Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

hal

[Eesnimi Perekonnanimi]

Riigikantselei

Teie: 24.09.2026 nr RIIGIKOGU/26-

1059/-2T

Meie: 23.10.2026 nr 1-7/270-2

Seisukoht välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu

1026 SE kohta

Isamaa fraktsioon esitas 23. septembril 2026. a välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse muutmise seaduse eelnõu (1026 SE). Käesolevaga esitame seisukoha nimetatud

ettepanekule.

Kavandatav muudatusettepanek sätestada seaduses, et Eesti ei osale ümberpaigutamises ega

ümberasustamises, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse regulatsiooniga

ega õiguslikult põhjendatud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 (edaspidi AMMR) artikli 1 punkt b

sätestab, et määrusega luuakse liikmesriikidevaheline solidaarsusmehhanism. Määrus lähtub

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (edaspidi ELTL) artiklis 80 sätestatud solidaarsuse ja

vastutuse õiglase jagamise põhimõttest ning selle eesmärk on tagada ühine raamistik

varjupaiga- ja rändehalduseks kogu Euroopa Liidus.

AMMR-is ette nähtud solidaarsusmehhanism on liikmesriikidele siduv. Seda on rõhutanud ka

Euroopa Komisjon, kelle selgituste kohaselt on tegemist kohustusliku ja püsiva

solidaarsusmehhanismiga („mandatory, permanent solidarity mechanism“), mis asendas

varasema EL õigusaktides reguleerimata, vabatahtliku ning ad hoc korras toiminud abistamise

süsteemi. Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu märkinud, et määrus kehtestab kohustusliku, kuid

paindliku solidaarsussüsteemi („mandatory but flexible solidarity system“). Liikmesriigid

saavad valida solidaarsuspanuse vormi, kuid mitte loobuda solidaarsusmehhanismis

osalemisest tervikuna.1

Määruse põhjenduspunkti 15 kohaselt hõlmavad solidaarsusmeetmed muu hulgas

ümberpaigutamist, rahalisi panuseid ja alternatiivseid solidaarsusmeetmeid ning määrus lähtub

põhimõttest, et erinevatel solidaarsusmeetmetel on võrdne väärtus. Samas ei nähtu määrusest

võimalust, et liikmesriik võiks mõne solidaarsusmeetme kohaldamise oma riigisisese õigusega

üldiselt ja etteulatuvalt välistada.

Lisaks kinnitavad määruse konkreetsed sätted, et ümberpaigutamine on üks

solidaarsusmehhanismi lahutamatutest osadest. Näiteks reguleerib AMMR artikkel 63

ümberpaigutamislubadusi (relocation pledges) ning nende rakendamist iga-aastase

1 Effective system of solidarity and responsibility for managing asylum and migration in the EU - Migration and Home Affairs, Asylum and migration management - Consilium

2 (2)

solidaarsuskogumi raames. Seega eeldab määrus sõnaselgelt, et ümberpaigutamine on liidu

tasandil kasutatav ja kohaldatav solidaarsusmeede.

Arvestades, et AMMR on Euroopa Liidu määrus, kohaldub see ELTL artikli 288 kohaselt

liikmesriikides vahetult ja tervikuna. Sellest tulenevalt ei ole liikmesriigil võimalik riigisiseses

seaduses ette näha üldist välistust, mille kohaselt Eesti ei osale ümberpaigutamises või muudes

määruses ette nähtud solidaarsusmeetmetes. Selline säte võiks sattuda vastuollu Euroopa Liidu

õigusega ning tekitada eksliku mulje, nagu oleks liikmesriigil võimalik ühepoolselt piirata

määruse kohaldamist.

Samuti ei oleks sellise normi lisamine normitehniliselt põhjendatud, sest

solidaarsusmehhanismi konkreetne rakendamine, sealhulgas solidaarsusmeetmete liik ja ulatus,

sõltub AMMR-is sätestatud iga-aastasest Euroopa Liidu tasandi hindamis- ja

otsustusprotsessist. Seetõttu ei ole põhjendatud reguleerida riigisiseses seaduses küsimust, mis

on Euroopa Liidu määrusega juba ammendavalt reguleeritud.

Seetõttu ei ole põhjendatud sätestada seaduses, et Eesti ei osale ümberpaigutamises või

ümberasustamises. Selline regulatsioon oleks vastuolus AMMR-i ülesehituse ja eesmärgiga

ning võiks osutuda vastuolus olevaks Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustustega.

Märgime, et sama ettepanek esitati ka 831 SE raames, kuid komisjoni toetust see samadel

kaalutlustel ei leidnud.

Oluline on, et eeltoodust ei tulene Eesti kohustus Euroopa Liidu solidaarsusmehhanismi kaudu

rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja – saajaid vastu võtta. Solidaarsusmehhanismis osalemise viisi

üle tuleb kõikidel liikmesriikidel sh Eestil, AMMR alusel tuginedes Euroopa Liidu Komisjoni

ettepanekule, otsus langetada igal aastal ning sellekohane panus tuleb täita igal otsusele

järgneval aastal. Eestil on Euroopa Liidu solidaarsusmehhanismi raames võimalik igal aastal

otsustada, et rahvusvahelise kaitse taotlejaid – ja saajad teistest liikmesriikidest

solidaarsuspanusena vastu ei võeta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister