Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Kliimaministeerium nr KLIM/26-1124/01-1K Meie: 23.10.2026 nr 7-2/26-02049-3

      Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu kooskõlastamine

  Austatud minister   Kliimaministeerium esitas 14. oktoobril 2026 Riigikantseleile kooskõlastamiseks energeetika-  ja  keskkonnaministri  määruse  „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu (edaspidi eelnõu).   Riigikantselei esitab eelnõu kohta järgmised selgitused, märkused ja ettepanekud.   1.  Selgitused seoses kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) rakendamisega.  Riigikantselei  hinnangul  on  oluline,  et  KORKS-i  alusel  uute  elutähtsa  teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuete määruste kehtestamisel ei piirdutaks ainult senise  regulatsiooni  tehnilise  ajakohastamisega.  Seda  selgitati  ka  15.  septembril  2026  toimunud  elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajate ümarlaual.   Osa vajalikke muudatusi  tuli  teha  juba Euroopa Parlamendi  ja nõukogu direktiivi  (EL) 2022 /2557  (CER  direktiiv)  ülevõtmisel  18.  oktoobril  2024  jõustunud  hädaolukorra  seaduse  (edaspidi HOS) muudatuste  järel. Muu hulgas  tuli HOS-i  §  37  lõike  3  punkti  7  ja  lõike  6  kohaselt  määruses  sätestada  sündmustest  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  esitamise  tingimused  ja  kord.  HOS-i  §  53  lõike  15  järgi  tuli  nendele  nõuetele  vastavad  määrused  kehtestada 1. juuliks 2025.   Seoses  KORKS-i  jõustumisega  1.  oktoobril  2026  tuleb  täiendavalt  arvestada  elutähtsate  teenuste toimepidevuse tagamisega nii tsiviilkriisides kui ka riigikaitselistes kriisiolukordades.  KORKS-i  §  82  lõigete  7  ja  8  kohaselt  tuleb  toimepidevuse nõuete  kehtestamisel  arvestada  mõlemat liiki kriisiolukordi ning riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste  tagamisel Kaitseministeeriumi kindlaksmääratud sõjalise riigikaitse vajadust. Sama paragrahvi  lõigetes  9  ja  10  on  täpsustatud  määruse  kohustuslikku  sisu,  sealhulgas  nõudeid  teenuse  järjepidevaks toimimiseks, katkestuse ennetamiseks ja teenuse taastamiseks, teenuse piiramise  põhimõtteid nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades, ulatusliku katkestuse ja selle  ohu määratlemise tingimusi ning teavitamise ja üksikasjaliku aruandluse korda.  

On mõistetav, et  riigikaitselistes kriisiolukordades vajaliku  teenuse mahu, osutamise viisi  ja 

.

2 (5)

