K Ä S K K I R I

Tallinn 26.10.2026 nr 1-2/26/455

Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja

kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Volitan Keskkonnaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonda täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.“;

1.2 käskkirja lisa 1 punktis 5.2. jäetakse välja sõnad „ja teenuste“;

1.3 käskkirja lisa 1 punktis 5.3. asendatakse sõna „kliimaosakond“ sõnadega „kliima ja

keskkonnahoidliku majanduse osakond“;

1.4 käskkirja lisa 1 punktis 5.4. jäetakse välja lauseosad „Kliimaministeeriumi rohereformi

osakond (alates 01.09.2024),“; 1.5 käskkirja lisa 1 punkt 6.1. sõnastatakse järgmiselt:

„6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti

partnerite esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 nimetatud sisulist tegevust korraldavad sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoda, Kliimaministeeriumi kliima ja

keskkonnahoidliku majanduse osakond ja Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur, Kliimaministeeriumi kliima ja

keskkonnahoidliku majanduse osakond ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.“;

1.6 käskkirja lisa 1 punktis 10.7. asendatakse arv „2030“ arvuga „2031“;

1.7 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.08.2026.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo

energeetika- ja keskkonnaminister

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 lisa nr 2

Projekti kogumaksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku

määr (%)

kaasfinantseeringu

4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15

Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja

Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 722 940,83

Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69

Toetus kokku 4 819 605,52

KOKKU 4 819 605,52

Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse eelarve

Tegevuse nimetus: Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Teabekampaaniate, koolituste ja

teabepäevade korraldamine ning

1. Kliimateadlikkuse

suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud.

187 455,52159 337,1928 118,33

KINNITATUD

26.10.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/455

Lisa nr 1

teabe- ja juhendmaterjalide

väljatöötamine, kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste

elluviimine, kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamiseks kavade analüüsimine

ja juhise koostamine

2. Kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade (KEKK-de) analüüs on läbi

viidud (1 tk); 3. Koostatud KEKK-de

koostamise juhis(1 tk).

Teabekampaaniate, koolituste ja

teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide

väljatöötamine, kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine; andmete kättesaadavuse

parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja

looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse

loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine)

4. Kliimateadlikkuse

suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud, sh

4 teabepäeva ja 4 koolitust.

63 000,00 53 550,00 9 450,00

Personalikulu (projektijuhtimine ja sisulised tegevused)

341 000,00 289 850,00 51 150,00

Ühtne määr otsesest personalikulust51 150,00 43 477,50 7 672,50

Kokku: 642 605,52 546 214,69 96 390,83

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja eelarve

Tegevuse nimetus: Tegevuse nimetus: kliima- ja

keskkonnateadlikkuse suurendamine

(kohanemise vaates) erinevatele

Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad,

noorsootöötajad,

378 167,50 321 442,38 56 725,12

huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad):

kõrgemate kliimaalaste kursuste, kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja riigiametnikele; õppematerjalide koostamine ja levitamine

(formaalhariduses erinevatele õppeastmetele, mitteformaalhariduse le jne); muude kliimateadlikkusele suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid); kliimamuutustega kohanemist toetavate

keskkonnahariduse

konverentside korraldamine

Koolitustel osalejate arv

(vähemalt 950);

Kõrgemad kliimakursused

(vähemalt 4 tk);

Kliimamuutustega kohanemist

toetav keskkonnahariduse

konverents (5 tk).

Koostatud kliima- ja

rohevaldkonna info- ja koolitusmaterjalid (2 tk).

Personalikulu (sisuline tegevus ja

projektijuhtimine)

68 550,00 58 267,50 10 282,50

Ühtne määr otsesest personalikulust 10 282,50 8 740,12 1 542,38

Kokku: 457 000,00 388 450,00 68 550,00

Keskkonnaagentuuri eelarve

Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandamine

(ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja

looduskeskkonna kliimamuutustega

Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega: 01.01.2023 -

31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

kohanemise valmisoleku tagamise

mõõdikutele visuaalse seirelahenduse

loomine ning asja- ja ajakohaste

andmete avaldamine, sh andmete

uuendamise arendamine);

Loodud mõõdikutele visuaalne seirelahendus ja andmete automaatse

uuendamise arendamine (1 tk);

700 000,00

595 000,00 105 000,00

kliimapoliitika valdkonnas

otsustamist toetava kliimakahjude

analüüsi koostamine; kliimaatlasesse

kliimaprojektsioonide 2100 andmete

lisamine kokku lepitud parameetrite

(õhutemperatuur, sademed, merevee

temperatuur ja jääolud) ulatuses.

Koostatud on kliimakahjude analüüs

(1 tk); Kliimaatlases on kuvatud kliimaprojektsioonide 2100 andmed

(1 tk).

Kokku: 700 000,00 595 000,00 105 000,00

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve

Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandamine (kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja arendamine)

Projekti spetsiifiline

väljundnäitaja koos sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Loodud kliimaeesmärkide seire

lahendus ja andmete automaatse

uuendamise arendamine (1 tk)

520 000,00 442 000,00 78 000,00

Kokku: 520 000,00 442 000,00 78 000,00

Eesti Loodusmuuseumi eelarve

Tegevuse nimetus: kliima- ja keskkonnahariduse arendamine kohalike omavalitsuste

Projekti spetsiifiline väljundnäitaja

koos sihttasemega: 01.01.2023 -

31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

kliimamuutustega kohanemise võimekuse suurendamiseks

(kliimateadlikkuse suurendamiseks

kliimaekspositsiooni väljatöötamine

ja ehitamine uude Loodusmuuseumi

hoonesse)

Loodud ekspositsioon (1 tk) 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00

Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00

Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.

1

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri

04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna

teadlikkuse tõstmiseks” (edaspidi käskkiri nr 152) osapoolte täpsustamiseks.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse

osakonna nõunik Maris Arro (e-post: [email protected], tel 626 2986) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi

teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga tehakse käskkirjas nr 152 sätestatud toetuse andmise tingimustes seitse muudatust,

millega täpsustatakse projekti osapooli, rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust ning projekti eelarve ja tegevuste jaotust.

Muudatuse punktides 1.1, 1.3–1.5 ja 1.7 täpsustatakse projekti osapooli. Projekti eesmärgid ja eelarve käesoleva muudatusega ei muutu. Kliimaministeeriumi põhimääruse muudatusega 1.08.2026 loodi senise kliimaosakonna ja rohereformi osakonna asemel kliima ja

keskkonnahoidliku majanduse osakond. Punktiga 1.2 täpsustatakse rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust, kuna asutusesiseselt täpsustati töökorraldust ja teenuste osutamise

jaotust tõhusama toetuste rakendamise tagamiseks. Muudatus ei mõjuta rakendusüksuse ülesandeid ega vastutust. Punktiga 1.6 viiakse käskkiri nr 152 kooskõlla Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ kehtiva redaktsiooniga.

Toetust makstakse välja kuni 31.03.2031. Kliimaministeeriumi juhtimise ja töökorralduse optimeerimiseks loodi Euroopa Liidu ja

välissuhete asekantsleri alluvusse senise kliimaosakonna ja rohereformi osakonna asemel kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond. Moodustatud osakond hakkab tegelema nii senise

kliimaosakonna kui ka rohereformi osakonna ülesannetega. Kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna põhiülesanded on kliimamuutuste leevendamise ning nende mõjudega kohanemise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, keskkonnahoidliku majanduse

ja elukeskkonna edendamiseks vajalike tingimuste loomise korraldamine ja seire ning keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahariduse edendamine.

Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil on kliimapoliitika ja puhta majanduse arendamiseks vajalike tingimuste kujundamine tihedalt seotud. See eeldab nimetatud valdkondades sisulist

2

koostööd ja koordineeritud tegevust. Seetõttu on põhjendatud kahe osakonna ühendamine, et tagada valdkondade strateegiliste suundade ja nendega seotud õigusloome parem kooskõla.

Osakonna ülesanded on koondatud laiemate katusteemade alla.

Punktiga 1.7 asendatakse käskkirja lisa 2 käesoleva käskkirja lisaga, kus täpsustatakse projekti elluviija ja partnerite eelarved. Lisas viiakse sisse muudatused seoses Kliimaministeeriumi kliimaosakonna ja rohereformi osakonna liitumisel loodud kliima ja keskkonnahoidliku

majanduse osakonna eelarvega. Täiendavalt lisatakse projekti partnerile Keskkonnaagentuurile tegevus kliimaatlase digilahendusse kliimaprojektsioonide andmete lisamiseks kuni aastani

2100 kokku lepitud parameetrite (õhutemperatuur, sademed, merevee temperatuur ja jääolud) osas, mille jaoks on vajalik Kliimaministeeriumi eelarve arvelt lisada Keskkonnaagentuuri eelarvesse 200 000 eurot. Lisatavad vahendid ei muuda projekti kogueelarvet ning

Kliimaministeeriumi tegevused seoses teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamisega viiakse ellu vähendatud eelarvega. Muudatus ei mõjuta negatiivselt käskkirja

punktis 4.2. nimetatud näitajate sihttasemete saavutamist. Kliimaatlase jätkuarendus panustab otseselt „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (edaspidi KOHAK) ja selle rakendusplaani aastateks 2017–2020 eesmärkidesse, täpsemalt meetme 2.1. „Teadlikkuse

suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate arendamine ning õigusraamistiku korrastamine“

rakendamisse. Kliimaatlase jätkuarendus panustab otseselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisse. Eelkõige toetab tegevus valdkonna „Ruum ja liikuvus“ eesmärki planeerida ja uuendada ruumi terviklikult ja kvaliteetselt, arvestades ühiskonna

vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, elurikkuse ning keskkonnahoiuga. Kliimaatlase kaudu kättesaadavaks tehtavad kliimaprojektsioonid ja kliimariske käsitlevad andmed toetavad riigi ja

kohalike omavalitsuste tõenduspõhist ruumiplaneerimist ning kliimamuutustega kohanemise meetmete kavandamist. Samuti toetab tegevus käesoleval ajal rohereformi juhtkomisjoni kinnitatud dokumendis „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“ käsitletud

kliimamuutustega kohanemise suunda, aidates parandada kliimariskide hindamiseks ja juhtimiseks vajalike andmete kättesaadavust.

Selleks, et kohanemismeetmed oleksid tõhusamad ja hõlmaksid Eesti elanikkonda laiemalt, on vajalik strateegiliste arengudokumentide koostamisel ja planeerimisel arvestada kliimamuutuste

ja kliimariskidega. Seejuures on oluline roll kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel, kes peavad planeerimisel arvesse võtma kliimamuutuste mõjusid ning rakendama asjakohaseid

kohanemismeetmeid. Näiteks võivad kohanemismeetmed hõlmata rohetaristute arendamist, vee taaskasutuse edendamist, tervisehäirete ennetamist ning elurikkuse hoidmist ja taastamist. Aja- ja asjakohastele andmetele põhinevate planeerimisotsuste tegemiseks lisatakse kliimaatlasesse

2026. aasta lõpuks valmivad kliimaprojektsioonid aastani 2100, mis aitavad tulevikukliimat arvestades taristut ja linnakeskkonda planeerida ning projekteerimistingimusi seada.

Muudatusega suurendatakse Keskkonnaagentuuri eelarvet 700 000 euroni, et täita täiendavaid ülesandeid kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Täiendavate tegevustena täiendatakse

kliimaatlast kliimaprojektsioonide 2100 andmetega kokkulepitud parameetrite ulatuses (õhutemperatuur, sademed, merevee temperatuur ja jääolud), mis on kasutatavad riigi ja

kohalike omavalitsuste planeerimis- ja otsustusprotsessides. Täiendavate tegevuste maksumus on määratud partneri töömahuhinnangu ja tegevuste

elluviimiseks vajalike ekspert- ning arenduskulude alusel. Kulud hõlmavad kliimaprojektsioonide ettevalmistamist ja integreerimist kliimaatlasesse, andmete töötlemist,

visualiseerimist ning süsteemi arendustöid. Investeering on kuluefektiivne, kuna loodavad lahendused võimaldavad kasutada kliimaandmeid korduvalt erinevate poliitikate, planeeringute

3

ja investeeringuotsuste ettevalmistamisel ning vähendavad vajadust tellida samalaadseid analüüse eraldi projektidena tulevikus.

Punktiga 2 kehtestatakse, et käskkirja nr 152 muudatused hakkavad kehtima alates 1.08.2026.

See on oluline, sest Kliimaministeeriumi põhimääruse muudatus, millega liideti kokku kliima- ja rohereformi osakond, jõustus 1.08.2026.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on

ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga nr 152 reguleeritava meetme tegevused ja tulemused aitavad saavutada projekti

eesmärke, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning vältides liigset bürokraatiat. Käskkirjal on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamisele, sest sellega täpsustatakse projekti osapooli, rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust ning projekti eelarve ja tegevuste

jaotust. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte, kliimakindluse ning riigiabi analüüsi järeldused ei muutu võrreldes käskkirja nr 152 seletuskirjas esitatuga ning need on kohaldatavad ka käesoleva

muudatuse alusel elluviidavatele tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks

2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.

4

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Juhime tähelepanu, et käskkirja seletuskirjast ei selgu, kuidas on määratud

Keskkonnaagentuurile täiendavate ülesannete täitmiseks eraldatavate vahendite maht.

Palun seletuskirja täiendada selliselt, et oleks võimalik hinnata lisanduvate tegevuste kuluefektiivsust.

Arvestatud. Muudatusega suurendatakse

Keskkonnaagentuuri eelarvet 700 000 euroni,

et täita täiendavaid ülesandeid

kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

Täiendavate tegevustena täiendatakse

kliimaatlast kliimaprojektsioonide 2100

andmetega kokkulepitud parameetrite

ulatuses (õhutemperatuur, sademed, merevee

temperatuur ja jääolud), mis on kasutatavad

riigi ja kohalike omavalitsuste planeerimis- ja

otsustusprotsessides. Täiendavate tegevuste

maksumus on määratud partneri

töömahuhinnangu ja tegevuste elluviimiseks

vajalike ekspert- ning arenduskulude alusel.

Kulud hõlmavad kliimaprojektsioonide

ettevalmistamist ja integreerimist

kliimaatlasesse, andmete töötlemist,

visualiseerimist ning süsteemi arendustöid.

Investeering on kuluefektiivne, kuna

loodavad lahendused võimaldavad kasutada

kliimaandmeid korduvalt erinevate

poliitikate, planeeringute ja

investeeringuotsuste ettevalmistamisel ning

vähendavad vajadust tellida samalaadseid

analüüse eraldi projektidena tulevikus.

Märkuse esitaja: Riigikantselei

Kooskõlastame eelnõu järgmisemärkusega:

Eelnõus on märgitud: „Kliimaatlase jätkuarendus panustab otseselt „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030“ ja selle rakendusplaani aastateks 2017–2020 eesmärkidesse, täpsemalt meetme

2.1. „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade

planeerimismetoodikate rakendamisse.““ Palume ajakohastada viiteid strateegilistele

dokumentidele. Aastateks 2017–2020 koostatud rakendusplaanile viitamine 2026.aasta eelnõus ei ole ajakohane. Kliimaatlase jätkuarenduse võiks

siduda strateegiaga „Eesti 2035“. „Eesti 2035“ valdkonnas „Ruum ja liikuvus“ on ühe

Arvestatud, kuid kuna EL struktuuritoetuste

toetavate tegevuste planeerimisel on

asjakohane arvestada ka panust algselt

kavandatud sekkumise plaanidesse, siis

jätame alles algse selgituse, kuid lisame

vastavalt ettepanekule selgituse juurde. See ei

muuda toetavate tegevuste olemust, vaid lisab

juurde muudatuse vajalikkust, mis oli juba

algselt olemas. Kliimaatlase jätkuarendus

panustab otseselt riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide

saavutamisse. Eelkõige toetab tegevus

valdkonna „Ruum ja liikuvus“ eesmärki

planeerida ja uuendada ruumi terviklikult ja

kvaliteetselt, arvestades ühiskonna vajaduste,

5

muutusena seatud eesmärk: „Planeerime ja

uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste,

tervise, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Täiendavalt võib kaaluda viitamist rohereformi juhtkomisjoni kinnitatud

dokumendile „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“. Tegemist ei

ole arengukavaga strateegilise planeerimise tähenduses, mistõttu ei ole põhjendatud käsitada seda peamise strateegilise alusdokumendina.

Küll aga võib dokument olla täiendav sisuline alus, kuna kliimamuutustega kohanemine on

üks selles käsitletud neljast koostöösuunast ning kliimaatlase seos on dokumendis väga otsene.

rahvastiku muutuste, tervise, elurikkuse ning

keskkonnahoiuga. Kliimaatlase kaudu

kättesaadavaks tehtavad kliimaprojektsioonid

ja kliimariske käsitlevad andmed toetavad

riigi ja kohalike omavalitsuste tõenduspõhist

ruumiplaneerimist ning kliimamuutustega

kohanemise meetmete kavandamist. Samuti

toetab tegevus käesoleval ajal rohereformi

juhtkomisjoni kinnitatud dokumendis

„Majanduse, julgeoleku ja keskkonna

koostöösuunad 2030“ käsitletud

kliimamuutustega kohanemise suunda,

aidates parandada kliimariskide hindamiseks

ja juhtimiseks vajalike andmete

kättesaadavust.