Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Kliimaministeerium Teie: 14.10.2026 nr KLIM/26-1126/01-1K Meie: 23.10.2026 nr 7-2/26-02061-2

      Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu kooskõlastamine

  Austatud minister     Kliimaministeerium esitas 14. oktoobril 2026 Riigikantseleile kooskõlastamiseks energeetika-  ja  keskkonnaministri  määruse  „Elutähtsa  teenuse  kirjeldus  ja  toimepidevuse  nõuded  maagaasiga varustamisel“ eelnõu (edaspidi eelnõu).   Riigikantselei esitab eelnõu kohta järgmised selgitused, märkused ja ettepanekud.   1. Selgitused seoses kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) rakendamisega.  Riigikantselei  hinnangul  on  oluline,  et  KORKS-i  alusel  uute  elutähtsa  teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuete määruste kehtestamisel ei piirdutaks ainult senise  regulatsiooni  tehnilise  ajakohastamisega.  Seda  selgitati  ka  15.  septembril  2026  toimunud  elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajate ümarlaual.   Osa vajalikke muudatusi  tuli  teha  juba Euroopa Parlamendi  ja nõukogu direktiivi  (EL) 2022 /2557  (CER  direktiiv)  ülevõtmisel  18.  oktoobril  2024  jõustunud  hädaolukorra  seaduse  (edaspidi HOS) muudatuste  järel. Muu hulgas  tuli HOS-i  §  37  lõike  3  punkti  7  ja  lõike  6  kohaselt  määruses  sätestada  sündmustest  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  esitamise  tingimused  ja  kord.  HOS-i  §  53  lõike  15  järgi  tuli  nendele  nõuetele  vastavad  määrused  kehtestada 1. juuliks 2025.   Seoses  KORKS-i  jõustumisega  1.  oktoobril  2026  tuleb  täiendavalt  arvestada  elutähtsate  teenuste toimepidevuse tagamisega nii tsiviilkriisides kui ka riigikaitselistes kriisiolukordades.  KORKS-i  §  82  lõigete  7  ja  8  kohaselt  tuleb  toimepidevuse nõuete  kehtestamisel  arvestada  mõlemat liiki kriisiolukordi ning riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste  tagamisel Kaitseministeeriumi kindlaksmääratud sõjalise riigikaitse vajadust. Sama paragrahvi  lõigetes  9  ja  10  on  täpsustatud  määruse  kohustuslikku  sisu,  sealhulgas  nõudeid  teenuse  järjepidevaks toimimiseks, katkestuse ennetamiseks ja teenuse taastamiseks, teenuse piiramise  põhimõtteid nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades, ulatusliku katkestuse ja selle  ohu määratlemise tingimusi ning teavitamise ja üksikasjaliku aruandluse korda.  

On mõistetav, et  riigikaitselistes kriisiolukordades vajaliku  teenuse mahu, osutamise viisi  ja 

.

2 (5)

On mõistetav, et  riigikaitselistes kriisiolukordades vajaliku  teenuse mahu, osutamise viisi  ja  eritingimuste  kindlaksmääramine  võib  eeldada  täiendavat  analüüsi  ning  koostööd  Kaitseministeeriumi  ja elutähtsa  teenuse osutajatega. Seetõttu võib olla põhjendatud  töötada  lisatööd  eeldavad  riigikaitselised  toimepidevusnõuded  välja  eraldi  järgnevas  etapis.  Samas  tuleb sellest eristada seadusest tulenevaid nõudeid, mille sisustamiseks on vajalik teave juba  olemas  või mille  rakendamine  ei  eelda  põhjalikumat  eritelu  ega  täiendavaid  kokkuleppeid.  Need nõuded tuleb määruses arvesse võtta juba praegu.   Sellest  lähtudes  palume  määruse  eelnõu  tervikuna  sisuliselt  üle  vaadata  ja  tagada  selle  vastavus  KORKS-i  nõuetele.  See  ei  tähenda,  et  kõik  seni  kehtinud  teenuse  tasemed,  taastamisajad või toimepidevuse meetmed peaksid tingimata muutuma. Küll aga tuleb nende  piisavust  uues  õigusraamistikus  hinnata.  Seletuskirjas  tuleks  selgelt  eristada  senise  regulatsiooni  ülevõtmist,  normitehnilisi  kohandusi  ja  sisulisi  muudatusi  ning  selgitada  olulisemate  muudatuste  põhjusi  ja  mõju.  Samuti  peaks  seletuskirjast  nähtuma,  milliseid  seniseid  lahendusi  peetakse  jätkuvalt  piisavaks  ning millised  küsimused vajavad  täiendavat  ettevalmistust ja millises ajakavas neid kavatsetakse lahendada.   2. Eelnõu konkreetsete muudatusvajaduste kohta esitame järgmised märkused.   2.1. Elutähtsa teenuse osutajate ring ja toimepidevuse nõuete kohaldamine (§ 2 lõige 1, § 3 lõige 1 ja § 4 lõige 2). Eelnõu § 2 lõikes 1 on maagaasiga varustamise kui elutähtsa teenuse  osutajana nimetatud üksnes maagaasiseaduse § 22  lõikes 15 nimetatud ettevõtjat. Samas on  maagaasiseaduse  §  17¹  lõike  2¹  kohaselt  juba  alates  19.  augustist  2022  elutähtsa  teenuse  osutaja ka veeldatud gaasi terminali haldur, kelle püsiv kriisiülesanne on alates 1. oktoobrist  2026 sätestatud sama paragrahvi lõikes 2².   Palume viia määruse kohaldamisala ja teenuse kirjeldus kooskõlla maagaasiseadusega, nii et  need  hõlmaksid  ka  §  17¹  lõikes  2¹  nimetatud  veeldatud  gaasi  terminali  haldurit.  Seejuures  tuleb põhjendatud vajaduse korral eristada võrguettevõtjatele ja terminali haldurile kohalduvad  nõuded, lähtudes nende erinevatest ülesannetest.   Sellega seonduvalt palume täpsustada § 3  lõike 1  ja § 4  lõike 2 kohustuste kohaldamist eri  ettevõtjatele. Paragrahvi 3 lõige 1 käsitleb maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga  seotud tegevuste tagamist ning § 4 lõige 2 kohustab maagaasiga varustajat  tarnehäire korral  tagama  täiendava  gaasitarne.  Need  tegevused  sõltuvad  mitmest  eri  turuosalisest  ning  iga  võrguettevõtja  ei  saa  iseseisvalt  tagada  kogu  tarneahela  toimimist  või  täiendava  gaasi  hankimist.  Palume  hinnata,  kas  kohustuste  sisu  ja  ulatus  on  piisavalt  selgelt  määratletud,  lähtudes elutähtsa teenuse osutajate tegelikest ülesannetest ja võimalustest.   Lisaks palume üle vaadata § 3 lõikes 1 sätestatud toimepidevuse nõude kohaldamisala. Senise  määruse kohaselt tuli maagaasiga varustamine tagada teise elutähtsa teenuse katkestuse korral  ning hädaolukorras või muus  sarnases olukorras. Eelnõus on  säilitatud viide  teise  elutähtsa  teenuse  katkestusele  ja  lisatud  selle  oht,  kuid  varasem  viide  hädaolukorrale  või  muule  sarnasele  olukorrale  on  asendatud maagaasiga  varustamise  ulatusliku  katkestusega.  Palume  hinnata,  kas  selline  muudatus  on  taotluslik,  ning  tagada  nõude  kohaldamine  ka  kriisiolukordades,  sealhulgas  riigikaitselistes  kriisiolukordades,  sõltumata  sellest,  kas  maagaasiga varustamise ulatusliku katkestuse tingimused on juba täidetud.   2.2. Riskianalüüsi, kriisiplaani ja muude varustuskindluse kavade roll (§ 3 lõige 2 ja § 4 lõige 1). Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt peab maagaasiga varustaja esitama nii riskianalüüsis kui 

ka kriisiplaanis  teabe muu hulgas avariiolukordades,  elutähtsa  teenuse ulatusliku katkestuse 

3 (5)

ka kriisiplaanis  teabe muu hulgas avariiolukordades,  elutähtsa  teenuse ulatusliku katkestuse  ajal ja eriolukorras tegutsemise kordade kohta. Palume sätte sõnastust täpsustada, arvestades  riskianalüüsi ja kriisiplaani erinevaid ülesandeid KORKS-i süsteemis.   Riskianalüüsis  hinnatakse  elutähtsa  teenuse  toimepidevust  mõjutavaid  ohte  ja  riske,  kriisiplaanis aga kavandatakse nende realiseerumise korral vajalikud tegevused ja lahendused.  Seetõttu on § 3 lõikes 2 nimetatud tegutsemise korrad eelkõige kriisiplaani sisu. Samuti tuleks  sama  lõike  punktis  2  kasutatud  mõiste  „eriolukord“  asemel  kasutada  laiemat  mõistet  „kriisiolukord“,  arvestades  ka  võimalusega  võtta  kriisiplaan  kasutusele  enne  kriisiolukorda  seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks.   Paragrahvi 4 lõikes 1 oleks KORKS-i § 83 lõike 4 punkti 1 asemel asjakohasem viidata §-dele  18  ja  20, mis  reguleerivad  riskianalüüsi  ja  kriisiplaani  koostamist. KORKS-i  §  83  lõike  4  punkt  1  viitab  küll  samuti  riskianalüüsi  ja  kriisiplaani  koostamisele,  kuid  käsitleb  eelkõige  nende koostamise tähtpäeva määramist elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusaktis.   Ühtlasi  palume  täpsustada  eelnõu  §  4  lõikes  1  viidatud  maagaasiseaduse  §  26³  lõikes  1  nimetatud varustuskindluse tagamise kavade käsitlust. Maagaasiseaduse kohaselt esitab need  kavad Konkurentsiamet Kliimaministeeriumile  ning  need  kinnitab  valdkonna  eest  vastutav  minister.  Samas  on  seletuskirja  §  3  lõike  1  selgituses  märgitud,  et  need  kavad  koostab  elutähtsa  teenuse  osutaja.  Palume  see  üle  kontrollida  ning  vajaduse  korral  seletuskirja  täpsustada.  Samuti  võiks  selgitada,  kuidas  need  kavad  seostuvad  elutähtsa  teenuse  osutaja  riskianalüüsi  ja kriisiplaaniga. Lisaks palume arvestada,  et KORKS-i § 20  lõike 9 kohaselt  esitab elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani kinnitamiseks, mitte kooskõlastamiseks.   2.3. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg (§ 5). Eelnõu § 5 kohaselt lähtub maagaasiga  varustaja maagaasiseaduse § 26¹ lõikes 5 kehtestatud teenuse katkestuse lubatud ajast.   Juhime  tähelepanu  sellele,  et  nimetatud  seadusesäte  reguleerib  riketest  põhjustatud  gaasivarustuse katkestuse lubatud kestust. Samas võib maagaasiga varustamise kui elutähtsa  teenuse katkestus olla põhjustatud ka gaasitarne häirest või muudest asjaoludest, mille puhul ei  ole tegemist võrgu rikkega.   Palume hinnata, kas üksnes sellele sättele viitamine on elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete  seisukohalt  piisav  ning  kas  määruses  tuleks  täpsustada  ka  muudel  põhjustel  tekkinud  katkestuste  korral  teenuse  tagamise  või  taastamise  nõudeid.  See  ei  tähenda,  et  maagaasiseaduses sätestatud  taastamistähtaegu  tuleks  tingimata muuta või  laiendada  teistele  katkestustele, vaid et eri olukordades kohalduvad nõuded peavad olema selged.   2.4. Elutähtsa teenuse taastamise ja piiramise põhimõtted (§ 6). Eelnõu §-s 6 on sätestatud  teenuse taastamise prioriteedid. Need on üldjoontes asjakohased, kuid KORKS-i § 82 lõike 9  punkt 2 nõuab ka teenuse piiramise põhimõtete sätestamist nii enne kriisiolukorda kui ka eri  kriisiolukordades.   Maagaasiga  varustamise  puhul  tuleb  seejuures  arvestada  maagaasiseaduse  §-des  6¹  ja  26²  sätestatud  tarbijarühmade ning gaasitarbimise piiramise  regulatsiooniga. Seetõttu  ei  pea me  vajalikuks  nende  nõuete  määruses  kordamist.  Küll  aga  tuleb  hinnata,  kas  olemasolev  regulatsioon koos eelnõu §-ga 6 katab piisavalt KORKS-ist  tuleneva nõude ning võimaldab  üheselt mõista, millistest põhimõtetest tuleb teenuse piiramisel eri olukordades lähtuda.  

Palume  eelnõu  ja  seletuskirja  selles  osas  täiendada.  Samuti  tuleb  §  6  punktis  2  kasutada 

4 (5)

Palume  eelnõu  ja  seletuskirja  selles  osas  täiendada.  Samuti  tuleb  §  6  punktis  2  kasutada  KORKS-i §-le 24 vastavat mõistet „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“.   2.5. Elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse ja selle ohu tingimused (§ 7).  Eelnõu  §  7  kohaselt  on  gaasitarne  ulatusliku  katkestusega  tegemist  juhul,  kui  esineb  vähemalt  üks  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse  (EL)  2017/1938  artikli  11  lõike  1  punktis  c  nimetatud tingimustest.   Viidatud EL-i määruse  säte  ei käsitle  loetletud  tingimusi  iseseisvate  alternatiividena. Selles  määratletud kõrgeim gaasivarustuskindluse kriisitase  eeldab erandlikult  suurt gaasinõudlust,  märkimisväärset  tarnehäiret  või  tarneolukorra muud  olulist  halvenemist ning  olukorda,  kus  asjakohased  turupõhised  meetmed  on  juba  rakendatud,  kuid  gaasivarustus  on  endiselt  ebapiisav ja vaja on kasutada täiendavaid mitteturupõhiseid meetmeid. Seega ei vasta eelnõus  kasutatud sõnastus „vähemalt üks“ viidatud EL-i määruse tingimustele.   Maagaasiseaduse § 6¹ lõige 1 kasutab mõistet „hädaolukord“ sõnaselgelt Euroopa Parlamendi  ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 tähenduses ning sama valdkondlikku mõistet  kasutatakse maagaasiseaduse  §-s  26².  Seetõttu  ei  tule  seda maagaasiseaduse  regulatsioonis  seoses KORKS-i jõustumisega automaatselt asendada mõistega „kriisiolukord“.   Küll  aga  tuleb  eristada  EL-i määruse  gaasivarustuskindluse  kriisitasemeid  KORKS-i  §  82  lõike 9 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse ulatuslikust katkestusest ja selle ohust. Eelnõu §  7 pealkiri seob need mõisted omavahel viisil, mis võib jätta mulje nende samasusest. KORKS- i  kohaselt  tuleb määratleda  ulatusliku  katkestuse  ja  selle  ohu  tingimused, mille  esinemisel  juhib  olukorra  lahendamist  elutähtsa  teenuse  toimepidevuse  korraldaja.  Need  tingimused  peavad võimaldama tuvastada ka ulatusliku katkestuse tekkimise ohu sõltumata sellest, kas EL- i määruse artikli 11 lõike 1 punktis c nimetatud hädaolukorra tase on saavutatud.   Palume § 7 pealkiri ja sisu sellest lähtudes üle vaadata ning määratleda ulatusliku katkestuse ja  selle ohu tingimused kooskõlas KORKS-iga, arvestades seejuures EL-i gaasivarustuskindluse  regulatsiooni ja maagaasiseaduses sätestatud meetmeid. See ei eelda tingimata uute arvuliste  lävendite kehtestamist, kuid mõlema õigusliku regulatsiooni kohaldamise alused peavad olema  selged.   2.6. Teavitamise ja üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord (§ 8). Eelnõu § 8  käsitleb  tarnehäirest,  sellest  põhjustatud ulatuslikust  elutähtsa  teenuse katkestusest  või  selle  ohust  teavitamist. Riigikantselei  hinnangul  ei  kata  see KORKS-i  §  82  lõike 9  punktis  5  ja  lõikes 10 sätestatud nõudeid.   Esiteks  ei  hõlma  §  8  lõikes  1  sätestatud  teavitamiskohustus  kõiki  seaduses  nimetatud  sündmusi. KORKS-i § 82 lõike 9 punkti 5 kohaselt tuleb määruses sätestada elutähtsa teenuse  planeerimata  katkestusest,  katkestuse  ohust,  teenuse  toimepidevust  oluliselt  häirivast  sündmusest  või  sellise  sündmuse  toimumise  vahetust  ohust  ja  kriisiolukorrast  teavitamise  kord.  Need  sündmused  ei  piirdu  gaasitarne  häirega  ega  sellest  põhjustatud  ulatusliku  katkestusega.   Teiseks puuduvad määruses üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord. KORKS-i §  83  lõike  11  punkti  2  kohaselt  peab  elutähtsa  teenuse  osutaja  teavitama  asjaomast  asutust 

viivitamata,  kuid mitte  hiljem  kui  24  tundi  pärast  sündmusest  teada  saamist,  ning  esitama 

5 (5)

viivitamata,  kuid mitte  hiljem  kui  24  tundi  pärast  sündmusest  teada  saamist,  ning  esitama  üksikasjaliku  aruande ühe kuu  jooksul  sündmuse  lõpust  arvates. Määruses  tuleb  täpsustada  nende kohustuste täitmise kord.   Kolmandaks  tuleb  KORKS-i  §  82  lõike  10  kohaselt  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  tingimuste  kehtestamisel  lähtuda  vähemalt  sündmusest  mõjutatud  kasutajate  arvust  ja  osakaalust,  sündmuse  kestusest  ning mõjutatud  geograafilisest  piirkonnast,  arvestades  selle  eraldatust.  Eelnõu  §  8  lõikes  2  on  küll  ette  nähtud  esialgsete  andmete  esitamine  teenuse  katkestuse  ja selle mõju kohta, kuid määruses puudub kõiki seaduses nimetatud kriteeriume  hõlmav terviklik regulatsioon.   Palume eelnõu § 8 eeltoodust lähtudes täiendada. Samuti tuleks arvestada vajadusega tagada  teavitamise toimimine tavapäraste sideteenuste katkestuse korral.   2.7. Seletuskirja täiendamine ja muud täpsustused.  Seletuskirja  kohaselt  kavandatakse  riigikaitseliste  toimepidevusnõuete  väljatöötamist  teises  etapis,  eesmärgiga  kehtestada  muudatused 2026. aasta  lõpuks. Palume  täpsemalt  selgitada selle etapi  sisu  ja ajakava ning  eristada täiendavat analüüsi ja koostööd vajavaid erinõudeid muudest KORKS-ist tulenevatest  kohustuslikest nõuetest.   Lisaks palume eelnõu normitehniliselt ja keeleliselt üle vaadata. Muu hulgas teeme ettepaneku  sõnastada § 1 lõige 1 järgmiselt: „(1) Määrusega  kehtestatakse  kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  §  81  lõike  3  punktis  11  nimetatud maagaasiga varustamise kui elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.“   Samuti  juhime  tähelepanu  sellele,  et § 1  lõikes 2 on nimetatud  teenuse osutamist  toetavate  teenuste  sisseostmise  nõudeid,  kuid  eelnõus  ei  ole  neid  eraldi  sätestatud.  Palume  hinnata  selliste  nõuete  vajalikkust,  arvestades  ka maagaasiseaduse  §  22  lõikes  17  nimetatud  võrgu  arendamise ja opereerimise teenuseid osutavate isikute kriisiülesandeid, ning viia § 1 lõikes 2  nimetatud reguleerimisese määruse sisuga kooskõlla.   Paragrahvi  9  kohaselt  jõustub määrus  üldises  korras. Kuna  sellisel  sättel  puudub  iseseisev  regulatiivne sisu, teeme ettepaneku see välja jätta. Ühtlasi palume ajakohastada seletuskirjas  määruse jõustumist käsitlevad selgitused, milles on praegu nimetatud nii 1. oktoobrit 2026 kui  ka üldises korras jõustumist.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär