1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Tõrise kruusamaardla

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 499

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 600 tuh m³

Liiv, täitepinnas Ehitus, teede ehitus 600 tuh m³

Kruus, ehituskruus

Ehitus, teede ehitus 600 tuh m³

Kruus, täitepinnas Ehitus, teede ehitus 600 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi VALICECAR OÜ

Registrikood / Isikukood 11102086

Taotluse koostaja kontaktisik Vallo Kappak

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ

Registrikood / Isikukood 14346587

Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 5

Käitise tegevuse algusaeg 30.11.2026

Uuringuruumi andmed

Nimetus Tõrise III

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 19.10

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0714 Saaremaa vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 6

Puuraukude arv 45

Uuringukaeveõõnte arv 45

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: TORISE_III_GULT_SELETUSKIRI_2026.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GR_1_TORISE_III_GULT_PLAAN_2026.asice

Muud lisad Lisa 3: TEENINDUSALA.zip

Lisa 4: Lisa_1_TORISE_III_MAAPARANDUS_KOOSKOLASTUS.asice

VALICECAR OÜ

TÕRISE III UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU

LOA TAOTLUS

Tõrise kruusamaardla, Saaremaa vald, Saare maakond

2026

GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest VALICECAR OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected] Tõrise III uuringuruumis (pindala 19,10 ha), mis jääb Tõrise II kruusakarjääri mäeeraldisest (graafiline lisa 1) ida, lõuna ja lääne suunas. Tõrise II kruusakarjääris, mis piirneb Tõrise III uuringualaga, on põhjaveetasemest madalamale jääva liiva lamam 23,61 m absoluutses kõrgusest kuni 25,49 m absoluutse kõrguseni. Tõrise II kruusakarjääris kaevandatakse ehitusliiva, ehituskruusa ja täiteliiva. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel varasemate kaevandite järgi ulatub 2,4 meetrist kuni 4,2 meetrini (graafiline lisa 1). Tõrise II karjääris oli kaevandamisloa L.MK/328805 saamisel veetasemeks 27,15 m absoluutne kõrgus (Euroopa (EH2000) kõrgussüsteemis). Seisuga 06.10.2019. a oli markšeiderimõõdistuse ajal Tõrise II kruusakarjääri piires olevates neljas veekogus veetase 27,19–27,34 m absoluutsel kõrgusel. Seisuga 26.08.2025. a oli markšeiderimõõdistuse ajal Tõrise II kruusakarjääri piires olevates neljas veekogus veetase 27,00–27,11 m absoluutsel kõrgusel. Tõrise III uuringuruumis soovitakse uurida, et kas Tõrise II kruusakarjääri ümbruses on liiva-kruusa varu, mida hilisemalt kasutusele võtta. Tõrise III uuringuruumis liivalasund eeldatavalt jätkub. Kaevandatud ala hilisemaks korrektseks korrastamiseks on eeldused piisava sügavusega veekogu tekkeks ja kaevandatud alale jääva liiva- kruusa (maavara) maksimaalseks kadudeta kasutamiseks. Senise Tõrise II kruusakarjääri materjali (kruusasegust liiva) on edukalt kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi piirkonna tsiviil- ja teede ehituses. Tõrise III uuringuruumi teenindusala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Järise külas riigile kuuluval Kihelkonna metskond 334 (katastritunnus 48301:004:0380) maaüksusel ja Saare maakonnas Saaremaa vallas Linnuse külas riigile kuuluval Kuressaare metskond 638 (katastritunnus 40301:001:0402) maaüksusel. Riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Tõrise III uuringuruumist ida-põhja poole ligikaudu 80 m kaugusele jääb kohalik avalikult kasutatav Järise-Kile metsatee (nr 4830738), mis viib loodesse jäävale riigi kõrvalmaanteele Järise-Asuka tee (nr 21126). Kagu poole sõites saab Tõrise-Linnuse metsateele (nr 2700200) (graafiline lisa 1).

Lähimaks vooluveekoguks on Tõrise III uuringuruumist ligikaudu 1,2 km kaugusele loode ja lääne poole jääv Punabe jõgi (VEE1170500). Lähimad elamud jääb Tõrise III uuringuruumi teenindusalast loode poole ligikaudu 2,8 km kaugusele Orula (katastritunnus 71401:001:2856) maaüksusele, lõuna-edela poole ligikaudu 2,7 km kaugusele Kooli (katastritunnus 27001:001:0159) maaüksusele ning kirde poole ligikaudu 3,0 km kaugusele Niidi (katastritunnus 40301:005:0201) maaüksusele. Tõrise III uuringuruumist põhja, lääne ja lõuna poole jätkub Kihelkonna metskond 334 (katastritunnus 48301:004:0380) maaüksus ning kagu, ida ja kirde poole Kuressaare metskond 638 (katastritunnus 40301:001:0402) maaüksus. Tõrise II kruusakarjäär asub Järvemetsa (katastritunnus 48301:004:0224) maaüksusel. Tõrise III uuringuruumi teenindusmaa ja eramaade vahele lääne ja kagu suunas jäetakse puhvertsoon. Tõrise III uuringuruumist loodesse ja põhja poole jääval Karjalasma metskond 5 (katastritunnus 48301:004:0169) ja Kihelkonna metskond 334 (katastritunnus 48301:004:0380) maaüksustele jäävad III kategooria kaitsealuse liigi Megalaria grossa (suur nööpsamblik, registrikood KLO9701266 ja registrikood KLO9701263) leiukohad. Vääriselupaik (VEP nr 149115) jääb Tõrise III uuringuruumist ligikaudu 800 m kaugusele idasse. Ülejäänud kaitstavad loodusobjektid jäävad veel kaugemale. Tõrise III uuringuruumi teenindusala piires ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Teenindusalale ei jää hooneid, kommunikatsioone ega muid tehnovõrke. Tõrise III uuringuruum koos Tõrise II kruusakarjääri mäeeraldisega asub Pöitse- Seljapere-Oti MK maaparandussüsteemi alal (nr 7117050020140002). Kooskõlastus maaparandussüsteemil geoloogiliste uuringute tegemiseks on kooskõlastatud Maa- ja Ruumiametiga (lisa 1). Tõrise III uuringuruum jääb põhjaosas nimetu tehisjärve piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse(VEE2071270). Järv on tekkinud varasema kaevandamise käigus ning osaliselt jääb ka hetkel kehtiva Tõrise II kruusakajääri mäeeraldisele. Hilisema korrastamise käigus (peale kaevandamist) tekiks üks suurem lainelise rannajoonega järv. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Taotletava Tõrise III uuringuruumi teenindusala asub Tõrise kruusamaardla Tõrise II kruusakarjääri mäeeraldise kõrval. Mäeeraldise piiresse jääb ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 14. plokk (pindala 4,91 ha), ehituskruusa aktiivse tarbevaru 15. plokk (pindala 5,25 ha) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 16 plokk (pindala 5,25 ha) täies mahus. Plokk 14 jääb nii põhjaveetasemest kõrgemale kui ka madalamale. Plokid 15 ja 16 põhjaveetasemest madalamale. Tõrise kruusamaardla varu, mis jääb Tõrise II mäeeraldise piiridesse, on kinnitatud 2016. a geoloogilise uuringu (Sinisalu R., Koppel P., Liibert S., 2016, EGF 8719) põhjal Keskkonnaministri 03.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/759. Mäeeraldis paikneb Antsülusjärve rannamoodustisel, mille läbilõikes on kasvukihi all peeneteraline liiv, peen kuni keskmine kruus ja lamamiks ülipeeneteraline aleuriitne liiv. Maapinna absoluutkõrgused jäävad Tõrise II mäeeraldise ümbruses vahemikku 27 kuni 29 m.

Mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on järgmine: Q2_s – kasvukiht 0,3–0,4 mQ2An – liiv, väga peeneteraline, kvarts-päevakivi koostisega 0,2–2,0m Q2An − kruus, keskmine kuni jäme, valdavalt karbonaatse koostisega; liivaosis on keskmiseteraline, kvarts-päevakivi koostisega 0,0−1,3m Q1jrVr_g − saviliivmoreen, hall, väga tihe, vähese peene kruusaga 0,4+ m Kattekihi (mulla) maht 14. plokil on 8 tuh m³. Mäeeraldise geoloogilise uuringu käigus võetud 26-st proovist olid 14 kruusa- ja 12 liivaproovid. Liiv on praktiliselt kruusavaba. Materjali kvaliteedinäitajad on kolmes kohakuti paiknevas varuplokis (maardla plokid 14−16) järgmised:

14. ploki materjal on 6 proovi põhjal järgmine: Kruusa (>5 mm osakesed) on 0−11,24%, keskm. 1,72%; Liiva (5–0,05 mm osakesed) on 86,35–98,86%, keskm. 96,17%; Savi ja tolmu (<0,05 mm osakesed) on 1,14−3,18%, keskm. 2,11%.

