Haridus-ja Noorteamet

[email protected]

A. H. Tammsaare tee 47

Kristiine linnaosa, Tallinn

11316 Harju maakond

Registrikood: 77001292

26.10.2026

nr 11.3-1/26/4302

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb finantskorrektsiooni otsuse Haridus- ja

Noorteameti (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2021-2027.6.01.23-0034 „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal

TA võrgustiku loomiseks“ (edaspidi projekt).

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihankes 297981 „Läbivoolu reaktor“

esinenud rikkumine: hankija on pakkuja kõrvaldamise aluseid kontrollinud dokumendi alusel, mis

ei vastanud nõuetele.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 5% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid 4 999,96 euro võrra, millest toetus moodustab

4 492,11 eurot ja omafinantseering 507,85 eurot;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet

tegevuses Konsortsiumi tegevuskava elluviimine muud kulud summas 4 999,96 eurot.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär,

rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36, § 37 lg 4;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lõige 1 ja § 228;

- haridus- ja teadusministri 4. juuli 2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/191 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus:

teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“

(edaspidi TAT) lisa 1 punkt 16;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 96, § 102, § 104 lõiked 8 ja 9.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Toetuse saaja partner Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi hankija) soetas projekti raames

läbivoolu reaktori seadmed. Nende ostmiseks viidi läbi rahvusvaheline riigihange297981

(edaspidi RH 297981 või hange). Hanketeade avaldati 16.07.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg

oli 19.08.2025 ja hanke eeldatav maksumus1 oli 100 000 eurot.

2. Määratud tähtajaks esitas pakkumuse üks ettevõte: ThalesNano Nanotechnology Inc (01-10-

045026, edaspidi ka pakkuja). Hankija tunnistas selle edukaks ja 30.09.2025 sõlmiti hankeleping

nr 297981 käibemaksuta maksumuses 99 999,14 eurot. Lepingu täitmise tähtaeg oli 1.12.2025.

3. Hankija lähtus pakkuja kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisel pakkumuses esitatud

dokumendist Self-Declaration of Absence of Grounds for Exclusion (edaspidi

enesedeklaratsioon), mis hõlmas nii äriühingut kui ka ettevõtte juhtimis-, esindus-, otsustus- ja

kontrolliõigusega isikuid ning selle allkirjastasid kaks ettevõtte juhatuse liiget. Hankijapidas seda

piisavaks tõendiks RHS § 95 lõikes 1 punktides 1–3 toodud kõrvaldamisaluste puudumise kohta.

4. Hankija pidi kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisel arvesse võtma Euroopa Komisjoni

elektroonilises tõendite infosüsteemis (edaspidi e-Certis) avaldatud teavet (RHS § 102). Kuna

pakkujaks oli Ungari ettevõte, siis vastavalt e-Certises olevale teabele tulnuks hankijal kõnealuse

kontrolli läbiviimisel küsida pakkujalt notari või majandus- või kutsekoja poolt kinnitatud

deklaratsiooni. Punktis 3 nimetatud enesedeklaratsioon ei olnud antud juhul kontrollidokumendina

piisav.

5. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija on rikkunud RHS §-des 96 ja 102

sätestatud nõudeid, kuna ta ei viinud RHS § 104 lõikes 8 ette nähtud eduka pakkuja kõrvaldamise

aluste kontrolli läbi nõuetekohase dokumendi alusel. Seetõttu puudus hankijal piisav alus

veendumaks, et RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud kõrvaldamise alused puudusid. Kui

hankija oleks menetluse käigus lähtunud RHS § 102 nõuetest ning nõudnud pakkujalt e-Certises

nimetatud tõendusdokumendi esitamist, oleks dokumentide esitamata jätmise korral tulnud

kohaldada RHS § 104 lõikes 9 sätestatud tagajärgi ja jätta pakkujaga hankeleping sõlmimata.

6. Hankija on rakendusüksusele selgitanud, et lähtus esitatud enesedeklaratsiooni aktsepteerimisel

eeldusest, et pakkuja tunneb oma asukohariigi regulatsioone ja esitab hankija nõudele vastava

1 Maksumus ilma käibemaksuta.

tõendi. Hankijal ei olnud menetluse ajal teavet, mis oleks andnud alust kahelda deklaratsioonis

esitatud kinnituste sisulises õigsuses. Hankija möönab, et tagantjärele hinnates ei nähtu esitatud

dokumendist e-Certises nimetatud notari või majandus- või kutsekoja kinnitust. Seega saab

küsimus olla hankemenetluses aktsepteeritud tõendi vormilises piisavuses, mitte selles, et hankija

oleks jätnud kõrvaldamise alused kontrollimata. Samuti ei ole hankija kontrolli käigus tuvastanud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et pakkujal või tema juhtimis- või esindusõiguslikel isikutel

esines hankemenetluse ajal mõni kõrvaldamise alustest või et pakkuja esitatud enesedeklaratsioon

oli sisuliselt ebaõige või et vormiline puudus mõjutas hankemenetluse tulemust ja konkurentsi.

7. Hankija selgitas lisaks, et on tulenevalt rakendusüksuse hankekontrollist pöördunud korduvalt

nõutavate tõendusdokumentide saamiseks pakkuja poole2, kuid vastust ei ole saanud. Seega

nõutavate tõendusdokumentide saamata jäämine ei ole tingitud hankija tegevusetusest, vaid

sellest, et pakkuja ei ole hankija korduvatele pöördumistele vastanud. Hankija hinnangul puudutab

tuvastatud puudus eelkõige hankemenetluse ajal aktsepteeritud tõendi vormilist piisavust, mitte

kõrvaldamise aluste kontrolli tegemata jätmist ning palub eeltoodud asjaolusid arvestada

võimaliku finantskorrektsiooni kohaldamise hindamisel.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

8. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käsitletava rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

9. Kuna toetuse saaja partner Tallinna Tehnikaülikool on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2

punkti 3 mõistes, oli tal hanke läbiviimisel kohustus järgida RHSi.

10. RHS § 95 lõike 1 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest

pakkuja, keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut,

kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on

karistatud:

1) kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse,

terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,

kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest;

2) riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase

Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu

määrast väiksema töötasu maksmise eest;

3) laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest.

11. RHS § 96 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib hankija RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud

kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks nõuda pakkujalt karistusregistri teadet või pakkuja

asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti. Kui sellist dokumenti

asukohariigis ei väljastata, võib selle RHS § 96 lõike 3 kohaselt asendada pakkuja või tema

esindaja vande all antud tunnistusega või pädeva justiits- või haldusasutuse, notari või kutse- või

ametiliidu ees antud tunnistusega.

12. RHS § 102 kohustab hankijat välisriigi pakkuja kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisel

arvesse võtma e-Certises avaldatud teavet konkreetse EL liikmesriigi puhul aktsepteeritavate

tõendusdokumentide kohta.

13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (edaspidi hankedirektiiv) artikli 61

lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et e-Certisesse kantud teave tõendite ja muude

dokumentide kohta on ajakohane. Hankedirektiivi artikli 61 lõike 2 kohaselt peab avaliku sektori

2 Kiri RHR-i teabevahetuse kaudu 20.04.2026 (id 1081009) ja e-kiri 11.06.2026.

hankija e-Certist kasutama ning nõudma peamiselt sellist tüüpi tõendeid ja muid tõendavaid

dokumente, mis on kantud e-Certisesse.

14. E-Certise kohaselt, kui pakkujaks on Ungari ettevõte, tuleb kõnealuste kõrvaldamise aluste

puudumise tõendamiseks esitada notari või majandus- või kutsekoja poolt kinnitatud

deklaratsioon. Antud juhul on pakkuja esitanud enesedeklaratsiooni ja hankija on RHS § 104

lõikes 8 sätestatud kontrolli läbiviimisel sellest ka lähtunud.

15. RHS § 104 lõike 8 kohaselt oli hankijal kohustus enne hankelepingu sõlmimist kontrollida

edukaks tunnistatud pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist asjakohaste tõendusdokumentide

alusel. Kuna pakkujaks oli Ungari ettevõte, tulnuks hankijal RHS § 102 kohaselt lähtuda e-Certises

avaldatud teabest ja nõuda pakkujalt notari või majandus- või kutsekoja poolt kinnitatud

deklaratsiooni. Kui pakkuja ei oleks nõutud dokumenti hankija antud tähtaja jooksul esitanud,

tulnuks hankijal kohaldada RHS § 104 lõikes 9 sätestatud tagajärge, kõrvaldada pakkuja

hankemenetlusest ja jätta temaga hankeleping sõlmimata. Hankija luges aga ekslikult piisavaks

pakkuja esitatud enesedeklaratsiooni ega nõudnud menetluse käigus nõuetekohase

tõendusdokumendi esitamist. Seetõttu ei jõutud RHS § 104 lõikes 9 ette nähtud menetlusetapini

ning hankeleping sõlmiti olukorras, kus kõrvaldamise aluste puudumine ei olnud RHS-is ette

nähtud viisil tõendatud.

16. Eeltoodut arvestades on hankija rikkunud RH 297981 läbiviimisel RHS §-des 96 ja 102

sätestatud nõudeid, kuna ta ei lähtunud RHS § 104 lõikes 8 sätestatud kontrolli läbiviimisel

asjakohasest dokumendist.

KORREKTSIOONIMÄÄR 5%

17. TAT lisa 1 punkt 16 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi

vastavalt ÜSS §-dele 28−30 ja ÜM2022 §-dele 34−39.

18. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral

ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229.

19. Otsuses käsitletud rikkumise osas esinevad ÜM2014 §-s 228 toodud asjaolud. Kui

hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine

on üksnes formaalne.

20. Rakendusüksus on hinnanud rikkumise asjaolusid ning leiab, et rikkumise raskus ja ulatus

võimaldavad kohaldada 25- ja 10-protsendilisest finantskorrektsiooni määrast madalamat määra.

21. Käesolev rikkumine erineb olemuslikult olukorrast, kus hankija jätab RHS § 95 lõikes 1

sätestatud kõrvaldamise alused kontrollimata. Käesoleval juhul kontroll toimus, kuid selle käigus

tugineti nõuetele mittevastavale tõendile, mistõttu on rikkumise mõju väiksem kui olukorras, kus

kontrollikohustus oleks täielikult täitmata jäetud.

22. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kaalumisel arvesse ka järgmised asjaolud:

 hankija on püüdnud rakendusüksuse kontrolli ajal korduvalt pakkujalt saada kõrvaldamise aluste

puudumise kohta korrektset tõendit, kuid pakkuja ei ole seda esitanud;

 ei ole tuvastatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et pakkujal või tema asjaomastel juhtimis-

või esindusõiguslikel isikutel tegelikult esines hankemenetluse ajal mõni kohustuslik

kõrvaldamise alus või et pakkuja enesedeklaratsiooni kinnitused olid sisuliselt ebaõiged.

23. Hankija lähtus eeldusest, et pakkuja tunneb oma asukohariigi õigusnorme ja esitab

kõrvaldamise aluste puudumise tõendamiseks asjakohase dokumendi, kuid oleks pidanud lähtuma

RHS § 102 nõudest ja e-Certises nimetatud tõendist. Kuna hiljem ei ole osutunud võimalikuks

pakkujalt nõuetekohast dokumenti saada, ei ole võimalik tagantjärele kontrollida, kas pakkujal

puudusid kohustuslikud kõrvaldamise alused. Arvestades, et nõuetekohase dokumendi tähtajaks

esitamata jätmine oleks toonud kaasa pakkuja kõrvaldamise ja temaga hankelepingu sõlmimata

jätmise, ei saa välistada rikkumise mõju hankemenetluse tulemusele. Kuna hankemenetluses

esitati ainult üks pakkumus, oleks pakkuja kõrvaldamise korral jäänud hankeleping selles

menetluses sõlmimata. Rakendusüksus leiab, et tegemist on siiski võimaliku (mitte tuvastatud)

tagajärjega ja puuduvad andmed selle kohta, et pakkuja oleks nõuetekohase tõendi jätnud

hankemenetluse ajal esitamata, kui hankija oleks seda õigeaegselt nõudnud.

24. Eeltoodut arvestades peab rakendusüksus käsitletud rikkumise osas proportsionaalseks

kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuigi menetluses ei ole tuvastatud

konkurentsi tegelikku kahjustamist, ei ole võimalik välistada rikkumise võimalikku mõju

hankemenetluse tulemusele, konkurentsile ega fondi eelarvele. Rikkumine puudutab eduka

pakkuja kohustuslike kõrvaldamise aluste kontrolli ja nõuetekohast tõendit ei ole saadud ka

tagantjärele. Seetõttu ei ole tegemist üksnes formaalse ega vähese raskusega rikkumisega ning

puudub alus kohaldada 5 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

25. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise ehk kaudse kahjuga,

mis võib tekkida õigusnormi rikkumise tagajärjel. Rikkumise olemasolu hinnatakse juhtumi

konkreetsete asjaolude põhjal.3

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

26. Toetuse saaja on projekti tegevuse nr 10 Konsortsiumi tegevuskava elluviimine muud kulud

raames esitanud hankega 297981 seotud kuludokumendi (KD) tunnusega 426 kogumaksumuses

99 999,14 eurot. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus tegevusega 10 seotud kuludest

abikõlbmatuks 4 999,96 eurot (99 999,14 × 5%), millest toetus moodustab 4 492,11 eurot ja

omafinantseering 507,85 eurot.

27. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetuse eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse

ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtinud toetuse proportsioonile.

28. ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel

toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat

muudatust ei ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti

abikõlblike kulude eelarve väiksem.

ÄRAKUULAMINE

29. Tulenevalt ÜSS § 13 lõike 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

30. Rakendusüksus edastas 30.09.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 14.10.2026.

3Eeltoodud põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

31. Toetuse saaja esitas 13.10.2026 finantskorrektsiooni otsuse eelnõule hankija vastuväited.

Hankija palus finantskorrektsiooni otsuse eelnõus kavandatud 10% määra uuesti kaaluda ning

vähendada finantskorrektsiooni määra 2%-le.

32. Hankija rõhutas, et pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist kontrolliti allkirjastatud

deklaratsiooni alusel, mis hõlmas nii äriühingut kui ka asjaomaseid juhtimis-, esindus-, otsustus-

ja kontrolliõigusega isikuid. Seetõttu ei olnud tegemist kõrvaldamise aluste kontrollimata

jätmisega, vaid kontrollimisel kasutatud dokumendi vormilise puudusega. Samuti ei ole tuvastatud

kohustuslike kõrvaldamise aluste tegelikku esinemist ega deklaratsioonis esitatud kinnituste

sisulist ebaõigsust. Pärast puudusele tähelepanu juhtimist on korduvalt pöördutud pakkuja poole

täiendavate tõendite saamiseks, kuid pakkuja neile ei vastanud. Hankija möönis, et hilisemad

toimingud ei muuda hankemenetluse ajal tehtud kontrolli tagasiulatuvalt nõuetekohaseks, kuid

leidis, et neid tuleb rikkumise raskuse hindamisel arvesse võtta.

33. Samuti tõi hankija välja, et pakkuja hilisem vastamata jätmine ei tõenda, et pakkuja oleks

jätnud nõuetekohase tõendi esitamata ka hankemenetluse ajal. Seega ei saa sellest järeldada, et

nõuetekohase tõendi nõudmise korral oleks hankeleping kindlasti sõlmimata jäänud. Hankija

hinnangul tuleb finantskorrektsiooni määra valikul vältida liigset formalismi ning hinnata

rikkumise tegelikku olemust, raskust ja ulatust. Kuigi hankija nõustus, et täiendava tõendi saamata

jäämise tõttu püsib kontrollitulemuse suhtes ebakindlus, leidis ta, et eelnõus ei ole piisavalt

põhjendatud, miks leevendavaid asjaolusid arvestades on proportsionaalne kohaldada just 10-

protsendilist määra ja miks 2-protsendiline määr ei oleks piisav. Seetõttu palus hankija vähendada

finantskorrektsiooni määra 2 protsendile.

34. Rakendusüksus kaalus ärakuulamisel esitatud seisukohti ning hindas nende põhjal uuesti

otsuse eelnõus toodud finantskorrektsiooni määra proportsionaalsust.

35. Hankija ei esitanud uusi tõendeid, mis kõrvaldaksid tuvastatud rikkumise või kinnitaksid

tagantjärele pakkuja kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. Seetõttu ei anna esitatud

seisukohad alust finantskorrektsioonist loobumiseks ega rikkumise üksnes formaalsena

käsitamiseks.

36. Rakendusüksus nõustub siiski, et pakkuja hilisemast vastamata jätmisest ei saa kindlalt

järeldada, et pakkuja oleks jätnud nõuetekohase tõendi esitamata ka hankemenetluse ajal, kui

hankija oleks seda nõudnud. Pakkuja kõrvaldamine ja hankelepingu sõlmimata jäämine olid seega

rikkumise võimalikud, kuid mitte tuvastatud tagajärjed. Otsuse eelnõus 10-protsendilise määra

valimisel omistati määrav kaal asjaolule, et nõuetekohase tõendi esitamata jätmise korral tulnuks

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada ning ainsa pakkumuse tõttu oleks hankeleping selles

menetluses sõlmimata jäänud. Ärakuulamisel esitatud seisukohtade põhjal leiab rakendusüksus, et

nimetatud võimalikule tagajärjele ei saa määra valikul anda sellist kaalu, mis põhjendaks

käesoleva juhtumi asjaoludel 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamist.

37. Rikkumise raskust vähendab lisaks asjaolu, et hankija ei jätnud kõrvaldamise aluste kontrolli

täielikult tegemata, vaid lähtus kahe juhatuse liikme allkirjastatud deklaratsioonist, mis hõlmas nii

pakkujat kui ka tema asjaomaseid juhtimis-, esindus-, otsustus- ja kontrolliõigusega isikuid.

Kontrollimiseks kasutatud dokument ei vastanud küll RHS-ist tulenevatele nõuetele, kuid selle

sisu oli suunatud just nende asjaolude kohta kinnituse andmisele, mida hankijal tuli kontrollida.

Samuti ei ole tuvastatud kõrvaldamise aluse tegelikku esinemist ega pakkuja esitatud

deklaratsiooni sisulist ebaõigsust.

38. Rakendusüksus ei nõustu siiski hankija seisukohaga, et eeltoodud asjaolud põhjendavad 2-

protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Nõuetekohase tõendi puudumine ei kujuta

endast vähese tähtsusega vormiviga, sest hankijal puudus enne hankelepingu sõlmimist RHS-is

ette nähtud tõend, mille alusel veenduda eduka pakkuja kohustuslike kõrvaldamise aluste

puudumises. Puudust ei ole õnnestunud kõrvaldada ka tagantjärele. Kui pakkuja ei oleks

nõuetekohast tõendit hankija määratud tähtaja jooksul esitanud, tulnuks kohaldada RHS § 104

lõikes 9 sätestatud tagajärge. Kuna hankemenetluses esitati ainult üks pakkumus, oleks pakkuja

kõrvaldamise korral jäänud hankeleping selles menetluses sõlmimata. Seetõttu ei saa välistada

rikkumise võimalikku mõju hankemenetluse tulemusele ega fondi eelarvele.

39. Pärast asjaolude kogumi uuesti kaalumist leiab rakendusüksus, et rikkumise tegelikku laadi,

raskust ja ulatust arvestades on põhjendatud kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on sellest tulenevalt muutnud otsuse resolutsiooni ja finantskorrektsiooni määra

valiku põhjendusi.

VAIDLUSTAMINE

Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik

sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse §

75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

5917 4802

[email protected]