On mõistetav, et  riigikaitselistes kriisiolukordades vajaliku  teenuse mahu, osutamise viisi  ja  eritingimuste  kindlaksmääramine  võib  eeldada  täiendavat  analüüsi  ning  koostööd  Kaitseministeeriumi  ja elutähtsa  teenuse osutajatega. Seetõttu võib olla põhjendatud  töötada  lisatööd  eeldavad  riigikaitselised  toimepidevusnõuded  välja  eraldi  järgnevas  etapis.  Samas  tuleb sellest eristada seadusest tulenevaid nõudeid, mille sisustamiseks on vajalik teave juba  olemas  või mille  rakendamine  ei  eelda  põhjalikumat  eritelu  ega  täiendavaid  kokkuleppeid.  Need nõuded tuleb määruses arvesse võtta juba praegu.   Sellest  lähtudes  palume  määruse  eelnõu  tervikuna  sisuliselt  üle  vaadata  ja  tagada  selle  vastavus  KORKS-i  nõuetele.  See  ei  tähenda,  et  kõik  seni  kehtinud  teenuse  tasemed,  taastamisajad või toimepidevuse meetmed peaksid tingimata muutuma. Küll aga tuleb nende  piisavust  uues  õigusraamistikus  hinnata.  Seletuskirjas  tuleks  selgelt  eristada  senise  regulatsiooni  ülevõtmist,  normitehnilisi  kohandusi  ja  sisulisi  muudatusi  ning  selgitada  olulisemate  muudatuste  põhjusi  ja  mõju.  Samuti  peaks  seletuskirjast  nähtuma,  milliseid  seniseid  lahendusi  peetakse  jätkuvalt  piisavaks  ning millised  küsimused vajavad  täiendavat  ettevalmistust ja millises ajakavas neid kavatsetakse lahendada.   2. Eelnõu konkreetsete muudatusvajaduste kohta esitame järgmised märkused.   2.1. Toimepidevuse nõuded ning riskianalüüsi ja kriisiplaani roll (§-d 3 ja 4).  Palume  täpsustada § 3  lõike 2 punkti 3  ja § 4  lõike 1  sõnastust ning viiteid KORKS-ile. Mõlemas  sättes on kokku sattunud varasema regulatsiooni terminid ja KORKS-i viited, mistõttu ei ole  normide sisu üheselt mõistetav.   Samuti  palume  üle  vaadata  §  3  lõigete  1–3  sissejuhatavad  lauseosad, milles  on  kasutatud  ebaselgeid  ja osaliselt grammatiliselt vigaseid väljendeid  teenuse ulatusliku katkestuse ning  muude olukordade kohta. Sõnastamisel tuleb lähtuda KORKS-i mõistestikust ning tagada, et  oleks  üheselt  mõistetav,  milliste  katkestuste  ja  kriisiolukordade  korral  asjaomased  toimepidevuse nõuded kehtivad.   Eelnõu § 3 lõike 2 punktis 3 kasutatud viide KORKS-i § 83 lõike 4 punktile 1 ei ole iseenesest  vale, kuna nimetatud säte viitab riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamisele KORKS-i §-de 18 ja  20 kohaselt. Samas käsitleb see säte nende dokumentide koostamise kohustust ja tähtaegade  määramist, mitte  teenuse minimaalseid  toimepidevusnõudeid.  Palume  §  3  lõike  2  punkti  3  sõnastust  täpsustada,  et  oleks  selge,  millistest  nõuetest  peab  võrguettevõtja  lähtuma  ning  kuidas nende täitmist kriisiplaanis kavandatakse. Kriisiplaan ei saa iseseisvalt kehtestada ega  muuta  määruses  ette  nähtud  kohustuslikku  teenuse  taset.  Paragrahvi  4  lõikes  1  oleks  asjakohasem  viidata  otse  KORKS-i  §-dele  18  ja  20,  mis  reguleerivad  riskianalüüsi  ja  kriisiplaani koostamist.   Samuti palume hinnata § 4 lõikes 1 esitatud ohtude loetelu ajakohasust, arvestades muu hulgas  elektrisüsteemi  piiriüleseid  sõltuvusi,  süsteemseid  häireid  ja  riigikaitselise  kriisiolukorra  seisukohalt olulisi ohte. Seejuures tuleb arvestada, et KORKS-i § 18 lõike 1 kohaselt lähtub  elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi koostamisel üleriigilisest riskianalüüsist ning hindab ka  muid asjakohaseid ohte.   Lisaks palume hinnata § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toimepidevusnõuete piisavust, arvestades  võrguettevõtjate  ja  elektritootjate  erinevaid  ülesandeid.  Eelnõus  käsitletakse  peamiselt  sidepidamist,  personali,  küberturvalisust  ja  põhivõrguettevõtja  reservvõimsuse  kasutuselevõtmist.  KORKS-i  §  83  lõike  11  punkt  4  kohustab  elutähtsa  teenuse  osutajat 

rakendama  ka  muid  toimepidevusmeetmeid,  sealhulgas  vähendama  sõltuvusi,  kasutama 

3 (5)

rakendama  ka  muid  toimepidevusmeetmeid,  sealhulgas  vähendama  sõltuvusi,  kasutama  alternatiivseid lahendusi ja varuma vajalikke vahendeid. Palume hinnata, kas elektritootmise  jätkamiseks  ja  taastamiseks  vajalikud  tehnilised  võimed,  varuosad,  kriitilised  sisendid  ja  tarneahelate  toimepidevus  vajavad  määruses  täpsemaid  valdkondlikke  nõudeid  või  on  seadusest  tulenevad  üldkohustused  koos  riskianalüüsi  ja  kriisiplaanis  kavandatavate  meetmetega piisavad.   2.2. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg (§ 5). Palume üle vaadata §-s 5 olev viide  elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud võrguteenuste kvaliteedinõuete määrusele.   Eelnõu  kohaselt  lähtub  elektriettevõtja  selle  määruse  §  4  lõigetes  4¹,  5  ja  6  kehtestatud  katkestuse  lubatud  ajast.  Samas  reguleerib  viidatud  määruse  §  4  lõige  3  erakorralistest  sündmustest põhjustatud katkestuste kõrvaldamist ning lõige 4 põhivõrgus rikkest põhjustatud  katkestuste taastamistähtaegu. Lõige 4¹ näeb omakorda ette erandi lõike 4 punktis 2 sätestatud  tähtajast.  Seega  ei  hõlma  eelnõu  §  5  viide  kõiki  asjakohaseid  katkestuse  kõrvaldamise  põhinõudeid. Palume täpsustada, millistest  taastamistähtaegadest  ja nende suhtes kehtivatest  eranditest tuleb elutähtsa teenuse osutamisel lähtuda, ning viia viide sellest lähtudes kooskõlla  võrguteenuste kvaliteedinõuete määrusega.   See ei tähenda, et seniseid tähtaegu tuleks tingimata muuta, vaid et nende kohaldamine peab  olema selge ja üheselt mõistetav.   2.3. Elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse ja selle ohu tingimused (§ 8). Eelnõu §-s 8 on  sätestatud  mitu  konkreetset  tingimust,  mille  alusel  määratletakse  ulatuslikku  teenuse  katkestust. Palume nende sõnastus ja kohaldamisala üle vaadata.   Eelkõige juhime tähelepanu § 8 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt on ulatusliku katkestusega  tegemist  juhul,  kui  põhivõrguettevõtja  elektrivõrgus  on  elektrita  kuni  5000  lõpptarbija  tarbimiskohta  kauem kui  24  tundi.  Sõnasõnalisel  tõlgendamisel  hõlmab  see  ka  näiteks  ühe  tarbimiskoha  pikaajalist  katkestust.  Palume  hinnata,  kas  selline  lävend  vastab  ulatusliku  katkestuse  olemusele  ning  võimaldab  piisavalt  selgelt  eristada  tavapärast  teenusekatkestust  olukorrast,  mille  lahendamist  peab  juhtima  elutähtsa  teenuse  toimepidevuse  korraldaja.  Kõnealune  sõnastus  pärineb  juba  senisest  määrusest.  Siiski  tuleb  hinnata  selle  sobivust  KORKS-i alusel kehtestatava regulatsiooni jaoks.   Samuti tuleb KORKS-i § 82 lõike 9 punkti 4 kohaselt määratleda nii ulatusliku katkestuse kui  ka  selle  ohu  esinemise  tingimused.  Eelnõu  §  8  lõike  2  punkt  4  käsitleb  elektrisüsteemi  toimimise ohtu, kuid ülejäänud  tingimused  lähtuvad valdavalt  juba  tekkinud katkestusest  ja  selle  kestusest.  Palume  hinnata,  kas määruses  sätestatud  tingimused  võimaldavad  piisavalt  selgelt  tuvastada ka ulatusliku katkestuse  tekkimise ohu enne vastavate katkestuse  lävendite  ületamist.   Riigikantselei ei pea vajalikuks kõigi §-s 8 sätestatud arvuliste lävendite muutmist, kui nende  piisavust on uuesti hinnatud. Eelkõige tuleb tagada nende kooskõla KORKS-i eesmärgiga ning  kasutada määruses  läbivalt KORKS-i  termineid.  Sellest  lähtudes  palume  parandada  ka  §  8  lõigete 2 ja 3 sissejuhatavaid lauseosi, milles kasutatakse väljendit „elutähtsa teenuse ulatuslik  või  raskete  tagajärgedega  olukord“.  Mõlemas  lõikes  tuleb  lähtuda  KORKS-i  mõistest  „elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus“, arvestades lõike 2 puhul ka katkestuse ohtu.   

Ühtlasi  palume normitehniliselt  ja  terminoloogiliselt  üle vaadata määruse  lisa 1,  sealhulgas 

4 (5)

Ühtlasi  palume normitehniliselt  ja  terminoloogiliselt  üle vaadata määruse  lisa 1,  sealhulgas  korrastada  selle  viited  määruse  §-le  8  ning  viia  kasutatud  mõisted  kooskõlla  KORKS-i  terminoloogiaga.  Riigikantselei  ei  anna  hinnangut  lisas  esitatud  tehniliste  kriteeriumide  piisavusele.   2.4. Teavitamise ja üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord (§ 9). Eelnõu § 9  käsitleb  elutähtsa  teenuse  pikaajalisest,  raskete  tagajärgedega  või  muu  suure  mõjuga  katkestusest või selle ohust  teavitamist. Riigikantselei hinnangul ei kata see KORKS-i § 82  lõike 9 punktis 5 ja lõikes 10 sätestatud nõudeid.   Esiteks  ei  hõlma  §  9  lõikes  1  sätestatud  teavitamiskohustus  kõiki  seaduses  nimetatud  sündmusi. KORKS-i § 82 lõike 9 punkti 5 kohaselt tuleb määruses sätestada elutähtsa teenuse  planeerimata  katkestusest,  katkestuse  ohust,  teenuse  toimepidevust  oluliselt  häirivast  sündmusest  või  sellise  sündmuse  toimumise  vahetust  ohust  ja  kriisiolukorrast  teavitamise  kord. Need sündmused ei piirdu KORKS-i tähenduses ulatusliku katkestusega.   Teiseks puuduvad määruses üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord, kuigi sellele  on viidatud juba § 1 lõike 2 punktis 6. KORKS-i § 83 lõike 11 punkti 2 kohaselt peab elutähtsa  teenuse osutaja teavitama asjaomast asutust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast  sündmusest  teada  saamist,  ning  esitama  üksikasjaliku  aruande  ühe  kuu  jooksul  sündmuse  lõpust arvates. Määruses tuleb täpsustada nende kohustuste täitmise kord.   Kolmandaks  tuleb  KORKS-i  §  82  lõike  10  kohaselt  teavitamise  ja  üksikasjaliku  aruande  tingimuste  kehtestamisel  lähtuda  vähemalt  sündmusest  mõjutatud  kasutajate  arvust  ja  osakaalust,  sündmuse  kestusest  ning mõjutatud  geograafilisest  piirkonnast,  arvestades  selle  eraldatust. Eelnõu § 9 lõikes 2 on küll ette nähtud esialgsete andmete esitamine väljalülitunud  tarbimismahu ja tarbimiskohtade arvu kohta, kuid määruses puudub kõiki seaduses nimetatud  kriteeriume hõlmav terviklik regulatsioon.   Palume  §  9  eeltoodust  lähtudes  täiendada.  Samuti  tuleks  arvestada  vajadusega  tagada  teavitamise toimimine tavapäraste sideteenuste katkestuse korral.   2.5. Seletuskirja täiendamine ja muud täpsustused. Palume eelnõu  sisulise ülevaatamise  järel ajakohastada ka seletuskiri, sealhulgas selgemalt eristada senise regulatsiooni ülevõtmist,  normitehnilisi kohandusi ja sisulisi muudatusi ning selgitada nende mõju.   Näiteks kohaldub  senise määruse § 3  lõige 2 üle 10 000  tarbijaga  jaotusvõrguettevõtjatele,  eelnõu  järgi  aga  juba  üle  5000  tarbijaga  jaotusvõrguettevõtjatele.  Seega  võrreldes  senise  määrusega laieneb § 3 lõike 2 kohaldamisala. Palume seda seletuskirjas käsitleda ja hinnata,  kas sellega kaasneb täiendavaid rakenduslikke mõjusid.   Samuti  tuleks  seletuskirjas  täpsemalt  selgitada  riigikaitseliste  toimepidevusnõuete  väljatöötamise  teist  etappi, mille  eesmärk  on  kehtestada muudatused  2027.  aasta  esimeses  pooles. Seejuures tuleb eristada täiendavat analüüsi ja koostööd vajavaid erinõudeid muudest  KORKS-ist tulenevatest kohustuslikest nõuetest.   Samuti  palume  hinnata,  kas  §  6  lõigetes  1  ja  2  sätestatud  teenuse  taastamise  ja  piiramise  põhimõtted  arvestavad  piisavalt  ka  riigikaitseliste  kriisiolukordade  vajadusi,  sealhulgas  KORKS-i § 82 lõikes 8 nimetatud sõjalise riigikaitse vajadust. Kriisiplaanis saab täpsustada  taastamise  ja  piiramise  korraldust,  kuid  see  ei  asenda  määruses  sätestatavaid  üldisi 

põhimõtteid.  Vajaduse  korral  tuleks  selgitada,  millised  riigikaitselised  erinõuded  vajavad 

5 (5)

põhimõtteid.  Vajaduse  korral  tuleks  selgitada,  millised  riigikaitselised  erinõuded  vajavad  täiendavat ettevalmistust.   Lisaks  palume  eelnõu  normitehniliselt  ja  keeleliselt  üle  vaadata,  sealhulgas  täpsustada  §  6  lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 kasutatud riigikaitsega seotud objektide terminoloogiat, arvestades  KORKS-i mõistestikku.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär