Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Kliimaministeerium Teie: 21.09.2026 nr KLIM/26-1038/01-1K Meie: 26.10.2026 nr 7-2/26-01838-2

      Kooskõlastamine: Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel

  Riigikantselei hinnangul on oluline,  et kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  (KORKS) alusel  elutähtsa  teenuse  kirjelduse  ja  toimepidevuse  nõuete  määruste  kehtestamisel  ei  piirdutaks  ainult senise regulatsiooni tehnilise ajakohastamisega. Osa muudatusi tuli teha juba Euroopa  Parlamendi  ja nõukogu direktiivi  (EL) 2022/2557 (CER-direktiiv) ülevõtmisel 18. oktoobril  2024  jõustunud hädaolukorra  seaduse  (HOS) muudatuste  järel. Muu hulgas  tuli HOS § 37  lõike  3  punkti  7  ja  lõike  6  kohaselt  määruses  sätestada  sündmustest  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  esitamise  tingimused  ja  kord. HOS  §  53  lõike  15  järgi  tuli  nendele  nõuetele vastavad määrused kehtestada hiljemalt 1. juuliks 2025.   Seoses  KORKS-i  jõustumisega  1.  oktoobril  2026  tuleb  täiendavalt  arvestada  elutähtsate  teenuste toimepidevuse tagamisega nii tsiviilkriisides kui ka riigikaitselistes kriisiolukordades.  KORKS  §  82  lõigete  7  ja  8  kohaselt  tuleb  toimepidevuse  nõuete  kehtestamisel  arvestada  mõlemat liiki kriisiolukordi ning riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste  tagamisel Kaitseministeeriumi kindlaksmääratud sõjalise riigikaitse vajadust. Sama paragrahvi  lõigetes  9  ja  10  on  täpsustatud  määruse  kohustuslikku  sisu,  sealhulgas  nõudeid  teenuse  järjepidevaks toimimiseks, katkestuse ennetamiseks ja teenuse taastamiseks, teenuse piiramise  põhimõtteid nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades, ulatusliku katkestuse ja selle  ohu määratlemise tingimusi ning teavitamise ja üksikasjaliku aruandluse korda.    On mõistetav, et  riigikaitselistes kriisiolukordades vajaliku  teenuse mahu, osutamise viisi  ja  eritingimuste  kindlaksmääramine  võib  eeldada  täiendavat  analüüsi  ning  koostööd  Kaitseministeeriumi  ja elutähtsa  teenuse osutajatega. Seetõttu võib olla põhjendatud  töötada  lisatööd  eeldavad  riigikaitselised  toimepidevusnõuded  välja  eraldi  järgnevas  etapis.  Samas  tuleb sellest eristada seadusest tulenevaid nõudeid, mille sisustamiseks on vajalik teave juba  olemas  või mille  rakendamine  ei  eelda  põhjalikumat  eritelu  ega  täiendavaid  kokkuleppeid.  Need nõuded tuleb määruses arvesse võtta juba praegu.    Sellest lähtudes palume määruse eelnõu sisuliselt üle vaadata ja tagada selle vastavus KORKS- i  nõuetele.  See  ei  tähenda,  et  kõik  seni  kehtinud  teenusetasemed,  taastamisajad  või  toimepidevuse meetmed  peaksid  tingimata muutuma.  Küll  aga  tuleb  nende  piisavust  uues  õigusraamistikus hinnata. Seletuskirjas tuleks selgelt eristada senise regulatsiooni ülevõtmist,  normitehnilisi kohandusi ja sisulisi muudatusi ning selgitada olulisemate muudatuste põhjusi  ja mõju. Samuti peaks seletuskirjast nähtuma, milliseid seniseid lahendusi peetakse jätkuvalt 

piisavaks ning millised küsimused vajavad täiendavat ettevalmistust ja millises ajakavas neid 

.

2 (5)

piisavaks ning millised küsimused vajavad täiendavat ettevalmistust ja millises ajakavas neid  kavatsetakse lahendada.     Eelnõu konkreetsete muudatusvajaduste kohta esitame järgmised märkused:    1. Elutähtsa teenuse osutaja ja Transpordiameti ülesannete jaotus (§ 1 lõiked 2 ja 3). Palume  täpsustada  elutähtsa  teenuse  osutaja  ja  Transpordiameti  ülesannete  jaotust.  Ehitusseadustiku  (EhS)  §  97  lõike  7  kohaselt  on  riigiteid  korrashoidev  ettevõtja  elutähtsa  teenuse osutaja. Sama paragrahvi lõike 8¹ järgi on tema püsiv kriisiülesanne osutada elutähtsat  teenust  KORKS-is  ja  selle  alusel  kehtestatud  nõuete  kohaselt  ning  elutähtsa  teenuse  toimepidevuse korraldaja täpsustab seda ülesannet KORKS § 82 lõike 6 alusel.    Eelnõu  §  1  lõike  2  sõnastusest  ei  selgu  üheselt,  kas  selle  eesmärk  on  täpsustada,  millise  teenuseosa suhtes toimepidevuse nõuded kehtivad, või piirata ettevõtja kui elutähtsa teenuse  osutaja  ülesannet  Transpordiametiga  sõlmitud  korrashoiulepingus  ette  nähtud  töödega.  KORKS § 82 lõike 9 punkti 1 kohaselt saab määrusega täpsustada elutähtsa teenuse ulatust,  kuid leping ei saa iseenesest piirata seadusest tulenevaid elutähtsa teenuse osutaja kohustusi.    Lisaks on seletuskirjas märgitud, et ülejäänud osas täidab elutähtsa teenuse osutaja ülesannet  Transpordiamet ise. Palume selgitada, kas Transpordiametit käsitatakse selles osas KORKS §  83 tähenduses elutähtsa teenuse osutajana ning millisel õiguslikul alusel ja millises ulatuses ta  neid  ülesandeid  täidab. Küsimus  on  oluline  ka  seetõttu,  et  eelnõu  §  1  lõike  3  järgi  täidab  Transpordiamet sama teenuse puhul elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesandeid.    Ühtlasi palume täpsustada § 1 lõike 3 õiguslikku alust. Kui sättega määratakse Transpordiamet  täitma KORKS § 82 lõikes 1 nimetatud ülesandeid sama paragrahvi lõike 4 alusel, tuleks see  alus sõnaselgelt esile tuua ning vajaduse korral täiendada määruse preambulit.    2. Toimepidevuse nõuded ning riskianalüüsi ja kriisiplaani roll (§ 2). Eelnõu §-s 2 on meie  hinnangul  osaliselt  segunenud  valdkondliku  toimepidevuse  määruse,  riskianalüüsi  ja  kriisiplaani ülesanded.    KORKS-i  süsteemis  ei  koostata  riskianalüüsi  ja  kriisiplaani  ainult  teenuse  katkestuse  ennetamiseks, nagu võib järeldada § 2 lõike 1 sõnastusest. Riskianalüüsiga hinnatakse teenuse  toimepidevust  mõjutavaid  riske  ning  kriisiplaaniga  kavandatakse  muu  hulgas  tegevused  katkestuse vältimiseks, selle korral tegutsemiseks ja teenuse taastamiseks. Valdkondlik määrus  peaks  eelkõige  määrama  teenuse  taseme  ja  toimepidevuse  nõuded,  millest  riskianalüüs  ja  kriisiplaan lähtuvad.    Samuti vajab ülevaatamist § 2  lõige 2. Esiteks kirjeldavad selles nimetatud asjaolud pigem  üksikuid ohte ja teenusesõltuvusi kui terviklikke ohustsenaariume. Teiseks ei ole põhjendatud  nõuda  automaatselt  kõigi  nimetatud  ohtude  käsitlemist  ühtemoodi  nii  riskianalüüsis  kui  ka  kriisiplaanis.  Kriisiplaanis  käsitletavad  ohustsenaariumid  ja  nende  lahendamiseks  vajalikud  tegevused peaksid  lähtuma riskianalüüsi  tulemustest. Kui soovitakse kehtestada valdkondlik  erinõue,  mille  kohaselt  tuleb  teatavaid  ohustsenaariume  kriisiplaanis  käsitleda  sõltumata  riskianalüüsi tulemustest, tuleks seda teha teadlikult ja põhjendatult.    Olulisem sisuline küsimus on siiski see, et eelnõust on välja jäetud senise määruse § 3 lõigetes  2 ja 3 sätestatud nõuded personali,  teehooldetehnika, abivahendite ning täiendava tehnika ja  tööjõu kaasamiseks vajalike kokkulepete kohta. Seletuskirjast ei selgu piisavalt, miks nende 

nõuete väljajätmine on põhjendatud. KORKS § 82 lõike 9 punkti 2 kohaselt  tuleb määruses 

3 (5)

nõuete väljajätmine on põhjendatud. KORKS § 82 lõike 9 punkti 2 kohaselt  tuleb määruses  sätestada teenuse järjepidevaks toimimiseks, katkestuse ennetamiseks ja teenuse taastamiseks  vajalikud  nõuded.  Riskianalüüsi  ja  kriisiplaani  koostamise  kohustus  ei  asenda  iseenesest  selliste nõuete kehtestamist.    Palume  seetõttu  §  2  sisuliselt  üle  vaadata,  sealhulgas  hinnata  seniste  konkreetsete  toimepidevusnõuete  säilitamise või  täiendamise vajadust. Samuti  tuleb hinnata, kas  senisest  määrusest  üle  võetud  ohtude  loetelu  on  piisav  KORKS-i  laiema,  sealhulgas  riigikaitselist  kriisiolukorda hõlmava regulatsiooni jaoks.    3. Elutähtsa teenuse piiramise põhimõtted (§ 3). Eelnõu  §  3  lõike  1  kohaselt  võib  Transpordiamet  näha  oma  kriisiplaanis  ette  määruses  sätestatust  erinevaid  teenusetaseme  nõudeid. Selline lahendus vajab meie hinnangul muutmist. KORKS § 82 lõike 6 alusel antavas määruses tuleb kehtestada teenuse toimimise ja piiramise  nõuded ning elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan peab neist lähtuma, mitte vastupidi. Samuti  ei  saa  Transpordiameti  kui  elutähtsa  teenuse  toimepidevuse  korraldaja  ülesandeid  täitva  asutuse kriisiplaaniga muuta määruses sätestatud kohustuslikku teenusetaset. Kui konkreetses  olukorras  on  ulatusliku  katkestuse  ärahoidmiseks  või  teenuse  taastamiseks  vaja  teenust  osutada määrusest erineval viisil või ulatuses, näeb KORKS § 82 lõige 11 selleks ette eraldi  ettekirjutuse tegemise võimaluse.    Palume  seetõttu  jätta  välja  võimalus  kehtestada  kriisiplaaniga määrusest  erinevaid  nõudeid  ning sätestada vajalikud erisused või nende kohaldamise põhimõtted määruses endas.    Ühtlasi  tuleks  hinnata,  kas  §  3  lõikes  1  ette  nähtud  teenusetaseme  vähendamine  seisunditasemeni 1 on põhjendatud igasuguse teenusekatkestuse või selle ohu korral. KORKS  §  82  lõike  9  punkti  2  kohaselt  tuleb  teenuse  piiramise  põhimõtted  sätestada  nii  enne  kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades. Seetõttu peaks määrusest selguma, millistel alustel  ja millises ulatuses võib teenuse tavapärast taset vähendada.    4. Elutähtsa teenuse katkestuse ja selle ohu määratlemine (§ 4 lõige 1). Eelnõu § 4 lõike 1  kohaselt  esineb  elutähtsa  teenuse  katkestus  või  selle  oht  juhul,  kui  olukord  või  sündmus  ohustab inimeste tervist või võib põhjustada varalist kahju.    Selline määratlus  on  liiga  lai  ega  ole  piisavalt  seotud  elutähtsa  teenuse  enda  toimimisega.  Mitte iga olukord, mis võib põhjustada varalist kahju või ohustada inimeste tervist, ei tähenda  riigitee sõidetavuse kui elutähtsa teenuse katkestust. Katkestuse mõiste tuleks siduda eelkõige  elutähtsa teenuse olulise häirega, lähtudes § 1 lõikes 1 esitatud teenuse kirjeldusest.    Samuti ei ole põhjendatud käsitleda katkestust ja selle ohtu sama tingimuse kaudu. Katkestus  eeldab teenuse toimimise tegelikku häiret, katkestuse oht aga asjaolusid, millest nähtub sellise  häire tekkimise võimalus.    Palume  lõige  sellest  lähtudes  ümber  sõnastada.  Näiteks  võiks  katkestuse  ja  selle  ohu  määratlemisel lähtuda sellest, kas olukorra või sündmuse tõttu on riigiteede võrgu toimimine  või  ohutu  liiklemine  oluliselt  häiritud  või  esineb  sellise  häire  vahetu  oht.  Seejuures  tuleks  arvestada  ka  olukordadega,  kus  suhteliselt  väikese  teelõigu  läbimatus  katkestab  olulise  ühenduse või juurdepääsu.   

5. Elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse ja selle ohu tingimused (§ 4 lõiked 3–5).

4 (5)

5. Elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse ja selle ohu tingimused (§ 4 lõiked 3–5). Palume § 4 lõikes 5 sätestatud ulatusliku katkestuse tingimused uuesti läbi hinnata.    Senise määruse § 4 lõike 3 kohaselt pidid ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest  põhjustatud hädaolukorra esinemiseks olema täidetud kõik kolm tingimust. Eelnõu § 4 lõike 5  järgi piisab ulatusliku katkestuse tuvastamiseks ühest tingimusest. Mõisted ei ole küll täielikult  samatähenduslikud  ning KORKS-i  uues  süsteemis  võib  olla  põhjendatud  senisest madalam  sekkumislävend, kuid tegemist on olulise sisulise muudatusega, mille põhjendused ja mõju ei  ole seletuskirjas piisavalt avatud.    Praeguse sõnastuse järgi võib üksnes § 4 lõikes 3 sätestatud taastamisaja ületamine või teenuse  osutajal  taastamisvõimaluse  puudumine  muuta  ulatuslikuks  ka  lokaalse  ja  vähese  mõjuga  katkestuse.  Palume  hinnata,  kas  selline  lävend  vastab  ulatusliku  katkestuse  olemusele  ning  võimaldab eristada tavapärast teenusekatkestust olukorrast, mille lahendamist peab KORKS §  82 lõike 3 kohaselt juhtima elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.    Eraldi vajab täpsustamist ulatusliku katkestuse ohu esinemine. KORKS § 82 lõike 9 punkt 4  nõuab nii ulatusliku katkestuse kui ka selle ohu tingimuste kehtestamist, kuid eelnõu § 4 lõige  5  käsitleb  üksnes  juba  tekkinud  katkestust.  Muu  hulgas  tuleks  arvestada  olukorraga,  kus  asjaoludest nähtub, et teenust ei ole tõenäoliselt võimalik nõutud tähtaja jooksul taastada, kuigi  see tähtaeg ei ole veel möödunud.    Ühtlasi  palume  §  4  lõike  3  punktis  3  nimetada  riigitee  liikide  hulgas  ka  ühendustee  ning  täpsustada  lõike  5  punkti  2  sõnastust,  kuna  silmas  on  peetud  teenuse  taastamiseks  maksimaalselt lubatud aja ületamist.    6. Teavitamise ja üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord (§ 5). Paragrahvi 5  pealkiri  on  kohandatud KORKS-i  nõuete  järgi,  kuid  selle  sisu  näib  olevat  suures  osas  üle  võetud senisest määrusest. Meie hinnangul ei kata see KORKS § 82 lõike 9 punktis 5 ja lõikes  10 sätestatud nõudeid.    Esiteks  ei  hõlma  §  5  lõikes  1  sätestatud  teavitamiskohustus  kõiki  seaduses  nimetatud  sündmusi. Puudu on muu hulgas teenuse katkestuse ohust ja kriisiolukorrast teavitamine.    Teiseks puuduvad paragrahvis üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord, kuigi seda  nõuab KORKS § 82  lõike 9 punkt 5. KORKS § 83  lõike 11 punkti  2  järgi  peab  elutähtsa  teenuse  osutaja  teavitama  asjaomast  asutust  viivitamata,  kuid  hiljemalt  24  tunni  jooksul  sündmusest  teada  saamisest, ning esitama üksikasjaliku aruande ühe kuu  jooksul  sündmuse  lõpust arvates. Määruses tuleb täpsustada nende kohustuste täitmise kord.    Kolmandaks  tuleb  KORKS  §  82  lõike  10  kohaselt  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  tingimuste  kehtestamisel  lähtuda  vähemalt  sündmusest  mõjutatud  kasutajate  arvust  ja  osakaalust,  sündmuse  kestusest  ning mõjutatud  geograafilisest  piirkonnast,  arvestades  selle  eraldatust. Eelnõust ei nähtu, kuidas neid kriteeriume on riigitee sõidetavuse eripära arvestades  rakendatud.  Seejuures  võib  olla  põhjendatud  kasutada  teenuse  iseloomule  sobivaid  hindamisviise,  näiteks  liiklussagedust,  mõjutatud  ühenduste  tähtsust  või  alternatiivsete  liikumisvõimaluste olemasolu.    Palume § 5 eeltoodust  lähtudes  täiendada. Samuti  tuleb  tagada, et  teavitamise kord  toimiks  olukorras, kus telefoni- või andmesideteenus on katkenud.

5 (5)

   7. Seletuskirja täiendamine ja muud täpsustused. Palume eelnõu sisulise ülevaatamise järel  ajakohastada  ka  seletuskiri.  Eelkõige  vajavad  täiendavat  põhjendamist  seniste  konkreetsete  toimepidevusnõuete  väljajätmine,  teenuse  piiramise  uus  regulatsioon  ning  ulatusliku  katkestuse tingimuste muutmine. Samuti tuleb selgitada, kuidas on hinnatud määruse nõuete  piisavust nii tsiviilkriiside kui ka riigikaitseliste kriisiolukordade puhul.    Seletuskirjas  tuleks  selgemalt  eristada  senise  regulatsiooni  ülevõtmist,  normitehnilisi  kohandusi ja sisulisi muudatusi ning kirjeldada viimaste põhjusi ja võimalikku mõju. Samuti  vajab  täpsustamist  väide,  et  eelnõu  ei  ole  seotud Euroopa Liidu  õigusega,  arvestades CER- direktiivi ülevõtmisel toimepidevuse regulatsioonis tehtud muudatusi.    Lisaks palume  eelnõu normitehniliselt  üle  vaadata,  sealhulgas  korrastada § 3  lõikes  1  olev  viide tee seisundinõuete määrusele. Selle määruse puhul võib viidata näiteks EhS § 97 lõike 2  alusel  kehtestatud  tee  seisundinõuetele.  Samuti  tuleb  ajakohastada  §-s  6  sätestatud  jõustumisaeg, kuna kavandatud 1. oktoober 2026 on möödunud.   Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Tori Julgeoleku ja riigikaitse  koordinatsioonidirektor     Kerli Zirk [email protected]