Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Kliimaministeerium Teie: 14.10.2026 nr KLIM/26-1125/01-1K Meie: 23.10.2026 nr 7-2/26-02060-2

      Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu kooskõlastamine

  Austatud minister   Kliimaministeerium esitas 14. oktoobril 2026 Riigikantseleile kooskõlastamiseks energeetika-  ja  keskkonnaministri  määruse  „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu (edaspidi eelnõu).   Riigikantselei esitab eelnõu kohta järgmised selgitused, märkused ja ettepanekud.   1. Selgitused seoses kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) rakendamisega.  Riigikantselei  hinnangul  on  oluline,  et  KORKS-i  alusel  uute  elutähtsa  teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuete määruste kehtestamisel ei piirdutaks ainult senise  regulatsiooni  tehnilise  ajakohastamisega.  Seda  selgitati  ka  15.  septembril  2026  toimunud  elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajate ümarlaual.   Osa vajalikke muudatusi  tuli  teha  juba Euroopa Parlamendi  ja nõukogu direktiivi  (EL) 2022 /2557  (CER  direktiiv)  ülevõtmisel  18.  oktoobril  2024  jõustunud  hädaolukorra  seaduse  (edaspidi HOS) muudatuste  järel. Muu hulgas  tuli HOS-i  §  37  lõike  3  punkti  7  ja  lõike  6  kohaselt  määruses  sätestada  sündmustest  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  esitamise  tingimused  ja  kord.  HOS-i  §  53  lõike  15  järgi  tuli  nendele  nõuetele  vastavad  määrused  kehtestada 1. juuliks 2025.   Seoses  KORKS-i  jõustumisega  1.  oktoobril  2026  tuleb  täiendavalt  arvestada  elutähtsate  teenuste toimepidevuse tagamisega nii tsiviilkriisides kui ka riigikaitselistes kriisiolukordades.  KORKS-i  §  82  lõigete  7  ja  8  kohaselt  tuleb  toimepidevuse nõuete  kehtestamisel  arvestada  mõlemat liiki kriisiolukordi ning riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste  tagamisel Kaitseministeeriumi kindlaksmääratud sõjalise riigikaitse vajadust. Sama paragrahvi  lõigetes  9  ja  10  on  täpsustatud  määruse  kohustuslikku  sisu,  sealhulgas  nõudeid  teenuse  järjepidevaks toimimiseks, katkestuse ennetamiseks ja teenuse taastamiseks, teenuse piiramise  põhimõtteid nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades, ulatusliku katkestuse ja selle  ohu määratlemise tingimusi ning teavitamise ja üksikasjaliku aruandluse korda.  

On mõistetav, et  riigikaitselistes kriisiolukordades vajaliku  teenuse mahu, osutamise viisi  ja 

.

2 (5)

On mõistetav, et  riigikaitselistes kriisiolukordades vajaliku  teenuse mahu, osutamise viisi  ja  eritingimuste  kindlaksmääramine  võib  eeldada  täiendavat  analüüsi  ning  koostööd  Kaitseministeeriumi  ja elutähtsa  teenuse osutajatega. Seetõttu võib olla põhjendatud  töötada  lisatööd  eeldavad  riigikaitselised  toimepidevusnõuded  välja  eraldi  järgnevas  etapis.  Samas  tuleb sellest eristada seadusest tulenevaid nõudeid, mille sisustamiseks on vajalik teave juba  olemas  või mille  rakendamine  ei  eelda  põhjalikumat  eritelu  ega  täiendavaid  kokkuleppeid.  Need nõuded tuleb määruses arvesse võtta juba praegu.   Sellest  lähtudes  palume  määruse  eelnõu  tervikuna  sisuliselt  üle  vaadata  ja  tagada  selle  vastavus  KORKS-i  nõuetele.  See  ei  tähenda,  et  kõik  seni  kehtinud  teenuse  tasemed,  taastamisajad või toimepidevuse meetmed peaksid tingimata muutuma. Küll aga tuleb nende  piisavust  uues  õigusraamistikus  hinnata.  Seletuskirjas  tuleks  selgelt  eristada  senise  regulatsiooni  ülevõtmist,  normitehnilisi  kohandusi  ja  sisulisi  muudatusi  ning  selgitada  olulisemate  muudatuste  põhjusi  ja  mõju.  Samuti  peaks  seletuskirjast  nähtuma,  milliseid  seniseid  lahendusi  peetakse  jätkuvalt  piisavaks  ning millised  küsimused vajavad  täiendavat  ettevalmistust ja millises ajakavas neid kavatsetakse lahendada.   2. Eelnõu konkreetsete muudatusvajaduste kohta esitame järgmised märkused.   2.1. Teenuse toimepidevuse tagamine eri katkestuste ja kriisiolukordade korral (§ 3 lõiked 2 ja 3, § 4 lõige 5 ja § 8). Palume täpsustada nimetatud sätete kohaldamisala.   Eelnõu  §  3  lõige  2  seob  alarmsõidukite  eelisjärjekorras  kütusega  varustamise  kohustuse  elutähtsa  teenuse ulatusliku katkestuse  või  selle  ohuga. Senise määruse  kohaselt  kehtis  see  nõue hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Samuti on § 3 lõikes 3 teise elutähtsa teenuse  katkestuse või selle ohu kõrval jäetud nimetamata senises määruses käsitletud hädaolukord ja  muu sarnane olukord. Seletuskirjas kirjeldatakse aga endiselt nõuete  laiemat kohaldamisala.  Palume  hinnata,  kas muudatused  on  taotluslikud,  ning  täpsustada  sätteid,  arvestades  nende  kohaldamist ka kriisiolukordades, sealhulgas riigikaitselistes kriisiolukordades.   Eelnõu  §  4  lõige  5  seob  võrguühenduseta  kaardimaksete  tegemise  valmisoleku  elutähtsa  teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohuga. Senise regulatsiooni ja nõude eesmärgi põhjal on  see  valmisolek  vajalik  eelkõige  elektroonilise  side  võrgu  või  kaardimaksete  tegemiseks  vajalike infosüsteemide häirete korral. Sellised häired võivad takistada kütuse müüki ka juhul,  kui  vedelkütusega  varustamise  ulatusliku  katkestuse  tingimused  ei  ole  täidetud.  Palume  täpsustada sätte sõnastust, et võrguühenduseta kaardimaksete tegemise valmisoleku nõue oleks  kohaldatav selle eesmärgile vastavates olukordades.   Samuti  vajab  täpsustamist  §-s  8  sätestatud  lepingupartneri  toimepidevuse  nõue.  Senise  määruse kohaselt tuli toetavate teenuste sisseostmisel lähtuda lepingupartneri võimest osutada  teenust hädaolukorras ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral. Eelnõu § 8 nimetab üksnes  elutähtsa  teenuse  ulatuslikku  katkestust,  samas  kui  seletuskirjas  käsitletakse  nõuet  endiselt  kriisiolukorra  ja  teise  elutähtsa  teenuse  katkestuse  kontekstis.  Palume  sätte  sõnastust  täpsustada,  et  oleks  üheselt  mõistetav,  milliste  katkestuste  ja  kriisiolukordade  korral  tuleb  lepingupartneri toimepidevusega arvestada.   2.2. Aktsiisilaopidaja toimepidevuse nõuded (§ 4 lõige 7 ja § 6 punkt 1). Eelnõu § 4 lõikes  7 on sätestatud aktsiisilaopidaja kohustus tagada elektri- või sidekatkestuse korral vähemalt 72  tunniks kütuse tarbimisse lähetamise võimekus. Nõutav võimekus peab võimaldama 24 tunni  jooksul  kütuse  tarbimisse  lähetamist  mahus,  mis  vastab  0,1  protsendile  mahutipargi 

kogumahust, kuid mitte vähem kui 300 kuupmeetrit. Samas on paragrahvi 6 punkti 1 kohaselt 

3 (5)

kogumahust, kuid mitte vähem kui 300 kuupmeetrit. Samas on paragrahvi 6 punkti 1 kohaselt  aktsiisilaopidaja teenuse katkestuse lubatud aeg kuni 24 tundi.   Palume  täpsustada  nende  nõuete  omavahelist  seost.  Seletuskirja  kohaselt  tuleb  esimese  24  tunni  jooksul  tagada  lähetamise operatiivvõimekus  ja nõutud miinimummaht ning  järgneval  kahel ööpäeval jätkata kütuse lähetamist nõutud mahus. Eelnõu § 4 lõike 7 sõnastusest peaks  üheselt nähtuma, et nõutud lähetamisvõimekus tuleb tagada kogu 72-tunnise perioodi vältel,  sealhulgas, milline lähetamismahu nõue kehtib igal ööpäeval. Samuti palume täpsustada selle  nõude seost § 6 punktis 1 sätestatud kuni 24-tunnise lubatud teenusekatkestusega.   2.3. Autonoomse elektritoitega tanklate kütusevaru nõuete erandid (§ 5 lõige 5). Eelnõu §  5 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas on ekslikult viidatud lõigetele 2 ja 3, kuigi sättes loetletud  erandid puudutavad lõigetes 3 ja 4 kehtestatud minimaalse kütusejäägi nõudeid, mitte lõikes 2  sätestatud mahutite mahutavust. Teeme ettepaneku asendada sõnad „Lõigetes 2 ja 3“ sõnadega  „Lõigetes 3 ja 4“.   2.4. Elutähtsa teenuse taastamise ja piiramise põhimõtted (§ 3 lõige 2 ja § 7). Eelnõu § 3  lõikes  2  ja  §-s  7  on  sätestatud  alarmsõidukite  eelisjärjekorras  kütusega  varustamise  ning  teenuse  taastamise  prioriteedid.  Samas  nõuab  KORKS-i  §  82  lõike  9  punkt  2  ka  teenuse  piiramise põhimõtete sätestamist nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades.   Palume hinnata, kas § 3 lõikes 2 ja §-s 7 sätestatud põhimõtted katavad piisavalt olukorrad,  kus  vedelkütuse  kättesaadavus  on  piiratud  ning  teenust  ei  ole  võimalik  kõigile  tarbijatele  tavapärases  mahus  osutada.  Seejuures  tuleks  eristada  juba  katkenud  teenuse  taastamise  järjekorda  ning  piiratud  kütusekoguse  või  tankimisvõimekuse  jaotamise  põhimõtteid.  Arvestada  tuleb  ka  vedelkütusevaru  seaduses  juba  sätestatud  riiklike  piiramis-  ja  prioriseerimismeetmetega. Palume määrust vajaduse korral täiendada.   2.5. Elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse ja selle ohu tingimused (§ 9). Eelnõu §-s 9 on  sätestatud kolm tingimust, mille esinemisel käsitatakse olukorda elutähtsa teenuse ulatusliku  või  raskete  tagajärgedega  katkestusena.  Tingimused  on  seotud  tanklates  vedelkütuse  kättesaadavuse, aktsiisilaopidaja lähetamisvõimekuse ning vedelkütuse tarneahela toimimisega.   Samas  lähtuvad  need  tingimused  valdavalt  juba  tekkinud  katkestusest  või  nõutud  teenusetaseme  rikkumisest,  kuigi  KORKS-i  §  82  lõike  9  punkt  4  nõuab  ka  ulatusliku  katkestuse ohu tingimuste määratlemist.   Palume  sätet  täiendada  selliselt,  et  oleks  selge,  millistel  asjaoludel  on  tegemist  elutähtsa  teenuse  ulatusliku  katkestuse  ohuga,  mille  lahendamist  peab  juhtima  elutähtsa  teenuse  toimepidevuse  korraldaja.  Näiteks  võib  selline  oht  ilmneda  enne  nõutud  teenusetaseme  tegelikku  rikkumist,  kui  asjaoludest  nähtub,  et  teenuse osutaja  ei  suuda  eeldatavasti  tagada  prioriteetsete tarbijate kütusega varustamist või nõutud lähetamisvõimekust.    Samuti palume täpsustada § 9 punktis 1 sätestatud autonoomse elektritoite valmisoleku ja §-s  6  ette  nähtud  teenuse  katkestuse  lubatud  aja  omavahelist  seost.  Paragrahvi  4  lõikes  2  nimetatud  valmisolek  peab  olema  tagatud  juba  enne  katkestust,  samas  kui  §-s  6  sätestatud  tähtaeg puudutab teenuse taastamist.  

Ühtlasi palume korrastada § 1 lõike 2 ja § 9 terminoloogiat, asendades senisest hädaolukorra 

4 (5)

Ühtlasi palume korrastada § 1 lõike 2 ja § 9 terminoloogiat, asendades senisest hädaolukorra  regulatsioonist  pärineva  väljendi  „katkestusest  põhjustatud  olukord“  KORKS-i  mõistega  „elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus“ ning arvestades ka selle tekkimise ohtu.   2.6. Teavitamise ja üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord (§ 10). Eelnõu §  10 käsitleb  elutähtsa  teenuse häirest,  katkestusest  või  selle  ohust  teavitamist. Riigikantselei  hinnangul ei kata see täielikult KORKS-i § 82 lõike 9 punktis 5 ja lõikes 10 sätestatud nõudeid.   Esiteks  vajab  täpsustamist  teavitamiskohustuse  esemeline  ulatus.  KORKS-i  §  82  lõike  9  punkti  5  kohaselt  tuleb  määruses  sätestada  elutähtsa  teenuse  planeerimata  katkestusest,  katkestuse ohust,  teenuse  toimepidevust oluliselt häirivast  sündmusest või  sellise  sündmuse  toimumise  vahetust  ohust  ja  kriisiolukorrast  teavitamise  kord.  Eelnõu  §  10  lõike  1  üldine  sõnastus ei taga piisavat selgust kõigi nimetatud sündmuste hõlmamise suhtes.   Teiseks puuduvad määruses üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord. KORKS-i §  83  lõike  11  punkti  2  kohaselt  peab  elutähtsa  teenuse  osutaja  teavitama  asjaomast  asutust  viivitamata,  kuid mitte  hiljem  kui  24  tundi  pärast  sündmusest  teada  saamist,  ning  esitama  üksikasjaliku  aruande ühe kuu  jooksul  sündmuse  lõpust  arvates. Määruses  tuleb  täpsustada  nende kohustuste täitmise kord.   Kolmandaks  tuleb  KORKS-i  §  82  lõike  10  kohaselt  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  tingimuste  kehtestamisel  lähtuda  vähemalt  sündmusest  mõjutatud  kasutajate  arvust  ja  osakaalust,  sündmuse  kestusest  ning mõjutatud  geograafilisest  piirkonnast,  arvestades  selle  eraldatust.  Palume  hinnata,  kuidas  neid  kriteeriume  vedelkütusega  varustamise  eripära  arvestades rakendada.   Lisaks ei ole §-s 10 täpsustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitamise viisi.  Palume  seda  teha  ning  arvestada  vajadusega  tagada  teavitamise  toimimine  ka  tavapäraste  sideteenuste katkestuse korral.   2.7. Järelevalve regulatsioon, seletuskirja täiendamine ja muud täpsustused. Eelnõu § 4  lõikes 4 on sätestatud, et elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud asutus  teeb nõuete täitmise üle haldusjärelevalvet. KORKS-i § 167 lõike 1 punkti 1 kohaselt tehakse  ettevõtjast elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet.  Seetõttu  teeme ettepaneku  jätta  § 4  lõike 4  lõpust  välja  sõnad  „kes  teeb haldusjärelevalvet  nõuete täitmise üle“. Järelevalve pädevus ja õiguslik alus tulenevad juba seadusest.   Osa  vedelkütusega  varustamise  toimepidevuse  nõuetest  kehtestati  juba  4. mail  2026  vastu  võetud muutmismäärusega. Sellega nähti ette ka kohustuste jõustumine 1. novembril 2026 ja  1.  aprillil  2027.  Uue  määruse  kehtestamisel  tuleb  tagada  nende  kohustuste  ja  tähtaegade  järjepidevus ning seletuskirjas selgelt põhjendada võimalikud sisulised muudatused.   Sellega seoses palume üle vaadata ka eelnõu  jõustumissätted. Eelnõu § 11  lõike 1 kohaselt  jõustub § 4 lõige 2 alles 1. aprillil 2027, kuid sellele viitavad § 3 lõige 2, § 5 lõike 5 punkt 4, §  6 punkt 3 ja § 9 punkt 1 jõustuvad üldises korras. Sarnane küsimus tekkis juba senise määruse  4. mai 2026 muudatustega, mille tulemusel jõustusid viited § 4 lõikele 1¹ enne viidatud lõike  jõustumist. Palume tagada, et oleks üheselt mõistetav, millal asjaomased nõuded kohalduvad,  ning vajaduse korral jõustumissätteid täpsustada.  

Lisaks teeme ettepaneku asendada § 2 lõigetes 1 ja 2 sõnad „elutähtsa teenuse katkestuse korral

5 (5)

Lisaks teeme ettepaneku asendada § 2 lõigetes 1 ja 2 sõnad „elutähtsa teenuse katkestuse korral “  sõnadega  „elektrivarustuse  katkestuse  korral“,  sest  mõlemas  sättes  käsitletakse  tankla  autonoomsele elektritoitele üleminekut, mitte vedelkütusega varustamise katkestust üldiselt.   Samuti palume täpsustada § 3 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, eristades riskianalüüsis ohtude  ja  riskide  hindamist  ning  kriisiplaanis  nende  realiseerumise  korral  vajalike  tegevuste  kavandamist.  Sama  lõike  punktis  8  kasutatud  väljendist  „muu  sarnast  olukorda  põhjustada  võiv oht“ ei selgu, millise olukorraga sarnasust silmas peetakse. Palume ka seda täpsustada.   Ühtlasi palume ajakohastada seletuskirjas määruse jõustumist käsitlevad selgitused ja eelnõu  normitehniliselt üle vaadata.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär