Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa

Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise

viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks

istungi protokoll nr 18

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 21. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.45

Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)

Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Madis Kallas, Toomas Uibo, Peeter Tali

Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)

Puudusid: Timo Suslov, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Vladimir Arhipov

Kutsutud: Riigikogu liige Ants Frosch, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste

asekantsler Kerli Veski, Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ringo

Ringvee, Riigikogu esimene abi Desiree Kuklane.

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Usuliste ühenduste (Vene Õigeusu Kirik) institutsionaalsed seosed ja nende käsitlemine julgeoleku

vaatenurgast

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide

uurimiskomisjoni nädala (19.10.2026-22.10.2026) töökava

Komisjoni istung kolmapäeval, 14.10.2026 kell 9.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Usuliste ühenduste (Vene Õigeusu Kirik) institutsionaalsed seosed ja nende käsitlemine julgeoleku

vaatenurgast

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1.Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Madis Kallas, Toomas Uibo, Peeter Tali).

2. Usuliste ühenduste (Vene Õigeusu Kirik) institutsionaalsed seosed ja nende käsitlemine

julgeoleku vaatenurgast

Komisjoni esimees ütles sissejuhatavas osas, et Riigikogu võttis 2025. aastal vastu kirikute ja

koguduste seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk oli piirata Eestis tegutsevate usuliste ühenduste

selliseid institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid välisriigis asuvate usuorganisatsioonide või

nende juhtidega, kes kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Seadusemuudatuse taustaks oli muu hulgas Moskva Patriarhaadi juhtkonna toetus Venemaa sõjalisele

agressioonile Ukraina vastu.

Vabariigi President jättis seaduse esialgse versiooni 2025. aasta aprillis välja kuulutamata, põhjendades

otsust sellega, et kavandatud piirangud võivad ebaproportsionaalselt riivata usu- ja ühinemisvabadust

ning luua pretsedendi ka teiste ühenduste tegevuse piiramiseks. President jättis seaduse uuesti välja

kuulutamata ka pärast selle uut vastuvõtmist Riigikogus 2025. aasta juunis.

Riigikohtu üldkogu jättis 8. juunil 2026 kohtuasjas nr 5-25-49 rahuldamata Vabariigi Presidendi taotluse

tunnistada kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, leides, et

seaduse vaidlustatud sätteid on võimalik tõlgendada ja rakendada põhiseadusega kooskõlas. Kohus

selgitas, et seadus ei anna alust usuliste ühenduste meelevaldseks sundlõpetamiseks. Piirang puudutab

administratiivseid ja organisatsioonilisi sidemeid ning majanduslikku sõltuvust välismaisest

usuorganisatsioonist või isikust, kelle ohtlikkus Eesti riigile on nõuetekohaselt tuvastatud ja kelle

tegevusest tulenev oht on tegelik. Riigikohus rõhutas samuti, et Eesti usuliselt ühenduselt saab nõuda

üksnes selliseid toiminguid, mida ta ise saab mõjutada.

Komisjoni esimees palus Siseministeeriumi usuasjade nõunikul Ringo Ringveel rääkida komisjonile

Siseministeeriumi kavandatavatest edasistest sammudest seadusemuudatuste rakendamisel.

Ringi Ringvee sõnas, et pärast kirikute ja koguduste seaduse muudatuste jõustumist 27. juunil 2026

asus Siseministeerium tegelema seaduse rakendamisega nende usuliste ühenduste suhtes, keda

muudatused puudutavad. Need on Eestis tegutsev Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) ja selle

struktuuri kuuluvad kogudused, sealhulgas Tallinna Aleksander Nevski kogudus, ning Moskva

patriarhile vahetult alluv Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster.

Seadus näeb ette kuuekuulise üleminekuaja, mille jooksul tuleb puudutatud usulistel ühendustel viia

põhikirjad, juhatuse koosseis ja tegevus seaduse nõuetega kooskõlla. Üleminekuaja lõpptähtpäev on 27.

detsember 2026. Siseministeerium on teatanud valmisolekust nõustada asjaomaseid usulisi ühendusi

põhikirjade muutmisel ja seaduse rakendamisel. Ministeeriumi eesmärgina on nimetatud selliste

administratiivsete ja organisatsiooniliste alluvussuhete ning majanduslike sõltuvussuhete lõpetamist, mis

kuuluvad seaduses sätestatud keelu alla. Kirikute ja koguduste seaduse § 16 lõike 3 kohaselt võib

usulise ühenduse sundlõpetamise otsustada kohus seaduses sätestatud alustel. Usulise ühenduse

sundlõpetamine on riigi julgeolekupoliitilise kaalutluse küsimus, mille õiguslikuks vormistamiseks ja

jõustamiseks on vajalik kohtuotsus.

Siseministeerium on jätkanud asjaomaste usuliste ühendustega suhtlemist, et selgitada seaduse nõudeid

ning arutada ja leida võimalikke lahendusi.

Ringo Ringvee kinnitas, et kolm nädalat tagasi toimus kohtumine kiriku esindajate, piiskoppide Daniel

Lepiski ja Sergi ning advokaatide Steven-Hristo Evestuse ja Artur Knjazeviga. Selle kohtumise

protokollis konkreetseid otsuseid ega kokkuleppeid ei kajastunud peale selle, et kohtutakse uuesti kuu

aja pärast.

Siseministeerium on saatnud korduvalt kohtumiskutseid Narva piiskop Lazarile, kes on järjepidevalt

kohtumisest keeldunud. Samuti kutsuti läbirääkimistele Aleksander Nevski koguduse esindajad. Tema

sõnul saabus reedel kiriku esindajalt vastus, et nad ei näe kohtumiseks põhjust. Jooksval nädalal on

kavas saata kohtumiskutse Pühtitsa kloostri eestseisjale Filaretale. Lisaks plaanib ministeerium

pöörduda uuesti kõigi asjaomaste koguduste poole, rõhutades võimalust saada põhikirjade muutmise ja

seaduse nõuete täitmise kohta Siseministeeriumilt nõu.

Usuasjade nõunik juhtis tähelepanu asjaolule, et kiriku põhikirja muutmise ettepanekutes on jäetud viide

patriarh Aleksius II 1993. aasta tomosele, mille alusel kujundati siinse õigeusu kiriku staatus ja suhted

Moskva Patriarhaadiga. Siseministeeriumi hinnangul ei ole sellise viite säilitamine kooskõlas

eesmärgiga lõpetada Moskva Patriarhaadi administratiivne ja institutsionaalne mõju Eesti usulise

ühenduse juhtimisele. 2025. aastal eemaldas kirik oma nimest ning samuti põhikirjast enamiku otsestest

viidetest Moskva Patriarhaadile, kuid Siseministeerium leidis, et 1993. aasta tomosele viitamise tõttu ei

olnud alluvussuhte küsimus sisuliselt lahendatud.

Ringo Ringvee sõnul sõltub edasine tegevus kiriku esindajate valmisolekust jätkata sisulisi

läbirääkimisi ning viia põhikirjad seaduse nõuetega kooskõlla. Kui seadusest tulenevaid nõudeid

ettenähtud tähtajaks ei täideta, tuleb Siseministeeriumil hinnata edasiste õiguslike meetmete

rakendamise vajadust, sealhulgas sundlõpetamise menetluse algatamist kohtu kaudu. Praeguses etapis ei

ole võimalik edasist arengut ette näha.

Välisministeeriumi Juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Kerli Veski täiendas, et Riigikogu

võttis 2024. aasta 6. mail 75 poolthäälega vastu poliitilise avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest

Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“, milles mõistis hukka Moskva

Patriarhaadi tegevuse Venemaa Ukraina-vastase agressiooni õigustamisel ja toetamisel.

Selle avalduse peale esitasid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster 2024. aastal

kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Teine kaebus laekus Euroopa Inimõiguste Kohtule 2026. aastal,

vaidlustades kirikute ja koguduste seaduse muudatusi.

Kerli Veski selgitas komisjoni liikmetele esitatud kaebuste menetluskorda Euroopa Inimõiguste Kohtus

ning Eesti riigi esindamisega seotud küsimusi - Eesti valitsust esindab EIKis Välisministeerium.

Põgusalt käsitleti ka kirikuga seotud õigusvaidluste rahastamist, advokaatide rolli ning kohtukulude

hüvitamise küsimusi.

Asekantsler andis ülevaate ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides toimunud aruteludest, kus

Venemaa on Eesti riigi tegevust, sh kirikute ja koguduste seaduse muudatused, käsitletud usuvabaduse

ja inimõiguste võimaliku piiramisena. Samuti käsitleti kirikuga seotud isikute elamislubadega seotud

küsimusi (nt metropoliit Jevgeni Jevgeni Rešetnikovi elamisloa mitte-pikendamine) ning Tallinna

linnale kuuluva kinnisvaraga seotud asjaolusid.

Toodi näiteid juhtumitest, mille puhul Venemaa on pöördunud või lubanud pöörduda rahvusvaheliste

kohtute ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO ja OSCE) poole. Poliitilised süüdistused

puudutavad muu hulgas venekeelse elanikkonna õigusi, sealhulgas kodakondsuse ja passidega, hariduse

ning usuvabadusega seotud teemasid. Lisaks toimuvad Venemaal eraldi kohtumenetlused, mille käiku ja

asjaolusid Eesti riigiasutused ei saa kontrollida, sealhulgas menetlused, mis on seotud erinevate

vahistamismääruste väljastamisega.

Kerli Veski kinnitas, et seni pole toimunud Venemaaga suulisi sisulisi konsultatsioone.

Ta rõhutas, et iga riik kujundab oma õigusliku kaitse strateegia ise. Selliste menetluste ettevalmistamine

ja läbiviimine nõuab riigilt märkimisväärseid õiguslikke ja rahalisi ressursse. Rahvusvaheline kohus

lahendab talle esitatud vaidlusi sõltumatult ja erapooletult, lähtudes kohaldatavatest rahvusvahelise

õiguse normidest. Kohtumenetluse korral võib vaidluse ese piirduda üksnes konkreetsete nõuete või

küsimustega, mitte hõlmata kõiki riikidevahelises vaidluses tõstatatud teemasid.

Asekantsler puudutas ka muid käimasolevaid õiguslikke vaidlusi, erinevaid vahistamismääruseid ja

isikute suhtes algatatud menetlusi.

ÜRO eriraportööride ja komiteede menetluste tulemusena esitatavad seisukohad ja soovitused ei ole

samaväärsed rahvusvahelise kohtu siduvate otsustega.

Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO) on esitatud kaebus seoses

lennupiirangute ja sanktsioonidega, mis puudutavad Venemaa lennukeid ja lennuettevõtjaid. Märgiti, et

selliste vaidluste lahendamisel tuleb arvestada asjaomase organi pädevust ja otsustusprotsessi eripära.

Euroopa Kohtu ja Eesti kohtute menetluses on mitmed sanktsioonidega seotud õigusvaidlused, milles

vaidlustajateks on Venemaa oligarhid ja teised sanktsioonide alla kuuluvad isikud.

Kerli Veski juhtis tähelepanu sellele, et õigusmenetluste algatamist kasutatakse aktiivselt vahendina, et

hoida usuvabadusega ja inimõigusega seotud küsimusi pidevalt tähelepanuväljas.

Asekantsler selgitas, et rahvusvahelistes õigusvaidlustes tuleb arvestada asjaoluga, et otsuseid teevad

sõltumatud kohtud ja muud pädevad organid. Seetõttu tuleb iga menetluse puhul hinnata eraldi selle

õiguslikku alust, menetlusreegleid ja võimalikke tagajärgi. Samuti käsitleti vajadust analüüsida, kuidas

Eesti vastused diplomaatilistele nootidele ja muud ametlikud seisukohad võivad mõjutada

käimasolevaid või tulevasi menetlusi. Oluline on tagada, et Eesti tegevus oleks kooskõlas

rahvusvahelise õigusega ning toetaks riigi huvide kaitsmist võimalikes edasistes menetlustes

Arutelus käsitleti ka Venemaa sportlaste osalemist rahvusvahelistel võistlustel ning kultuuri- ja

spordivaldkonna seost Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. Nenditi, et Eesti seisukohtade

kujundamisel tuleb teha pidevat koostööd liitlastega, sest rahvusvahelistes organisatsioonides ei pruugi

kõigi riikide hinnangud Venemaa tegevusele kattuda.

Komisjoni liikmed tundsid huvi, kuidas on Eesti lähinaabrid ning Poola ja Ukraina lahendanud Moskva

Patriarhaadiga seotud õigeusukirikute institutsionaalsete sidemete, õigusliku staatuse ja riikliku

julgeolekuga seotud küsimusi ja kas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeosel või teistel õigeusu

kirikujuhtidel on võimalik mõjutada Moskva Patriarhaadiga seotud Eesti õigeusu kiriku edasist

kiriklikku kuuluvust ja suhteid teiste õigeusu kirikutega

Ringo Ringvee andis ülevaate hetkeseisust:

Läti parlament võttis 8. septembril 2022 vastu seadusemuudatused, millega sätestati, et Läti Õigeusu

Kirik on täielikult iseseisev ega allu ühelegi välisriigis asuvale kiriklikule võimule. Seadus reguleeris ka

kiriku juhi ja piiskoppide ametisse nimetamisega seotud teavitamiskohustusi. Läti seadus määratles

kiriku riigi õiguskorras sõltumatuna, kuid see ei tähendanud automaatselt, et Moskva Patriarhaat

tunnustas kiriku kanoonilist autokefaaliat. Läti lahendus oli Eesti aruteluga võrreldes otsesem: riik

sätestas kiriku õigusliku staatuse seaduses ning nõudis põhikirja vastavusse viimist. Kiriku kanoonilise

staatuse tunnustamiseks pöördus Läti valitsus ka Moskva patriarhi poole, paludes väljastada

autokefaaliat kinnitav tomos.

Leedus tegutseb Leedu Õigeusu Peapiiskopkond. Leedu Moskva Patriarhaadiga seotud õigeusu kirik on

jätkanud tegutsemist, samal ajal kui osa vaimulikest ja kogudustest on liikunud Konstantinoopoli

patriarhaadiga seotud struktuuri. Leedu tunnustas 2024. aastal seda uut kiriklikku struktuuri,

võimaldades sel saada riiklikku toetust teiste traditsiooniliste usuliste ühendustega samadel alustel.

2026. aasta märtsis teatas Leedu Moskva Patriarhaadiga seotud kiriku nõukogu soovist saavutada

suurem sõltumatus Moskvast, kuid rõhutas, et seda tuleb teha kanoonilist korda järgides. Samal ajal on

Leedu julgeolekuasutused juhtinud tähelepanu kirikuga seotud võimalikele Venemaa

mõjutusnarratiividele. Kiriku juhtkond on omalt poolt rõhutanud, et kirik tegutseb Leedu seaduste järgi

ning et kanooniline side Moskvaga ei tähenda automaatselt riigivastast tegevust. Leedu näide näitab, et

riik on võimaldanud alternatiivse kirikliku struktuuri kujunemist, kuid Moskva Patriarhaadiga seotud

kiriku tulevase staatuse küsimus ei ole veel lõplikult lahendatud.

Poola õigeusu kirik on autokefaalne ehk iseseisev kohaliku kiriku juhtimise mõttes. 1924. aastal andis

Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat kirikule autokefaalia. Moskva Patriarhaat tunnustas selle

autokefaaliat 1948. aastal. Seetõttu ei ole Poola praegune olukord Eestiga otseselt võrreldav, sest seal ei

ole riik pidanud samal viisil seadusega lõpetama kohaliku kiriku formaalset alluvust Moskvale. Poolas

on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse tekkinud vaidlusi ka Ukraina Õigeusu Kiriku ja

Konstantinoopoli patriarhaadiga seotud vaimulike tegevuse üle.

Ukraina Õigeusu Kirik teatas 2022. aastal, et on Moskva Patriarhaadist sõltumatu, kuid Ukraina

riigiasutused on leidnud, et institutsionaalsed sidemed ei olnud täielikult katkenud. Kirik on seda

tõlgendust vaidlustanud. Ukraina Ülemraada võttis 2024. aasta 20. augustil vastu seaduse mis käsitleb

põhiseadusliku korra kaitset usuliste organisatsioonide tegevuses. Selle kohaselt keelati Venemaa

Õigeusu Kiriku tegevus Ukrainas ning loodi õiguslik menetlus selliste Ukraina usuliste

organisatsioonide tegevuse lõpetamiseks, mis on seaduses sätestatud tunnuste alusel sellega seotud.

Ringo Ringvee rääkis Eesti kirikuringkondade reaktsioonist kirikute ja koguduste seaduse muudatustele

ning selgitas, et seaduse muudatuse vastu sõna võtnud usutegelaste ring ei ole lai ning avalik arutelu on

jäänud väheste aktiivsete osalejate kanda. Kiriklikus kontekstis nimetati varasema põlvkonna

vaimulikke, sealhulgas peapiiskop emeeritus Andres Põderit ja piiskop Tiit Salumäed Haapsalust, kes on

aeg-ajalt avalikult sõna võtnud. Samuti juhiti tähelepanu isiklikele ja institutsionaalsetele sidemetele,

mis mõjutavad kirikuringkondade hoiakuid laiemas ühiskondlikus kontekstis. Näiteks metropoliit

Stefanus on avalikult käsitlenud seaduse julgeolekupoliitilist põhjendatust ja selle võimalikke tagajärgi.

Komisjoni liikmed tundsid huvi Eesti õigeusu koguduste võimalike valikute vastu seoses kirikliku

jurisdiktsiooniga ning Eesti Kirikute Nõukogu liikmesusega seonduvat. Viidati võimalusele, et osa

kogudusi võiks kaaluda Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla kuulumist.

Samuti arutati Moskva Patriarhaadiga seotud kiriku staatust Eesti Kirikute Nõukogus. Moskva

Patriarhaadiga seotud kirik on taotlenud oma staatuse küsimuse lahendamist Eesti Kirikute Nõukogus.

Eesti Kirikute Nõukogu avalikus liikmeskirikute nimekirjas on praegu Eesti Kristlik Õigeusu Kirik

(EKÕK), mis kandis varem nime Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK).

Teise olulise küsimusena toodi välja eritribunali loomine.

Kerli Veski selgitas, et 38 riiki on väljendanud valmisolekut ühineda laiendatud osalise kokkuleppega,

mis loob tribunali halduskomitee. Euroopa Nõukogu raames tegutseb eraldi töörühm, mille ülesanne on

valmistada ette Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali käivitamiseks vajalikud otsused.

Töörühma juhib Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures Aino Lepik von Wirén. Lisaks tegutseb

Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu rahastatud ettevalmistav meeskond, kuhu on kaasatud õigus- ja

muud eksperdid ning mille ülesanne on kujundada tribunali institutsionaalne, õiguslik ja praktiline

ülesehitus. Kuna riigid ei olnud esialgu valmis võtma kohe lõplikke rahalisi kohustusi, lepiti kokku

etapiviisilises lähenemises. Eesmärk oli saavutada vähemalt 17 riigi valmisolek kokkuleppega ühineda,

et tribunali loomise ettevalmistustega edasi liikuda. See lävend saavutati 2026. aasta aprillis ning 15.

mail võeti vastu kokkulepe, mille alusel moodustatakse tribunali halduskomitee. Kokkuleppe

vastuvõtmine ja selle jõustumine on eri etapid ning riigid peavad läbima vajalikud riigisisesed

menetlused, võtma seisukoha kokkuleppega ühinemise ja sellega kaasnevate rahaliste kohustuste suhtes.

Oluliseks lahendamist vajavaks küsimuseks on endiselt tribunali eelarve. Hollandiga jätkuvad arutelud

tribunali majutamise ja tegevuse kulude üle ning täpsemate eelarveandmete valmimine on vajalik, et

riigid saaksid hinnata oma rahalisi kohustusi ja teha edasised otsused. Euroopa Nõukogu andmetel

jätkusid 2026. aasta septembris nii ettevalmistava meeskonna töö kui ka kokkuleppe jõustumiseks

vajalike tingimuste väljatöötamine.

Komisjoni liikmed soovisid teada, millised oleksid võimalikud lahendused Moskva Patriarhaadi

alluvusest väljumiseks.

Ringo Ringvee selgitas, et ühe võimaliku lahendusena on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK)

pakkunud välja vene traditsiooni järgivate koguduste omavalitsusliku vikariaadi moodustamise EAÕK

koosseisus. See võimaldaks kogudustel jätkata eraldiseisva kirikliku üksusena, säilitades oma

liturgilised traditsioonid, jumalateenistuste keele ja vana kalendri kasutamise ning korraldades oma

sisemist elu iseseisvalt. Lahenduse eesmärk oleks võimaldada kogudustel lõpetada institutsionaalne

alluvussuhe Moskva Patriarhaadiga, jäädes samal ajal üleilmse õigeusu kiriku kanoonilisse osadusse. Moskva Patriarhaat on väljendanud selget vastuseisu kõnealusele lahendusele.

Selle ettepaneku elluviimine eeldab eeskätt asjaomaste koguduste valmisolekut ning võimalust

lahendada kirikliku kuuluvuse ja kanoonilise staatusega seotud küsimused.

Usuasjade nõunik puudutas ka 1996. aasta Zürichi kokkuleppeid ning nende tähendust Eesti õigeusu

koguduste kirikliku kuuluvuse ja varaküsimuste lahendamisel. Kokkulepete kohaselt pidi kogudustel

olema võimalik valida oma kiriklikku jurisdiktsiooni ning tagatud pidid olema õigeusklike võrdsed

õigused, sealhulgas omandiõiguste kaitse. Samuti leppisid Moskva ja Konstantinoopoli patriarhaadi

esindajad kokku, et Eesti õigeusklikud saavad vabalt valida, millise kirikliku jurisdiktsiooni alla nad

soovivad kuuluda. Arutati kirikuvara jagamist ja kasutamist. Eesti riigi vahendusel sõlmiti 2002. aastal

täiendavaid kokkuleppeid, mille alusel anti Moskva Patriarhaadiga seotud kirikule mitmeid objekte

pikaajaliseks kasutamiseks, Koguduste võimaliku kirikliku jurisdiktsiooni muutumine ei too iseenesest

kaasa vara omandiõiguse automaatset üleminekut teisele kirikule. Vara omandi ja kasutamisega seotud

küsimusi tuleb lahendada iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes sõlmitud kokkulepetest, omandit

tõendavatest dokumentidest ning kohaldatavatest õigusnormidest.

Ringo Ringvee hinnangul on Eesti õigeusu koguduste sotsiaalne ja demograafiline taust võrreldes 30

aasta taguse ajaga oluliselt muutunud. Vanem põlvkond, kelle sidemed Venemaaga olid tugevamad, on

osaliselt lahkunud ning noorema põlvkonna seas on Moskva Patriarhaadiga seotud kiriku toetajaskond

vähenenud. Kui varasematel aastatel osales kiriku ristikäikudel arvukalt inimesi, siis praegune olukord

peegeldab eksperdi hinnangul muutusi koguduste toetajaskonnas.

Komisjoni esimees ütles kokkuvõtvalt, et Moskva Patriarhaadiga seotud Eesti õigeusu kiriku tulevik

vajab lahendust just selles koosseisus, mis võttis vastus kirikute ja koguduste seaduse muudatuse.

Lahendus eeldab järjepidevat tööd nii õiguslike küsimuste lahendamisel kui ka võimalike kiriklike

alternatiivide kaalumisel. Oluline on jätkata dialoogi kogudustega, selgitada neile võimalikke lahendusi

ning tagada, et edasised sammud oleksid kooskõlas Eesti õigusruumi, usuvabaduse ja riigi

julgeolekuhuvidega.

3. Muud küsimused

Komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse seoses Venemaa välisministeeriumi (MID) raportiga, mille

andmetel on Venemaa erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides korduvalt esitanud Venemaa

sportlaste võistlustelt kõrvalejätmist diskrimineerimisena. Arutelus viidati World Athleticsi presidendi

Sebastian Coe seisukohale, et Ukraina sportlaste treeningu- ja võistlustingimused on sõja tõttu rängalt

kahjustatud ning et Venemaa ja Valgevene sportlaste suhtes kehtestatud piirangud peavad praeguses

olukorras jätkuma. Mainiti Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahel sõlmitud lepingut Ukraina-vastase

agressioonikuriteo eritribunali loomiseks.

Uurimiskomisjoni esimees tegi ettepaneku käsitleda järgmisel istungil eraldi teemana mõjutustegevust

spordi- ja kultuurivaldkonnas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Regina Aasumets

protokollija

Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa

Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise

viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks

istungi protokoll nr 18

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 21. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.45

Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)

Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Madis Kallas, Toomas Uibo, Peeter Tali

Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)

Puudusid: Timo Suslov, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Vladimir Arhipov

Kutsutud: Riigikogu liige Ants Frosch, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste

asekantsler Kerli Veski, Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ringo

Ringvee, Riigikogu esimene abi Desiree Kuklane.

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Usuliste ühenduste (Vene Õigeusu Kirik) institutsionaalsed seosed ja nende käsitlemine julgeoleku

vaatenurgast

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide

uurimiskomisjoni nädala (19.10.2026-22.10.2026) töökava

Komisjoni istung kolmapäeval, 14.10.2026 kell 9.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Usuliste ühenduste (Vene Õigeusu Kirik) institutsionaalsed seosed ja nende käsitlemine julgeoleku

vaatenurgast

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1.Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Madis Kallas, Toomas Uibo, Peeter Tali).

2. Usuliste ühenduste (Vene Õigeusu Kirik) institutsionaalsed seosed ja nende käsitlemine

julgeoleku vaatenurgast

Komisjoni esimees ütles sissejuhatavas osas, et Riigikogu võttis 2025. aastal vastu kirikute ja

koguduste seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk oli piirata Eestis tegutsevate usuliste ühenduste

selliseid institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid välisriigis asuvate usuorganisatsioonide või

nende juhtidega, kes kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Seadusemuudatuse taustaks oli muu hulgas Moskva Patriarhaadi juhtkonna toetus Venemaa sõjalisele

agressioonile Ukraina vastu.

Vabariigi President jättis seaduse esialgse versiooni 2025. aasta aprillis välja kuulutamata, põhjendades

otsust sellega, et kavandatud piirangud võivad ebaproportsionaalselt riivata usu- ja ühinemisvabadust

ning luua pretsedendi ka teiste ühenduste tegevuse piiramiseks. President jättis seaduse uuesti välja

kuulutamata ka pärast selle uut vastuvõtmist Riigikogus 2025. aasta juunis.

Riigikohtu üldkogu jättis 8. juunil 2026 kohtuasjas nr 5-25-49 rahuldamata Vabariigi Presidendi taotluse

tunnistada kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, leides, et

seaduse vaidlustatud sätteid on võimalik tõlgendada ja rakendada põhiseadusega kooskõlas. Kohus

selgitas, et seadus ei anna alust usuliste ühenduste meelevaldseks sundlõpetamiseks. Piirang puudutab

administratiivseid ja organisatsioonilisi sidemeid ning majanduslikku sõltuvust välismaisest

usuorganisatsioonist või isikust, kelle ohtlikkus Eesti riigile on nõuetekohaselt tuvastatud ja kelle

tegevusest tulenev oht on tegelik. Riigikohus rõhutas samuti, et Eesti usuliselt ühenduselt saab nõuda

üksnes selliseid toiminguid, mida ta ise saab mõjutada.

Komisjoni esimees palus Siseministeeriumi usuasjade nõunikul Ringo Ringveel rääkida komisjonile

Siseministeeriumi kavandatavatest edasistest sammudest seadusemuudatuste rakendamisel.

Ringi Ringvee sõnas, et pärast kirikute ja koguduste seaduse muudatuste jõustumist 27. juunil 2026

asus Siseministeerium tegelema seaduse rakendamisega nende usuliste ühenduste suhtes, keda

muudatused puudutavad. Need on Eestis tegutsev Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) ja selle

struktuuri kuuluvad kogudused, sealhulgas Tallinna Aleksander Nevski kogudus, ning Moskva

patriarhile vahetult alluv Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster.

Seadus näeb ette kuuekuulise üleminekuaja, mille jooksul tuleb puudutatud usulistel ühendustel viia

põhikirjad, juhatuse koosseis ja tegevus seaduse nõuetega kooskõlla. Üleminekuaja lõpptähtpäev on 27.

detsember 2026. Siseministeerium on teatanud valmisolekust nõustada asjaomaseid usulisi ühendusi

põhikirjade muutmisel ja seaduse rakendamisel. Ministeeriumi eesmärgina on nimetatud selliste

administratiivsete ja organisatsiooniliste alluvussuhete ning majanduslike sõltuvussuhete lõpetamist, mis

kuuluvad seaduses sätestatud keelu alla. Kirikute ja koguduste seaduse § 16 lõike 3 kohaselt võib

usulise ühenduse sundlõpetamise otsustada kohus seaduses sätestatud alustel. Usulise ühenduse

sundlõpetamine on riigi julgeolekupoliitilise kaalutluse küsimus, mille õiguslikuks vormistamiseks ja

jõustamiseks on vajalik kohtuotsus.

Siseministeerium on jätkanud asjaomaste usuliste ühendustega suhtlemist, et selgitada seaduse nõudeid

ning arutada ja leida võimalikke lahendusi.

Ringo Ringvee kinnitas, et kolm nädalat tagasi toimus kohtumine kiriku esindajate, piiskoppide Daniel

Lepiski ja Sergi ning advokaatide Steven-Hristo Evestuse ja Artur Knjazeviga. Selle kohtumise

protokollis konkreetseid otsuseid ega kokkuleppeid ei kajastunud peale selle, et kohtutakse uuesti kuu

aja pärast.

Siseministeerium on saatnud korduvalt kohtumiskutseid Narva piiskop Lazarile, kes on järjepidevalt

kohtumisest keeldunud. Samuti kutsuti läbirääkimistele Aleksander Nevski koguduse esindajad. Tema

sõnul saabus reedel kiriku esindajalt vastus, et nad ei näe kohtumiseks põhjust. Jooksval nädalal on

kavas saata kohtumiskutse Pühtitsa kloostri eestseisjale Filaretale. Lisaks plaanib ministeerium

pöörduda uuesti kõigi asjaomaste koguduste poole, rõhutades võimalust saada põhikirjade muutmise ja

seaduse nõuete täitmise kohta Siseministeeriumilt nõu.

Usuasjade nõunik juhtis tähelepanu asjaolule, et kiriku põhikirja muutmise ettepanekutes on jäetud viide

patriarh Aleksius II 1993. aasta tomosele, mille alusel kujundati siinse õigeusu kiriku staatus ja suhted

Moskva Patriarhaadiga. Siseministeeriumi hinnangul ei ole sellise viite säilitamine kooskõlas

eesmärgiga lõpetada Moskva Patriarhaadi administratiivne ja institutsionaalne mõju Eesti usulise

ühenduse juhtimisele. 2025. aastal eemaldas kirik oma nimest ning samuti põhikirjast enamiku otsestest

viidetest Moskva Patriarhaadile, kuid Siseministeerium leidis, et 1993. aasta tomosele viitamise tõttu ei

olnud alluvussuhte küsimus sisuliselt lahendatud.

Ringo Ringvee sõnul sõltub edasine tegevus kiriku esindajate valmisolekust jätkata sisulisi

läbirääkimisi ning viia põhikirjad seaduse nõuetega kooskõlla. Kui seadusest tulenevaid nõudeid

ettenähtud tähtajaks ei täideta, tuleb Siseministeeriumil hinnata edasiste õiguslike meetmete

rakendamise vajadust, sealhulgas sundlõpetamise menetluse algatamist kohtu kaudu. Praeguses etapis ei

ole võimalik edasist arengut ette näha.

Välisministeeriumi Juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Kerli Veski täiendas, et Riigikogu

võttis 2024. aasta 6. mail 75 poolthäälega vastu poliitilise avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest

Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“, milles mõistis hukka Moskva

Patriarhaadi tegevuse Venemaa Ukraina-vastase agressiooni õigustamisel ja toetamisel.

Selle avalduse peale esitasid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster 2024. aastal

kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Teine kaebus laekus Euroopa Inimõiguste Kohtule 2026. aastal,

vaidlustades kirikute ja koguduste seaduse muudatusi.

Kerli Veski selgitas komisjoni liikmetele esitatud kaebuste menetluskorda Euroopa Inimõiguste Kohtus

ning Eesti riigi esindamisega seotud küsimusi - Eesti valitsust esindab EIKis Välisministeerium.

Põgusalt käsitleti ka kirikuga seotud õigusvaidluste rahastamist, advokaatide rolli ning kohtukulude

hüvitamise küsimusi.

Asekantsler andis ülevaate ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides toimunud aruteludest, kus

Venemaa on Eesti riigi tegevust, sh kirikute ja koguduste seaduse muudatused, käsitletud usuvabaduse

ja inimõiguste võimaliku piiramisena. Samuti käsitleti kirikuga seotud isikute elamislubadega seotud

küsimusi (nt metropoliit Jevgeni Jevgeni Rešetnikovi elamisloa mitte-pikendamine) ning Tallinna

linnale kuuluva kinnisvaraga seotud asjaolusid.

Toodi näiteid juhtumitest, mille puhul Venemaa on pöördunud või lubanud pöörduda rahvusvaheliste

kohtute ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO ja OSCE) poole. Poliitilised süüdistused

puudutavad muu hulgas venekeelse elanikkonna õigusi, sealhulgas kodakondsuse ja passidega, hariduse

ning usuvabadusega seotud teemasid. Lisaks toimuvad Venemaal eraldi kohtumenetlused, mille käiku ja

asjaolusid Eesti riigiasutused ei saa kontrollida, sealhulgas menetlused, mis on seotud erinevate

vahistamismääruste väljastamisega.

Kerli Veski kinnitas, et seni pole toimunud Venemaaga suulisi sisulisi konsultatsioone.

Ta rõhutas, et iga riik kujundab oma õigusliku kaitse strateegia ise. Selliste menetluste ettevalmistamine

ja läbiviimine nõuab riigilt märkimisväärseid õiguslikke ja rahalisi ressursse. Rahvusvaheline kohus

lahendab talle esitatud vaidlusi sõltumatult ja erapooletult, lähtudes kohaldatavatest rahvusvahelise

õiguse normidest. Kohtumenetluse korral võib vaidluse ese piirduda üksnes konkreetsete nõuete või

küsimustega, mitte hõlmata kõiki riikidevahelises vaidluses tõstatatud teemasid.

Asekantsler puudutas ka muid käimasolevaid õiguslikke vaidlusi, erinevaid vahistamismääruseid ja

isikute suhtes algatatud menetlusi.

ÜRO eriraportööride ja komiteede menetluste tulemusena esitatavad seisukohad ja soovitused ei ole

samaväärsed rahvusvahelise kohtu siduvate otsustega.

Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO) on esitatud kaebus seoses

lennupiirangute ja sanktsioonidega, mis puudutavad Venemaa lennukeid ja lennuettevõtjaid. Märgiti, et

selliste vaidluste lahendamisel tuleb arvestada asjaomase organi pädevust ja otsustusprotsessi eripära.

Euroopa Kohtu ja Eesti kohtute menetluses on mitmed sanktsioonidega seotud õigusvaidlused, milles

vaidlustajateks on Venemaa oligarhid ja teised sanktsioonide alla kuuluvad isikud.

Kerli Veski juhtis tähelepanu sellele, et õigusmenetluste algatamist kasutatakse aktiivselt vahendina, et

hoida usuvabadusega ja inimõigusega seotud küsimusi pidevalt tähelepanuväljas.

Asekantsler selgitas, et rahvusvahelistes õigusvaidlustes tuleb arvestada asjaoluga, et otsuseid teevad

sõltumatud kohtud ja muud pädevad organid. Seetõttu tuleb iga menetluse puhul hinnata eraldi selle

õiguslikku alust, menetlusreegleid ja võimalikke tagajärgi. Samuti käsitleti vajadust analüüsida, kuidas

Eesti vastused diplomaatilistele nootidele ja muud ametlikud seisukohad võivad mõjutada

käimasolevaid või tulevasi menetlusi. Oluline on tagada, et Eesti tegevus oleks kooskõlas

rahvusvahelise õigusega ning toetaks riigi huvide kaitsmist võimalikes edasistes menetlustes

Arutelus käsitleti ka Venemaa sportlaste osalemist rahvusvahelistel võistlustel ning kultuuri- ja

spordivaldkonna seost Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. Nenditi, et Eesti seisukohtade

kujundamisel tuleb teha pidevat koostööd liitlastega, sest rahvusvahelistes organisatsioonides ei pruugi

kõigi riikide hinnangud Venemaa tegevusele kattuda.

Komisjoni liikmed tundsid huvi, kuidas on Eesti lähinaabrid ning Poola ja Ukraina lahendanud Moskva

Patriarhaadiga seotud õigeusukirikute institutsionaalsete sidemete, õigusliku staatuse ja riikliku

julgeolekuga seotud küsimusi ja kas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeosel või teistel õigeusu

kirikujuhtidel on võimalik mõjutada Moskva Patriarhaadiga seotud Eesti õigeusu kiriku edasist

kiriklikku kuuluvust ja suhteid teiste õigeusu kirikutega

Ringo Ringvee andis ülevaate hetkeseisust:

Läti parlament võttis 8. septembril 2022 vastu seadusemuudatused, millega sätestati, et Läti Õigeusu

Kirik on täielikult iseseisev ega allu ühelegi välisriigis asuvale kiriklikule võimule. Seadus reguleeris ka

kiriku juhi ja piiskoppide ametisse nimetamisega seotud teavitamiskohustusi. Läti seadus määratles

kiriku riigi õiguskorras sõltumatuna, kuid see ei tähendanud automaatselt, et Moskva Patriarhaat

tunnustas kiriku kanoonilist autokefaaliat. Läti lahendus oli Eesti aruteluga võrreldes otsesem: riik

sätestas kiriku õigusliku staatuse seaduses ning nõudis põhikirja vastavusse viimist. Kiriku kanoonilise

staatuse tunnustamiseks pöördus Läti valitsus ka Moskva patriarhi poole, paludes väljastada

autokefaaliat kinnitav tomos.

Leedus tegutseb Leedu Õigeusu Peapiiskopkond. Leedu Moskva Patriarhaadiga seotud õigeusu kirik on

jätkanud tegutsemist, samal ajal kui osa vaimulikest ja kogudustest on liikunud Konstantinoopoli

patriarhaadiga seotud struktuuri. Leedu tunnustas 2024. aastal seda uut kiriklikku struktuuri,

võimaldades sel saada riiklikku toetust teiste traditsiooniliste usuliste ühendustega samadel alustel.

2026. aasta märtsis teatas Leedu Moskva Patriarhaadiga seotud kiriku nõukogu soovist saavutada

suurem sõltumatus Moskvast, kuid rõhutas, et seda tuleb teha kanoonilist korda järgides. Samal ajal on

Leedu julgeolekuasutused juhtinud tähelepanu kirikuga seotud võimalikele Venemaa

mõjutusnarratiividele. Kiriku juhtkond on omalt poolt rõhutanud, et kirik tegutseb Leedu seaduste järgi

ning et kanooniline side Moskvaga ei tähenda automaatselt riigivastast tegevust. Leedu näide näitab, et

riik on võimaldanud alternatiivse kirikliku struktuuri kujunemist, kuid Moskva Patriarhaadiga seotud

kiriku tulevase staatuse küsimus ei ole veel lõplikult lahendatud.

Poola õigeusu kirik on autokefaalne ehk iseseisev kohaliku kiriku juhtimise mõttes. 1924. aastal andis

Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat kirikule autokefaalia. Moskva Patriarhaat tunnustas selle

autokefaaliat 1948. aastal. Seetõttu ei ole Poola praegune olukord Eestiga otseselt võrreldav, sest seal ei

ole riik pidanud samal viisil seadusega lõpetama kohaliku kiriku formaalset alluvust Moskvale. Poolas

on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse tekkinud vaidlusi ka Ukraina Õigeusu Kiriku ja

Konstantinoopoli patriarhaadiga seotud vaimulike tegevuse üle.

Ukraina Õigeusu Kirik teatas 2022. aastal, et on Moskva Patriarhaadist sõltumatu, kuid Ukraina

riigiasutused on leidnud, et institutsionaalsed sidemed ei olnud täielikult katkenud. Kirik on seda

tõlgendust vaidlustanud. Ukraina Ülemraada võttis 2024. aasta 20. augustil vastu seaduse mis käsitleb

põhiseadusliku korra kaitset usuliste organisatsioonide tegevuses. Selle kohaselt keelati Venemaa

Õigeusu Kiriku tegevus Ukrainas ning loodi õiguslik menetlus selliste Ukraina usuliste

organisatsioonide tegevuse lõpetamiseks, mis on seaduses sätestatud tunnuste alusel sellega seotud.

Ringo Ringvee rääkis Eesti kirikuringkondade reaktsioonist kirikute ja koguduste seaduse muudatustele

ning selgitas, et seaduse muudatuse vastu sõna võtnud usutegelaste ring ei ole lai ning avalik arutelu on

jäänud väheste aktiivsete osalejate kanda. Kiriklikus kontekstis nimetati varasema põlvkonna

vaimulikke, sealhulgas peapiiskop emeeritus Andres Põderit ja piiskop Tiit Salumäed Haapsalust, kes on

aeg-ajalt avalikult sõna võtnud. Samuti juhiti tähelepanu isiklikele ja institutsionaalsetele sidemetele,

mis mõjutavad kirikuringkondade hoiakuid laiemas ühiskondlikus kontekstis. Näiteks metropoliit

Stefanus on avalikult käsitlenud seaduse julgeolekupoliitilist põhjendatust ja selle võimalikke tagajärgi.

Komisjoni liikmed tundsid huvi Eesti õigeusu koguduste võimalike valikute vastu seoses kirikliku

jurisdiktsiooniga ning Eesti Kirikute Nõukogu liikmesusega seonduvat. Viidati võimalusele, et osa

kogudusi võiks kaaluda Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla kuulumist.

Samuti arutati Moskva Patriarhaadiga seotud kiriku staatust Eesti Kirikute Nõukogus. Moskva

Patriarhaadiga seotud kirik on taotlenud oma staatuse küsimuse lahendamist Eesti Kirikute Nõukogus.

Eesti Kirikute Nõukogu avalikus liikmeskirikute nimekirjas on praegu Eesti Kristlik Õigeusu Kirik

(EKÕK), mis kandis varem nime Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK).

Teise olulise küsimusena toodi välja eritribunali loomine.

Kerli Veski selgitas, et 38 riiki on väljendanud valmisolekut ühineda laiendatud osalise kokkuleppega,

mis loob tribunali halduskomitee. Euroopa Nõukogu raames tegutseb eraldi töörühm, mille ülesanne on

valmistada ette Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali käivitamiseks vajalikud otsused.

Töörühma juhib Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures Aino Lepik von Wirén. Lisaks tegutseb

Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu rahastatud ettevalmistav meeskond, kuhu on kaasatud õigus- ja

muud eksperdid ning mille ülesanne on kujundada tribunali institutsionaalne, õiguslik ja praktiline

ülesehitus. Kuna riigid ei olnud esialgu valmis võtma kohe lõplikke rahalisi kohustusi, lepiti kokku

etapiviisilises lähenemises. Eesmärk oli saavutada vähemalt 17 riigi valmisolek kokkuleppega ühineda,

et tribunali loomise ettevalmistustega edasi liikuda. See lävend saavutati 2026. aasta aprillis ning 15.

mail võeti vastu kokkulepe, mille alusel moodustatakse tribunali halduskomitee. Kokkuleppe

vastuvõtmine ja selle jõustumine on eri etapid ning riigid peavad läbima vajalikud riigisisesed

menetlused, võtma seisukoha kokkuleppega ühinemise ja sellega kaasnevate rahaliste kohustuste suhtes.

Oluliseks lahendamist vajavaks küsimuseks on endiselt tribunali eelarve. Hollandiga jätkuvad arutelud

tribunali majutamise ja tegevuse kulude üle ning täpsemate eelarveandmete valmimine on vajalik, et

riigid saaksid hinnata oma rahalisi kohustusi ja teha edasised otsused. Euroopa Nõukogu andmetel

jätkusid 2026. aasta septembris nii ettevalmistava meeskonna töö kui ka kokkuleppe jõustumiseks

vajalike tingimuste väljatöötamine.

Komisjoni liikmed soovisid teada, millised oleksid võimalikud lahendused Moskva Patriarhaadi

alluvusest väljumiseks.

Ringo Ringvee selgitas, et ühe võimaliku lahendusena on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK)

pakkunud välja vene traditsiooni järgivate koguduste omavalitsusliku vikariaadi moodustamise EAÕK

koosseisus. See võimaldaks kogudustel jätkata eraldiseisva kirikliku üksusena, säilitades oma

liturgilised traditsioonid, jumalateenistuste keele ja vana kalendri kasutamise ning korraldades oma

sisemist elu iseseisvalt. Lahenduse eesmärk oleks võimaldada kogudustel lõpetada institutsionaalne

alluvussuhe Moskva Patriarhaadiga, jäädes samal ajal üleilmse õigeusu kiriku kanoonilisse osadusse. Moskva Patriarhaat on väljendanud selget vastuseisu kõnealusele lahendusele.

Selle ettepaneku elluviimine eeldab eeskätt asjaomaste koguduste valmisolekut ning võimalust

lahendada kirikliku kuuluvuse ja kanoonilise staatusega seotud küsimused.

Usuasjade nõunik puudutas ka 1996. aasta Zürichi kokkuleppeid ning nende tähendust Eesti õigeusu

koguduste kirikliku kuuluvuse ja varaküsimuste lahendamisel. Kokkulepete kohaselt pidi kogudustel

olema võimalik valida oma kiriklikku jurisdiktsiooni ning tagatud pidid olema õigeusklike võrdsed

õigused, sealhulgas omandiõiguste kaitse. Samuti leppisid Moskva ja Konstantinoopoli patriarhaadi

esindajad kokku, et Eesti õigeusklikud saavad vabalt valida, millise kirikliku jurisdiktsiooni alla nad

soovivad kuuluda. Arutati kirikuvara jagamist ja kasutamist. Eesti riigi vahendusel sõlmiti 2002. aastal

täiendavaid kokkuleppeid, mille alusel anti Moskva Patriarhaadiga seotud kirikule mitmeid objekte

pikaajaliseks kasutamiseks, Koguduste võimaliku kirikliku jurisdiktsiooni muutumine ei too iseenesest

kaasa vara omandiõiguse automaatset üleminekut teisele kirikule. Vara omandi ja kasutamisega seotud

küsimusi tuleb lahendada iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes sõlmitud kokkulepetest, omandit

tõendavatest dokumentidest ning kohaldatavatest õigusnormidest.

Ringo Ringvee hinnangul on Eesti õigeusu koguduste sotsiaalne ja demograafiline taust võrreldes 30

aasta taguse ajaga oluliselt muutunud. Vanem põlvkond, kelle sidemed Venemaaga olid tugevamad, on

osaliselt lahkunud ning noorema põlvkonna seas on Moskva Patriarhaadiga seotud kiriku toetajaskond

vähenenud. Kui varasematel aastatel osales kiriku ristikäikudel arvukalt inimesi, siis praegune olukord

peegeldab eksperdi hinnangul muutusi koguduste toetajaskonnas.

Komisjoni esimees ütles kokkuvõtvalt, et Moskva Patriarhaadiga seotud Eesti õigeusu kiriku tulevik

vajab lahendust just selles koosseisus, mis võttis vastus kirikute ja koguduste seaduse muudatuse.

Lahendus eeldab järjepidevat tööd nii õiguslike küsimuste lahendamisel kui ka võimalike kiriklike

alternatiivide kaalumisel. Oluline on jätkata dialoogi kogudustega, selgitada neile võimalikke lahendusi

ning tagada, et edasised sammud oleksid kooskõlas Eesti õigusruumi, usuvabaduse ja riigi

julgeolekuhuvidega.

3. Muud küsimused

Komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse seoses Venemaa välisministeeriumi (MID) raportiga, mille

andmetel on Venemaa erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides korduvalt esitanud Venemaa

sportlaste võistlustelt kõrvalejätmist diskrimineerimisena. Arutelus viidati World Athleticsi presidendi

Sebastian Coe seisukohale, et Ukraina sportlaste treeningu- ja võistlustingimused on sõja tõttu rängalt

kahjustatud ning et Venemaa ja Valgevene sportlaste suhtes kehtestatud piirangud peavad praeguses

olukorras jätkuma. Mainiti Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahel sõlmitud lepingut Ukraina-vastase

agressioonikuriteo eritribunali loomiseks.

Uurimiskomisjoni esimees tegi ettepaneku käsitleda järgmisel istungil eraldi teemana mõjutustegevust

spordi- ja kultuurivaldkonnas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Regina Aasumets

protokollija