Liiva lõimis: 5−2,5 mm osakesi – 0,89%; 2,5−1,25 mm osakesi – 2,41%; 1,25−0,63 mm osakesi – 7,36%; 0,63−0,315 mm osakesi – 28,44%; 0,315−0,16 mm osakesi – 53,58%; <0,16 mm osakesi – 7,32%, sh savi- ja tolmuosakesi – 2,09%. Liiv on kvarts- päevakivi koostisega, peensusmooduliga 1,47 ehk väga peeneteraline. Liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 7,32−7,35 m/ööp. Varuploki materjal vastab maavarana ehitusliiva tingimustele, mida võib kasutada tsiviil- ja teedeehituses.

15. ploki materjal on 13 proovi põhjal järgmine: Kruusa (>5 mm osakesed) on 32,80–78,18%, keskm. 61,38%; Liiva (5–0,05 mm osakesed) on 21,54–65,61%. keskm. 38,06%; Savi ja tolmu (<0,05 mm osakesed) on 0,17–1,59%, keskm. 0,56%.

Kruusa lõimis: >70 mm osakesed praktiliselt puuduvad; 70−40 mm osakesi – 31,74%; 40-20 mm osakesi – 34,59%; 20−10 mm osakesi – 19,60%; 10−5 mm osakesi – 14,07%. Liiva lõimis: 5−2,5 mm osakesi – 15,89%; 2,5−1,25 mm osakesi – 12,14%; 1,25−0,63 mm osakesi – 7,64%; 0,63−0,315 mm osakesi – 13,42%; 0,315−0,16 mm osakesi – 42,09%; <0,16 mm osakesi – 8,82%, sh savi- ja tolmuosakesi – 1,37%. Kruusa

filtratsioonimoodul on 4,55−7,41 m/ööp. Kruusa liivaosis on kvarts-päevakivi koostisega, peensusmooduliga 2,20 ehk keskmiseteraline. Varuploki materjal vastab maavarana ehituskruusa tingimustele, mida võib peale purustamist ja fraktsioneerimist kasutada tsiviil- ja teedeehituses.

16. ploki materjal on 7 proovi põhjal järgmine: Kruusa (>5 mm osakesed) on 0−0,23%, keskm. 0,09%; Liiva (5–0,05 mm osakesed) on 98,34–99,19%, keskm. 98,73%; Savi ja tolmu (<0,05 mm osakesed) on 0,74−1,55%, keskm. 1,18%.

Liiva lõimis: 5−2,5 mm osakesi – 0,41%; 2,5−1,25 mm osakesi – 0,29%; 1,25−0,63 mm osakesi – 0,61%; 0,63−0,315 mm osakesi – 6,45%; 0,315−0,16 mm osakesi – 52,43; <0,16 mm osakesi – 39,80%, sh savi- ja tolmuosakesi – 1,18%. Liiv on vilgurikas, kvarts-päevakivi koostisega, peensusmooduliga 0,70 ehk ülipeeneteraline. Liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 7,94−8,16 m/ööp. Varuploki materjal vastab maavarana täiteliiva tingimustele, mida võib kasutada teedeehituses mulletes ja täitepinnasena. Seni on Tõrise II kruusakarjääri liiva kasutatud peale jämepurdse materjali väljasõelumist edukalt ehitussegudes, samuti looduslikul kujul teede ehituses ja ehituses. Käesoleva uuringuga kavatsetakse selgitada Tõrise II kruusakarjääri ümbrusesse jääva liiva-kruusalasundi levikut, materjali kvaliteeti ja keskkonnatingimusi. Materjali kvaliteedist sõltuvad selle kasutusvõimalused. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava vajadus Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava. Setendite uurimiseks kavatsetakse Tõrise III uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 45 uuringupunkti (kaevandit või puurauku). Kasulikust kihist võetakse proovid materjali granulomeetrilise koostise määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid või puuraugud likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras puuragregaati ja ekskavaatorit. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid ja/või puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast

müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja/või puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku tagasi. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige 1 täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 08.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja 13.06.2011 vastu võetud määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2).

Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB.

Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46

Tõrise III uuringu puhul jäävad lähimad elamud 2,70 km kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline müra sealset elukeskkonda negatiivselt ei mõjuta. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja puuraukude rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda

reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku ja rohevõrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähim, Järise loodusala hoiuala jääb uuringuruumi teenindusalast 3,3 km kaugusele lääne poole. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. 25.09.2026 Koostaja: Ranek Rohtla /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ geoloog ja diplomeeritud mäeinsener Tellija: Vallo Kappak /allkirjastatud digitaalselt/ VALICECAR OÜ juhatuse liige [email protected] tel 5288718

Mustamäe tee 51, Tallinn, Harjumaa 10621 | 665 0600 | [email protected]

MAAVARAUURINGUD OÜ Tartu maakond Tartu linn Tartu linn Liiva tn 41 50303 Teie: 25.09.2026 nr [email protected] Meie: 19.10.2026 nr 6.2-2/33386

Arvamus geoloogilise uuringu teostamisele (Tõrise III)

Maa- ja Ruumiametile on edastatud geoloogilise uuringu loa taotlus (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.2-1/26/12830), mille alusel soovitakse teha Tõrise III uuringuruumi teenindusalal geoloogilisi uuringuid liiva-kruusa varu olemasolu selgitamiseks.

Tõrise III geoloogilise uuringu ala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Järise ja Linnuse külas Pöitse-Seljapere-Oti MK maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 7117050020140/002) maa-alal Kihelkonna metskond 334 (katastritunnus 48301:004:0380) ja Kuressaare metskond 638 (katastritunnus 40301:001:0402) maaüksusel.

Setendite uurimiseks rajatakse Tõrise III uuringuruumi teenindusalale kuni 45 uuringupunkti (kaevandit või puurauku). Pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid või puuraugud likvideeritakse ning ümbrus korrastatakse.

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on tutvunud geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskirja ning uuringuruumi teenindusala plaaniga ega oma vastuväiteid uuringu läbiviimise osas.

(allkirjastatud digitaalselt) KADRI PRIKK maaparanduse osakonna maaparanduse kooskõlastuste büroo peaspetsialist

Kadri Prikk 56700875 /[email protected]

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS teenus-2621050.pdf 64 KB

ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

KADRI PRIKK1 47911252726 19.10.2026 17:55:41 +03:0 0

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

37:33:57:05:65:9e:e5:5e:d6:7b:ac:51:bc:39:13:e4:e5:89:ed:c5

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2025 92 C0 38 B0 B8 36 12 68 F5 CA ED 66 EE 47 2A 88 6D A6 8D E8

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 4F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 03 04 40 25 09 61 22 7D 81 54 60 EB C6 FC 18 F1 BC 9E E0 51 03 E3 95 96 02 D0 7C 1 F 8A 64 BE 15 9D C9 29 FF 19 5B FA 2C 4B D7 82 49 60 8E 72 3A 9F FD 85 28 3D 10 C8 71 75 82 82 72 C8 A4 03 DD 37 8A 61

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.

Mustamäe tee 51, Tallinn, Harjumaa 10621 | 665 0600 | [email protected]

MAAVARAUURINGUD OÜ Tartu maakond Tartu linn Tartu linn Liiva tn 41 50303 Teie: 25.09.2026 nr [email protected] Meie: 19.10.2026 nr 6.2-2/33386

Arvamus geoloogilise uuringu teostamisele (Tõrise III)

Maa- ja Ruumiametile on edastatud geoloogilise uuringu loa taotlus (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.2-1/26/12830), mille alusel soovitakse teha Tõrise III uuringuruumi teenindusalal geoloogilisi uuringuid liiva-kruusa varu olemasolu selgitamiseks.

Tõrise III geoloogilise uuringu ala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Järise ja Linnuse külas Pöitse-Seljapere-Oti MK maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 7117050020140/002) maa-alal Kihelkonna metskond 334 (katastritunnus 48301:004:0380) ja Kuressaare metskond 638 (katastritunnus 40301:001:0402) maaüksusel.

Setendite uurimiseks rajatakse Tõrise III uuringuruumi teenindusalale kuni 45 uuringupunkti (kaevandit või puurauku). Pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid või puuraugud likvideeritakse ning ümbrus korrastatakse.

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on tutvunud geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskirja ning uuringuruumi teenindusala plaaniga ega oma vastuväiteid uuringu läbiviimise osas.

(allkirjastatud digitaalselt) KADRI PRIKK maaparanduse osakonna maaparanduse kooskõlastuste büroo peaspetsialist

Kadri Prikk 56700875 /[email protected]