. Eesmärk on kaevandatud alad tuua maakasutusse tagasi niivõrd, kuivõrd see

osutub majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnakaitseliselt mõistlikuks;

8.13. Metsa majandamine ja raadamine

Metsa majandamisele seatud tingimused on seatud eesmärgiga, et need kaitsehaljastuse osas tagavad

müra-, saaste- ja visuaalse häiringu leevendamise funktsiooni ning rohevõrgustiku kasutustingimuste osas

säiliks ökoloogilise sidususe aspekt. Rohevõrgustikus asuvate metsade majandamisel tuleb säilitada

metsaelustiku toimimist toetavad tingimused ning vältida tegevusi, mis halvendavad rohevõrgustiku

sidusust ja toimimist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rohevõrgustiku koridoridele, kuna nende

põhifunktsioon on tagada tugialade ja elupaikade vaheline ühendus ning koridori kogu laiuses läbi

lõikavad lageraied võivad seda funktsiooni oluliselt kahjustada.

Tingimused metsa majandamiseks kaitsehaljastuse maal ning rohevõrgustiku aladel:

▪ Lageraied teostada üldjuhul maksimaalselt kuni 1 ha lankidena. Lageraie langi puistu vanus peab

vastama metsaseaduses ning metsa majandamise eeskirjas sätestatule.

▪ Eriti oluline on säilitada lageraiest puutumatuna metsariba elamute kaitse eesmärgil. Seega tuleb

säilitada vähemalt 50 m laiune kõrghaljastusega metsariba (v.a. hukkunud mets) taristu

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

80 |1 0 5

objektidelt või tootmisaladelt vms leviva müra, saaste ja visuaalse häiringu tõkkeks. Säilitatavad

vööndid peavad moodustama ühtse terviku;

▪ Vältida lageraieid, mis lõikavad koridori kogu laiuses läbi. Võimalusel tuleb säilitada vähemalt 100

m laiune raiumata metsariba või muu sidusust tagav puistuosa. Uut lageraiet raiesmikuga piirneval

metsaeraldisel ei kavandata enne, kui olemasolev raiesmik on uuenenud metsaseaduses

sätestatud tingimuste kohaselt.

▪ Vältida monokultuurpuistute kujundamist ja uute kuivendussüsteemide rajamist ning jätta metsa

majandamisel seemnepuid, elus ja surnud säilikpuid (elustikupuid).

▪ Kõrgendatud avaliku huviga aladel tingimused metsa majandamiseks vt 8.9. Kõrgendatud avaliku

huviga alad.

Tingimused raadamisele kaitsehaljastuse maal ning rohevõrgustiku aladel:

▪ Raadamine on lubatav üksnes juhul, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia

rohevõrgustikku vähem mõjutaval viisil ning on tagatud rohevõrgustiku sidususe ja

funktsionaalse toimimise säilimine.

▪ Erandina võib raadamist lubada:

- maardlate kasutuselevõtmiseks, kui see on kooskõlas üldplaneeringus ja maardlate

kasutamise tingimustes sätestatuga;

- riiklikult või kohaliku omavalitsuse seisukohalt oluliste lineaarrajatiste (nt teed,

raudteed, tehnovõrgud ja -rajatised, sillad) rajamiseks või rekonstrueerimiseks, kui

alternatiivsed lahendused puuduvad või alternatiiv oleks põhjendamatult suure

keskkonnamõjuga;

- hoonestuse kavandamisel juhul, kui see on kooskõlas rohevõrgustiku

kasutustingimustega ning ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist;

- olemasolevate taristuobjektide hooldamiseks, ohutuse tagamiseks ja

rekonstrueerimiseks vajalikus ulatuses.

- muudel juhtudel tuleb enne raadamise kavandamist hinnata tegevuse mõju

rohevõrgustiku sidususele, ökoloogilistele ühendustele ja tugialade toimimisele.

Vajaduse korral tuleb koostada asjakohane eksperdihinnang või uuring.

▪ Säilitada väärtuslik kõrghaljastus, metsaservad, alusmets, veekogude ja kraavide äärne

puittaimestik ning muud rohevõrgustiku toimimiseks olulised maastikuelemendid.

▪ UIlatus peab piirduma üksnes tegevuse elluviimiseks vältimatult vajaliku alaga ning vältida tuleb

rohevõrgustiku tugialade killustumist ja ökoloogiliste koridoride läbilõikamist.

▪ Ajutiselt kasutusest väljuvad alad tuleb pärast tegevuse lõppemist korrastada ning võimaluse

korral taastada loodusliku või poolloodusliku maakasutusega, arvestades rohevõrgustiku ja

kaitsehaljastuse eesmärke.

8.14. Radooniohtlikud alad

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks; gaas on lõhnatu,

maitsetu ja nähtamatu. Kõrge radooni kontsentratsioon sissehingatavas õhus suurendab vähki

haigestumise riski. Ohtlik on eelkõige siseruumide õhu radoonirohkus, kuna ruumides on õhuvahetus

aeglane. Radoon satub siseruumide õhku peamiselt pinnasest (aluskivimist).

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

81 |1 0 5

Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud pinnase radoonisisalduse kaardistamisest kuulub Rae

vald kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alade loetellu. Täpsema ülevaate radooniohuga

aladest annab Eesti pinnase radooniriski kaart

Tingimused radooniohtlike alade arendamiseks:

▪ Uute elamute, ühiskondlike hoonete ja soovitavalt ka äri- ning tootmishoonete rajamisel

radooniohtlikesse piirkondadesse tuleb ehituslike vahenditega tagada radooniohutus ruumide

siseõhus.

▪ Radooniuuringute teostamine ning hoonete projekteerimine vastavalt standardile EVS 840

Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

▪ Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda pinnase radoonisisalduse uuringu läbiviimist

detailplaneeringu koosseisus, kuni puudub kogu valda või piirkonda hõlmav täpsem uuring.

9. Transport ja liikuvus

Üldplaneering seab eesmärgiks kõikide liikumisviisidega liiklejatele ohutute liikumisvõimaluste tagamise,

mille aluseks on hästi toimiv transpordivõrgustik.

Taristu ehitamine ja kasutamine ning liiklemisega seonduv ei tohi põhjustada ohtu inimeste ega loomade

elule ja tervisele, varale ning keskkonnale. Üldplaneeringuga seatakse esmaseks prioriteediks jalakäijate,

jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine.

Säästev transport on arengusuund, mis eelistab inimeste ja kaupade liikumisel väiksema energiatarbe,

ressursikulu ja keskkonnamõjuga transpordiliike. Üldiselt peetakse väiksema keskkonnamõjuga

transpordiliikideks raudteetransporti ja veetransporti, samas kõige energiakulukamad transpordiliigid on

maanteetransport ja õhutransport. Säästva transpordi seisukohalt on olulisemad ühistransport ja

kõndimine, jalgrattasõit, kergliikurid jms. Lagedi üldplaneering lähtub säästvast transpordipoliitika

põhimõtetest, mis on seatud üleriigiliseks eesmärgiks 2021-2035 transpordi arengukavas (MKM, 2021).

Sellest lähtuvalt planeeritakse liiklust ja maakasutust viisil, mis vähendab sõltuvust isiklikust sõiduautost,

loob eeldused ühistranspordi, jalgrattaliikluse ja jalgsi liikumise osakaalu suurendamiseks ning toetab

kaubavedude korraldamist keskkonnahoidlikumal ja ruumiliselt tõhusamal viisil. Üldplaneeringuga

toetatakse hästi ühendatud ja toimiva elukeskkonna kujunemist, kus maakasutuse ja liiklusvõrgustiku

kavandamisel arvestatakse oluliste igapäevaste sihtkohtade kättesaadavusega ning luuakse eeldused

säästlike liikumisviiside kasutamiseks.

Lagedi alevik piirneb Tallinna linnaga ja arvestada tuleb, et enamus elanikud töötavad pealinnas ja

kasutavad sealseid teenuseid. Rae valla liikuvusuuringu tulemuste alusel on Rae valla liikumise

sihtkohtade poolest tööpäevadel suures ülekaalus Tallinn, kuhu läheb 2/3 Rae valla elanikest ja Lagedi

kandi puhul on see lausa 75%.

Lagedi alevik on hästi ligipääsetav ühetasandilise peale- ja mahasõiuga põhimaantee nr 11 Tallinna

ringteelt, kuid puuduvad head ja loogilised ühendused Tallinna linnaga. Tallinna ringteele on koostatud

põhiprojekt, kus Lagedile on projekteeritud otse ühendus 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja 11290

Tallinn-Lagedi tee vahele. Esimeses etapis Tallinna ringtee 2+2 realiseks ehitamise käigus suleti esialgsel

kujul Lagedi liiklussõlm ja säilitati vaid maha- ja pealesõit Lagedi-Aruküla-Peningi teele. Sellega lõigati

loogiline ühendus Lagedi aleviku ja Tallinna linna vahel ära. II etapina oli ette nähtud Lagedi-Aruküla-

Peningi tee riste üle 11 Tallinna ringtee piki Varivere teed ühendus kahetasandilise ristmikuga 11290

Tallinn-Lagedi teele (Suur-Sõjamäe tee). Teine võimalus paremaks aleviku ligipääsetavuse tagamise

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

82 |1 0 5

meede on uus ühendustee Tallinna-Aruküla-Peningi tee ja Lagedi-Jüri tee (Tööstuse tee) vahel koos

kahetasandilise ristega Tallinn-Tapa raudtee alt aleviku sees.

Praegu kasutusel olev lahendus tähendab kohalikele elanikele, samuti ühistranspordile ja

koolibussivõrgustikule igapäevaselt ~3km pikkust ringi. Sellise igapäevase lisaringi tegemine pikema aja

jooksul kogunevad sellest märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud kulud. See sisaldab nii ajalist kui rahalist

igapäevast lisakulu liikumisele, samuti CO₂ lisasaastet.

9.1. Transpordimaa alad

Maakasutuse juhtotstarve transpordimaa on määratud liiklust korraldaval ja teenindaval maal, näiteks

maantee, tänav või muu liikluseks kavandatud rajatise alune maa koos seda moodustavate sõidu- ja

kõnniteedega, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega, samuti lennu- ja rööbastransporti ja

selleks ettenähtud rajatisi teenindav maa. Lisaks on transpordimaa ette nähtud tehnovõrkude ja neid

teenindavate ehitiste ehituseks. Rööbastranspordi osas on trassikoridorid Rail Baltica raudteetrassi ja

Lagedi-Muuga uus 1520mm rööbastee kantud kaartidele, kuid selle täpne asukoht ja maavajadus

selgitatakse välja konkreetsete projektide käigus.

Transpordimaa on üldplaneeringus tähistatud halli tooniga ning tähisega L.

Transpordimaale hoonete ehitamisel ja arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramisel

lähtuda ptk 7. Maakasutus- ja ehitustingimused piirkondade lõikes ärimaa-alaleettenähtud tingimustest.

9.1.1. Teede alune maa

Üldplaneeringusse on kantud ning eraldi tähistatud olemasolevad riigimaanteed ning kohaliku tähtsusega

piirkonda teenindavad teed. Kvartalisisesed teed ja tänavad, olemasolevad põlluvaheteed on arvestatud

piirneva maakasutuse koosseisu. Kui olemasolevat looduses eksisteerivat teed ei ole kaardile kantud, ei

tähenda see, et see juurdepääs on plaanis sulgeda. Tagada tuleb kohalike teede sidusus. Transpordimaa

täpne ulatus määratakse detailplaneeringute koostamise käigus.

