Erkki Keldo
Energeetika- ja keskkonnaminister .10.2026
Kirjalik küsimus kodutarbijate, korteriühistute, omavalitsuste ja soojusettevõtete tegeliku osalemise kohta paindlikkus- ja süsteemiteenuste turgudel ning selle mõjust toasooja hinnatõusu leevendamisele
Austatud energeetika- ja keskkonnaminister
Oma vastuses minu kirjalikule küsimusele1 märkisite, et kodutarbijad, korteriühistute liidud, omavalitsused ja ettevõtted saavad juba täna osaleda paindlikkus- ja süsteemiteenuste turgudel ning teenida tarbimise juhtimisega otsest rahalist kasu. Samuti viitasite, et teenust saab pakkuda nii piisavalt suurte üksikkoormustena alates 1 MW kui ka agregeeritud koormustena ning et tarbimise juhtimist pakuvad ja vahendavad agregaatorid.
Samaaegselt kinnitavad Konkurentsiameti ja soojusettevõtjate värsked andmed, et tänavu sügisel tõusevad kaugkütte hinnad valdavalt kõikides Eesti piirkondades, kusjuures piirhinnad varieeruvad 53 eurost kuni 150 euroni megavatt-tunni eest (nt Tartus +1,1%, Tallinnas +8,5%, Pärnus ~14% ja Narvas üle 30%). Paljudes piirkondades otsitakse kriisi leevendamiseks fossiilkütuste erilubasid (nt Narvas maagaasilt põlevkiviõlile üleminekuks), samal ajal kui tööstuslikud soojuspumbaprojektid ja elektrifitseerimine ootavad selgeid turulahendusi.
Avalikult kättesaadava info põhjal on üldine regulatiivne raamistik ja agregaatorite roll küll seaduses kirjas, kuid praktiline osalemine eeldab mõõtmise ja juhtimise võimekust, agregaatoriga liitumist, turureeglite täitmist ning süsteemiteenuste puhul vastava toote eelkvalifitseerimist. Seetõttu ei ole selge, kas ja millises ulatuses on tarbijatel ning korteriühistutel tegelikult juba täna võimalik neil turgudel osaleda ja küttearveid leevendada.
Eeltoodust tulenevalt soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kui palju kodutarbijaid, korteriühistuid, omavalitsusi ja tööstusettevõtteid osaleb praegu Eestis paindlikkus- või süsteemiteenuste turgudel kas otse või agregaatori kaudu? Palun esitage andmed tarbijarühmade kaupa.
2. Kui suur on olnud nimetatud tarbijarühmade poolt 2024. ja 2025. aastal paindlikkus- ja süsteemiteenuste turgudelt teenitud rahaline tulu eraldi kodutarbijate, korteriühistute, omavalitsuste ja tööstusettevõtete kohta?
3. Millised agregaatorid Eestis praegu tegelikult kodutarbijate, korteriühistute ja omavalitsuste tarbimise juhtimist vahendavad ning millistel turgudel nad seda teevad? Kas ja millised agregaatorid tegutsevad praegu kriitilistes kaugküttepiirkondades (nt Narvas või teistes kõrge piirhinnaga piirkondades), et aidata tarbijatel tarbimise juhtimisega küttearveid leevendada?
4. Kui oma vastuses märkisite, et teenust saab pakkuda üksikkoormustena alates 1 MW, siis kui paljud kodutarbijad, korteriühistud või omavalitsuste objektid vastavad praktikas sellisele üksikkoormuse tingimusele? Kui selliseid tarbijaid praktiliselt ei ole, siis kas nende rühmade puhul ei sõltu osalemine tegelikult täielikult agregaatorite olemasolust?
5. Kuidas aitavad ministeeriumi nimetatud paindlikkusturud ja tarbimise juhtimine reaalselt piirata toasooja hinnatõusu piirkondades, kus kaugkütte piirhind ulatub tänavu sügisel kuni 150 eurost megavatt-tunni eest? Miks tegeletakse küttekriisi lahendamisel eelkõige ajutiste keskkonnaalaste erilubade (nt põlevkiviõli kasutamine Narvas) taotlemisega, mitte elektrifitseerimise ja tarbimise juhtimise kiirendatud juurutamisega?
6. Millega põhjendab ministeerium elektri kaalumisteguri (2,0) jätkuvat rakendamist praegusel kujul, mis teeb soojuspumpade kasutamise energiamärgise arvutamisel paberil ebamõistlikuks ja pärsib soojasektori elektrifitseerimist? Kas ja millal on Kliimaministeeriumil plaanis muuta vastavat ministri määrust, et langetada elektri kaalumistegurit näiteks Euroopa Liidus kavandatava keskmise (1,6) või Soome tasemele (1,2)? Kuidas hindab ministeerium kaalumisteguri muutmise mõju korterelamute ja tarbijate võimalusele valida soodsam ning tõhusam küttelahendus ebamõistlikult kallite kaugküttevõrkude piirkondades?
7. Milliseid konkreetseid regulatiivseid tingimusi ja turumudelite arendusi pakub ministeerium soojusettevõtjatele (nt Utilitase Paljassaare reo- ja merevee soojuspumbajaam), et suuremahulised soojuspumbad saaksid osaleda elektrisüsteemi paindlikkus- ja sagedusturgudel, mis aitaks langetada kaugkütte võrgutariife?
8. Oma varasemas vastuses märkisite, et kavandatakse tarbimise juhtimise osalemise võimaldamist päev-ette turul. Palun selgitada, kas päev-ette turul osalemine on juba praktikas toimiv või alles ettevalmistamisel? Milline on selle rakendamise täpne ajakava?
9. Oma varasemas vastuses märkisite, et paindlikkusteenuste pakkumise väljatöötamisega tegelevad jaotusvõrguettevõtjad. Palun täpsustada, millised jaotusvõrguettevõtjad on selliseid teenuseid juba piloteerinud või kasutusele võtnud, millistes piirkondades ning millal saavad tarbijad nende kaudu reaalselt rahalist tulu teenida?
10. Kas ministeeriumil on konkreetne tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajatega, kuidas muuta paindlikkus- ja süsteemiteenuste turgudel osalemine korteriühistutele, omavalitsustele ja soojusettevõtjatele praktiliselt kättesaadavaks, mitte üksnes õiguslikult võimalikuks?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Züleyxa Izmailova
Riigikogu liige