Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu

1

EELNÕU

09.04.2024

Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 87 järgmises sõnastuses:

„87) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab hinnakõikumisi

elektribörsil kauplemisperioodide lõikes;“;

2) paragrahvi 3 punktis 224 asendatakse sõnad „ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini“

sõnaga „kalendrikuu“;

3) paragrahvi 3 punkt 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„225) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele

kuuluvad ettevõtjad“;

4) paragrahvi 214 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Konkurentsiamet töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi

avaliku konsultatsiooni ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tingimuste

väljatöötamisel võetakse arvesse, et:

1) tarbimiskajas osalemine peab võimaldama agregeerimist ja iseseisva agregaatori tegutsemist;

2) tingimused võivad ette näha tarbimiskaja tulemusena elektriturule müüdavate või sealt

ostetavate elektrienergia tegelike koguste muutumisega tarbimiskajas osalenud tarbija

bilansihaldurile tekkinud otseste kulude hüvitamist agregaatori või tarbimiskajas osalenud

tarbija või kõigi tarbijate poolt;

3) otseste kulude hüvitamine agregaatorite poolt toimub üksnes ulatuses, milles kulud ületavad

tarbimiskajaga turuosalisele tekkinud tulusid;

4) tarbimiskajas osaleva elektrienergia koguse ja agregeerimise koguste selgitaja ja arveldaja

on süsteemihaldur.

(4) Võrguettevõtjad ja süsteemihaldur koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need

Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hiljemalt kuus kuud pärast § 214 lõikes 3 nimetatud

tingimuste avalikustamist.“;

5) paragrahvi 214 täiendatakse lõigetega 5–6 järgmises sõnastuses:

„(5) Paragrahvi 214 lõikes 3 nimetatud tingimused peavad sisaldama järgmisi reegleid:

1) tarbimiskaja pakkumises osaleva tarbija, bilansihalduri, agregaatori, võrguettevõtjate ning

täiendavad süsteemihalduri kohustused;

2) tarbimiskajaga seotud bilansi ja tarnete selgitamise;

3) tarbimiskaja tulemusena otsest kahju saanud tarbimiskajas osalenud tarbija bilansihaldurile

hüvitise arvutamise põhimõtted, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas

osalemise tingimused näevad ette käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud

kulude hüvitamist.

2

(6) Süsteemihaldur täidab järgmisi ülesandeid:

1) teostab tarbimiskajaga seotud bilansi ja tarnete selgitamist;

2) arvutab käesoleva seaduse § 214 lõike 5 punkti 3 kohaselt kehtestatud põhimõtete alusel

hüvitise suuruse igaks kauplemisperioodiks;

3) arveldab turuosalistega vastavalt § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise

tingimustele;

4) lähtub oma tegevuses § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimustest.“;

6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud

tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende

suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest,

et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.“;

7) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergiale samal perioodil

elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva seaduse §-des 59 ja 594

nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu juhul kui energiasalvestusüksusele on

paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või olemasolev võrguühendus on

kasutusel üksnes energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike kohast salvestatud

elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“;

8) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“

sõnadega „jaotusvõrguettevõtja veebilehel“;

9) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud

tarbijate arv on väiksem kui 100 000, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu

kümneaastast arengukava koostama.“;

10) paragrahvi 66 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel koostatud arengukava

üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma

veebilehel.

11) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Konkurentsiamet võib võrguettevõtjalt taotleda arengukava muutmist. Konkurentsiamet

avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse oma veebilehel ning jälgib

arengukava elluviimist.“;

12) paragrahvi 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 asendatakse sõnad „oma sidusettevõtjat“ sõnadega

„endaga seotud ettevõtjaid“;

13) paragrahvi 663 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettepanekud

nende muutmiseks, kui need ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist või ei vasta võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.“;

3

14) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Võrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul salvestatud

elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti eraldi mõõtepunkti. Turuosaline

tasub täiendava mõõtepunkti rajamise ja kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku

liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus.“;

15) paragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõnad „või vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes ning“ sõnaga „ja“;

16) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) liitumispunktis täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.“;

17) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil

elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4

kohast edastamistasu ei võeta juhul kui energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11

kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes

energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike kohast salvestatud elektrienergia arvestust

teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“;

18) paragrahvi 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes“ sõnadega „võrguettevõtja veebilehel“;

19) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses:

„(5) Tarbija taotlusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.“;

20) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõna „sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud

ettevõtjaid“;

21) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Elektrimüüja võimaldab tarbijal sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut. Dünaamilise

elektrihinnaga lepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat lepinguga kaasnevatest

võimalustest, maksumusest ja riskidest.“;

22) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad

vaidluste kohtuvälise lahendamisega;“;

23) paragrahvi 87 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte käesolevas lõikes nimetatud lepingutingimustest.“;

24) paragrahvi 89 lõiget 4 täiendatakse pärast teist lauset lausega:

„Müüja peab enne tarbija lepingu dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu vahetamist saama

selleks tarbija nõusoleku.“;

25) paragrahvi 91 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus, lepingu lõppemise kuupäev ja teave muude

võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine.“;

4

26) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„18) jälgib turu olukorda ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele

määratud hindu ning dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbijate arvetele,

ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi

kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinna kujunduse kohta;“;

27) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses:

„223) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist ning

hindab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;“.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 24 lõiget 63 täiendatakse pärast

kolmandat lauset järgmise lausega:

„Energiasalvestusüksuse poolt kalendrikuu lõikes tarbitud elektrienergia eest ei teki

maksukohustust samal perioodil elektriaktsiisi maksjale edastatud elektrienergia ulatuses

tingimusel, et elektriaktsiisi maksja tasub energiasalvestusüksuse poolt temale edastatud

elektrienergia eest aktsiisi.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 14, 17 ning § 2 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

11.04.2024 nr 1-4/24/1911

Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

muutmise seaduse kooskõlastamine

Austatud ministrid

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektrituru seaduse muutmise seaduse.

Seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944

elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles

Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033.

Lisaks kirjeldab eelnõu vajalikke muudatusi elektri salvestusturu ja tarbimise juhtimise turu

elavdamiseks. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktidega

6.1.2, mille kohaselt töötatakse selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks

elektriturul ja 6.1.8, mille kohaselt pööratakse suuremat tähelepanu salvestusvõimsuse rajamisele.

Eelnõu on ka turuosaliste poolt tungivalt oodatud. Eelnevast tulenevalt on tegemist kiireloomulise

eelnõuga, mistõttu ootame Teie tagasisidet kahe nädala jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Teadmiseks: Konkurentsiamet

Tauno Hilimon, 625 6476

[email protected]

1

09.04.2024

Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seaduse eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/9441

elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL.

18. oktoobril 2023 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258

kohaselt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2021)0033.

Komisjoni hinnangul ei ole Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2019/944.

Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2020. Kuigi Eesti on komisjoni teavitanud

direktiivi täielikust ülevõtmisest, leiab komisjon, et Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke

meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine riigisisesesse õigusesse, ega sellistest

meetmetest teatanud. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid

nõudeid. Siinse seaduseelnõuga kõrvaldatakse puudused, milles Eesti komisjoni hinnanguga

nõustub.

Direktiivist (EL) 2019/944 lähtudes tehakse täpsustused elektrituruseaduse (ELTS)

tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku.

Elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk on pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud

elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele –

tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid

investeerimissignaale ja paremaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja

säästlikkust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KLM) energeetikaosakonna

ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476). Eelnõu ja

seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen

Holtsman ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 2 punktidega 6.1.2, mille kohaselt töötatakse selle

nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul ja 6.1.8, mille kohaselt

pööratakse suuremat tähelepanu salvestusvõimsuse rajamisele.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199. 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 - https://www.valitsus.ee/media/6721/download

2

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (elektrienergia

siseturu ühiseeskirjade kohta) ning muudetakse elektrituruseaduse 1. jaanuari 2024. a

redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 7). Muudatus on seotud rikkumismenetlusega nr (2021)0033.

Enne eelnõu ei koostatud väljatöötamiskavatsust tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lõike 2 punktile 2, mis sätestab,

et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist. Elektrisalvestuse edendamisega seotud sätted on seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega, kuid on lisaks ka kiireloomulised tulenevalt Baltikumi sünkronseerimiset

Kesk-Euroopa sünkroonalaga 2025. aasta alguses. Muudatus toob kaasa täiendavad

investeeringud salvestusseadmetesse, mis omakorda aitab sünkroniseerimisel Eesti ja

Baltikumi energiajulgeolekut tagada.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944

tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni

põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033.

Rikkumismeneltusest nr (2021)0033 tulenevalt lisatakse eelnõuga elektrituruseadusse

järgmised printsiibid:

1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte

lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on

koostatud;

2) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise

paindlikkust;

3) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine ja sel eesmärgil salvestusele eraldi

mõõtepunkti rajamine;

4) võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude

võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine.

Euroopa Liidus toimib ühtsete reeglite alustel avatud elektriturg. Elektrituru saab jaotada

turutasemeteks:

Erinevate turutasemete eesmärk on võimaldada elektriga kauplemist ja samal ajal tagada

elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise tasakaal ehk bilanss3 igal ajahetkel. Elektri eripära teiste

kaupadega võrreldes on see, et elektrit tuleb selle tootmise hetkel tarbida ehk elektrit ei ole

võimalik ladustada ilma, et see oleks muundatud mõneks muuks energiakandjaks.

3 bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt

samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal (elektrituruseaduse § 3

punkt 3)

Pikaajaline turg

> 24 tundi

Järgmise päeva turg

24 tundi

Päevasisene turg

> 1 tund

Bilansiturg

< 1 tund

3

Elektri börsihind kujuneb järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise kõverate ristumispunktis

igal kauplemisperioodil (1 tund). Pakkumise kõver kujuneb tootmisvõimsuse pakkumistest, mis

tehakse elektrijaama muutuvkulude baasil, ja nõudluse kõver kujuneb ajalooliste

tarbimisandmete põhjal. Kauplemisperioodil teeb börsihinna kalleim tootmisvõimsuse

pakkumine, mis turule pääseb, või tarbija, kes on valmis oma tarbimist kauplemisperioodil

kujunenud hinna juures vähendama. Järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise tasakaalu

viimine on oluline samm selleks, et tagada elektrisüsteemi bilanssi. Pakkumise kogust ning

hinda mõjutavad tootmisseadmed, mis turul konkreetsel ajavahemikul kättesaadavad ja

töökorras on ning pakkumisi teevad. Tarbimist mõjutavad asjaolud on nt välisõhutemperatuur,

hoonete ja seadmete energiatõhusus, tarbijate käitumisharjumused ja võime oma tarbimist

juhtida. Pakkumise kogus ja pakutav ühikuhind sõltub nt tehnoloogiast, korralistest ja

erakorralistest hooldustest, sesoonsusest ja riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Soodsaimat

elektrihinda pakuvad turule kütusevabadest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad

tootmisüksused ja kallimat hinda fossiilseid kütuseid kasutavad tootmisüksused, nagu põlevkivi

ja maagaasi tarbivad elektrijaamad. Kui turul on nõudlus suur ja pakkumine väike, siis võib

tekkida olukord, kus nõudluse ja pakkumise kõverad ei ristu. Sellisel juhul kujuneb turul

elektrihinnaks maksimaalne turuhinna piir, milleks täna on 4000 €/MWh.

Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõike 1 kohaselt moodustab aastaks 2030

taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti. Selle

eesmärgi täitmine on võimalik, rajades Eestisse suures mahus eelkõige tuule- ja päikeseenergial

põhinevat taastuvelektri tootmist. Tuule- ja päikeseenergia tootmise tegelik maht sõltub

sesoonsusest ja ilmast ega ole vastavalt elektritarbimisele reguleeritav. Tuule- ja päikeseenergia

puudujäägi korral tuleb elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks käivitada juhtitavaid võimsusi

või puudujääv elekter importida. Impordivõimekus sõltub riikidevaheliste ühenduste

võimsusest. Elektritootmise võimsuse puudujääk väljendub kõige nähtavamalt järgmise päeva

elektrituru ehk elektribörsi hinnas – taastuvelektri ülejäägi puhul on elektri börsihinnad

madalad ja puudujäägi puhul kõrged. See, et tuule- ja päikeseenergia tootmise maht on kõikuv,

väljendub elektribörsi hinna suures volatiilsuses, aga ka elektrimüüjate marginaalides.

Elektrimüüja marginaalid sõltuvad elektrisüsteemi ebabilansist ja bilansienergia hinnast

bilansiturul, mis on seda suurem, mida suurem on tuule- ja päikeseenergia tootmine.

Elektri börsihinna ja bilansienergia hinna ning selle volatiilsuse vähendamiseks on võimalik

võtta kasutusele tarbimise juhtimine ja energiasalvestus. Tarbimise juhtimine võimaldab

vähendada elektri kogutarbimist suure nõudlusega kauplemisperioodidel ja nihutada tarbimine

tundidele, kus tarbimine on väiksem või tootmine suurem, või jätta juhitud elekter üldse

tarbimata. Elektri salvestamine võimaldab sarnaselt tarbimise juhtimisele tarbimist ja tootmist

kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi tagada väiksem volatiilsus elektriturul ja

elektrisüsteemi tasakaal. Allolev graafik visualiseerib tarbimise ja tootmise nihutamise mõju

järgmise päeva börsihinnale.

4

Tarbija saab elektriturul osaleda ostjana ja müüjana ning seeläbi elektriturul kujunevat hinda

nõudluse ja pakkumise vähendamise või suurendamise kaudu mõjutada. Üksiku tarbija

tarbimise või tootmise kogus ei pruugi olla piisav, et selle mõju elektri turuhinnale oleks

märgatav, kuid mitme tarbija agregeeritud tarbimise või tootmise kogus võib turuhinda

märgatavalt mõjutada. Kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas tarbijad saavad elektrihinda ja oma

kulusid mõjutada, on tarbimise juhtimise kaudu. Tarbimise juhtimine jaguneb kaheks: kaudne

ja otsene. Tarbimise kaudse juhtimise puhul reageerib tarbija eelkõige elektrihinnale ja

reguleerib elektriturul osalemata oma tarbimist. Tarbimise kaudset juhtimist saab ergutada

muutuvhinnaga elektripakettide kaudu, aga ka tarbija teadlikkuse suurendamise ja uute

digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga. Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse

reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Tarbimise juhtimise ehk

agregeerimise teenust osutab agregaator4. Tarbimise juhtimise toimivaid ja kontseptuaalseid

tehnoloogilisi lahendusi on turul mitmeid (sh salvestus, automaatikalahendused), kuid lisaks

tehnoloogilistele lahendustele on oluline tagada võimalused ja võimaldada turuosalistel

pakkuda elektriturule tarbimise juhtimist.

Elektrituru tasemed, millel salvestuse ja tarbimise juhtimisega saab osaleda ja teenuseid

pakkuda:

• Järgmise päeva turg – tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärk sellel turul on

ennekõike vähendada elektri börsihinda ja selle volatiilsust, kuid lisaks väheneb

tipptundidel elektrinõudluse vähendamise tulemusena fossiilkütuste tarbimine ja

kasvuhoonegaaside heide, kuna tarbimise ja tootmise nihutamise tulemusena väheneb

vajadus käivitada lisanõudluse katmiseks fossiilkütuseid tarbivaid tootmisseadmeid ja

tekib võimalus efektiivsemalt kasutada ära taastuvelektri tootmist.

• Päevasisene turg – sellel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud

tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus

võrreldes eelmisel päeval prognoosituga).

• Bilansiturg (rakendatakse vastavalt vajadusele nt Balti elektrisüsteemi

tasakaalustamiseks) – Eestis on kasutusel mFRR5. Salvestuse ja tarbimise juhtimisega

ollakse võimelised kiiresti reageerima muutustele tarbimises ja tootmises ning seetõttu

saab tagada elektrisüsteemi bilanssi.

Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või

võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks: võrguettevõtjate tarbimise juhtimine,

elektrisalvestuse turult hankimine, liitujatele paindlike, tarbimisajast või võrgu koormatusest

sõltuvate elektrilepingute pakkumine, võrgutariifi tarbimisajast või võrgu koormatusest

sõltuvaks kujundamine. Eesti elektrivõrgus on juba palju tootjaliitumisi ja iga uus liitumine on

liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab

võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel

või kellaajast sõltuvalt peab tootja oma koormust vähendama ja jätma ülejääva elektri kas

tootmata või salvestama selle hilisemaks kasutamiseks või tarbija oma tarbimist nihutama.

Võrgukoormuse ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis

44 agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur,

elektrituruseaduse §3 lg 12 - https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023067?leiaKehtiv 5 mFRR ehk käsitsi aktiveeritav sageduse taastamise reserv. Lisaks plaanitakse hiljemalt aastaks 2025 võtta

kasutusele uued tooted, nagu aFRR (automaatne sageduste taastamise reserv) ja FCRi (sageduse hoidmise

reserv).

5

muidu tiputootmise või -tarbimise tõttu tuleks teha, ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel

soodsamalt võrguga liituda.

Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse

võimaldada tarbijatel pakkuda iseseivalt või agregeerimise kaudu tarbimise juhtimist kõikidele

elektriturgudele. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel.

2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni 6 eesmärgiga koostöös

turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste

liikmesriikide näidete abil on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise

edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja

rahaline arveldamine, sh kompensatsiooni arvutamine, keskse asutuse kätte, milleks teiste

riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele jätab

direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vabamad käed kompensatsioonimehhanismi loomisel,

mille alusel kompenseeritakse tarbimiskajas osalenud tarbijate bilansihalduritele nende kulud

ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna

näol toodud kasu eest. Üks võimalik variant on puhaskasu (ingl net-benefit) mehhanism, mille

raames kvantifitseeritakse tarbijale tekkinud kasu ja makstakse selle alusel tarbimise juhtimises

osalenud tarbijale tasu kas otse või agregaatori kaudu. Kuna tarbimise juhtimine võib tuua kaasa

kulusid tarbimiskajas osaleva tarbija bilansihaldurile, siis võib olla õigustatud, et tarbimiskajas

osaleva tarbija bilansihaldurile need kulud hüvitatakse.

Bilansiturul plaanib Elering 2024. aasta suvel alustada tsentraalse arveldusega mudeli

kasutamist. Kuigi olulised sammud bilansiturul tsentraalse arveldusega turumudeli

rakendamiseks on tehtud, ei ole toimuvat turumudelit järgmise päeva ja päevasisesel turul.

Samuti ei kasuta võrguettevõtjad tarbimise juhtimise potentsiaali võrgu planeerimisel. Kuigi

alates 2020. aastast on tarbimise juhtimise turumudeli konsultatsioone peetud, ei ole reaalselt

rakendamiseni jõutud. Elektrituruseadusesse lisati direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel § 214,

mille lõike 3 kohaselt töötab Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib

läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel.

Tarbimiskajas osalemise tingimusi pole Konkuretsiamet seni välja töötanud, kuna § 214 on liialt

üldsõnaline ega sätesta täpsemaid kohustusi Konkurentsiametile ja turuosalistele. Kavandatud

§ 214 täiendused tagavad, et Konkurentsiamet peab tarbimiskajas osalemise tingimused välja

töötama ning võrguettevõtjad ja süsteemihaldur töötavad välja täpsemad metoodikad. Sätted

tagavad samuti, et Eestis rakendatakse tsentraalset arveldamist süsteemihalduri poolt ka muudel

turutasemetel peale bilansituru. Planeeritav § 214 muudatus seab Konkuretsiametile kohustuse

töötada välja konkreetsed kompensatsioonimehhanismi põhimõtted, võttes arvesse põhimõtted,

et tarbimise juhtimine toob kaasa kulude vähenemise elektri lõpptarbijale ja bilansihaldur saab

oma otsesed kulud hüvitatud.

Eestis ja Balti riikides on tarbimise juhtimise kasutusele võtmine ülimalt oluline eriti

agregeerimise kaudu. Agregeerimise kaudu tarbimise juhtimine võimaldab agregaatorile

koondada mitmed tarbijad, kelle üheaegset tarbimist saab agregaator juhtida. Suured

elektritarbijad on reeglina tööstused, kelle jaoks tarbimise juhtimine tähendab tööstuse

seiskamist, mistõttu jääb toodang tootmata ja tekib rahaline kahju. Ilma taoliste kuludeta saavad

agregaatorite kaudu tarbimist juhtida just nimelt väiksemad tarbijad, näiteks kodutarbijad ja

6 https://www.konkurentsiamet.ee/uudised/avalik-konsultatsioon-tarbimise-juhtimise-iseseisva-agregaatori-

tururaamistiku-osas

6

büroohooned, mille kütmist on võimalik ajatada, edasi lükata või kütmistemperatuuri ajutiselt

vähendada.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu §-s 1 muudetakse elektrituruseadust

Eelnõu punktiga 1 lisatakse ELTS §-i 3 termin „dünaamilise elektrihinnaga leping“. Direktiiv

(EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida dünaamilise elektrihinnaga

ehk börsihinnaga seotud lepinguid. Selleks sätestatakse ELTS-is see mõiste.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse termini „salvestusperiood“ definitsioonis ajamäärangut ja

asendatakse ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini ehk 1 aasta ajavahemikuga 1 kuu.

Muudatus on vajalik, et võimaldada salvestusüksusel edastustasu ja taastuvenergia toetuste

rahastamise tasu vabastust saada kuupõhiselt kuu jooksul võrku tagastatud elektri eest.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse terminit „sidusettevõtja“. Kehtiv termin ja selle definitsioon ei

ole kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Seotud ettevõtjad on direktiivi kohaselt kaks või

enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad ehk iga ettevõtja

kontsernis on seotud ettevõtja teise samas kontsernis oleva ettevõtjaga eeldusel, et ettevõtjad

kuuluvad samadele aktsionäridele.

Eelnõu punktide 4–5 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos. Eelnõu punktiga 4

muudetakse vastavalt § 214 lõikeid 3 ja 4. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse §-i 214 lõigetega 5-6.

Muudatuse eesmärk on täiendada olemasolevat regulatsiooni, mis ei ole toimima hakanud, ja

tagada, et tarbimiskaja (otsene7 tarbimise juhtimine), sh agregeerimine, võetakse kasutusele

kõikidel turutasemetel (järgmise päeva, päevasisene ja reguleerimisturg, võrgukoormuste

juhtimine). 25.03.2022 jõustunud muudatuste tulemusel ei ole seni tarbimiskajas osalemise

tingimusi välja töötatud, mistõttu on vaja tingimusi täiendada. Ka Riigikontroll on oma

aruandes 8 leidnud, et praegu takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige

turumudeli puudumine, mida ELTSi siinsete täiendustega lahendada püütakse.

Paragrahvi 214 olemasolev lõige 3 sätestab Konkurentsiameti kohustuse töötada välja

tarbimiskajas osalemise tingimused. Lõike 3 muudatusega täiendatakse Konkurentsiameti

kohustust sellega, et ta peab tingimuste väljatöötamisel võtma arvesse, et tingimused peavad

võimaldama järgmist.

• Tarbimiskajas osalemine peab võimaldama agregeerimist ja iseseisva agregaatori

tegutsemist, st agregaatoril peab olema võimalus koondada tarbimiskajas osalevad

tarbijad ja pakkuda nende koondatud tarbimiskaja turule.

• Tingimused võivad ette näha, et bilansihalduritele hüvitatakse otsesed kulud, mis on

tema bilansiplaanis olevaid elektrikoguseid tarbimiskaja tulemusena muutnud.

Turuosaliste agregeerimine toob kaasa ühel tunnil tarbimise vähenemise ehk otsese

kahju tarbimiskajas osaleva tarbija bilanssi hoidvale bilansihaldurile. Antud juhul võib

olla vajalik ja õiglane, et tarbimiskajas osaleva tarbija bilansihalduri poolt bilansi

hoidmiseks soetatud energia maksumus talle hüvitatakse, kuid agregaatori poolt üksnes

juhul ja ulatuses, milles tarbimiskajas osaleva tarbija bilansihaldurile tekkinud kahju

ületab tarbimiskajast tekkinud kasu. Tarbimiskajas osaleva tarbija bilansihalduri kulude

7 Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega

elektriturgudel. 8 „Eesti elektrisüsteemi valikud“ – Riigikontroll, 6. november 2023,

https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=18316&AuditId=5566

7

hüvitamine toimub vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud tehnilistele tingimustele ja

hüvitajaks saab olla agregaator, tarbimiskajas osalenud tarbija või tarbija, kes

tarbimiskajast kasu sai. Hüvitamise arvutamise põhimõtted kehtestab Konkurentsiamet

tehniliste tingimustega ja vajalikud metoodikad koostavad võrguettevõtjad või

süsteemihaldur. Konkurentsiameti poolt 2020. aastal läbi viidud kontsultatsiooni

raames tegi Konkurentsiamet, võttes arvesse erinevate turumudelite eeliseid ja puudusi,

tarbimiskaja tururaamistiku ettepaneku 9 kus hindas Eestile sobivaimaks mudeliks

tsentraalse arveldusega turumudelit. Energiavahetuse arvestust agregaatori ja

tarbimiskajas osaleva tarbija bilansihalduri vahel teeb neutraalne organ, kelleks on

süsteemihaldur. Kogu agregeeritud elektrienergia märgitakse tarnena tarbimiskajas

osaleva tarbija bilansihalduri ja agregaatori bilansihalduri vahel. Seega tarbimiskajas

osaleva tarbija bilansihalduril tekib õigustatud ootus tema portfellist agregeeritud

koguse osas kompensatsioonile. Kompensatsiooni arvestuse vastavalt agregeeritud

koguse mahule ja kompensatsiooni referentshinnale teeb neutraalne organ

(süsteemihaldur). Kogu arveldus agregaatori ja bilansihalduri vahel käib läbi neutraalse

organi. Kuna tsentraalse arveldusega turumudeli puhul toimub andmevahetus ja

arveldamine läbi keskse osapoole (süsteemihalduri), siis ei ole tarvis andmevahetust ja

infosüsteeme dubleerida, samuti tekib vähem vaidlusi arveldamine osas agregaatorite ja

tarbimiskajas osaleva tarbija bilansihaldurite vahel, kuna arveldamine on sellisel juhul

keskselt ja neutraalselt lahendatud.

Konkurentsiamet on teinud hüvitise metoodika ettepaneku, kuid toob välja, et

kompensatsiooni referentshinna väljatöötamiseks tuleb täpsemalt hinnata tarbimiskaja

sotsiaalmajandusliku kasu, milleks on tarvis läbi viia täiendav analüüs, mis suudaks

välja pakkuda lähenemise, kuidas sotsiaalmajanduslikku tulu saaks Eesti puhul

kompensatsiooni referentshinna arvutamisel arvesse võtta ja seda kõigi turutasemete

puhul.

Kompensatsiooni metoodika peab direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt tagama, et

kompensatsiooni kulu ei ületa tarbimiskajaga ühiskonnale tekkinud kasu. Eelnõu

täiendustega on tagatud, et kulud lõpptarbijale jäävad alati madalamaks võrreldes

olukorraga, kus tarbimiskaja turul ei osaleks. Näiteks 17.augustil 2022. aastal,

kell 18-19 oli järgmise päeva elektri hind Eesti hinnapiirkonnas 4000 €/MWh ehk

maksimaalne võimalik hind. Konkurentsiameti analüüs leidis, et puudu jäi turult

2,14 megavatt-tunni suurune toomisvõimsus. Seda puudujääki oleks saanud katta

tarbimiskajaga. Eelmainitud juhul oleks agregaator teinud elektriturule tarbimiskaja

pakkumise nt hinnaga 200 €/MWh. Sellisel juhul oleks elektrihinnaks kujunenud

200 €/MWh, mis tarbimise 898 MWh juures tähendaks ühiskondlikku hinnavõitu

vähemalt 1 mln. €. Tarbimiskajaga tekkivate kulude kompenseerimine saab toimuda

üksnes juhul, kui see on Konkurentsiameti koostatud tehniliste tingimuste kohaselt

põhjendatud. Eelnõus on samuti sätestatud põhimõte, et kui tarbimiskaja ei too kaasa

ühiskondliku kasu, siis maksab kompensatsiooni agregaator (agregaator maksab

kompensatsiooni üksnes, siis kui tarbimiskajaga tekkinud kulud ületavad tulusid) – selle

põhimõtte eesmärk on tagada, et tarbimiskaja ei võetaks kasutusele siis, kui

ühiskondliku kasu ei teki. Kui agregaator maksab tarbimiskajaga tarbimiskajas osaleva

tarbija bilansihaldurile tekitatud kulude eest, siis tarbimiskaja tõenäoliselt ei toimu,

kuna agregaator maksab teenitud tulu kompensatsiooniks. Kui tarbimiskaja toob kaasa

ühiskondliku kasu, siis agregaator saab müüdud tarbimiskaja eest (sarnaselt

elektritootjale) tasustatud, kuna ei maksa ise kompensatsiooni, vaid kompensatsiooni

maksmine toimub tarbija poolt, kas läbi võrgutasu või elektrimüüjate marginaalide,

9 Tarbimise juhtimise tururaamistiku ettepanekud Eestile -

https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-

files/tarbimise_juhtimise_iseseisva_tururaamistiku_ettepanekud_eestile.pdf

8

vastavalt Konkurentsiameti koostatud tingimustele. Selline lähenemine tagab, et

tarbimiskaja toob tarbijatele alati kaasa rahalise kasu.

Täpsemad tingimused näeb Konkurentsiamet ette tarbimiskaja tehniliste tingimustega.

• Tarbimiskajas osaleva energiakoguse ja agregeerimise kogused selgitab ning arveldab

süsteemihaldur – Konkurentsiamet lähtub tarbimiskajas osalemise tingimuste

väljatöötamisel sellest, et tarbimiskaja, sh agregeerimiskogused, selgitab ja arveldab

süsteemihaldur. See tähendab seda, et süsteemihaldur (Elering) tagab keskse osapoolena

selle, et vastavalt regulatsioonile ja Konkurentsiameti kehtestatud tingimustele

tarbimiskajas osalevad energiakogused on korrektsed, need kogutakse

andmevahetusplatvormile (AVP) ning turuosaliste vahel toimub arveldus ja hüvitamine

vastavalt Konkurentsiameti koostatud tehnilistele tingimustele ja Konkurentsiameti

poolt kooskõlastatud metoodikatele.

Olemasolev § 214 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtjad ja süsteemihaldur lähtuvad

Konkurentsiameti koostatud tarbimiskajas osalemise tingimustest ja koostavad metoodikad sh

hüvitamise metoodika, mille alusel tarbimiskaja hangitakse. Muudatuse eesmärk on tagada, et

6 kuud pärast tarbimiskajas osalemise tingimuste avalikustamist Konkurentsiameti poolt on

võrguettevõtjad koostanud ja esitanud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks konkreetsed

metoodikad. Järgmise päeva, päevasisese ja reguleerimisturu tarbimiskaja täpsemad

metoodikad koostab vastavalt Konkurentsiameti avalikustatud tarbimiskajas osalemise

tingimustele süsteemihaldur (Elering).

Paragrahvi 214 lõige 5 sätestab lisanõuded Konkurentsiameti koostatavatele tarbimiskajas

osalemise tingimustele. Konkurentsiamet peab tagama, et tarbimiskajas osalemise tingimused

käsitlevad turuosaliste kohustusi, tarbimiskajaga seotud bilansi ja tarnete selgitamist ning

tarbimiskajas osaleva tarbija bilansihaldurile makstava tarbimiskajas aktiveerimise tõttu tema

poolt kantud otseste kulude hüvitise arvutamise põhimõtteid.

Paragrahvi 214 lõige 6 sätestab süsteemihalduri (Elering) tegevused. Vastavalt regulatsioonile

ja tarbimiskajas osalemise tingimustele süsteemihaldur:

• töötab välja tarbimiskajas osalevate tarnete selgitamise metoodika, sh nõuded

elektrikoguste mõõtmiseks ja kontrolliks, nt baasjoone metoodika10 väljatöötamine ning

kasutuselevõtt;

• arvutab hüvitise suuruse igaks kauplemisperioodiks;

• arveldab turuosaliste vahel;

• lähtub oma tegevustes tarbimiskajas osalemise tingimustest.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 81, mille kohaselt avatud tarnija ja

bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt

võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid

põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija

või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises. Punkt tuleneb direktiivist (EL)

2019/944 ja selle eesmärk on tagada, et avatud tarnija ja bilansihaldur ei keelaks tarbijale

agregeerimise kaudu tarbimiskaja pakkumises osalemist ega esitaks tarbijale või tema

agregaatorile arveid tarbimiskajas osalemise eest. Erandjuhuks on määratud tarned, mille puhul

peab turuosaline tagama, et ta soetab kauplemisperioodil kokku lepitud energiakoguse.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse §-i 592 lõikega 10. Lõige 10 sätestab, et salvestusperioodi

(1 kuu) vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku

tagastatud elektrienergia koguse ulatuses taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ei võeta juhul

10 Baasjoone metoodika on mitmes riigis kasutusel selleks, et teha kindlaks kui palju tarbija oma tarbimist

vähendas ehk mis kogused osalesid tarbimiskajas. Metoodika eesmärk on tagada, et tarbimiskajas osalevad

turuosalised ei saaks tasu siis, kui tegelikuses tarbimiskajas osalemist ei toimunud.

9

kui salvestatud elektrienergia kogus on eristatav tarbimise ja tootmise kõrval. Muudatuse

eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning võrreldes

elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi

energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui

energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab

salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab

energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest taastuvenergia toetuse

rahastamise tasu. Muudatus on vajalik, kuna taastuvenergia toetuse rahastamise kulu koos

edastamiskulu ja elektriaktsiisiga mõjutab energiasalvestusüksuste käitamist ebamõistlikult

palju ja tekitab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele. Kuna toodud näites tarbib

võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et

energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest ei jää taastuvenergia toetuse

rahastamise tasu võtmata.

Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste

rahastamise kulu üksnes juhul, kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav

liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti

põhiselt.

Eelnõu punktidega 8, 15 ja 18 asendatakse jaotusvõrguettevõtja kohustus avalikustada info

teeninduspiirkonna muutmisest, võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad

põhiandmed, kehtestatud võrgutasu, võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise ja uute

tüüptingimuste kehtestamise info üleriigilise levikuga päevalehes nõudega avaldada see info

võrguettevõtja veebilehel. Nõue avaldada eelnimetatud info üleriigilise levikuga päevalehes on

aegunud.

Eelnõu punktidega 9, 10 ja 11 muudetakse võrgu kümneaastase arengukava koostamise

sätteid. Punktiga 9 vabastatakse arengukava koostamise kohustusest vertikaalselt integreeritud

ettevõtjad, kelle võrku ühendatud tarbijate arv on väiksem kui 100 000. Punktidega 10 ja 11

vabastatakse Konkurentsiamet kohustusest konsulteerida jaotusvõrguettevõtjate poolt

koostatud arengukavasid võrguühenduse kasutajatega. Punktiga 11 täpsustatakse

informatsiooni, mida Konkurentsiamet peab avaldama investeerimisprojektide kohta oma

veebilehel. Muudatused on kooskõlast direktiiviga (EL) 2019/944. Muudatuste eesmärk on

vähendada Konkrentsiameti halduskoormust. Kehtiv regulatsioon ei ole proportsionaalne ja

mõistlik arvestades Eesti eripära. Kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid silmas pidades

puudub vajadus arengukavade koostamise järele arvestades taoliste ettevõtjate väiksust ja

madalat võrguühenduse kasutajate arvu.

Eelnõu punktidega 12 ja 20 asendatakse termin „sidusettevõtja“ terminiga „seotud

ettevõtjad“, et viia seadus kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944.

Eelnõu punktiga 13 muudetakse § 663 lõiget 3, mille kohaelt võib Konkurentsiamet jätta

sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste

hankimiseks võrguettevõtja koostatud riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha

ettepanekuid nende muutmiseks, kui need tingimused ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist

ega vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttetele. Muudatus täiendab olemasolevat

sätet Konkuretsiameti võimalusega jätta kooskõlastamata riigihanke tingimused, mis ei taga

kuluefektiivset teenuse hankimist, ja teha ettepanekuid tingimuste muutmiseks.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse §-i 67 lõikega 11.

Lõike 11 kohaselt rajab võrguettevõtja turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul

salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti.

Salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia on seaduse § 3 punkti 224 kohaselt

10

elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia. Võrguettevõtja saab otsustada,

kas salvestatud ja võrku tagastataud elektrienergia koguse kindlaks määramiseks on tarvis

paigaldada õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohane mõõteseade (juhul kui liitumispunkti

taga toimuvad koos tootmine, tarbimine ja salvestamine või tootmine ja salvestamine) või on

kogused eristatavad virtuaalse mõõtepunktiga (juhul kui liitumispunkti taga toimub

salvestamine või tarbimine ja salvestamine). Turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti rajamise

ja kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. Eelduslikult on mõõtepunkti rajamise

kulu ligikaudu 1000 eurot. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises

lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus.

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse paragrahvi 71 lõiget 1 punktiga 7. Muudatus võimaldab

võrguettevõtjal võtta igakuist tasu liitumispunktis täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

Muudatus on vajalik, et katta täiendavate mõõtepunktide hooldus- ja remondikulud

mõõtepunktide kasutajate poolt.

Eelnõu punktiga 17 täiendatakse §-i 71 lõikega 101.

Lõige 101 sätestab, et salvestusperioodi vältel (1 kuu) elektrivõrgust salvestatud elektrienergia

eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses edastamistasu ei

võeta juhul kui salvestatud elektrienergia tarbimise ja tootmise kogused on eristatavad.

Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist, osalemist elektriturul ja

võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise

ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui

energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab

salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab

energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest edastamistasu. Muudatus on

vajalik, kuna praeguste tariifi- ja tasusüsteemidega maksustatakse energiasalvestusüksuste

käitamist topelt ja see seab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele ning elektriturul

osalemisele. Kuna eelmises näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära

lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest

tasutakse jätkuvalt edastamistasu.

Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste

rahastamise kulu üksnes juhul, kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav

liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti

põhiselt.

11

Eelnõu punktiga 19 täiendatakse §-i 751 lõikega 5, mis kohustab müüjat tarbija soovil esitama

tarbijale selgituse, kuidas tarbija arve on koostatud.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse §-i 87 lõikega 6, mis kohustab elektrimüüjaid pakkuma

tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepingut. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu

definitsioon on eelnõu punktis 1. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust elektrimüüjate

pakkumistes, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga

pakette, kuid muudatus on vajalik, et see ka kohustusena sätestada.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 87 lõike 1 punkti 9 ja täpsustatakse puntkis, et lepinguga

koos antakse tarbijale info kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta,

mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega. Olemasoleva sätte kohaselt antakse vaid

teave kaebuste käsitlemise kohta, mis pole piisav direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja

vajab täpsemalt sõnastamist.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse § 87 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse, et

liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja

täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest elektrituruseadusega sätestatud lepingutingimustest.

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse § 89 lõiget 4 lausega, mille kohaselt peab müüja saama enne

tarbija lepingu vahetamist dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu tarbijalt sellekohase

nõusoleku. Ilma tarbija nõusolekuta ei tohi müüja olemasolevat lepingut muuta ja vahetada seda

dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu, välja arvatud juhul, kui eelnev leping on lõppenud.

Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja tagada, et müüja ei

lõpetaks ja vahetaks ühepoolselt tarbija kehtivat lepingut dünaamilise elektrihinnaga paketi

vastu.

Eelnõu punktiga 25 täiendatakse § 91 lõike 3 teist lauset võrguettevõtja kohustusega enne

tarbija lahtiühendamist anda talle ülevaade muudest võimalustest peale lahtiühendamise.

Alternatiivsed võimalused lahtiühendamisele võivad olla näiteks soovitus pöörduda abipalvega

kohaliku omavalitsuse poole, et taotleda näiteks toimetulekutoetust, või võimalus tarbida

elektrit liitumispunkti vähendatud läbilaskevõime alusel. Samuti on võimalik anda tarbijale

energiasäästmise soovitusi ja teadmisi fikseeritud ja dünaamilise elektripaketi valikute kohta.

Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja abistada võlgadesse

sattunud tarbijat lahenduste leidmisel.

Eelnõu punktiga 26 täiendatakse § 93 lõike 6 punkti 18 Konkurentsiameti kohustusega hinnata

dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbija arvetele ning avaldada

sellekohane info kord aastas.

Eelnõu punktiga 27 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 223, mille kohaselt Konkurentsiamet

jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist. Punkti eesmärk

on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise turgu ja vajadusel uuendab

tarbimiskajas osalemise tingimusi.

3.2. Eelnõu §-s 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust

Eelnõu punktiga 1 täiendatatkse § 24 lõiget 63 lausega, mille kohaselt energiasalvestusüksuse

poolt kalendrikuu lõikes tarbitud elektrienergia eest ei teki maksukohustust samal perioodil

elektriaktsiisi maksjale edastatud elektrienergia ulatuses, kui on tagatud, et elektriaktsiisi

12

maksja tasub energiasalvestusüksuse poolt temale edastatud elektrienergia eest aktsiisi.

Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist, osalemist elektriturul ja

võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise

ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Praeguse regulatsiooni

järgi peaks rajatav energiasalvestusüksus maksma elektriaktsiisi elektrikoguse eest, mille ta

võrku tagastab, ja selle eest tasub lõpptarbija uuesti. Sellises olukorras on tegemist

topeltmaksustamisega, mis loob energiasalvestusüksuste investeeringutele turutõrke.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga täiendatakse elektrituruseaduse termineid. Täpsem ülevaade uutest terminitest on

seletuskirja peatükis 3.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse üle elektrienergia ühisturu direktiiv (EL) 2019/944.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid:

1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte

lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on

koostatud;

2) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise

paindlikkust;

3) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine;

4) võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude

võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine.

MÕJUDE HINNANG

Tegemist on eelkõige tarbija õigusi ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist täpsustava eelnõuga

ning rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi

õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku

mõjuanalüüsi aruannet.

6.1. Tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte

lepingutingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud

Sihtrühm:

1. Eratarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut);

2. Elektrimüüjad (2022. aasta seisuga oli Eestis kodutarbijatel 4 üle 5% turuosaga jaemüüjat11).

11 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded

13

Muudatus ei too kaasa suurt mõju, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad dünaamilise

elektrihinnaga pakette. Vähest sotsiaalset mõju avaldab müüjate kohustus selgemalt teavitada

põhilistest lepingutingimustest ja võrguettevõtja kohustus enne tarbija võrgust lahtiühendamist

tarbijat teavitada alternatiivsetest võimalustest.

Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja

looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest ega

kaudest mõju.

6.2. Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise

paindlikkust

Sihtrühm:

1. Tarbijad (2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud 678 485 elektrilepingut);

2. Agregaatorid (täna on Eestis aktiivsemaid agregaatoreid pigem vähe (kuni 5), kuid soovitult

toob muudatus kaasa agregaatorite arvu kasvu);

3. Konkurentsiamet;

4. Süsteemihaldur (Elering);

5. Bilansihaldurid (2022. aasta seisuga on Eestis registreeritud 12 bilansihaldurit, kellest

suurima turuosaga tarbimise lõikes12 on Eesti Energia AS, Scener OÜ, Elektrum Eesti OÜ,

Alexela Energia AS ja Olerex AS);

6. Elektrimüüjad (2022. aasta seisuga oli Eestis tarbijatel 4 üle 5% turuosaga jaemüüjat13)

7. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja

34 jaotusvõrguettevõtjat14).

Direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 seab raamistiku tarbimiskajas osalemisele agregeerimise

kaudu. Eesti võttis direktiivi üle elektrituruseadusega, mille kohaselt Konkurentsiamet töötab

välja tarbimiskajas osalemise tingimused, mille põhjal omakorda võrguettevõtjad koostavad

vajaminevad metoodikad. Praegused täiendused tehakse elektrituruseadusesse tulenevalt

direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise suhtes algatatud rikkumismenetlusest, milles Euroopa

Komisjon toob esile mitmed agregeerimisega seotud nüansid, mida Eesti pole rakendanud.

Muudatused tehakse ka selleks, et täpsemalt sätestada raamistik ja osapoolte kohustused, mis

esialgu jäid täpsustamata ja on tekitanud tõrkeid tarbimiskajas osalemise tingimuste

väljatöötamises.

Tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamine võimaldab tarbijatel agregaatorite kaudu

osaleda elektriturgudel ja oma tarbimise vähendamise eest tasu saada. Tarbimise vähendamine

toob alla elektri börsihindu, aga vähendab ka keskmist elektrihinda, kuna tarbimist

vähendatakse eelkõige kallitel tundidel. Kuna muudatus toob kaasa tarbimiskaja agergeerimise

elavnemise, muutub tarbimine üha paindlikumaks ja on võimeline kiiremini reageerima

muutlikule taastuvelektri tootmisele, seeläbi vähendades kaudselt vajadust investeerida

kallitesse tipujaamadesse. Tarbimiskaja mahtude suurenemine ja selle osalemine

reguleerimisturgudel vähendab ka bilansienergiakulu ja sel viisil elektrimüüja marginaali kulu

tarbija arvetel.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

12 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded 13 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded 14 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded

14

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu,

mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Eelnõu mõjul turuosaliste aktiivsuse suurenemine võib positiivselt mõjutada leibkondade

toimetulekut. Selle saavutamine eeldab, et Konkurentsiameti väljatöötatavad tarbimiskajas

osalemise tingimused on piisavad, et tarbimiskaja turgu elavdada. Lisaks tarbimiskaja

positiivsele mõjule elektrihindade odavnemise näol, millest võidab kogu ühiskond, on tarbijatel

võimalus ka ise agregaatori kaudu oma tarbimise vähendamist turule müüa ja sellega teenida.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute paindlikkusteenuste

arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika

alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu

arendavad ülikoolid tarbimise juhtimiseks mitmeid rakendusi, millele tarbimiskaja turu

elavnemine saab avaldada täiendavat positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida

suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem

on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet

tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Tarbimiskaja turu elavnemisel on positiivne mõju majandusele elektrihinna odavnemise,

tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise kaudu. Mida rohkem finantsressursse

jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi.

Tarbimiskajal võib olla negatiivne mõju elektritootjate ja -müüjate kasumlikkusele tulenevalt

elektrihinna odavnemisest ja vähenenud müügimahtudest. Elektrihinna odavnemise mõju on

elektritootjatle ja -müüjatele suurema mõjuga kui vähenenud müügimahud, kuna tarbimiskaja

aktiveerimine ei tähenda tingimata tarbimise vähenemist, vaid võib tähendada ka tarbimise

nihkumist ühelt ajavahemikult teisele või reguleerimisturul ka tarbimise suurenemist.

Agregeerimine eeldab, et agregaatoril on põhjalikud teadmised lõpptarbijatest ja nende

potentsiaalist pakkuda tarbimise juhtimist ning ta oskab hinnata, kui palju ebamugavust

juhtimine põhjustab lõpptarbijale ja kuidas seda kompenseerida. Kodumajapidamistes juhitava

võimsuse potentsiaal on suurim, jäädes vahemikku 55–230 MW, äri- ja teeninduse sektoris on

võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93–112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi

65 MW. Arvestades elektrotehnikatööstuse ning infotehnoloogiaettevõtjate innovaatilisust ja

võimekust ning eri sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja

allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200–400 MW.

Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad

tegeleda agregeerimisega. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, kes saab töötada välja lahendusi andmete

analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks infoedastuseks.

15

Tarbijatel on võimalik teenida tulu agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille

alusel vähendab tarbija teatud aegadel elektrienergia tarbimist, millest tulenev ebamugavus talle

kompenseeritakse.

Tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja Konkurentsiamet. Regulatsioon täpsustab

tegevusi, mida süsteemihaldur (Elering) peab hakkama tegema, mis tähendab tõenäoliselt

vajadust Eleringil võtta tööle uusi spetsialiste ja teha andevahetusplatvormi arendusi.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt

vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus

toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd tarbimiskaja

kasutuselevõtt ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärk on kaasata võimalikult

palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis nendel, kellel on

teadmised energeetikast. Sellest tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd

inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate

abil elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja Konkurentsiamet.

Lisakohustus, mis eelnõu Konkurentsiametile kaasa toob, on kohustus jälgida tarbimiskaja ja

agregeerimisturu arengut ning vajadusel muuta tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna tarbimiskaja potentsiaali

kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh Eleringi hallatava

andmevahetusplatvormi täiendamist. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse

põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS § 71 lõikele 8.

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter

imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju olulisus pigem keskmine, kuna see avaldab positiivset mõju

tarbijatele, samas tuues kaasa täiendavaid tegevusi Konkurentsiametile ja süsteemihaldurile

(Elering). Eelnõuga on sätestatud kohustus Konkurentsiametil hinnata agregeerimise turu

aktiivsust ja mõju.

16

6.3. Elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine

Sihtgrupp:

1. Akude paigaldamise huvi on tõenäoliselt taastuvelektri tootjatel (Elektrilevi võrgus ligikaudu

20 tuhat tootjat 15 ). Elektrilevi 2023 aasta andmetel oli elektrivõrku ühendatud

2 energiasalvestusüksust;

2. Eleringi andmetel16 on põhivõrku liitumas 752,86 MW elektrisalvestusega seotud liitumisi;

3. Agregaatorid (täna on Eestis aktiivsemaid agregaatoreid pigem vähe (kuni 5), kuid soovitult

toob muudatus kaasa agregaatorite arvu kasvu);

4. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja

34 jaotusvõrguettevõtjat17).

Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad lahendused alates

pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh elektriautode akud.

Energiasalvestusteenuse puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku

siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on

võimalik teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku.

Elektrienergia salvestamise eest maksavad turuosalised praegu edastamistasu ja taastuvenergia

toetuste rahastamise tasu kogu elektri eest, mida nad võrgust salvestiga tarbivad. Selleks et

muuta salvestuse investeeringud tasuvaks, peab salvestus päeva jooksul läbima mitu täis- ja

tühjakslaadimise tsüklit ehk reeglina laeb salvestus end ühe päeva sees täis ja annab selle elektri

samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel võrku tagasi antud elektri tarbib tarbija ära ja

maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Ehk

elektrienergia salvestamise eest maksab turuosaline eelmainitud tasud, misjärel maksab

eelmainitud tasud sama elektri eest ka tarbija. Eelnõuga on eesmärk salvestud elektrienergia

võrgust salvestamise eest mitte võtta eelmainitud tasusid mahus, mis salvestusperioodi (1 kuu)

jooksul võrku tagastatakse.

Muudatus võimaldab muuta turupõhiselt energiasalvestusüksuste rajamise

konkurentsivõimeliseks, mistõttu muudatuse tulemusena suurenevad investeeringud

energiasalvestusse. Samuti võimaldab topeltmaksustamise kaotamine salvestusüksusel

rohkematel tundidel elektriturul osaleda ja tuua kaasa suuremat positiivset mõju.

Energiasalvestusüksused toodavad kallitel tundidel elektrit võrku, seekaudu elektrihinda

kallitel tundidel odavdades või vältides vajadust käivitada tiputundide katmiseks fossiilseid

tootmisseadmeid. Odavama hinnaga tundidel ehk siis, kui elektrisüsteemis on elektri ülejääk,

salvestusüksused tarbivad ja tõstavad seeläbi elektrihindu tundidel, mil need on madalad.

Odavamate tundide elektrihinna tõus vähendab vajadust maksta riigipoolset taastuvenergia

toetuste rahastamise tasu ja suurendab taastuvelektri tootjate kasumit, kuid vähendab kasumit,

mida saavad kallimad fossiilkütustest elektrit tootvad jaamad. Tallinna Tehnikaülikooli tehtud

analüüsist selgub, et Eestis tooks 500–1000 MW salvestuse lisandumine enam kui 35 mln €

kasu tarbijale elektri tipuhindade odavnemise kaudu. 500–1000 MW võimsusele vastab aku

mahutavus 2000–6000 MWh. Mida suurem on aku mahutavus, seda kauem on võimalik sellega

elektrit salvestada ja toota.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu,

mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

15 https://elektrilevi.ee/et/uudised/2023-aasta-tootmisrekordid-elektrilevi-vorgus 16 https://www.elering.ee/pohivorguga-liitumine 17 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded

17

Salvestuse arendamine toob kaasa keskmise elektrihinna odavnemise ja elektrihinna

odavnemise just tiputundidel, samuti vähenevad kulutused taastuvenergia toetuste

rahastamisele. Lisaks on salvestuse rajamisel potentsiaalselt positiivne mõju võrgukoormuste

juhtimisele ehk väheneb vajadus võrku üledimensioneerida. Kõik nimetatud aspektid

kajastuvad tarbija elektriarvetel ehk energiasalvestusüksuste rajamine võimaldab odavdada

tarbijate elektrihindu.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute energiasalvestusüksuste

arendamise ja rajamisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal

tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu

arendavad ülikoolid mitmeid rakendusi ja katseprojekte salvestuse jaoks ja topeltmaksustamise

kaotamine avaldab sellele veelgi positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida

suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem

on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet

tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Salvestusturu elavnemisel on positiivne mõju majandusele läbi elektrihinna vähenemise,

tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise. Mida rohkem finantsressurssi jääb

ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi.

Energiasalvestusüksuste rajamisel võib olla negatiivne mõju fossiilsetest allikatest

elektritootmise kasumlikkusele, kuid positiivne mõju taastuvelektri tootjate kasumlikkusele.

Topeltmaksustamise kaotamisega kaasnevad uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad

tegeleda energiasalvestusüksuste rajamisega.

Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis

salvestusseadmetena, misläbi suureneb positiivne mõju elektrihinnale veelgi.

Energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine vähendab potentsiaalselt

edastamistasust, taastuvenergia toetuste rahastamise tasust ja elektriaktsiisist saadavaid tulusid.

Kuna siiani ei ole salvestusüksusi suures mahus rajatud, on mõju võrreldes praeguse olukorraga

tagasihoidlik. Kui rajatakse kokku 500 megavatti salvestust, mis töötaksid 2400 töötundi aastas,

siis energisalavestusüksuse efektiivsuse 80% ja võrgutasu 10 eurot megavatt-tunni puhul oleks

energiassalvestusüksuste kulude kokkuhoid topeltmaksustamisega võrreldes kuni 4,8 miljonit

eurot aastas 18 . Kuna salvestusüksuste rajamisel on positiivne mõju nii elektrivõrgule

ja -süsteemile kui ka majandusele, ületab positiivne majanduslik mõju tekkinud kulusid.

18 Mudelarvutus (FinantsAkadeemia OÜ) - https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-

06/MUDEL%20SALVESTUS%20v1a.xlsx

18

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt

vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus

toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi ning

suureneb taastuvelektri tootmise maht.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd salvestuse kasutuselevõtt

ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Sellegipoolest on suur potentsiaal elektrivõrgu

liitumisvõimsuste näol olemas Ida-Virumaal, kuhu elektrisalvestuse rajamine lisaks tööhõivet.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis inimestel, kellel

on teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd

inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiatega

elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna salvestuspotentsiaali

kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh võimalust paigaldada salvestusele

täiendavaid mõõtepunkte (kauglugemisel arvesteid).

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter

imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub.

Kokkuvõttes on kavadatava elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise mõju olulisus

pigem keskmine, kuna muudatus ei sea kohustust vaid annab turuosalisele võimaluse

elektrisalvestusüksust rajada ja topetmaksustamise vabastust küsida. Potentsiaalselt

paigaldavad salvestusseadmed täna päikesest ja tuulest elektrit tootvad turuosalised, keda on

ligikaudu 20 tuhat. 2023 aasta seisuga oli Elektrilevi võrku ühendatud 2 salvestusseadet ja

Eleringi andmetel19 on täitmisel 7 salvestusega seotud liitumislepingut.

6.4. Võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude

võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine

Sihtgrupp

1. Eratarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut);

2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34

jaotusvõrguettevõtjat20).

19 https://www.elering.ee/pohivorguga-liitumine 20 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded

19

Eelnõu sätestab mitmeid muudatusi, millega on soov suurendada tarbijate teadlikkust, sh

kohustus lepingus esitada peamiste lepingutingimuste kokkuvõte ja võrguettevõtja kohustus

esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha

võrgust lahtiühendamine. Muudatused tulenevad direktiivist (EL) 2019/944 ja selle

ülevõtmisega seonduvast rikkumismenetlusest.

Mõningast sotsiaalset mõju avaldab võrguettevõtja kohustus enne tarbija võrgust

lahtiühendamist teavitada teda alternatiividest. Värskelt võlgadesse sattunud tarbijal ei pruugi

olla piisavaid teadmisi energia säästmise võimaluste kohta või teadmisi võimalusest kohalikult

omavalitsuselt toimetulekutoetust taotleda. Alternatiivne võimalus võib tarbijale olla ka tema

võrguühenduse piiramine, mida ELTS § 90 lõige 8 võimaldab.

Muu otsene või kaudne mõju muudatusel puudub.

Muudatus on väikese mõjuga, kuna ka praegu antakse tarbijale lepingutingimused edasi

mõistetavalt ja kokkuvõte lepingu tingimustest võimaldab tarbijale veelgi lihtsamal viisil oma

lepingust ülevaadet saada. Teave tarbija alternatiivsete võimaluste kohta võrgut lahti

ühendamisel on samuti väikese mõjuga, kuna ei too võrguettevõtjale olulisel määral täiendavaid

tegevusi, kuid annab üksikutele tarbijatele täiendavaid teadmist nt võimalusest omavalitsuse

poole pöörduda toimetulekutoetuse palvega..

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Vähene kulu seoses seaduse rakendamisega võib tuleneda elektri salvestamise elektriaktsiisiga

topeltmaksustamise lõpetamisest. Praktikas on mõju võrreldes praeguse olukorraga vähene,

kuna suures mahus salvestust pole Eestisse veel rajatud ja elektrisüsteemi lisanduvast

salvestusvõimsusest võidab ühiskond energiakulude vähenemise kaudu. Muid otseseid

riigieelarve kulusid ega tulusid ette näha ei ole.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide muutmist pole ette näha.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 7, 14, 17 ning § 2 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril tulenevalt Baltikumi

sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa sünkroonalaga. Seaduse jõustumisega on kiire tulenevalt

rikkumismenetlusest nr (2021)0033.

11. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele.

Algatab Vabariigi Valitsus

Tallinn “…” … 2024