Lagedi kandis on peamine teedevõrk lahendatud olemasolevate riigimaanteede kaudu. Aleviku keskust,

rongijaama ja Tallinna linna ühendavad põhivõrguna kõrvalmaanteed, mida aleviku siseselt tuleb käsitleda

linnatänavana. Kui peaks toimuma nende teekoridoride omandivormi muutus või oluline

rekonstrueerimine aleviku siseselt, siis käsitleda neid kohalike jaotusmagistraalteedena

(ühendustänavana). Aleviku piires olevate maanteede olulisel rekonstrueerimisel lähtuda samuti

jaotusmagistraalteedele või peatänava rajamisele esitatud tingimustest.

Kõige olulisemad kohalikud tänavad – jaotusmagistraalteed (ühendustänavad) - on planeeritud reeglina

juba olemasolevate tänavate asukohta või selle sihis ning eesmärgiga ühendada piirkonna olulisi piirkondi

(lasteaiad, koolid) omavahel, samuti tagada kõige kiiremad ning otse pääsud riigimaanteedele.

Jaotusmagistraalteede ja aleviku siseste riigimaanteede ääres asub jalgratta- ja jalgteede põhivõrgustik,

seega peavad need tagama kõige otsema ja lühema teekonna pikkuse arvestades põhilisi liikumissuundi.

Peamised liikumissuunad ja -koridorid tuleb kujundada meeldiva ja ohutu keskkonnana, eelistama peaks

selles koridoris eelkõige jalgsi- ja jalgrattaga liiklemist või ühistransporti. Need on nn peatänavad, mille

puhul tuleb ette näha mitmerindeline linnahaljastus, ühistranspordipeatused, väikevormid ja

puhkekohad, ohutud teeületuskohad ning liiklust rahustavad meetmed.

Perspektiivsetele taristuobjektidele on kaardil määratud mõjuala koridorid ulatusega 60–300 m. Nendes

koridorides võib kavandatava taristu mõju ümbritsevale maakasutusele ja elukeskkonnale olla

märgatavam, mistõttu tuleb sellega arvestada edasisel maakasutuse planeerimisel. Juba välja kujunenud

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

83 |1 0 5

keskkonnas tuleb uue taristuga kaasnevate võimalike häiringute, näiteks müra, vibratsiooni, õhusaaste

või liikumisbarjääride vähendamiseks kavandada asjakohased leevendusmeetmed. Uute hoonete rajamist

mitte planeerida enne taristu objekti valmimist või teha seda koostöös taristu valdajaga. Riiklike

kõrvalmaanteede õgvendustele, ühendusteedele ja teistele perspektiivsetele teelõikudele on planeeritud

60m laiune mõjuala ulatus.

Joonis 12 Planeeritavate taristuobjektide mõjuala koridorid

Riigimaanteede kaitsevööndid on määratud olemasolevates mõõtudes 10-50 m lähtuvalt sõidutee

tasemest ja asukohast. Tegevusi riigimaanteede kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik.

Riigiteede kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada. Ehitiste kavandamisel kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest on võimalik kõrvale kalduda ainult Transpordiameti nõusolekul eeldusega, et

kavandatu ei ohusta riigimaanteed või selle korrakohast kasutamist. Vältida tuleb müra- ja saastetundlike

arenduste kavandamist riigitee kaitsevööndisse. Nõude eiramisel tuleb arvestada tekkiva müra jm

kahjuliku mõjuga ning tuleb tagada normidele vastavad leevendusmeetmed ning nende finantseerimine.

Maantee tehnoloogilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata

Transpordiamet.

Lisaks teedele ja tänavatele on üldplaneeringu kaardil tähistatud perspektiivsed ristmikud, risted ja

liiklussõlmed, mille vajadus ja asukohad on määratletud lähtuvalt pikaajalistest arengusuundadest ning

olemasolevatest projektidest. Üldplaneeringuga kavandatavate ristmike ja ristete tähistamiseks

kasutatud tingmärk hõlmab ligikaudu 300 m diameetriga maa-ala, mis on orienteeruvalt vajalik suurus

ristmiku või riste väljaehitamiseks. Liiklussõlmedele on planeeritud 80m diameetriga alad. Ristmike ja

ristete projekteerimisel tuleb arvestada ka jalg- ja jalgrattatee vajadustega. Ristmike ja ristete

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

84 |1 0 5

väljaehitamiseks vajaliku maa-ala suurus, sh transpordimaa täpne ulatus, täpsustatakse detailsemate

planeeringute koostamise ja projekteerimise käigus.

Üldplaneeringuga on määratud jalakäijate kahetasandilised risted Tallinna ringteele, Rail Baltic

rongitrassile ja Tallinn-Tapa raudteele.

Tingimused transpordimaa teede aluse maa planeerimisel:

1. Transpordimaa täpne ulatus, laius ja kasutamise otstarve täpsustub detailplaneeringute käigus.

2. Uute teede ja tänavate planeerimisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel lähtuda ptk 9.2

Sõiduteede klassifikatsioon esitatud tingimustest.

3. Detailplaneeringute käigus lahendatav liiklusskeem peab lähtuma olemasolevast teedevõrgust

ja arvestama naaberaladele juurdepääsu tagamisega. Tuleb jälgida, kas ülekäigurajad tagavad

ohutud teede ületamise võimalused ja kas kõigil liiklejatel on võimalik võrdselt mugavalt ja

ohutult liigelda. Arvestama peab universaaldisaini põhimõtetega. Oluline on tagada, et

kavandatavad liikumissuunad loovad tänavate olemasoleva struktuuriga loogilised ühendused

ning juurdepääs on tagatud nii jalakäijatele, ratturitele kui ka mootorsõidukitele.

Asjakohasusel arvestada liikluslahenduse mõju ka Tallinna linna sisenevatel teedel. Ruumi

kvaliteedi seisukohast on oluline hoiduda ruumi raiskamisest parklatele ning mõelda sellele,

kuidas arendada kaasaegset ühistranspordi ja jalgrattaliiklust. Tuleb silmas pidada, et

juurdepääsud krundile ja kavandatavale hoonestusele paiknevad ühissõiduki peatuse suhtes

loogiliselt.

4. Teemaa omandivorm määratletakse edasise arendusprotsessi käigus ning väljaehitamisega

tegeleb tee omanik, v.a. juhul kui on kokku lepitud teisiti. Võimaluse korral tagada maa avalik

kasutus. Tee peaks olema avalikult kasutatav, kui see täidab laiemat avalikku või kogukondlikku

liiklusfunktsiooni: ühendab avalikke teid, teenindab mitut kinnistut, on vajalik ühistranspordile,

pääsuks avalikule objektile või on planeeringus ette nähtud avaliku liikumisvõrgu osana. Tee

võib jääda eraomandisse, kui see teenindab peamiselt eraomaniku või piiratud kasutajate huve

ning avalik huvi on väike; sellisel juhul lahendatakse juurdepääs tavaliselt kokkuleppe,

servituudi või muu eraõigusliku lahendusega.

5. Suuremahuliste (vähemalt 20 elamisühikut) või oluliselt piirkonna liikuvust mõjutavate (nt

keskuseala) detailplaneeringute käigus on vajalik liikuvusuuringu koostamine.

6. Äri- ja tootmisalade transpordivood eraldada elamualadest erineva teedevõrguga. Raske liiklus

tuleb suunata müra- ja saastetundlikest aladest (nt elamu- ja pargialad) mööda neid läbimata.

7. Ühisvee- ja kanalisatsioonitrassid planeerida transpordimaale, kuid mitte sõidu- ega jalgratta-

ja jalgtee alla, haljasalale minimaalse laiusega 4 meetrit, äärmine torustik tee servast/kinnistu

piirist minimaalselt 1,5 meetri kaugusele. Kõikidele planeeritud ühisvee- ja

kanalisatsioonirajatistele planeerida kõvakattega juurdepääs.

8. Transpordimaale tuleb ette näha kõrg- ja madalhaljastust. Kohaliku tähtsusega piirkonda

läbivate teede äärde näha ette ühe- või kahepoolne puude allee.

9. Transpordimaa laiuse planeerimisel tuleb läbi mõelda lumelükkamise alad või piisava laiusega

teeperved.

10. Väravate avanemist transpordimaa poole ei ole lubatud planeerida. Mahasõitude laiused

planeerida 3,5…7 m laiustena, laius tuleneb planeeritava maa sihtotstarbest.

11. Uute teede projekteerimisel kavandada kaitsemeetmed kahjulike mõjude elamu- ja

puhkealadele kandumise vältimiseks.

12. Transpordimaale või sellega külgnevale alale tuleb ette näha kaitsehaljastust kui taristu eraldab

omavahel elamu- ja äri-/ tootmispiirkonda. Kaitsehaljastuse rajamise kulud tuleb arvestada

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

85 |1 0 5

teede rajamiskulude hulka, sh juhul kui kaitsehaljastus ei paikne liiklust korraldava ja

teenindava ehitise maal.

13. Riigimaanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada

Transpordiametiga.

14. Kõikide teede, sh jalgratta- ja jalgteede ristumised põhimaanteedega (Tallinna ringtee) ja

raudteetrassiga tuleb rajada ja rekonstrueerida eritasandilistena.

15. Riigimaanteede rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ühistranspordipeatuste

vajaduse ja ohutute teeületustega.

9.1.2. Rööbastranspordi alune maa

Rööbastranspordi alune maa on transpordimaa juhtotstarbega ala, millele on kantud joonobjektina

rööbastranspordi asukoht koridorina – Rail Baltica raudteetrass, Tallinna lähirong, Lagedi-Muuga 1520mm

rööbastee.

Nende planeeritavate rajatiste ehitamise ja valmimise aeg ei ole kindel ja seda maad võib senikaua

kasutada vastavalt olemasolevale sihtotstarbele, kuid mitte ehitades sellele alale püsivaid muu otstarbega

ehitisi.

Rail Baltica raudteetrass koos linna lähirongiga ja Lagedi-Muuga 1520mm uus rööbastee haru on

planeeritud mõjuala koridor 300m. Uuest taristu koridorist tulenev mõju sellel alal on tunduvalt suurem

ning seda tuleb arvesse võtta eelkõige tulevase maakasutuse planeerimisel ning juba väljaehitatud

keskkonnas uuest taristust tulenevate negatiivsete häiringute tõkestamiseks leevendusmeetmete

kasutuselevõtuks. Uute hoonete rajamist mitte planeerida enne taristu objekti valmimist või teha seda

koostöös taristu valdajaga.

Rail Baltica raudteetrass koos linna lähirongiga on planeeringu kaardil näidatud ligikaudu 300m

läbimõõduga mõjuala koridorina. Rail Baltica raudteetrassi asukoha valik arvestab Harju

Maakonnaplaneering 2030+ asukohavalikuga.

Rail Baltic trassile ja Lagedi-Muuga 1520mm uuele rööbasteele on planeeritud kahetasandiliste ristete

asukohad 300m läbimõõduga aladena. Rail Baltica trassil olevatele ristetele tuleb ette näha

kahetasandilised jalakäijate läbipääsud.

Tingimused transpordimaa rööbastranspordi aluse maa planeerimisel:

1. Rööbastranspordi planeerimisel on vajalik mürauuringute koostamine, millest lähtuvalt on

vajalik võtta kasutusele müra ja vibratsiooni vastased meetmed.

2. Detailplaneeringutega ja Rail Baltic projektiga kavandada tiheasustusalasid läbivatele

raudteelõikudele kaitsehaljastuse rajamine. Kaitsehaljastus tuleb üldjuhul rajada väljapoole

raudteemaad.

9.2. Sõiduteede klassifikatsioon

Üldplaneeringus on tähistatud ja klassifitseeritud planeeritavad ja olemasolevad riigimaanteed, kohaliku

tähtsusega piirkonda teenindavad ja kvartalisisesed teed, mis kõik on avaliku kasutusega teed.

Riigimaanteede põhi- ja kõrvalmaanteede võrgustik ja kohalik jaotusmagistraaltee on tiheasustusaladel

eelkõige magistraaltänavad ja linnalise keskkonna transpordivõrgu olulised osad. Need on ette nähtud

selleks, et ühendada kohalik piirkond teiste piirkondadega. Tervikliku ja sidusa magistraaltänavate

võrgustikuga tagatakse piirkondade vahelise liikluse püsimine magistraaltänavatel. Üldplaneeringuga

määratud riigimaanteede võrgustik koos kohalike jaotusmagistraalteedega võimaldab rakendada

meetmeid, mis väldivad läbiva liikluse sattumist piirkondade sisestele, madalama liigi tänavatele. Tagada

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

86 |1 0 5

tuleb transiitliikluse püsimine magistraaltänavatel ja hea sidusus Tallinna linna magistraaltänavatega, nt

Betooni tänava ja Suur-Sõjamäe tänavaga. Magistraaltänavad ei ole vaid läbisõitva liikluse

teenindamiseks, vaid teenindavad ka kohalikke piirkondi, tagavad kauba- ja prügiveo, hea juurdepääsu

päästeteenistusele, kiire ühistranspordi kättesaadavuse jne. Hea magistraaltänav on oluline tiheasustatud

keskkonna osa, mis peab tagama sujuva liikluse, ohutuse ja mugava ligipääsu erinevatele piirkondadele ja

kõigile kasutajatele – jalgsi, jalgratta, ühistranspordi ja sõiduautoga liikuja

9.2.1. Riigimaanteed

Põhimaantee – kõrge teenindustasemega ja suurt ühenduskiirust tagav riigimaantee. Uute

ühetasandiliste ristmike projekteerimine ei ole lubatud. Tallinna ringtee (nr 11).

Kõrvalmaanteed – keskne suure liiklusega riigimaantee.

Tabel 10. Üldplaneeringu alale jäävad riigimaanteed ja liiklussagedus 2025 aastal

Tee nr Tee nimetus Tee liik Liiklussagedus, sõidukit ööpäevas8

11 Tallinna ringtee Põhimaantee 20 000+

11290 Tallinn-Lagedi tee Kõrvalmaantee 6 000 – 9 999

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Kõrvalmaantee 3 000 – 5 999

11302 Lagedi-Kostivere tee Kõrvalmaantee 1 000 – 2 999

11112 Lagedi-Jüri tee Kõrvalmaantee 300 - 999

11111 Lagedi jaama tee Kõrvalmaantee 300 - 999

8 Liiklussagedus | Transpordiamet

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

87 |1 0 5

Planeeritavad kõrval- või tugimaanteed:

▪ Lagedi-Aruküla-Peningi tee pikendus ja ühendamine Tallinn-Lagedi teega.

▪ Tallinna ringtee ja Linnaaru tee ühendamine.

▪ Lagedi jaama tee, Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja Lagedi-Jüri tee ühendamine ning raudtee

kahetasandiline riste.

9.2.2. Lagedi aleviku peatänav

Lagedi alevikku läbib kõrvalmaantee 11300Lagedi-Aruküla-Peningi tee. Üldplaneeringuga planeeritakse

maantee aleviku lõigus peatänavana, st linnaliku ühendustänavana. Peatänav on aleviku keskne avaliku

ruumi telg, mis ühendab olulised avalikud funktsioonid, teenused, ühistranspordi sõlmpunktid ja

elamualad. Peatänav kavandatakse mitmeotstarbelise avaliku ruumina, mis teenindab liikumist, viibimist

ja kogukondlikku tegevust. Tänava äärt planeerides tuleb eelistada avalikke ja ärilisi funktsioone ning

teenindusasutusi. Peatänava tingimusi arvestades tuleb planeerida ka perspektiivne tänav ja ühendus

raudteejaamaga ja raudtee alt Tehase teega.

Tingimused tänava ruumi ümber planeerimiseks:

▪ Kavandada rahustatud liiklusega tänavana.

▪ Lai kõnnitee soovitavalt mõlemal pool. Jalakäijate liikumisruum peab olema katkematu kogu

peatänava ulatuses. Jalakäijate liiklus eralda muust liiklusest, kaasa arvatud jalgratastest ja

liikuritest.

▪ Planeerida eraldi jalgrattatee või jagatud rahustatud liiklusega ruum.

▪ Tänavahaljastus (puud, istutusalad), varjestamine ja kuumasaarte vähendamine.

▪ Parkimistaskud tänava ääres.

▪ Tänav peab sisaldama peatumis- ja viibimisalasid (pingid, väikeväljakud, taskupargid,

rattahoidlad).

▪ Aktiivsed hoonefassaadid (poed, teenused, avalikud funktsioonid) kõnnitee ääres, parklad

planeerida hoone taha või küljele. Olemasolevat väikeasulale omast eramajadega hoonestust on

lubatud ümber planeerida avatud fassaadidega multifunktionaalseteks hooneteks.

▪ Mugavalt ühendada bussipeatused kõnniteede ja sõidutee ületuskohtadega.

▪ Ristmikud tihedad ja ületused lihtsad.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

88 |1 0 5

Joonis 12 Lagedi aleviku peatänava visualiseering

9.2.3. Kohaliku tänavavõrgu klassifikatsioon

1. Kohaliku tähtsusega piirkonda teenindavad teed

Üldplaneeringuga kavandatud kohaliku tähtsusega kogu piirkonda teenindavad teed jagunevad kaheks ja

need on kantud üldplaneeringu kaardile. Perspektiivselt rajatavate piirkonda teenindavate teede

asukohad on osaliselt tähistatud indikatiivselt. See tähendab, et nende teede asukoht võib täpsustuda ka

detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus. Uute teede ja tänavate kavandamisel lähtuda

põhimõttest, et liiklusruum ei oleks kujundatud pikkade, katkematute ja suurt kiirust soodustavate

sirglõikudena. Tänavaruumi eesmärk ei ole üksnes liikluse läbilaskvus, vaid ohutu, mitmekesine ja

inimmõõtmeline keskkond, mis arvestab võrdselt jalakäijate, jalgratturite, ühistranspordi ning autoliikluse

vajadustega. Tänavate ruumiline kujundus peab aitama loomulikul viisil piirata sõidukiirusi, parandada

liiklusohutust ning suurendada asumi visuaalset kvaliteeti.

Uute tänavate planeerimisel tuleb vältida pikki sirgeid lõike, eriti elamualadel ja segafunktsiooniga

piirkondades. Vajadusel tuleb tänavaruum liigendada horisontaal- ja vertikaalkõverate, istutusalade,

haljastusribade, ohutussaarte, taskuplatside, tõstetud ristmike, sõiduraja optiliste kitsenduste,

parkimislahenduste või muude liiklust rahustavate elementidega. Tänava geomeetria peab suunama

liiklejat valima piirkonna iseloomule vastava kiiruse ka ilma ulatusliku liiklusmärkide kasutamiseta.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

89 |1 0 5

Uute avalikult kasutatavate kohalike teede asukohtade selgumisel kooskõlastatakse lahendused

maaomanikega. Teedevõrgu planeerimise aluseks kasutada Tänavaruumi giidi9.

Kohalik jaotusmagistraal (ühendustänav) – on kogu piirkonna sisest liikumist võimaldav magistraaltänav,

mis ühendab jaotustänavaid ja kvartalisiseseid teid kõrval- ja tugimaanteedega (riigimaanteedega). Uute

jaotusmagistraalteede projekteerimisel ja olemasolevate rekonstrueerimise käigus tuleb nende teede

äärde planeerida vähemalt 3,0 m laiune jalgratta- ja jalgtee koos kõrghaljastusega. Tänavale tuleb ette

näha ühistranspordi peatused ja ühendada need mugavalt ning ohutult jalgteedega. Jalgratta- ja jalgtee

käelisus sõidutee suhtes selgub projekteerimise käigus, kuid ette tuleb näha minimaalselt sõidutee

ületuskohti või katkestusi. Sõiduteede ristumised jalgratta- ja jalgteega lahendada jalgsi ning rattaga

liikujate eelisõigusega. Kasutada erinevaid teekattevahendeid. Jalgrattad, elektritõukerattad,

tasakaaluliikurid liiklevad jalgrattateel, mis tuleb eraldada tähistuse või muude ehituslike võtetega jalgsi

liiklejatest. Sõidutee ületuseks näha ette jalgsi ületuskohad ühistranspordi peatustes ja ristmike

asukohtades. Tehnovõrkude ruumivajaduse planeerimisel arvestada trassivaldajate tehniliste

tingimustega. Kiiruspiirang 50 km/h, tee ristlõige peab toetama kiiruspiirangust kinnipidamist. Näha ette

liiklust rahustavad meetmed.

Üldplaneeringu alal asuvad jaotusmagistraalteed: Pajupea tee, Kalmari tee, Varivere ja Linnaaru tee,

Lennuradari tee.

Kohalik jaotustänav – on piirkonna sisest liikumist võimaldav tänav, mis on üleminekuks kvartalisisestelt

teedelt magistraalteedele. Reeglina teenindavad siiski vaid vastava piirkonna sisest liikumist ja ei ole ette

nähtud transiitliikluseks. Tegemist on läbiva teega, mis teenindab elamuala, äri- ja tootmispiirkondi.

Uute kohalike jaotustänavate projekteerimisel ja olemasolevate rekonstrueerimise käigus tuleb nende

teede äärde planeerida 2,5 m laiune jalgratta- ja jalgtee võimalusel koos kõrghaljastuse või põõsasrindega.

Jalgtee käelisus sõidutee suhtes selgub projekteerimise käigus, kuid ette tuleb näha minimaalselt sõidutee

ületuskohti. Jalgtee võib asuda ka äärekiviga eraldatuna sõidutee ääres. Tehnovõrkude ruumivajaduse

planeerimisel arvestada trassivaldajate tehniliste tingimustega.

Kiiruspiirang 30…50 km/h, tee ristlõige peab toetama kiiruspiirangust kinnipidamist. Näha ette liiklust

rahustavad meetmed. Ruumi puudusel võivad jalgrattad ja liikurid jagada ruumi sõiduautodega, kuid

ainult juhul, kus kiirusepiirang planeeritakse maksimaalselt 30km/h.

2. Kvartalit teenindavad teed

Üldplaneeringuga kavandatud kvartalit teenindav tee on mingit kindlat piirkonda teenindav ja ei ole

kasutatav transiitliiklusele. Seda teed kasutavad reeglina vaid selle kvartali kasutajad. Kvartalit

teenindavad teed jagunevad kaheks ja need ei ole kantud üldplaneeringu kaardile vaid need on arvestatud

kõrvalasuva maakasutuse koosseisu. Täpne asukoht selgub detailplaneeringute ja projektide koostamise

käigus. Kiiruspiirang 20…30 km/h, tee ristlõige peab toetama kiiruspiirangust kinnipidamist. Näha ette

liiklust rahustavad meetmed. Jalgtee võib asuda sõiduteel või selle osal, kasutada vastavat märgistust

jalgtee osade eristamiseks. Jalgrattad ja liikurid jagavad ruumi sõiduautodega.

9 Tänavaruumi giid

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

90 |1 0 5

Kõrvaltänav (kodutänav) – kõrvaline, magistraalidest eemale jääv peamiselt väikeelamutega

hoonestatud elamuala sisene tänav, mis on ühenduses vaid kohaliku tähtsusega piirkonda teenindava

teega.

Kvartalisisene tänav (kodutänav) - kõrvaline, magistraalidest eemale jääv kuni 10 elamisühikut teenindav

elamuala sisene tänav, mis on ühenduses vaid kõrvaltänava või kohaliku tähtsusega piirkonda teenindava

teega. Lubatud kasutada tupiktee planeerimisel.

Teedevõrgu rekonstrueerimisel ja uute teede ning tänavate ning juurdepääsude rajamisel tuleb

arvestada:

▪ Jalakäijate- ja jalgrattasõbralike ning ohutute lahendustega.

▪ Näha ette alad kõrghaljastuse rajamiseks teemaale.

▪ Eraldada piisavalt ruumi ühistranspordi sujuvaks liikumiseks.

▪ Kõrval- ja tugimaanteedel ning kohalikel jaotusmagistraalteedel tuleb ette näha eraldatud

jalgrattateed, mis on ette nähtud ka elektriliikuritele.

▪ Konfliktikohtade lahendamisega erinevate liiklejate vahel.

▪ Näha ette ja mõelda läbi ruum lumeladustamiseks.

▪ Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni kinnistut

teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub

õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt.

▪ Lahendada lähestikku asuvate arendusalade juurdepääsud riigiteelt ühe ühise ristumiskohana,

so juurdepääsud koondada planeeringuala siseseks kogujateeks.

▪ Riiklikele põhimaanteedele ei ole lubatud rajada uusi samatasandilisi ristumiskohti. Liitumine

nende maanteedega toimub ainult üldplaneeringuga kavandatud sõlmede kaudu.

▪ Erineva funktsionaalsusega alade vahel on oluline eraldada transpordivood omavahel. Raskeliiklus

tuleb suunata müra- ja saastetundlikest aladest (nt elamu- ja pargialad) mööda neid läbimata.

9.3. Jalgratta- ja jalgteed

Üldplaneeringu kaardile on kantud olemasolevad ja perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed, mis on ette

nähtud kõigi riiklike kõrvalmaanteede äärde ning jaotusmagistraalteede äärde. Perspektiivsete jalgratta-

ja jalgteede tingmärk tähistab viimase olemasolu või vajadust, on indikatiivne ja ei tähista sõidutee äärset

poolsust. Jalgratta- ja jalgtee käelisus sõidutee suhtes selgub projekteerimise käigus, kuid ette tuleb näha

minimaalselt sõidutee ületuskohti või katkestusi.

Suure kasutuskoormusega ja olulise ühendusfunktsiooniga tänavaruumi puhul tuleb jalgratta- ja

jalgliikluse taristu üldjuhul rajada sõidutee mõlemale küljele.

Ülejäänud teede äärde planeerida jalgteed või jalgsi liikleja eraldusala ning jalgrattur ja teised liikurid

liiguvad sõidutee ruumis kui kiirus on piiratud kuni 30km/h. Sõiduteele võib markeerida jalgratturile

eraldatud ruumi. Ühesuunalistel tänavatel tagada jalgratta läbipääs mõlemas suunas.

Jalgratta- ja jalgteede täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastada lahendused maa omanikuga.

Oluline on tagada ohutud ületused sõiduteedest. Üldplaneeringu kaardile on kantud vajalikud

perspektiivsed jalakäijate kahetasandiliste ristete ja sildade asukohad.

Tingimused jalgratta- ja jalgteede planeerimiseks:

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

91 |1 0 5

▪ Perspektiivse jalgratta- ja jalgtee tingmärk on indikatiivne ja ei tähista sõidutee äärset poolsust.

Tee täpne lahendus selgub detailplaneeringu või teeprojekti käigus. Detailplaneeringute käigus

tuleb tagada jalakäijatele lühemad otseteed ja -ühendused.

▪ Jalgratta- ja jalgteed peavad arvestama erinevate elanike gruppide ning erivajadustega inimeste

liikumisvajadusi. Laiuse planeerimisel lähtuda ptk 9.2.3. Kohaliku tänavavõrgu klassifikatsioon.

Igal juhul on eraldiseisva jalgtee minimaalne laius sõidutee ääres 2,5m. Kõrval- ja tugimaantee

ning kohalike jaotusmagistraalteede ääres peab arvestama, et vajalik on jalgrattatee eraldada

jalgteest.

▪ Jalgratta- ja jalgteede ristumisel sõiduteega tuleb projekteerida jalgsi ning rattaga liikujate

eesõigusega. Oluline on tagada jalgsi ja rattaga liikleja ohutus.

▪ Näha ette ohutud kahetasandilised ületuskohad Tallinna ringteest ja Rail Balticust (jalakäijate

kahetasandiline riste).

▪ Kõrval- ja tugimaanteel ning jaotusmagistraalteel tuleb jalgratta- ja jalgtee eraldada sõiduteest

(kõrg)haljastatud alaga.

▪ Näha ette jalgrattaparklad vähemalt ametiasutuste, ärihoonete, koolide, kortermajade,

teenindusasutuste, vaba aja veetmise paikade, matkaradade juurde, rongijaamadesse ja

ühistranspordisõlmedesse. Viimaste puhul tuleb rajada turvalised ja kaetud võimalused ka

jalgratta pikaajalisemaks (kuni 24 h) hoiustamiseks näiteks jalgrattakappide näol.

Jalgrattaparkimine tuleb lahendada minimaalselt vastavalt kehtivale EVS 843 standardile.

Parkimine tuleb lahendada nii hoone töötajale kui ka külastajale. Rattaparklad peavad olema

rattakasutaja loomuliku liikumistee lähedal, nähtavad, hea juurdepääsuga ning nende kaugus

lõppsihtkohast peab olema vastavuses parkimise eesmärgi ja kestusega.

▪ Suure külastatavusega objektide planeerimisel koostada detailplaneeringus eraldi

liikuvuslahendus (sh ühistranspordi, auto ja jalgrattaga ning jalgsi liikumine).

▪ Jalgratta- ja jalgteede äärde näha ette puhkekohad, mis koosneb pingist, prügikastist ja

jalgrattahoidjast. Puhkekohad peavad olema valgustatud.

▪ Jalgratta- ja jalgteedel liiklejate orienteerumise lihtsustamiseks ning piirkonna

liikumisvõimaluste ja vaatamisväärsuste tutvustamiseks kavandada teede äärde infostendid

infoga Rae valla jalgratta- ja jalgteede asukohtade, avalike pargialade, nurgaparkidega,

vaatamisväärtustega, mälestistega ning pärandkultuuri objektidega.

9.4. Ühistransport ja liikuvus

Lagedi kandi üldplaneeringu lahendus toetub hea ühistranspordisüsteemi planeerimisele ning

väljaehitamisele. Säästev transport on arengusuund, mis eelistab inimeste ja kaubaveol väiksema

energiatarbe, ressursikulu ja keskkonnamõjuga transpordiliike. Üldiselt peetakse väiksema

keskkonnamõjuga transpordiliikideks raudteetransporti ja veetransporti. Kõige energiakulukamad

transpordiliigid on maanteetransport ja õhutransport, säästvuse seisukohalt on olulisemad ühistransport

ja kergliiklus (kõndimine, jalgrattasõit, kergliikurid jne). Liikluse, maakasutuse ja majanduse planeerimist

viisil, et vajadus isikliku auto ja kaubavedude järele oleks võimalikult väike, nimetatakse säästvaks

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

92 |1 0 5

transpordipoliitikaks. Seeläbi on soositud mitmekesine elukeskkond, kus on mugav ja kiire ühistransport,

turvaline ning tihe jalgratta- ja jalgteede võrgustik ning aktiivne autode ühiskasutus

(transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2021-2035_en.pdf (mkm.ee)).

Säästva transpordi planeerimine lähtub riiklikust arengusuunast ja üldisest keskkonna säästmise aspektist.

Säästva liikuvuse põhimõtete rakendamine on vajalik kogu piikonna arendamisel. Praktikas tähendab see,

et ühistranspordi atraktiivsust suureneb ja ühistranspordi kasutamine saab isikliku sõiduauto kasutusele

konkurentsivõimeliseks alternatiiviks. Eelistatud lahenduseks ja alternatiiviks autoliiklusele muutub see

siiski vaid siis, kui lahendus on kiire ja mugav. Liikumiskiirus näitab ühistranspordi teenuse kvaliteeti ja see

on kõige olulisem tegur ühissõiduki konkureerimisel autoga, sest oma valiku tegemisel peab inimene aega

väga tähtsaks teguriks. Hajaasustuses on ühistranspordi atraktiivsuse suurendamisel oluline roll peatuste

kvaliteedil ja ligipääsetavusel. Kiirete ühenduste tagamiseks ei ole võimalik kavandada peatusi sama

tihedalt kui linnalises keskkonnas, mistõttu tuleb olulisemad peatused kujundada multimodaalsete

liikuvuskeskustena. Need võimaldavad ühendada erinevaid liikumisviise, näiteks saabuda peatusesse

jalgsi, jalgratta või sõiduautoga ning jätkata teekonda ühistranspordiga.

Lagedi kandis on multimodaalse liikuvuskeskuse potensiaal Lagedi rongijaamas. Olemasoleva

liikuvuskeskuse kasutust ja laiendamise võimalust tõstaks oluliselt sõiduautodele ja mugavalt jalgratta- ja

jalgtee läbitavusega tunnel raudtee alt. See võimaldaks rajada läbivaid bussiliine, mis ühendaks Lagedi

raudteejaama teiste Lagedi kandi ja Rae valla piirkondade ja keskustega, samuti võimaldaks see paremini

rakendada Pargi ja Reisi parklate süsteemi ning väldiks teenuste dubleerimist mõlemal pool raudteed.

Tingimused liikuvuse planeerimiseks:

▪ Alates planeeringulahendusest, millega nähakse ette rohkem kui 20 elamisühikut või ala asub

olulises transpordisõlmes, tuleb kaaluda liikuvusuuringu koostamise vajadust.

▪ Tugi- ja kõrvalmaanteede ning magistraalteede rajamisel ja rekonstrueerimisel tuleb arvestada

perspektiivse ühistranspordi vajadustega ja kasutajamugavuse tõstmisega. Arvestada

planeerimisel, et bussipeatuste kavandamisel on soovituslik vahekaugus mitte enam kui 500m

teekond. Aleviku sees peaks see olema mitte enam kui 300m.

▪ Tagada ohutud teeületusvõimalused ja aleviku piires ülekäigurajad tiheda liiklusega teede ääres

paiknevate peatuste vahetus läheduses. Nii olemasolevad kui planeeritavad bussipeatused on

vaja ühendada loogilise ja mugava jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga.

▪ Bussipeatuste juurde lahendada ratta parkimise võimalus. Rongipeatuse piirkonda näha ette

valgustatud, mugavalt erineva liikumisvahendiga liigipääsetavad P&R parklad. Arvestada

liikuvuskeskuste täiendava arendamise võimalusega rongipeatusesse ja olulistesse

bussipeatustesse (nt. keskuse või kooli asukohas). Võimaldada nii nõudepeatuse, pargi ja reisi

ja rattaparklate täiendava rajamisega.

▪ Äri- ja tootmispiirkondi teenindavad liiklusvood tuleb suunata müra- ja saastetundlikest aladest

mööda neid läbimata.

▪ Pargi ja reisi parkla ja süsteemi väljatöötamise potentsiaal on Lagedi kooli peatuse piirkonnas

ja Lagedi rongijaamas.

▪ Soodustada Tallinna ringtee ühistranspordi ringliini ühendamist Lagedi alevikuga.

Tingimused liikuvusuuringu koostamiseks:

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

93 |1 0 5

▪ Kaardistada olulisemad funktsioonid planeeringualal ja selle mõjupiirkonnas (elukohad,

töökohad, haridusasutused, ühistranspordi peatused, äri- ja teenindusüksused jms) ning

määratleda nendest tulenevad peamised liikumisvood ja liiklusmahud.

▪ Analüüsida planeeringulahenduse mõju olemasolevale ja kavandatavale taristule.

Seejuures tuleb esitada ettepanekud planeeringulahenduse muutmiseks või

täpsustamiseks, et:

- säiliksid toimivad ühendused jalgsi, jalgrattaga ja mootorsõidukiga liikumiseks,

- eelistatult oleks tagatud ohutud ja sidusad liikumisvõimalused jalgsi ja rattaga

liikujatele (sh kvaliteetsed ülekäigurajad , jalgratta- ja jalgteede sidusus, ohutud

ülekäigukohad).

- planeeringuala sees oleks tagatud ohutud ja loogilised liikumisvõimalused kõigile

liiklejatele, lähtudes 8–80 printsiibist.

▪ Täpsustada vajalikud muudatused planeeringu elluviimiseks, sealhulgas:

- ohutute ja toimivate ristmike kavandamine,

- ühenduste tagamine olemasoleva ja kavandatava taristuga,

- vajadusel täiendavate liikluskorralduslike lahenduste või rajatiste kavandamine.

9.5. Parkimine

Lahendatakse detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele lähtuvalt EVS 843 Linnatänavad. Parkimise lahendamisel tuleb arvestada

jalgratturite vajadustega. Kui vald koostab kohalikku olukorda arvestava parkimise alusdokumendi, siis

lähtutakse parkimise planeerimisel sellest.

Tingimused parkimise planeerimiseks:

▪ Lahendatakse detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele

ning kehtivatele parkimisnormidele lähtuvalt EVS 843 Linnatänavad.

▪ Jalgrataste parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka EVS 843 Linnatänavad jalgrataste vähima

parkimisnormatiiviga ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga10, vt lisaks 9.3.Jalgratta- ja

jalgteed.

▪ Hea linnalise või keskmise linnalise teenindustasemega piirkondades 11 on võimalik

parkimiskohtade arvu vähendada liikuvusuuringu alusel. Korterelamute juurde tuleb ette näha

parkimiskohad elektriautode ja jalgrataste laadimiseks.

▪ Äri- ja elamumaa koos planeerimisel ühel krundil on võimalik kaaluda ristkasutusega parkimist.

▪ Vältida tuleb suurte lagedate avaparklate rajamist. Suured avaparklad tuleb liigendada

väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning

kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade

liigendamisel haljastusega arvestatakse, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt

lihtne.

▪ Parkimismajade või maa-aluste parklate rajamine on õigustatud tingimustes, kus esineb

ulatuslik parkimisvajadus ja/või ruumi parkimisvajaduse lahendamiseks on vähe ning

keskusealadel.

10 Direktiiv - EL - 2024/1275 - EN - EUR-Lex 11 Ühistranspordi kättesaadavus ja teenustasemed (arcgis.com)

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

94 |1 0 5

▪ Suuremad kui 15 kohalised parklad varustatakse muda-õlipüüduritega.

▪ Parkimine tuleb lahendada vastava hoone kinnistu piires. Avalikele teemaadele parkimist ette

nähtud ei ole va. põhjendatud juhtudel külalisparkimine või tänavaruumis liikluse

rahustamiseks. Reeglina nähakse parkimist tänavamaal ette keskusemaa aladel.

9.6. Raudteetransport

Üldplaneeringuga on planeeritud transpordimaa koridor Rail Baltic raudtee (1435 mm rööpme laiusega)

trassile ja uuele Lagedi-Muuga raudtee harule (1520mm rööpme laiusega). Raudtee kaitsevööndi ulatus

äärmisest rööpast on 30m. Selles alas tuleb tegevused kooskõlastada taristuvaldajaga.

Kõik ristumised sõidu-, jalgratta- ja jalgteega tuleb lahendada kahetasandilistena.

Perspektiivsetele taristuobjektidele on määratud kaardil mõjuala koridorid. Rail Baltic trassile on

planeeritud maakonnaplaneeringust tulenev 350m laiune nihutamisruum, mis planeeringus on nimetatud

mõjuala koridor ja kus on taristu koridorist tulenev mõju tunduvalt suurem ning seda tuleb arvesse võtta

eelkõige tulevase maakasutuse planeerimisel ning juba väljaehitatud keskkonnas uuest taristust

tulenevate negatiivsete häiringute tõkestamiseks leevendusmeetmete kasutuselevõtuks. Uute hoonete

rajamist mitte planeerida enne taristu objekti valmimist või teha seda koostöös taristu valdajaga. Täpne

taristu laius ja ruumivajadus selgub projekteerimise käigus. Uute müratundlike objektide kavandamisel

RB raudtee lähipiirkonnas peab arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate

meetmete kasutusele võtmise.

Raudteeülekäigukohtade planeerimisel (sh jalgratta- ja jalgteede rajamise käigus) tuleb need tehniliselt

lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse

väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses

piirdeaiaga. Keskusemaa alal võib piirata vaid raudteed, mitte kogu raudteemaad. Nõutav turvavarustus

ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub

möödapõike võimalus). Raudtee olemasolevaid ületuskihti ei tohi sulgeda, vaid need võib asendada

ohutumate ja paremat liikuvust tagavatega. Uute raudteeharude projekteerimisel peab olema tagatud

olemasolevatel elamualadel sihtväärtusele vastav müranorm.

Üldplaneeringuga on planeeritud aleviku kui terviku liikuvuse olulise parendamise seisukohast sõidutee

tunnel, mis ühendab omavahel Lagedi Jüri tee ja Jaama tee poolsed küljed. Tunneli asukoht on valitud

erinevaid riigimaanteid ühendavana Tööstuse tänava pikendusena. Tunneli rajamine on vajalik, et

parandada Lagedi aleviku sisemist ühenduvust ning vähendada raudteest tulenevat barjääriefekti, mis

jagab aleviku kaheks. Tunnel loob täiendava ja töökindla ühenduse aleviku eri osade vahel, parandades

elanike, ühistranspordi, ettevõtluse ja päästeteenistuste liikumisvõimalusi. Samuti aitab see hajutada

liikluskoormust, vähendada ümbersõitude vajadust ning lühendada liikumisaegu. Arvestades piirkonna

kavandatavat elanike ja ettevõtluse kasvu, on uus ühendus oluline kogu liiklusvõrgu läbilaskevõime,

ohutuse ja toimepidevuse tagamiseks. Tunnel parandaks Lagedi sidusust, tooks elu raudteejaamale

lähemale, võimaldaks bussiliine, mis ühendaks Lagedi kandi asustusüksusi Jüri alevikuga ja toetaks

liikuvuskeskuse rajamist Lagedi raudteejaama.

9.7. Lennutransport

Lagedi kant asub Lennart Meri Tallinna lennuvälja lennundusseaduse kohasel lähiümbruse

piirangupindade ja kaitsevööndi alal, mille ulatus on kantud üldplaneeringu taristu kaardile.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

95 |1 0 5

Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb arvestada piirangupindadest tulenevate kõrguspiirangutega

ning kaitsevööndis kohalduvate tegevuslike piirangutega, mis on sätestatud lennundusseaduses.

Üldplaneeringuga ei ole lubatud üle 20 m kõrguse hoonestuse rajamine.

Planeeringuala edasisel arendamisel tuleb arvestada lennuliiklusest tuleneva müraga ning vajaduse korral

hinnata selle mõju kavandatavale maakasutusele. Müratundlike hoonete ja alade kavandamisel tuleb

rakendada asjakohaseid müra leevendusmeetmeid ning lähtuda kehtivatest müra normtasemetest.

Vajaduse korral tuleb koostöös lennuvälja käitaja ja pädevate asutustega korraldada lennuliiklusest

tuleneva müra seire või monitoorimine, et hinnata müraolukorra muutusi ning vajadust täiendavate

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Lennuliiklusest mõjutatud aladel tuleb uute hoonete rajamisel ning olemasolevate müratundlike hoonete

rekonstrueerimisel tagada siseruumides kehtivate müra normtasemete täitmine. Selleks tuleb

projekteerimisel rakendada asjakohaseid müra leevendavaid lahendusi, sealhulgas vajaduse korral

suurema heliisolatsiooniga välispiirdeid, aknaid ja ventilatsioonilahendusi. Konkreetsete ehituslike

lahenduste valik määratakse ehitusprojekti koostamisel mürahinnangu tulemuste alusel.

10. Taristu

10.1. Elektrivarustus

Üldplaneeringu kaardile on kantud olemasolevad kõrgepingeliinide ja keskpingeliinide trassid.

Madalpinge liinide rajamine toimub vastavalt asustuse arengule, eelkõige tiheasustusaladel.

Tingimused elektrivõrgu planeerimiseks:

▪ Eelistatult paigaldatakse elektriliinid avaliku kasutusega maadele;

▪ Eraldi kinnistud vormistatakse võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks;

▪ Olemasolevate piirkonnaalajaamade ümberehitamisel detailplaneeringu nõuet ei rakendata;

▪ 0,4 kV elektriliinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele ehitusprojektide alusel

kokkuleppel võrgu valdajaga;

▪ Elektriliini rajamisel on soovitav kasutada olemasolevat trassikoridori. Liini asukoha

määratlemisel lähtuda elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest

võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid

keskkonnale. Liinitrassi valikul on määrava tähtsusega liini ehituse ja hilisema käidu ning

võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liin avaliku

kasutusega maale (nt transpordimaa). Tihedas ja kesktihedas varustuskindluse piirkonnas

ehitatakse uus 0,4-20 kV liin eelistatult maakaabelliinina. Haja varustuskindluse piirkonnas on

valdavalt õhuliini võrk ning see jääb alles ka tulevikus;

▪ Uue energiamahuka tootmisettevõtte asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude

optimeerimise eesmärgil eelistada olemasoleva piirkonna alajaama lähedust;

▪ Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud

majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

96 |1 0 5

10.2. Veevarustus ja kanalisatsioon

Ajakohane ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) info kajastub täpsemalt Rae valla

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kavas, üldplaneering kajastab

vaid vastava teema hetkeseisu. Üldplaneeringutega planeeritud elamute ning äri/tootmishoonete mahtu

ei ole võimalik olemasolevate joogivee, kanalisatsiooni ja sademevee süsteemidega teenindada.

Üldplaneeringu elluviimiseks tuleb koostada uus Rae valla ÜVK arengukava. Vajalikud ÜVK mahud on

võimalik tagada pärast uues ÜVK arengukavas planeeritud rajatiste valmimist. Kogu üldplaneeringu ala on

määratud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks. Kui piirkonnas ei ole trassid veel välja ehitatud, on

omavalitsusel õigus keelduda hoonetele ehitusloa andmisest.

Tingimused vee- ja kanalisatsioonivõrgu planeerimiseks:

▪ ÜVK planeerida/projekteerida avalikult kasutataval transpordimaal asuvale haljasalale. ÜVK

planeerimiseks/projekteerimiseks taotleda vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused.

▪ Vajalik on ÜVK arengukavas toodud investeeringute elluviimine.

▪ Tiheasustusalal määratud reoveekogumisaladel (olemasolevad ja perspektiivsed) tuleb tagada

ühiskanalisatsiooni ehitise väljaehitamine (sõltuvalt tiheasustusalade väljaehitamisest), et

säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja

tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus;

▪ ÜVK arengukava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul toimunud

planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade

määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb arvestada piirkonna

põhjavee kaitstust ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb ÜVK-ga teha ettepanek

alade ulatuse korrigeerimiseks;

▪ Hajaasustusalal on lubatud rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi kui

planeeritakse kuni kolme majapidamist. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse, sertifitseeritud ja

lekkekindlatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui

looduslikud tingimused seda võimaldavad. Reoveepuhasti kavandamisel on soovitav nõuda

ekspertarvamust keskkonnatingimuste osas, millega tuleb reoveepuhasti projekteerimisel ja

ehitamisel arvestada.

▪ Hajaasustuses on lubatud veevarustus lahendada puurkaevuga. Uute elamute rajamisel

olemasolevate hoonete kõrvale on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on

võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Uus puurkaev tuleb rajada vastavalt

nõuetele;

▪ Kaitsmata põhjaveega alal tuleb soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist;

▪ Joogiveeallikana kasutatav salvkaev peab olema nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud. Uusi

salvkaeve ei ole joogiveeallikana soovitatav rajada, kuna need on reostustundlikud;

▪ Igapäevaselt tuleb jälgida, et iga olemasolev ja tulevikus kavandatav keskkonnaohtlik objekt ei

kujutaks endast reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale, eriti pinnasele ja põhjaveele.

▪ Autopesulate rajamisel on kohustus taaskasutada vett. Pesuks tarbitavast veest 80 % peab

olema bioloogiliselt puhastatud pesuvesi ja kuni 20 % võib olla puhas joogivesi.

10.3. Sademevee lahendus

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

97 |1 0 5

Sademevee lahenduse aluseks on Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ärajuhtimise arendamise kava.

Olemasolevate sademeveesüsteemide põhiprobleemid:

▪ suuri sademevee koguseid vastuvõtvate eesvoolude puudumine;

▪ viimase aastakümne suure ehitustegevuse käigus on ära lõhutud maaparandussüsteemid;

▪ Tallinna linnast sademevee ärajuhtimine läbi Soodevahe peakraavi Pirita jõkke, võimalikud ohud

jõe keskkonnaseisundile ja kevadiste üleujutuste suurendamine Lagedi alevikus;

Olulisemad vooluveekogud ja eesvoolud Lagedi kandis:

▪ Soodevahe peakraav (suubub Pirita jõkke)

▪ Rae peakraav (suubub Pirita jõkke)

▪ Pirita jõgi (suubub Tallinna lahte)

Kõik nimetatud veekogud on üldplaneeringuga määratud sinivõrgustiku koosseisu.

Soodevahe peakraavi lähe asub Rae vallas, Soodevahe külas Rae rabas ning suubub Ülejõe külas Pirita

jõkke. Kuivenduskraavi pikkuseks on ca 5 km, valgala 9.7 km2. Kraav on olulise tähtsusega, kuna annab

Tallinna linna Suur-Sõjamäe tööstuspiirkonnale võimaluse juhtida sademevett lennujaama alt läbi mööda

Soodevahe kraavi Pirita jõkke.

K-Projekti on koostanud 2010 a töö „Suur-Sõjamäe eesvoolu põhiprojekt“ Töö nr 10345. Vastavalt

projektile on Soodevahe peakraavi juhitav sademevee arvutuslik vooluhulk 450 l/s ning vastavalt

perspektiivsele lahendusvariandile lisanduks vooluhulk ca 1000 l/s. AS Tallinna Lennujaam suunab samuti

oma territooriumilt sademe- ja pinnavee Soodevahe peakraavi. 2018. aastal on koostanud Kobras AS töö

nr 2018-110, mille raames hinnati Soodevahe kraavide läbilaskevõimet. Võttes arvesse lisanduvaid

vooluhulki nii Rae valla kui Tallinna linna poolt, on järeldatud, et Soodevahe peakraavi läbilaskevõimet on

vajalik suurendada. Soodevahe peakraavi valgala sademevee ärajuhtimise parandamiseks tuleb arvestada

kraavi süvendamisega lubjakivisse ning truupide madalamale viimisega. Samuti on soovituslik rajada

keskendeid, et ühtlustada intensiivsetest sademetest tingitud suuri vooluhulki.

Tingimused sademeveesüsteemi planeerimiseks:

▪ Sademeveesüsteemidega ärajuhitav sademevee vooluhulk (ka tippvooluhulk) peab olema

minimaalne ja lubatud on kinnistult juhtida ära sademevett maksimaalselt De 110 toruga.

Minimaalse äravoolu tagamine on oluline nii põhjavee kvaliteedi, kui üleujutuste tekke

vältimise seisukohast. Ärajuhitavad sademevee kogused sõltuvad suuresti planeeringust, teede

ja tänavate kalletest (määrab suuresti kokkuvoolu aja), pinnasest ja loomulikult sademete

intensiivsusest ja kestusest. Mida suurem on kõvapindade osakaal sademeveesüsteemi

valgalas, seda suuremad on ärajuhitavad sademevee kogused. Sademeveega ärakantavat

reostust tuleb piirata selle tekkekohas, vähendamaks keskkonnale tekitatavat kahju. Reostuse

minimeerimiseks tuleb kokku kogutud sademeveekanalisatsiooni juhitav reostunud

sademevesi enne torustikku juhtimist puhastada vähemalt õigusaktidega nõutud kvaliteedini.

Sademevee puhastamine vähendab suublatele ja eesvooludele ning teatud olukordades ka

põhjaveele mõjuvat reostuskoormust.

▪ Sademee juhtimisel pinnasesse peab see vastama reostusnäitajate piirväärtusele.

▪ Olemasolevaid sademevee kogumissüsteeme on vajalik jooksvalt vastavalt vajadusele

ajakohastada;

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

98 |1 0 5

▪ Detailplaneeringute käigus lahendada kinnistutel kastmisvee lahendus, soovitav on ette näha

sademevee kogumine kastmisveeks.

▪ Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vastavalt olukorrale,

ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale. Arvestada tuleb põhjavee suhteliselt

kõrge tasemega suurveeperioodidel ja liigniiskete aladega. Projekteerimise käigus tuleb iga

kinnistu sademeveesüsteem dimensioneerida õigete parameetritega, et ei toimuks sademevee

valgumist naaberkinnistutele;

▪ Detailplaneeringute koosseisus on vallal õigus nõuda maa-ala kuivendusprojekti ja

hüdrogeoloogilist uuringut.

▪ Detailplaneeringute koostamise käigus arvestada üldplaneeringu kaardile kantud sini-

rohekoridoride põhimõtteliste asukohtade, suundade ja veealadega. Suuremate

korterelamute aladel on kohustuslik planeerida alale sini-rohekoridoriga ala, mis võtab vastu

sademevee löökkoormust.

▪ Projekteerimisel on soovitav arvesse võtta kliimamuutustega kaasnevat prognoosi

valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimivus ja

vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral;

▪ Suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad

löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevete nõuetekohase kvaliteedi.

Võimalusel luua tingimused vee imbumiseks pinnasesse käsitletaval alal ja selle lähiümbruses;

▪ Lokaalselt, eriti asulates ja elamukruntidel, on soovitav kasutada säästlikke

sademeveesüsteeme, mis jäljendavad looduslikke ökosüsteeme. Nende põhiline eesmärk on

sademevesi kokku koguda ja aeglustada selle voolukiirust, võimaldades ühtlasi sademeveel

pinnasesse imenduda ja aurustuda, samal ajal vett puhastades;

▪ Soovitav on rajada sademevee korduvkasutuse süsteeme, näiteks katustelt kogutava

sademevee kasutamine kastmisveena.

10.4. Üleujutusalad

Üldplaneeringu kaardil on kajastatud KIV Kolm Grupp OÜ poolt 2010 kevadel koostatud geodeetiline

uurimus „Rae valla veed“, kus kaardistati kevadised üleujutatavad ja liigniisked alad.

Mitmetes piirkondades on põhjavee tase suurveeperioodidel suhteliselt kõrgel ja esineb liigniiskeid alasid

ning sellega tuleb sademevee ärajuhtimisel arvestada. Üleujutusalade kiht on informatiivne ja võetakse

aluseks detailplaneeringute koostamise käigus. Sademevee ärajuhtimise lahendused tuleb leida igal

konkreetsel juhul vastavalt olukorrale, ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale. Õigete

lahenduste rakendamisel on tagatud sademevee piisav ärajuhtimine ja üleujutuste vältimine. Need alad

on kohustuslik liita sini-rohekoridoridega koos löökkoormust vastu võtvate sademevee puhvertiikidega.

Kohalikul omavalitsusel on siiski õigus kaalutlusotsuse alusel keelduda liigniisketel või üleujutusohtlikel

aladel detailplaneeringu algatamisest või projekteerimistingimuste väljastamisest.

10.5. Tuletõrje veevarustus

Üldplaneeringus on tiheasustusalaltuletõrjeveevarustus lahendatud hüdrantide baasil, kuid osades

piirkondades on probleeme nõuetekohase tuletõrjevee tagamisega. Hajaasustuses on üldjuhul

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

99 |1 0 5

lahendatud tuletõrjevesi mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil. Täpsemalt on teemat kajastatud

Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kavas.

Kuna Rae vallas paikneb nii Pirita jõgi, Leivajõgi kui ka mitmed peakraavid, siis on võimalik piiramatu

veevõtmine sildadelt või jõe äärest, kuid enamasti ei ole tegemist väljaehitatud tuletõrjevee

võtukohtadega ja puudub ka tähistus. Veehoidlad on olemas suuremate talude juures, tööstusettevõtete

juures ja Rae rabas. Ühisveevärgi seisukohalt ei oma need olulist tähtsust, sest tiheasutusaladel on

tuletõrjeveevajadus kaetud hüdrantide abil ning tööstuspiirkondades on planeeritud tuletõrjeveevarustus

tagada mahutite abil või omaette tuletõrjevee võrgust.

▪ Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee

võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine.

Olemasolevate veevõtukohtade asukohti on võimalik vaadata maa-ameti kaardirakenduses;

▪ Veevõtukohad peavad olema tähistatud, võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu,

manööverdamist ja nende kasutamist. Vastavad lahendused tuleb koostada koostöös

Päästeametiga.

10.6. Maaparandussüsteemid

Maakasutuse ja ehitustegevuse kavandamisel maa-aladel, kus paiknevad maaparandussüsteemid, tuleb

lähtuda maaparandusseadusega määratletust. Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse

tähenduses on maa-ala, millel paikneb maa veerežiimi reguleeriv veejuhtmetest koosnev kuivendus- või

niisutusvõrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

10.7. Sidevarustus

Telefoni- ja andmeside areng toimub vastavalt erinevate teenust pakkuvate ettevõtete

arengusuundadele.

Rae vallas toimub pidev fiiberoptilise kaablivõrku laiendamine. Maakasutuse ja ehitustegevuse

kavandamisel tuleb muuhulgas järgida elektroonilise side seaduses sätestatut ning arvestada sellest

tulenevate maakasutuspiirangutega.

Tingimused sidevõrgu planeerimiseks:

▪ Sidemasti asukoha valikul arvestada nende sobivusega maastikupilti;

▪ Mastide planeerimisel riigimaantee äärde, peab nende kaugus olema vähemalt nende

kõrgusega võrdsel kaugusel riigitee servast;

▪ Üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu liinirajatis paigutada üldjuhul piki maanteed ja kohalikku

teed või tänavat, võimalusel olemasoleva taristu juurde.

10.8. Gaasivarustus

Lagedi kandi põhjaosa läbib C kategooria ja lääneala D kategooria gaasitrass. Lokaalsete gaasivõrkude

arendamine toimub vastavalt vajadusele ja võimalustele, eelkõige valla põhjaosas magistraaltrasside

piirkonnas.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

100 |1 0 5

10.9. Soojavarustus

Üldplaneeringu lahendus toetub Rae valla soojamajanduse arengukavale. Lagedi alevikus on kaugküttest

loobutud, kuid enamikus elamutes on küttesüsteemid säilinud ja kasutatakse lokaalseid soojusallikaid.

Põhimõtteliselt oleks Lagedil kaugkütte taastamine nii tehniliselt kui majandusliku otstarbekuse

seisukohalt kaalumist vääriv võimalus, kuid käesoleval ajal puudub selleks otsene huvi. Kuna olemasoleva

kortermajade piirkonda on plaanis tihendada ja laiendada oluliselt keskuse piirkonnana, peaks

soojusvarustuse kavandamisega kõne alla tulema ka kaugküttesüsteemi rajamine.

Kaugkütte lahendust tuleb eelistada kaugküttevõrgu ja piisava hoonestustiheduse ala olemasolul või

nende kavandamisel. Kaugküttepiirkonna ala võimalik maksimaalne ulatus on üldplaneeringu kaardile

kantud kollase punktiirjoonega. Väljapool kaugküttealasid lahendatakse soojavarustus üldjuhul lokaalsete

lahendustega. Kaugküttepiirkonnaks on maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks

soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning

keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Tingimused soojavarustuse planeerimiseks:

▪ Detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel tuleb taotleda tehnilised tingimused

võrguettevõtjalt kui tegemist on Rae vallas määratud kaugküttepiirkonnaga;

▪ Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning

keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,

päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid

nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi;

▪ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab,

et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Eesti on

kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka

alternatiivsete energiaallikate lahendusi.

▪ Maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel. Horisontaalse

maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad

kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala

juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi

planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt

käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele.

Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga

lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või

mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning

maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab

kasvuperioodi).

Tingimused maasoojussüsteemi rajamisele:

▪ asuma vähemalt 2m kinnistu piirist;

▪ asuma puu vertikaalprojektsioonist 2m;

▪ hoonest asuma vähemalt 1m kaugusel;

▪ mitte asuma hoone all;

▪ kõvakattega alade all peab olema tagatud tehniline lahendus küttesüsteemi kaitseks;

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

101 |1 0 5

▪ mitte asuma raskeveoste platside all.

▪ Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele fassaadile ja selle äärde

(või tuleb tagada selle varjestamine, fassaadiga tonaalsuselt sidumine vms), eraomandis olevale

kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrval krundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt

8 m kaugusele. Agregaadist leviv müra ei tohi ületada kinnistu piiril lubatud normatiivset

mürataset elamualal.

10.10. Jäätmemajandus

Rae valla liigiti kogutud jäätmete äraandmise kohad on planeeritud selliselt, et vallas asub üks jäätmejaam,

mis teenindab tervet valda ja see asub Jüri alevikus (rajatud 2019). Lisaks on planeeritud igasse kanti teha

jäätmepunktid, kus võetakse vastu vaid teatud jäätmeliike.

Jäätmemajanduse korraldamise aluseks on Rae valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri, mis täpsustavad

ka Rae valla üldisi eesmärke jäätmemajanduse valdkonnas. Omavalitsuse tasandil on raske mõjutada

tekkivate jäätmete koguseid, kuid saab suunata jäätmete sortimist ja keskkonnanõuetele vastavat

käitlemist. Põhieesmärk on maksimaalne jäätmete liigiti kogumine tekkekohas.

Vajadusel uue jäätmejaama või -punkti rajamine Lagedi kandis on võimalik tootmismaa juhtotstarbega

aladel, nt Lagedi rongijaamaga piirneval tootmisalal. Liigiti kogumise konteinerite asukohad ja nende

vajadus määratakse jäätmekavaga.

10.11. Taastuvenergia tootmiseks sobilikud alad

Oma majapidamise või ettevõtluse tarbeks võib päikesepaneele tiheasustusalade elupiirkondades elamu

maa-aladel ja keskuse maa-aladel paigaldada ainult hoonetele ja rajatistele. Hajaasustusalal ning äri- ja

tootmismaa-aladel võib paneele paigaldada hoonetele, rajatistele ja maapinnale.

Tingimused taastuvenergia taristule hoonetel ja avalikus ruumis:

▪ Elamualadel ja avalikus ruumis tuleb päikeseenergia taristu kavandada hoone või rajatise

arhitektuurse lahenduse lahutamatu osana. Lahendus peab tõstma või vähemalt säilitama

piirkonna arhitektuurse kvaliteedi ning sobituma hoone proportsioonide, materjalide,

värvilahenduse ja tänavaruumiga.

▪ Katustele paigaldatavad päikesepaneelid tuleb üldjuhul kavandada katuse pinnaga paralleelselt

ning võimalikult ühtse ja kompaktse väljana. Tänava poole avanevatel kaldkatustel tuleb vältida

juhuslikku või killustatud paigutust.

▪ Fassaadidele integreeritavad päikesepaneelid, sealhulgas rõdupiirded, varikatused ja muud

fassaadielemendid, on lubatud üksnes arhitektuurselt tervikliku lahenduse korral. Paneelid

peavad olema mõõtude, jaotuse, värvitooni ja pinnaviimistluse poolest kooskõlas kogu

fassaadikontseptsiooniga.

▪ Hinnata võimalikke häiringuid naaberkinnistutele, sealhulgas peegeldust, pimestamist, varjutust

ning tehnoseadmete müra. Vajaduse korral tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

102 |1 0 5

Tingimused taastuvenergia taristu püstitamiseks võrku müümise eesmärgil:

▪ Eelistada taastuvenergia tootmiseks sobilikke alasid. Lisaks on lubatud kasutada nende leidumisel

nt väheviljakatel põllumajandus- ja karjamaid, elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses

asuvaid lagedaid alasid, tootmishoonete katuseid jms.

▪ Eelistada juba inimtegevusest mõjutatud või madalama loodusväärtusega alasid, nagu endised

tootmisalad, väheväärtuslikud rohumaad, karjäärid, jäätmaad ning olemasolevate tehnorajatiste

ja taristu läheduses paiknevad alad.

▪ Vältida kõrge loodusväärtusega aladel, rohevõrgustiku aladel, väärtuslikel põllumajandusmaadel,

väärtuslikel maastikel ning muudel aladel, kus rajamine võib oluliselt kahjustada loodus-,

maastiku- või kultuuriväärtusi.

▪ Säilitada olemasolevad väärtuslikud maastikuelemendid (metsaservad, puuderibad, üksikpuud,

hekid, kiviaiad, kraavid ja veekogud) ning võimalusel integreerida need lahendusse.

▪ Tagada selle sobivus ümbritsevasse maastikku. Vajaduse korral tuleb kavandada haljastus või

muud leevendusmeetmed visuaalse mõju vähendamiseks.

▪ Eelistada olemasolevate elektrivõrkude ja alajaamade lähedust, et vähendada uute tehnorajatiste

rajamise vajadust ning maakasutuse killustumist.

▪ Säilitada või võimaluse korral suurendada ala elurikkust. Selleks tuleb vältida kogu ala katmist

killustiku või muu vett mitteläbilaskva kattega ning eelistada loodusliku või liigirikka rohumaa

kujundamist paneelide all ja vahel.

▪ Piirdeaed peab võimaluse korral võimaldama väikeloomade liikumist või tuleb kavandada muud

sobivad lahendused loomade liikumisvõimaluste säilitamiseks.

▪ Kasutusaja lõppemisel tuleb rajatised eemaldada ning ala korrastada või taastada edasiseks

maakasutuseks.

▪ Hinnata võimalikku mõju elamualadele, puhkealadele, väärtuslikele vaadetele, kultuuripärandile

ning vajaduse korral rakendada mõju leevendavaid meetmeid. Elamualadel ja avalikus ruumis

peab taristu tõstma piirkonna arhitektuurset väärtust.

11. Üldplaneeringu elluviimine

Üldplaneeringu elluviimine toimub selle alusel koostatavate arengudokumentide ning projektide kaudu.

Üldplaneeringu kehtestamine ei kohusta maaomanikku, vaid annab ülevaate võimalustest ja suundadest,

mida saab rakendada senise maakasutuse muutmise soovi korral. Üldplaneeringuga kehtestatu muutmine

on võimalik vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale, st üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu kaudu. Üldplaneeringu lahenduse muutmiseks loetakse üldplaneeringuga kavandatud

maa-ala juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Muudel juhtudel kaalutleb kohalik omavalitsus igal üksikjuhul

eraldi, kas tegemist on üldplaneeringu muutmisega.

Üldplaneeringu elluviimise täpne kirjeldus lahendatakse üldplaneeringu järgmises etapis.

12. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ettepanekud leevendavateks

meetmeteks

Täiendatakse peale Keskkonnamõjus strateegilise hindamise heaks kiitmist.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

103 |1 0 5

13. Kasutatavad mõisted

Abihoone e kõrvalhoone - hoone, mis täidab põhihoone abifunktsioone (garaaž, kuur, eraldiseisev saun

jms);

Allee - kahel või ühel pool teed korrapäraste vahedega ühes või mitmes reas istutatud puud või põõsad.

Autonoomne ühistransport – ühistranspordisüsteem, mis toimib iseseisval rajal või rööbastel.

Sõiduautodel puudub rajale juurdepääs.

BRT – Bus Rapid Transit – Kiire bussitransport – bussitranspordil põhinev kiire ühistranspordisüsteem,

mis toimib eraldi autonoomsel rajal. BRT kasutab ära bussisüsteemi lihtsust, pakkudes samas suuremat

läbilaskevõimet, kiirust ja paindlikkust.

Elamisühik – on üks eluase või eluruum (üksikelamu või kaksikelamu, ridaelamu ja korterelamu eluruum).

Ehitusalune pind - horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt välimiste mõõtude järgi. Selle hulka

kuuluvad kaetud väljaulatuvad osad, kuid arvesse ei võeta osi, mis ei ulatu maapinnast välja, katmata

välistreppe ja terrasse, keldrite valgusšahte jne. Ehitusalune pind on võrdne ehitisealuse pinna

definitsiooniga.

Kontaktvöönd – vahetult külgnevad maa-alad. Kontaktvööndi ulatuse otsustab kohalik omavalitsus igal

üksikjuhul eraldi lähtuvalt konkreetsest olukorrast, üldjuhul on selle ulatuseks 200 m olemasoleva või

kavandatava ala/hoonestuse piirist. Põhjendatud juhtudel või kitsas linnalises ruumis väiksem.

Haljasalade planeerimisel arvestada 300 m kontaktvööndi ulatusega ja bussipeatuste planeerimisel 500

m kaugusega.

Krunt - detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus ehk määratletud on nii krundi

kasutamise sihtotstarve, lubatud hoonete arv, suurim ehitisealune pindala ja hoonete maksimaalne

kõrgus.

Liikuvuskeskus – Liikuvuskeskus on koht või süsteem, mis ühendab erinevad liikumis- ja transpordiviisid

ühtseks tervikuks, et inimestel oleks mugavam liikuda ühest kohast teise. Näiteks võib liikuvuskeskus

koondada: bussid, trammid või rongid, jalgrattateed ja rattahoiu, parkla autodele, elektritõukerataste või

rendirataste teenused, jalakäijate ühendused ja ootealad, igapäevateenused (nt postipaki automaadid

vms). Eesmärk on muuta liikumine sujuvaks, kiireks ja keskkonnasõbralikumaks, võimaldades inimestel

hõlpsasti ühelt transpordiviisilt teisele ümber istuda. Linnaplaneerimises kasutatakse mõistet

„liikuvuskeskus” sageli piirkonna kohta, kus eri transpordilahendused on hästi ühendatud ja

kasutajasõbralikud.

Hajaasustusala – tiheasustusalast välja jääv ala. Hajaasustusalal kehtib ehitustegevusele hajaasustuse

põhimõte, vt ptk 5.2.1 Elamumaa alad hajaasustuses.

Haljasala - teadlikult kujundatud maastik, maastikuosa või hoonetevaheline välisruum, mida

iseloomustab ümberkujundatud reljeef ja taimestik ning funktsionaalsed rajatised. Haljasala suhet krundi

pinda arvestatakse haljasala %-na. Katuse- ja konteinerhaljastus ei kuulu reeglina haljasala % hulka.

Haljastus – looduslik või inimtekkeline taimkate, mis koosneb puit- ja/või rohttaimestikust. Haljastuse alla

ei kuulu kivimuru, tehismuru jms

Hoonegrupp - Hoonetest moodustuv tihedam grupp, kuhu kuuluvad iga majapidamise põhihoone (elamu)

ja abihooned.

Hoone(te)alune pind – vt. Ehitusalune pind

Kaksikelamu e kahepereelamu – kahe korteriga elamu.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

104 |1 0 5

Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoht ehk jäätmejaam – tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete ning probleemtoodete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. Kompaktse asustusega ala - Kompaktse asustusega aladena mõistetakse kompaktse hoonestusega,

tänavate ja/või ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosasid; hoonete grupp, mis koosneb enam kui

viiest nimetatud hoonest või majapidamisest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m.

Korterelamu - kolme või enama korteriga, ühis(t)e sissepääsu(de)ga ja trepikojaga/trepikodadega elamu.

Korter- ja ridaelamu koormusindeks (KKI) - on korter- või ridaelamu krundipinna suhe elamisühikute

arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind ühe elamisühiku kohta.

Koormusindeks elamumaal (KKI) = (krundi pind m²) / (suurim elamisühikute arv). Koormusindeksit

arvutatakse elamumaa sihtotstarbelise krundi või krundi osa kohta, va. keskusemaal, kui äripind

lahendatakse läbivalt hoone esimes(t)e korrus(t)e mahus võib elamumaa koormusindeksit arvutada kogu

krundi pinna kohta olenemata planeeritava krundi liitsihtotstarbe suhtest.

Krundi minimaalne suurus - väikseima lubatud pindalaga maatükk, mida võib katastritoiminguga või

detailplaneeringu alusel moodustada hoonestamise eesmärgil.

Krundi haljastuse protsent – suhtarv, mis näitab loodusliku või inimtekkelise taimkatte osakaalu krundi

kogupinnast. Haljastuse alla ei kuulu kivimuru, tehismuru jms.

Krundi kõrghaljastuse protsent - suhtarv, mis näitab täiskasvanud puude võrade projektsioonide pindala

osakaalu krundi kogupindalast.

Krundi täisehituse protsent - suhtarv, mis näitab krundil asuvate kõigi hoonete hoonealuse pinna summa

suhet krundi pindalasse.

Kõrghaljastus - haljastus, mille moodustavad leht- ja/või okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad.

Liikuvuskeskus - koht või piirkond, kus erinevad liikumis- ja transpordiviisid on hästi ühendatud

kasutajasõbralikuks tervikuks, et inimestel oleks mugavam liikuda ühest kohast teise. Näiteks võib

liikuvuskeskus koondada: bussid, rongid, jalgrattateed ja rattahoiu, parkla autodele, elektritõukerataste

või rendirataste teenused, jalakäijate ühendused ja ootealad, igapäevateenused (nt postipaki

automaadid). Liikuvuskeskused jagunevad erinevateks tüüpideks – suurteks, keskmisteks, väikesteks ja

äärelinna liikuvuskeskuseks.

Leibkond – koosneb inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis (korteris või eramus). See tähendab, et

iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond.

Puu on kõrghaljastuse element, mille rinnasdiameeter on üle 8 cm.

Madalhaljastus - haljastus, mille moodustavad rohttaimed, poolpõõsad ning madalad ja keskmise

kõrgusega (kuni 2,5 m) põõsad.

Miljööväärtusega ala - üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse otsusega määratav ala, mille

maakasutus, struktuur, haljastus ja/või hoonestus on omased kindlale ajastule või arhitektuursele stiilile.

Mõjuala koridor – Uuest taristu koridorist tulenev mõju sellel alal on tunduvalt suurem ning seda tuleb

arvesse võtta eelkõige tulevase maakasutuse planeerimisel ning juba väljaehitatud keskkonnas uuest

taristust tulenevate negatiivsete häiringute tõkestamiseks leevendusmeetmete kasutuselevõtuks. Uute

hoonete rajamist mitte planeerida enne taristu objekti valmimist või teha seda koostöös taristu

perspektiivse valdajaga.

Nurgapark – väikesed pargi- ja mänguväljakute alad väikeelamute piirkonnas, mis on pigem

kontaktvööndi ulatuses kasutuseks.

Paariselamu – vt. kahepereelamu.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering 2026 EELNÕU

105 |1 0 5

Pargi ja Reisi (P&R) (inglise k.= Park &Ride) - süsteem, mis annab võimaluse vähendada autokasutust,

eelkõige sõidul kesklinna. Süsteemi kohaselt kasutatakse sõiduautot sõiduks kodunt kuni ühistranspordi

terminali või peatuseni, edasi kesklinna toimub liikumine aga ühissõidukiga.

Piirnev ala – kõrvalolev maaüksus või ligikaudu kuni 100 m ulatuses olev ala.

Põhihoone - hoone, mille peamine kasutusotstarve on määratud antud krundi kasutamise sihtotstarbega

(kehtestatud detailplaneeringu alusel) või maa-ala juhtotstarbega (kehtestatud üldplaneeringu alusel).

Puhverala - üleminekuala erineva maakasutusega alade vahel.

Ridaelamu - ridaelamu moodustavad kolm või enam eluaset (boksi), mis on kinnisel hoonestusviisil

üksteise külge ehitatud selliselt, et igal boksil on oma katus ning kõikidele eluasemetele on tagatud

sissepääs õuest maapinnalt, esimese korrusega ühelt tasandilt. Ridaelamu eluasemed on omavahel

ühendatud, näiteks tulemüüri, autogaraaži, autovarjualuse või katusega. Ridaelamu eluasemed ei tohi

paikneda üksteise peal.

Sini-rohekoridor - kraavidest, süvenditest, veesilmadest (sini) ning kõrg- ja madalhaljastusest (rohe)

koosnev lineaarne ala, mis on olemuselt multifunktsionaalne, pakkudes rekreatiivset väärtust koos

sademevee ärajuhtimise süsteemiga.

Väärtuslikud niidud – väärtuslikud niidualad on määratud vastavalt Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud maavanema

11.03.2003 korraldusega nr 356-k). Niidud on väärtuslikud eeskätt oma poolloodusliku kujunemise käigus

tekkinud mitmekesise taimestiku ning maastikukujunduse aspekti tõttu. Niitude säilitamiseks on vajalik

nende hooldamine (niitmine, karjatamine).

Üksikelamu – ehk eramu, väikeelamu, pereelamu, individuaalelamu, ühepereelamu vms on ühel krundil

paiknev ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. Siia kuuluvad ka

taluelamud (sh rehielamud) ja endised suvilad, mis on kohandatud aastaringseks elamiseks.

Üldkasutatav e avalik ehitis – hoone või rajatis, kus osutatakse avalikke, kogu elanikkonnale mõeldud

teenuseid; rajatis, mis tagab ligipääsu üldkasutatavale hoonele. Üldkasutatavateks rajatisteks on ka

tänavad, väljakud (sh mänguväljakud) ja haljasalad.

Ürglooduse objektid - on geoloogiline objekt, millel on püsiv teaduslik ja kultuuriajalooline väärtus[1].

Eestis on ürglooduse objektid kokku võetud "Eesti ürglooduse raamatus".

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering

Maakasutus- ja ehitustingimused M 1:10 000

C

C

Ev

Ev

Ev

Er

Er

E

AA

AA

Hk

Hk

Hk

Hr

AA

B

T

H

H

T

Eõ Hr

Hr

Bt

Bt

Eõ

L

Eõ

Hr

MP

MP

Hr

Hk

V

MP

T

T

L

T

Ev

Eõ

Eõ

Hr

H

Hk

Ev

Ev

C

Ev

Ev

Ev

Ev

Er

E

AA

AA

H

E

Hr

Ev

Bt

Ev

T

T

Bt

E

Hr

Eõ

Eõ

Ev

E

Eõ

Eõ

MP

Eõ

MP

MP

T

T

H

H

Hr

V

Ev

Eõ

Hr

B

Ev

Ev

C

Ev

Ev

Ev

Ev

Ek

E

AA

AA

Hk

Hk

Hk

Hk

B

T

Hr

E

H

Eõ

T

E

Eõ

Hk

Eõ

Eõ

MP

Eõ

Hr

MP

Hr

AA

H

V

MP

T

T

Ev Ev

H

L

MP

Ev

Ev

R

C

Ev

Ev

Ev

Ev

Er

Er

AA

Er

C

Hr

Hk

B

H

Hr

T

Hr

Ek

Eõ Ev

Eõ

T

Hr

Th

Eõ

Eõ

MP

MP

Hk

C

L

H

V

V

T

L

Ev

B

Ev

MP

P1 Lagedi aleviku keskuse piirkond

P7 Soodevahe, Koplimetsa ja Ülejõe

küla tootmisalad

P5 Kadaka küla kompaktne külakeskus

P6 Tuulevälja küla kompaktne

külakeskus

P3 Koplimetsa küla kompaktne

külakeskus

P2 Lagedi aleviku ja külgnevate

külade tiheasustus

P4 Ülejõe küla kompaktne külakeskus

P6 Tuulevälja küla kompaktne

külakeskus

LEGEND

Planeeringuala

Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala

Asustusüksuse lahkmejoone muutmine

Tiheasustusala

Piirkonnad

Maakasutuse juhtotstarve

põllumajanduslik ja looduslik rohumaa ala (MP)

elamumaa ala hajaasustuses (Eõ)

kompaktsete külakeskuste elamumaa-ala (E)

väikeelamu maa-ala (Ev)

ridaelamu maa-ala (Er)

korterelamu maa-ala (Ek)

keskusemaa ala (C)

ärimaa ala (B)

teenindusettevõtete maa-ala (Bt)

tootmistegevuse maa-ala hajaasustuses (Th)

tootmismaa ala (T)

ühiskondliku hoone maa-ala (AA)

riigikaitsemaa ala (RR)

kõrge rekreatiivse väärtusega haljasala maa-ala (H)

kaitsehaljastuse maa-ala (Hk)

haljasmaa-ala - rohekoridorid (Hr)

transpordimaa ala (L)

veeala (V)

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering

Taristu M 1:10 000

Rae kraav

Saha

p eakraav

Lustimekraav

Saha peakraav

Saha

peakraav

Leivaj gi

Saha

peakraav

Saha

peakraav

Sa ha

pe ak

ra av

Saha peakraav

Sa ha

pe ak

ra av

Leivaj gi

Saha peakraav

Saha peakraav

Saha peakraav

Leivaj gi

Kirikuaru kraav

Rae kr

aa v

Viljavahi kraav

Kasemetsa

kraav

Ko pl

i kr

aa v

Sa ha

pe ak

ra av

Pillue re kraav Soodevahe peakraav

LEGEND

Keskusalaolol_ExportFeatures1

Planeeringuala

Tiheasustusala

Ühistranspordi peatus

bussipeatus

rongipeatus

pargi ja reisi parkla

Riste või ristmik

eritasandiline perspektiivne riste

olemasolev eritasandiline riste

eritasandiline perspektiivne ristmik

eritasandiline olemasolev ristmik

Jalakäijate sillad

jalakäijate kahetasandiline riste

eritasandiline perspektiivne raudtee riste

raudtee riste

kohalik liiklussõlm

Tee

jaotusmagistraal

kohalik jaotustänav

perspektiivne kõrval- või tugimaantee

eemaldatav kohalik tee

oluliselt muudetav riigitee

Jalgratta- ja jalgtee

Perspektiivne põhiraudtee või Rail Baltic trassikoridor

Põhimaantee

Kõrvalmaantee

Transpordi mõjuala koridor

riigimaantee kaitsevöönd

mõjuala koridor

raudtee kaitsevöönd

lennujaama piirangupinnad

Kaugküttepiirkonna ala

Alajaamad ja jaotusseadmed

Gaasitrass

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin)

Taastuvenergia tootmiseks sobilikud alad

Sinirohekoridor või matkarada

Kaitsehaljastuse koridor

Vooluvesi

Rohevõrgustiku konfliktala

Maaparandusala

Sanitaarkaitseala

Maardla ja kaevandus

Väärtuslik märgala

Üleujutusala või kõrgvee piir