ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE

KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI

ALT VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA

KESTLIKU KASUTAMISE KOKKULEPE

UNITED NATIONS 2023

2

ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE

KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI ALT

VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA KESTLIKU

KASUTAMISE KOKKULEPE

PREAMBUL

Kokkuleppe osalised,

tuletades meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri

1982. aasta mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid, sealhulgas

kohustust kaitsta ja säilitada merekeskkonda;

rõhutades vajadust austada konventsioonis sätestatud õiguste, kohustuste

ja huvide tasakaalu;

tunnistades vajadust tegeleda sidusalt ja koostööpõhiselt maailmamere

elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise probleemiga,

mis on eelkõige tingitud mere ökosüsteemidele avalduvast kliimamuutuste

mõjust, nagu soojenemine ja maailmamere hapnikusisalduse vähenemine,

samuti maailmamere hapestumisest, reostusest, sealhulgas plastireostusest, ja

mittekestlikust kasutamisest;

olles teadlikud, et konventsiooni raames on vaja terviklikku

ülemaailmset korda, et paremini käsitleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;

tunnistades, kui oluline on aidata ellu viia õiglast ja võrdõiguslikku

rahvusvahelist majanduskorda, milles võetakse arvesse kogu inimkonna huve

ja vajadusi ning eelkõige nii rannikul kui ka sisemaal asuvate arenguriikide

erihuve ja -vajadusi;

tunnistades samuti, et arenguriikidest osaliste toetamine suutlikkuse

suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu on oluline

aspekt riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja

kestliku kasutamise eesmärkide saavutamisel;

tuletades meelde põlisrahvaste õiguste Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni deklaratsiooni;

kinnitades, et ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata

põlisrahvaste õigusi, sealhulgas põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis

sätestatud õigusi või asjakohasel juhul kohalike kogukondade õigusi

vähendavate või tühistavatena;

tunnistades konventsioonis sätestatud kohustust võimaluste piires

hinnata riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevuste võimalikku

mõju merekeskkonnale, kui riigil on piisavalt alust arvata, et selline tegevus

võib põhjustada ulatusliku merereostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi

merekeskkonnas;

pidades silmas konventsioonis sätestatud kohustust võtta kõik vajalikud

meetmed tagamaks, et vahejuhtumite ja tegevuse tagajärjel tekkiv reostus ei

levi kaugemale aladest, kus teostatakse konventsiooni kohaselt suveräänseid

õigusi;

3

soovides tegutseda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel

praeguste ja tulevaste põlvkondade nimel maailmamere haldajatena, kaitstes

merekeskkonda, hoolitsedes selle eest ja tagades selle vastutustundliku

kasutamise, säilitades maailmamere ökosüsteemide terviklikkuse ning riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse olemusliku väärtuse;

tunnistades, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel leiduvate

geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete loomine, neile

juurdepääs ja nende kasutamine koos nende kasutamisest saadava tulu õiglase

ja erapooletu jaotamisega aitavad kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile

ning käesoleva kokkuleppe üldeesmärgi saavutamisele;

austades kõigi riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja

poliitilist sõltumatust;

tuletades meelde, et konventsiooni või muude sellega seotud

kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit reguleeritakse

rahvusvaheliste lepingute õigusega;

tuletades ka meelde, et konventsiooni kohaselt vastutavad riigid

merekeskkonna kaitse ja säilitamisega seotud rahvusvaheliste kohustuste

täitmise eest ning et nad võivad kanda vastutust rahvusvahelise õiguse alusel;

olles pühendunud kestliku arengu saavutamisele;

soovides saavutada üleilmse osaluse,

on kokku leppinud järgmises.

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kasutatavad mõisted Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. „Piirkonnapõhine majandamisvahend“ – vahend, sealhulgas

merekaitseala, geograafiliselt määratletud piirkonna jaoks, mille kaudu

majandatakse üht või mitut sektorit või tegevust, et saavutada konkreetsed

kaitse- ja kestliku kasutamise eesmärgid kooskõlas käesoleva kokkuleppega.

2. „Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad“ – avameri ja

süvamerepõhi.

3. „Biotehnoloogia“ – mis tahes tehnoloogiline rakendus, milles

kasutatakse bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende derivaate, et luua

või muuta tooteid või protsesse teatavaks otstarbeks.

4. „Kohapeal kogumine“ –geneetiliste ressursside puhul geneetiliste

ressursside kogumine või proovide võtmine riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatel merealadel.

5. „Konventsioon“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri

1982. aasta mereõiguse konventsioon.

6. „Kumulatiivne mõju“ – eri tegevustest, sealhulgas teadaolevatest

varasematest, praegustest ja mõistlikult prognoositavatest tegevustest või

4

sarnaste tegevuste aja jooksul kordumisest tulenev kombineeritud ja

kumuleeruv mõju ning kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja nendega

seotud mõju tagajärjed.

7. „Keskkonnamõju hindamine“ – menetlus, mille käigus tehakse kindlaks

tegevuse võimalik mõju ja hinnatakse seda, et pakkuda teavet otsuste

tegemiseks.

8. „Geneetilised ressursid“ – taimne, loomne, mikroobne või muu merelist

päritolu materjal, mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkuse üksusi, millel on

tegelik või potentsiaalne väärtus.

9. „Merekaitseala“ – geograafiliselt määratletud mereala, mis on määratud

ja mida majandatakse konkreetsete pikaajaliste elurikkuse kaitse eesmärkide

saavutamiseks ning mida võib asjakohasel juhul kestlikult kasutada,

tingimusel et see on kooskõlas kaitse-eesmärkidega.

10. „Meretehnoloogia“ – hõlmab muu hulgas kasutajasõbralikus vormis

esitatud teavet ja andmeid mereteaduse ning sellega seotud

mereoperatsioonide ja -teenuste kohta; käsiraamatuid, suuniseid, kriteeriume,

standardeid ja võrdlusmaterjale; proovivõtu- ja metoodikaseadmeid;

vaatlusrajatisi ja -seadmeid kohapealseteks ja laborivaatlusteks, analüüsideks

ja katseteks; arvuteid ja tarkvara, sealhulgas mudeleid ja

modelleerimismeetodeid; seotud biotehnoloogiat ning mere elurikkuse kaitse

ja kestliku kasutamisega seotud eksperditeadmisi, teadmisi, oskusi, tehnilist,

teaduslikku ja õiguslikku oskusteavet ning analüüsimeetodeid.

11. „Osaline“ – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon,

kes on nõustunud end käesoleva kokkuleppega siduma ja kelle suhtes see

kokkulepe kehtib.

12. „Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“ – teatava

piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, kellele tema

liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva kokkuleppega reguleeritavates

küsimustes ja kes on tema sisekorra järgi nõuetekohaselt volitatud käesolevale

kokkuleppele alla kirjutama, seda ratifitseerima, heaks kiitma või sellega

ühinema.

13. „Kestlik kasutamine“ – elurikkuse komponentide kasutamine sellisel

viisil ja määral, mis ei põhjusta elurikkuse pikaajalist vähenemist ning millega

säilitatakse elurikkuse potentsiaal täita praeguste ja tulevaste põlvkondade

vajadusi ja püüdlusi.

14. „Geneetiliste ressursside kasutamine“ – geneetiliste ressursside

geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja arendustegevus,

sealhulgas punktis 3 määratletud biotehnoloogia rakendamise abil.

Artikkel 2

Üldeesmärk Kokkuleppe eesmärk on tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine nii praegu kui ka pikas

perspektiivis konventsiooni asjakohaste sätete tõhusa rakendamise ning

edasise rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise kaudu.

5

Artikkel 3

Kohaldamisala Kokkulepet kohaldatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

suhtes.

Artikkel 4

Erandid Kokkulepet ei kohaldata sõjalaevade, sõjalennukite ega mereväe

abilaevade suhtes. Kokkulepet, välja arvatud selle II osa, ei kohaldata osalise

omandis või valduses olevate muude laevade või õhusõidukite suhtes, mida

praegu kasutatakse üksnes riigi mitteärilistel eesmärkidel. Iga osaline tagab

siiski vastavate meetmetega, mis ei kahjusta temale kuuluvate või tema

käitatavate selliste laevade ja õhusõidukite käitamist ega käitusomadusi, et

kõnealused laevad ja õhusõidukid järgivad mõistlikkuse ja teostatavuse piires

käesolevat kokkulepet.

Artikkel 5

Käesoleva kokkuleppe ja konventsiooni, asjakohaste õiguslike vahendite

ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja

valdkondlike kehamite vaheline seos 1. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse konventsiooni kontekstis ja

sellega kooskõlas. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei piira riikide õigusi,

jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad konventsioonist, sealhulgas neid,

mis on seotud majandusvööndi ja mandrilavaga 200 meremiili ulatuses ja

kaugemal.

2. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis ei kahjusta

asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega asjaomaseid

ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ning mis edendab

sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja kehamitega.

3. Käesolev kokkulepe ei mõjuta konventsiooni või muude sellega seotud

kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit seoses nende

vahenditega.

Artikkel 6

Piiramise välistamine Käesolev kokkulepe, sealhulgas osaliste konverentsi või selle allorganite

otsused ja soovitused ning neil põhinevad aktid, meetmed või tegevused, ei

piira suveräänsust, suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni ega saa olla

suveräänsuse, suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooniga seotud nõuete

esitamise või tagasilükkamise aluseks, sealhulgas neid puudutavate vaidluste

korral.

Artikkel 7

Üldpõhimõtted ja lähenemisviisid

6

Kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks juhinduvad osalised järgmistest

põhimõtetest ja lähenemisviisidest:

a) põhimõte „saastaja maksab“;

b) konventsioonis sätestatud inimkonna ühisvara põhimõte;

c) merealaste teadusuuringute vabadus koos muude

avamerevabadustega;

d) võrdsuse ning tulude õiglase ja erapooletu jaotamise põhimõte;

e) vastavalt olukorrale ettevaatuspõhimõte või ettevaatlik

lähenemisviis;

f) ökosüsteemipõhine lähenemisviis;

g) integreeritud lähenemisviis maailmamere majandamisele;

h) lähenemisviis, millega suurendatakse ökosüsteemi

vastupanuvõimet, sealhulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise

ebasoodsate mõjude suhtes, ning säilitatakse ja taastatakse ka ökosüsteemi

terviklikkus, sealhulgas süsinikuringeteenused, millel põhineb maailmamere

roll kliima kujundamises;

i) kasutatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet;

j) kasutatakse põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid

põlisteadmisi, kui need on olemas;

k) meetmete võtmisel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel

elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks austatakse, edendatakse ja

võetakse arvesse põlisrahvaste või asjakohasel juhul kohalike kogukondade

õigustega seotud vastavaid kohaldatavaid kohustusi;

l) merekeskkonna reostuse vältimise, vähendamise ja kontrolli

meetmete võtmisel ei kanta otseselt ega kaudselt kahju või ohte üle ühelt alalt

teisele ega muundata üht liiki reostust teist liiki reostuseks;

m) täiel määral tunnustatakse väikeste arenevate saareriikide ja vähim

arenenud riikide eriolukorda;

n) tunnustatakse merepiirita arenguriikide erihuve ja -vajadusi.

Artikkel 8

Rahvusvaheline koostöö 1. Osalised teevad käesoleva kokkuleppe alusel koostööd riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitseks ja kestlikuks

kasutamiseks, sealhulgas tugevdades ja tõhustades koostööd asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning edendades koostööd nende

vahel, et saavutada käesoleva kokkuleppe eesmärgid.

2. Osalised püüavad asjakohasel juhul edendada käesoleva kokkuleppe

eesmärke, kui nad osalevad otsuste tegemises muude asjakohaste õiguslike

vahendite või raamistike alusel või muudes ülemaailmsetes, piirkondlikes või

valdkondlikes kehamites.

7

3. Osalised edendavad käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks

rahvusvahelist koostööd merealaste teadusuuringute ning meretehnoloogia

arendamise ja siirde valdkonnas kooskõlas konventsiooniga.

II OSA

GENEETILISED RESSURSID, SEALHULGAS TULU ÕIGLANE JA

ERAPOOLETU JAOTAMINE

Artikkel 9

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on järgmised:

a) jaotada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud

tegevusest saadud tulu õiglaselt ja erapooletult eesmärgiga kaitsta riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkust ja kasutada seda

kestlikult;

b) suurendada ja arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste,

eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa

geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika

rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide

suutlikkust viia ellu tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatel merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside

digitaalsete järjestusandmetega;

c) luua teadmisi, teaduslikku arusaama ja tehnoloogilist innovatsiooni,

sealhulgas merealaste teadusuuringute arendamise ja elluviimise kaudu, et

anda oluline panus käesoleva kokkuleppe rakendamisse;

d) arendada meretehnoloogiat ja siirda seda kooskõlas käesoleva

kokkuleppega.

Artikkel 10

Kohaldamine 1. Kokkulepet kohaldatakse tegevuse suhtes, mis on seotud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel merealade geneetiliste ressurssidega ja

selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud

pärast seda, kui kokkulepe on asjaomase osalise suhtes jõustunud. Kokkulepet

kohaldatakse ka riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel selliste

geneetiliste ressursside ja nende ressursside selliste digitaalsete

järjestusandmete kasutamise suhtes, mis on kogutud või loodud enne

käesoleva kokkuleppe jõustumist, välja arvatud juhul, kui osaline teeb

kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega

ühinedes artikli 70 alusel kirjaliku erandi.

2. Käesoleva osa sätteid ei kohaldata järgmise suhtes:

a) asjakohase rahvusvahelise õigusega reguleeritud kalapüük ja

kalapüügiga seotud tegevus või

8

b) kalad või muud mere elusressursid, mis teadaolevalt on saadud

kalapüügi ja kalapüügiga seotud tegevuse käigus riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatelt merealadelt, välja arvatud juhul, kui selliste kalade või muude mere

elusressursside kasutamine on reguleeritud käesoleva osaga.

3. Käesolevas osas sätestatud kohustusi ei kohaldata kokkuleppeosalise

sõjalise tegevuse suhtes, sealhulgas riigi mitteärilistel eesmärkidel

kasutatavate laevade ja õhusõidukite sõjalise tegevuse suhtes. Käesolevas osas

sätestatud kohustusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmete kasutamisega, kohaldatakse kokkuleppeosalise mittesõjalise

tegevuse suhtes.

Artikkel 11

Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega seotud tegevused 1. Tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega, võivad ellu viia kõik osalised, olenemata nende

geograafilisest asukohast, ning osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvad

füüsilised ja juriidilised isikud. Selline tegevus peab toimuma kooskõlas

käesoleva kokkuleppega.

2. Osalised edendavad koostööd kõigis tegevustes, mis on seotud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmetega.

3. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside

kohapeal kogumisel võetakse kooskõlas konventsiooniga nõuetekohaselt

arvesse rannikuriikide õigusi ja õigustatud huve nende jurisdiktsiooni alla

kuuluvatel aladel ning teiste riikide huve riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel. Selleks püüavad osalised teha käesoleva kokkuleppe

rakendamiseks asjakohast koostööd, sealhulgas artikli 51 alusel kindlaks

määratud teabevõrgustiku toimimise erikorra kaudu.

4. Ühelgi riigil ei ole ja ta ei või nõuda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressursside üle suveräänsust ega suveräänseid õigusi.

Sellist suveräänsuse või suveräänsete õiguste nõudmist või kehtestamist ei

tunnustata.

5. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside

kohapeal kogumine ei saa olla merekeskkonna või selle ressursside mis tahes

osa suhtes esitatavate nõuete õiguslik alus.

6. Tegevused, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega, on kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks,

ning selle eesmärk on eelkõige edendada inimkonna teaduslikke teadmisi ning

mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, võttes eriti arvesse

arenguriikide huve ja vajadusi.

9

7. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud

tegevus peab eranditult toimuma rahumeelsetel eesmärkidel.

Artikkel 12

Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega

seotud tegevustest teatamine 1. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või

poliitikameetmeid, et tagada teabe edastamine teabevõrgustikule kooskõlas

käesoleva osaga.

2. Teabevõrgustikule esitatakse kuus kuud või võimalikult varakult enne

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside

kohapeal kogumist teade järgmise teabega:

a) kogumise laad ja eesmärgid, sealhulgas asjakohasel juhul kõik

programmid, mille osana kogumine toimub;

b) teadusuuringute objekt või, kui see on teada, sihtmärgiks olevad või

kogutavad geneetilised ressursid ning eesmärgid, milleks neid ressursse

kogutakse;

c) geograafilised alad, kus kogumine toimub;

d) kokkuvõte kogumise meetodist ja vahenditest, sealhulgas laevade

nimi, tonnaaž, tüüp ja klass, kasutatavad teadusseadmed ja/või

uurimismeetodid;

e) teave kavandatavatesse olulisematesse programmidesse antava muu

panuse kohta;

f) uurimislaevade esimese kohaleilmumise ja lõpliku lahkumise või

varustuse paigaldamise ja eemaldamise eeldatav kuupäev;

g) sponsoreeriva(te) asutus(t)e ja projekti eest vastutava isiku nimi;

h) kõikide riikide, eelkõige arenguriikide teadlaste võimalused osaleda

projektis või olla sellega seotud;

i) see, mil määral peaks riikidel, eelkõige arenguriikidel, kes võivad

vajada ja taotleda tehnilist abi, olema võimalik projektis osaleda või olla selles

esindatud;

j) andmehalduskava, mis on koostatud vastavalt avatud ja

vastutustundliku andmehalduse põhimõttele, võttes arvesse praegust

rahvusvahelist tava.

3. Pärast lõikes 2 osutatud teate laekumist loob teabevõrgustik automaatselt

standardse BBNJ-partiitunnuse.

4. Kui enne kavandatud kogumist on teabevõrgustikule esitatud teave

oluliselt muutunud, esitatakse teabevõrgustikule teade ajakohastatud teabega

mõistliku aja jooksul, kuid võimaluse korral hiljemalt kohapeal kogumise

alguses.

5. Osalised tagavad, et teabevõrgustikule esitatakse niipea, kui see on

kättesaadav, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast riigi jurisdiktsiooni alt välja

10

jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumist teade järgmise

teabega ja standardse BBNJ-partiitunnusega:

a) hoidla või andmebaas, kus säilitatakse või hakatakse säilitama

geneetiliste ressursside digitaalseid järjestusandmeid;

b) koht, kus kõiki kohapeal kogutud geneetilisi ressursse hoiustatakse

või hoitakse või kus seda hakatakse tegema;

c) aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult geograafilist ala, kust

geneetilisi ressursse koguti, sealhulgas teave kogumisala laius- ja

pikkuskraadi ning sügavuse kohta, ning võimaluste piires tegevuse tulemusi;

d) lõike 2 punktis j sätestatud andmehalduskava mis tahes vajalikud

ajakohastused.

6. Osalised tagavad, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressursside proovide ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmete puhul, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates

või andmebaasides, on kooskõlas kehtiva rahvusvahelise tavaga ja

teostatavuse piires võimalik kindlaks teha, et need pärinevad riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt mere aladelt.

7. Osalised tagavad, et teostatavuse piires koostatakse nende jurisdiktsiooni

alla kuuluvate hoidlate ja andmebaaside põhjal iga kahe aasta järel

koondaruanne juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele ja digitaalsetele

järjestusandmetele, millele lisatakse standardne BBNJ-partiitunnus, ning et

aruanne tehakse kättesaadavaks artikli 15 kohaselt loodud juurdepääsu ja tulu

jaotamise komiteele.

8. Osalised tagavad, et kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetilised ressursid ja võimaluse korral selliste ressursside digitaalsed

järjestusandmed on osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või

juriidiliste isikute kasutamise, sealhulgas turustamise objektiks, esitatakse

teabevõrgustikule teade järgmise teabega niipea, kui see on kättesaadav,

sealhulgas olemasolu korral standardne BBNJ-partiitunnus:

a) koht, kust on võimalik leida kasutamise tulemusi, näiteks

väljaandeid ja antud patente (olemasolu korral ja võimaluste piires), ning

väljatöötatud tooteid;

b) kättesaadavuse korral üksikasjad teabevõrgustikule saadetud

kogumisjärgse teate kohta, mis on seotud kasutamise objektiks olnud

geneetiliste ressurssidega;

c) koht, kus hoitakse kasutamise objektiks olnud algset proovi;

d) kasutatavatele geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside

digitaalsetele järjestusandmetele juurdepääsu kord ning andmehalduskava;

e) pärast asjaomaste toodete turustamist teave (kui see on olemas)

nende toodete müügi ja edasise arendamise kohta.

Artikkel 13

Põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised, mis on seotud

geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel

11

Osalised võtavad asjakohasel juhul ja vastavalt vajadusele

seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et juurdepääs

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmistele, mis on seotud

geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel,

saadakse üksnes nende põlisrahvaste ja kohalike kogukondade eelneval

vabatahtlikul ja teadval nõusolekul või heakskiidul ning neid kaasates.

Juurdepääsu sellistele põlisteadmistele võib vahendada teabevõrgustik.

Juurdepääs sellistele põlisteadmistele ja nende kasutamine peab toimuma

vastastikku kokkulepitud tingimustel.

Artikkel 14

Tulude õiglane ja erapooletu jaotamine 1. Tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega seotud tegevustest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult

kooskõlas käesoleva osaga ning sellega aidatakse kaitsta ja kestlikult kasutada

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.

2. Mitterahalist tulu jagatakse vastavalt käesolevale kokkuleppele muu

hulgas järgmises vormis:

a) juurdepääs proovidele ja proovide kogudele vastavalt kehtivatele

rahvusvahelistele tavadele;

b) juurdepääs digitaalsetele järjestusandmetele vastavalt kehtivatele

rahvusvahelistele tavadele;

c) avatud juurdepääs leitavatele, juurdepääsetavatele,

koostalitlusvõimelistele ja taaskasutatavatele teadusandmetele (FAIR-

andmed) vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele tavadele ning avatud ja

vastutustundlik andmehaldus;

d) teadetes sisalduv teave koos standardsete BBNJ-partiitunnustega,

mis esitatakse kooskõlas artikliga 12, avalikus otsingus leitaval ja

kättesaadaval kujul;

e) meretehnoloogia siire vastavalt käesoleva kokkuleppe V osas

sätestatud asjakohastele eeskirjadele;

f) suutlikkuse suurendamine, sealhulgas teadusprogrammide

rahastamise kaudu ja pakkudes partnerlusvõimalusi, eelkõige otseselt

asjakohaseid ja olulisi partnerlusvõimalusi teadusprojektides osalemiseks

teadlastele ja uurijatele, samuti sihtotstarbelised algatused, eelkõige

arenguriikide jaoks, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim

arenenud riikide eriolukorda;

g) tihedam tehniline ja teaduskoostöö, eelkõige arenguriikide teadlaste

ja teadusasutustega;

h) muu tulu, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes

arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee

soovitusi.

3. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või

poliitikameetmeid tagamaks, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed, mis

12

on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute

kasutamise objektiks, ja standardsed BBNJ-partiitunnused hoiustatakse

üldsusele kättesaadavates, kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil

hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates

sellise kasutamise algusest või niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks,

võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.

4. Juurdepääsule riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele

järjestusandmetele, mis asuvad osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates

hoidlates ja andmebaasides, võib kehtestada järgmised mõistlikud tingimused:

a) vajadus säilitada geneetiliste ressursside füüsiline terviklikkus;

b) mõistlikud kulud, mis on seotud asjaomase geenipanga, biopanga

või andmebaasi pidamisega, kus proove, andmeid või teavet hoitakse;

c) geneetilistele ressurssidele, andmetele või teabele juurdepääsu

andmisega seotud mõistlikud kulud;

d) muud mõistlikud tingimused, mis on kooskõlas käesoleva

kokkuleppe eesmärkidega; arenguriikide teadlastele ja teadusasutustele võib

sellise juurdepääsu võimalusi pakkuda õiglastel ja soodsaimatel tingimustel,

sealhulgas soodus- ja eelistingimustel.

5. Rahaline tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmete kasutamisest, sealhulgas turustamisest, jaotatakse õiglaselt

ja erapooletult artikli 52 kohaselt loodud rahastamismehhanismi kaudu

eesmärgiga kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade elurikkust.

6. Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist teevad arenenud osalised iga-

aastaseid osamakseid artiklis 52 osutatud erifondi. Osalise osamakse määr on

50 % hinnangulisest sissemaksust, mille osaline teeb osaliste konverentsi

poolt artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Osamakseid

tasutakse seni, kuni osaliste konverents teeb lõike 7 kohase otsuse.

7. Osaliste konverents otsustab korra üle, mille kohaselt jagatakse rahalist

tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest,

võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee

soovitusi. Kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud,

võetakse otsus vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise

häälteenamusega. Maksed tehakse artikli 52 alusel loodud erifondi kaudu.

Kord võib hõlmata järgmist:

a) vahemaksed;

b) toodete turustamisega seotud maksed või osamaksed, sealhulgas

toodete müügist saadud tulust teatava protsendi maksmine;

c) astmeline tasu, mida makstakse perioodiliselt ja mis põhineb

mitmesugustel näitajatel, millega mõõdetakse osalise tegevuste koondtaset;

d) muud viisid, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes

arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi.

13

8. Osaline võib siis, kui osaliste konverents võtab korra vastu, esitada

deklaratsiooni, milles märgib, et kord ei jõustu tema suhtes kuni nelja aasta

jooksul, et võimaldada aega korra vajalikuks rakendamiseks. Osaline, kes

sellise deklaratsiooni esitab, jätkab lõikes 6 sätestatud makse tegemist kuni

uue korra jõustumiseni.

9. Kui osaliste konverents otsustab lõike 7 kohase korra üle, mille alusel

jagatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadavat rahalist tulu,

võtab ta arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi, tunnistades,

et selline kord peaks vastastikku toetama muid juurdepääsu ja tulu jaotamise

vahendeid ning olema nendele kohandatav.

10. Osaliste konverents, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu

ja tulu jaotamise komitee soovitusi, vaatab iga kahe aasta järel läbi riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadud rahalise tulu ja

hindab seda. Esimene läbivaatamine peab toimuma viie aasta jooksul alates

käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse lõikes 6

osutatud iga-aastaseid osamakseid.

11. Osalised võtavad vastavalt vajadusele seadusandlikke, haldus- või

poliitikameetmeid tagamaks, et tulu, mis saadakse nende jurisdiktsiooni alla

kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute tegevustest, mis on seotud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmetega, jagatakse kooskõlas käesoleva

kokkuleppega.

Artikkel 15

Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee 1. Käesolevaga luuakse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee. Komitee

ülesanne on muu hulgas koostada tulu jaotamise suunised kooskõlas artikliga

14 ning tagada läbipaistvus ja nii rahalise kui ka mitterahalise tulu õiglane ja

erapooletu jaotamine.

2. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koosneb 15 liikmest, kellel on

asjakohane kvalifikatsioon teemaga seotud valdkondades, et tagada komitee

ülesannete tõhus täitmine. Liikmed nimetatakse osaliste poolt ja nad valib

osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja võrdset geograafilist

jaotust ning tagades arenguriikide, sealhulgas vähim arenenud riikide,

väikeste arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse

komitees. Osaliste konverents määrab kindlaks komitee volitused ja töökorra.

3. Komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi käesoleva osaga

seotud küsimustes, sealhulgas järgmistes küsimustes:

a) käesoleva osaga kooskõlas olevad suunised või käitumisjuhend riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuste kohta;

b) meetmed käesoleva osa kohaselt tehtud otsuste rakendamiseks;

c) määrad või mehhanismid rahalise tulu jagamiseks vastavalt artiklile

14;

14

d) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad

teabevõrgustikku;

e) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad artikli 52 alusel

loodud rahastamismehhanismi;

f) muud käesoleva osaga seotud küsimused, mida osaliste konverents

võib paluda juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteel käsitleda.

4. Kõik osalised teevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele

teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks käesoleva kokkuleppe alusel nõutava

teabe, mis peab sisaldama järgmist:

a) juurdepääsuga ja tulu jaotamisega seotud õiguslikud, haldus- ja

poliitikameetmed;

b) riiklike teabekeskuste kontaktandmed ja muu asjakohane teave;

c) muu teave, mida nõutakse vastavalt osaliste konverentsi otsustele.

5. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib konsulteerida ja hõlbustada

teabevahetust asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega seoses tema

pädevusse kuuluvate tegevustega, sealhulgas tulu jaotamine, geneetiliste

ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamine, parimad tavad,

vahendid ja meetodid, andmehaldus ja saadud kogemused.

6. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib anda osaliste konverentsile

soovitusi lõike 5 kohaselt saadud teabe kohta.

Artikkel 16

Järelevalve ja läbipaistvus 1. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud

tegevuste järelevalve ja läbipaistvus saavutatakse teabevõrgustiku

teavitamisega, kasutades standardseid BBNJ-partiitunnuseid kooskõlas

käesoleva osaga ja osaliste konverentsi poolt vastu võetud menetlustega, mis

põhinevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitustel.

2. Osalised esitavad kooskõlas käesoleva osaga juurdepääsu ja tulu

jaotamise komiteele korrapäraselt aruandeid käesoleva osa nende sätete

rakendamise kohta, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega seotud tegevusi ning neist saadava tulu jagamist.

3. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koostab teabevõrgustiku kaudu

saadud teabe põhjal aruande ja teeb selle kättesaadavaks osalistele, kes võivad

esitada märkusi. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee esitab aruande koos

saadud märkustega arutamiseks osaliste konverentsile. Osaliste konverents

võib juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitust arvesse võttes määrata

käesoleva artikli rakendamiseks kindlaks asjakohased suunised, milles

võetakse arvesse osaliste riiklikku suutlikkust ja olukorda.

15

III OSA

MEETMED, NAGU MEREKAITSEALAD JA MUUD

PIIRKONNAPÕHISED MAJANDAMISVAHENDID

Artikkel 17

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on

a) kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, sealhulgas

luua terviklik piirkonnapõhiste majandamisvahendite süsteem, mis sisaldab

ökoloogiliselt representatiivseid ja hästi ühendatud merekaitsealade

võrgustikke;

b) tugevdada piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade kasutamise alast koostööd ja koordineerimist riikide,

asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahel;

c) kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme,

sealhulgas eesmärgiga suurendada nende tootlikkust ja parandada nende

seisundit, ning tugevdada vastupanuvõimet surveteguritele, sealhulgas neile,

mis on seotud kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja merereostusega;

d) toetada toiduga kindlustatust ja muid sotsiaal-majanduslikke

eesmärke, sealhulgas kultuuriväärtuste kaitset;

e) toetada suutlikkuse suurendamise ning meretehnoloogia arendamise

ja siirde kaudu arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike,

sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike,

väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja

keskmise sissetulekuga arenguriike, võttes arvesse väikeste arenevate

saareriikide eriolukorda, piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade arendamisel, rakendamisel, seirel, haldamisel ja jõustamisel.

Artikkel 18

Kohaldamisala Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade

loomine ei või hõlmata ühtegi riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ning neile

ei saa tugineda suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga

seotud nõuete esitamisel või tagasilükkamisel, sealhulgas neid puudutavate

vaidluste korral. Osaliste konverents ei kaalu otsuseid ettepanekute kohta, mis

käsitlevad selliste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade loomist, ning mingil juhul ei või selliseid ettepanekuid

tõlgendada suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga seotud

nõuete tunnustamise või mittetunnustamisena.

Artikkel 19

Ettepanekud

16

1. Osalised esitavad kas üksi või ühiselt sekretariaadile ettepanekud

käesoleva osa kohaste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade loomise kohta.

2. Osalised teevad käesoleva osa kohaste ettepanekute väljatöötamisel

koostööd ja konsulteerivad vastavalt vajadusele asjaomaste sidusrühmadega,

sealhulgas riikidega ning ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamitega, samuti kodanikuühiskonna, teadusringkondade, erasektori,

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade esindajatega.

3. Ettepanekute koostamisel võetakse aluseks parimad olemasolevad

teadusandmed ja teadusteave ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohased põlisteadmised, samuti võetakse arvesse

ettevaatlikku lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

4. Kindlakstehtud alasid käsitlevad ettepanekud peavad sisaldama järgmisi

põhielemente:

a) ettepanekus käsitletava ala geograafiline või ruumiline kirjeldus,

mis lähtub I lisas täpsustatud soovituslikest kriteeriumidest;

b) teave I lisas täpsustatud kriteeriumide kohta, samuti mis tahes

kriteeriumide kohta, mida võib lõike 5 kohaselt edasi arendada ja läbi vaadata

ning mida kohaldatakse ala kindlakstegemisel;

c) alal toimuv inimtegevus, sealhulgas ala kasutamine põlisrahvaste ja

kohalike kogukondade poolt, ning selle tegevuse võimalik mõju, kui see on

olemas;

d) kindlakstehtud ala merekeskkonna ja elurikkuse seisundi kirjeldus;

e) ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide ja asjakohasel juhul

kestliku kasutamise eesmärkide kirjeldus;

f) majandamiskava projekt, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja

milles kirjeldatakse kavandatud seire-, uurimis- ja läbivaatamistegevust

kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks;

g) kavandatava ala ja võimalike meetmete kestus;

h) teave võimalike konsultatsioonide kohta, mida on peetud riikidega,

sealhulgas külgnevate rannikuriikidega, ja/või asjakohaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamitega;

i) teave piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade kohta, mida on rakendatud asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamite tasandil;

j) asjakohased teadusandmed ning olemasolu korral põlisrahvaste ja

kohalike kogukondade põlisteadmised.

5. Selliste alade kindlaksmääramise soovituslikud kriteeriumid sisaldavad

vastavalt nende asjakohasusele I lisas esitatud kriteeriume ning teadus- ja

tehniline organ võib neid vajaduse korral edasi arendada ja läbi vaadata,

misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu.

6. Teadus- ja tehniline organ töötab vajaduse korral välja täiendavad

nõuded ettepanekute sisu kohta, sealhulgas lõikes 5 märgitud soovituslike

kriteeriumide kohaldamise korra kohta, ja suunised lõike 4 punktis b

17

nimetatud ettepanekute kohta, misjärel osaliste konverents arutab neid ja

võtab need vastu.

Artikkel 20

Ettepanekute avalikustamine ja esialgne läbivaatamine Kirjaliku ettepaneku saamisel teeb sekretariaat ettepaneku üldsusele

kättesaadavaks ja edastab selle teadus- ja tehnilisele organile esialgseks

läbivaatamiseks. Läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas ettepanek

sisaldab artiklis 19 nõutud teavet, sealhulgas käesolevas osas ja I lisas

kirjeldatud soovituslikke kriteeriume. Läbivaatamise tulemused tehakse

üldsusele kättesaadavaks ja sekretariaat edastab need ettepaneku esitajale.

Ettepaneku esitaja võtab arvesse teadus- ja tehnilise organi esialgse

läbivaatamise tulemusi ning esitab ettepaneku uuesti sekretariaadile.

Sekretariaat teavitab osalisi ja teeb taasesitatud ettepaneku üldsusele

kättesaadavaks ning vahendab konsultatsioone vastavalt artiklile 21.

Artikkel 21

Ettepanekute üle peetavad konsultatsioonid ja ettepanekute hindamine 1. Konsultatsioonid artikli 19 alusel esitatud ettepanekute üle peavad olema

kaasavad, läbipaistvad ja avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele,

sealhulgas riikidele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele

kehamitele, samuti kodanikuühiskonnale, teadusringkondadele,

põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele.

2. Sekretariaat vahendab konsultatsioone ja kogub teavet järgmiselt:

a) teavitatakse riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike, ja neil

palutakse esitada muu hulgas järgmine:

i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse ja geograafilise kohaldamisala

kohta;

ii) muu asjakohane teaduslik teave;

iii) teave olemasolevate meetmete või tegevuste kohta külgnevatel või

seotud aladel riigi jurisdiktsiooni piires ja riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatel merealadel;

iv) seisukohad ettepaneku võimaliku mõju kohta riigi jurisdiktsiooni

alla kuuluvatele aladele;

v) muu oluline teave;

b) teavitatakse asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike organeid

ning asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ja

neil palutakse esitada muu hulgas järgmine:

i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;

ii) muu asjakohane teaduslik teave;

iii) teave olemasolevate meetmete kohta, mis on vastu võetud

nimetatud vahendi või raamistiku alusel või organi poolt seoses

asjaomase ala või külgnevate aladega;

18

iv) seisukohad meetmete mis tahes aspektide ja ettepanekus nimetatud

majandamiskava projekti muude elementide kohta, mis kuuluvad

kõnealuse organi pädevusse;

v) seisukohad asjakohaste lisameetmete kohta, mis kuuluvad

kõnealuse vahendi, raamistiku või organi pädevusse;

vi) muu oluline teave;

c) asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvastel ja kohalikel

kogukondadel, teadusringkondadel, kodanikuühiskonnal ja muudel

asjaomastel sidusrühmadel palutakse muu hulgas esitada järgmine:

i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;

ii) muu asjakohane teaduslik teave;

iii) põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased

põlisteadmised;

iv) muu asjakohane teave.

3. Sekretariaat teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe üldsusele kättesaadavaks.

4. Juhul kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult

ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad järgmist:

a) korraldavad selliste riikidega sihipärased ja ennetavad

konsultatsioonid, sealhulgas eelneva teavitamise;

b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud

meetme kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt

neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud

meedet vastavalt.

5. Ettepaneku esitaja võtab arvesse konsultatsiooniperioodil saadud

seisukohti ning teadus- ja tehnilise organi seisukohti ja teavet ning vajaduse

korral muudab ettepanekut vastavalt või vastab olulistele seisukohtadele, mida

ettepanekus ei ole kajastatud.

6. Konsultatsiooniperiood on ajaliselt piiratud.

7. Muudetud ettepanek esitatakse teadus- ja tehnilisele organile, kes hindab

ettepanekut ja esitab osaliste konverentsile soovitused.

8. Teadus- ja tehniline organ täpsustab vajaduse korral konsulteerimis- ja

hindamismenetluse üksikasju, sealhulgas kestust, oma esimesel koosolekul,

misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu, võttes arvesse

väikeste arenevate saareriikide eriolukorda.

Artikkel 22

Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade

loomine 1. Osaliste konverents, võttes aluseks lõpliku ettepaneku ja

majandamiskava projekti, arvestades käesoleva osa alusel kehtestatud

konsultatsioonimenetluse käigus saadud seisukohti ja teaduslikke andmeid

ning teadus- ja tehnilise organi teaduslikke nõuandeid ja soovitusi:

19

a) teeb otsuseid piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade loomise ja nendega seotud meetmete kohta;

b) võib teha otsuseid meetmete kohta, mis on kooskõlas asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamite poolt vastu võetud meetmetega,

koostöös ja kooskõlas nende vahendite, raamistike ja kehamitega;

c) võib juhul, kui kavandatavad meetmed kuuluvad muude

ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite pädevusse, esitada

käesoleva kokkuleppe osalistele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja

valdkondlikele kehamitele soovitusi, et edendada asjakohaste meetmete

vastuvõtmist selliste vahendite, raamistike ja kehamite kaudu kooskõlas nende

vastavate volitustega.

2. Osaliste konverents austab käesoleva artikli alusel otsuseid tehes

asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamite pädevust ega kahjusta seda.

3. Osaliste konverents korraldab korrapäraseid konsultatsioone, et

tõhustada koostööd ja koordineerimist asjaomaste õiguslike vahendite ja

raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamitega ning nende vahel seoses piirkonnapõhiste

majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ning et tõhustada

selliste vahendite ja raamistike alusel ja selliste kehamite poolt vastu võetud

seonduvate meetmete koordineerimist.

4. Kui see on vajalik käesoleva osa eesmärkide saavutamiseks ja selle osa

rakendamiseks, võib osaliste konverents riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega seotud rahvusvahelise

koostöö ja koordineerimise edendamiseks kaaluda ning kooskõlas lõigetega 1

ja 2 otsustada vajaduse korral välja töötada mehhanismi olemasolevate

piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade jaoks,

mis on vastu võetud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel või

asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite poolt.

5. Osaliste konverentsi poolt kooskõlas käesoleva osaga vastu võetud

otsused ja soovitused ei tohi kahjustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate

aladega seotud meetmete tõhusust ning nende otsuste ja soovituste tegemisel

võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi riikide õigusi ja kohustusi vastavalt

konventsioonile. Juhul kui käesoleva osa alusel kavandatud meetmed

mõjutavad või võivad põhjendatud eelduste kohaselt mõjutada merepõhja

katvat vett ja merepõhja alust maapõue, mille üle rannikuriigil on

konventsiooni kohaselt suveräänsed õigused, võetakse selliste meetmete

puhul nõuetekohaselt arvesse selliste rannikuriikide suveräänseid õigusi. Sel

eesmärgil peetakse konsultatsioone vastavalt käesoleva osa sätetele.

6. Kui käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhine

majandamisvahend, sealhulgas merekaitseala, kuulub hiljem täielikult või

osaliselt rannikuriigi jurisdiktsiooni alla, kaotab riigi jurisdiktsiooni alla

kuuluv osa viivitamata kehtivuse. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele

merealadele jääv osa kehtib seni, kuni osaliste konverents vaatab oma

järgmisel istungil piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas

merekaitseala läbi ja otsustab seda vajaduse korral muuta või selle tühistada.

20

7. Asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku või asjaomase

ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami pädevuse kehtestamisel

või muutmisel jäävad piirkonnapõhine majandamisvahend, sealhulgas

merekaitseala, või sellega seotud meetmed, mille osaliste konverents on

käesoleva osa alusel vastu võtnud ja mis seejärel kuuluvad täielikult või

osaliselt sellise vahendi, raamistiku või kehami pädevusse, kehtima seni, kuni

osaliste konverents vaatab piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas

merekaitseala, ja sellega seotud meetmed läbi ning otsustab tihedas koostöös

ja kooskõlas kõnealuse vahendi, raamistiku või kehamiga need vastavalt

vajadusele säilitada, neid muuta või need tühistada.

Artikkel 23

Otsuste tegemine 1. Üldjuhul võetakse käesoleva osa kohased otsused ja soovitused vastu

konsensuse alusel.

2. Kui konsensust ei saavutata, võetakse käesoleva osa kohased otsused ja

soovitused vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise

häälteenamusega ning enne seda peab osaliste konverents kohalolevate ja

hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtma otsuse,

et kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud.

3. Käesoleva osa alusel vastu võetud otsused jõustuvad 120 päeva pärast

osaliste konverentsi istungit, kus need vastu võeti, ja need otsused on kõigile

osalistele siduvad.

4. Iga osaline võib lõikes 3 sätestatud 120 päeva jooksul esitada

sekretariaadile kirjaliku vastuväite käesoleva osa alusel vastu võetud otsuse

suhtes ning see otsus ei ole asjaomasele osalisele siduv. Otsuse suhtes esitatud

vastuväite võib igal ajal tagasi võtta, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile,

ning seejärel on otsus asjaomasele osalisele siduv 90 päeva möödumisel

vastuväite tagasivõtmise teate kuupäevast.

5. Osaline, kes esitab lõike 4 alusel vastuväite, peab vastuväite esitamise

ajal edastama sekretariaadile kirjaliku selgituse vastuväite põhjuste kohta, mis

põhinevad ühel või mitmel järgmistest põhjendustest:

a) otsus ei ole kooskõlas käesoleva kokkuleppega või vastuväite

esitanud osalise õiguste ja kohustustega, mis tulenevad konventsioonist;

b) otsus on vastuväite esitanud osalise suhtes vormiliselt või faktiliselt

põhjendamatult diskrimineeriv;

c) osaline ei saa otsust vastuväite esitamise ajal tegelikkuses täita,

kuigi ta on teinud selleks kõik mõistlikud jõupingutused.

6. Lõike 4 alusel vastuväite esitav osaline võtab võimaluste piires vastu

alternatiivsed meetmed või lähenemisviisid, mis on samaväärse toimega kui

otsused, mille suhtes ta on vastuväite esitanud, ning ei võta vastu meetmeid

ega vii ellu tegevusi, mis nõrgendaksid selle otsuse toimet, mille suhtes ta on

vastuväite esitanud, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed või tegevused

on olulised vastuväite esitanud osalise õiguste ja kohustuste teostamiseks

vastavalt konventsioonile.

21

7. Vastuväite esitanud osaline annab pärast lõike 4 kohase teate esitamist

osaliste konverentsi järgmisel korralisel istungil ning seejärel korrapäraselt

aru lõike 6 rakendamisest, et anda teavet artikli 26 kohase järelevalve ja

läbivaatamise jaoks.

8. Lõike 4 kohaselt esitatud vastuväidet otsuse suhtes võib pikendada juhul,

kui vastuväite esitanud osaline peab seda ikka veel vajalikuks, üksnes iga

kolme aasta tagant pärast otsuse jõustumist, teatades sellest kirjalikult

sekretariaadile. Kirjalik teade peab sisaldama selgitust algse vastuväite

põhjuste kohta.

9. Kui lõike 8 kohast pikendamisteadet ei laeku, loetakse vastuväide

automaatselt tagasivõetuks ja seejärel on otsus kõnealusele osalisele siduv 120

päeva möödumisel vastuväite automaatsest tagasivõtmisest. Sekretariaat

teavitab osalist 60 päeva enne vastuväite automaatse tagasivõtmise kuupäeva.

10. Sekretariaat teeb osaliste konverentsi käesoleva osa alusel vastu võetud

otsused ja neile esitatud vastuväited üldsusele kättesaadavaks ning edastab

need kõikidele riikidele ja asjakohastele õiguslikele vahenditele ja

raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja

valdkondlikele kehamitele.

Artikkel 24

Erakorralised meetmed 1. Osaliste konverents teeb otsuseid võtta vastu riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävaid merealasid käsitlevad meetmed, mida vajaduse korral kohaldatakse

hädaolukorras, kui loodusnähtus või inimtekkeline katastroof on põhjustanud

või võib põhjustada tõsist või pöördumatut kahju elurikkusele riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, selle tagamiseks, et tõsine või

pöördumatu kahju ei süveneks.

2. Käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmeid peetakse vajalikuks

üksnes juhul, kui pärast konsulteerimist asjakohaste õiguslike vahendite või

raamistikega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike

kehamitega ei saa tõsist või pöördumatut kahju õigeaegselt ohjata käesoleva

kokkuleppe muude artiklite kohaldamise kaudu või asjakohase õigusliku

vahendi või raamistikuga või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või

valdkondliku kehami kaudu.

3. Eriolukorras võetavad meetmed põhinevad parimatel olemasolevatel

teadusandmetel ja teadusteabel ning olemasolu korral põlisrahvaste ja

kohalike kogukondade asjakohastel põlisteadmistel ning nende puhul

võetakse arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi. Selliseid meetmeid võivad

välja pakkuda osalised või neid võib soovitada teadus- ja tehniline organ ning

need võib vastu võtta istungitevahelisel ajal. Meetmed on ajutised ja need

tuleb otsuse tegemiseks uuesti läbi vaadata pärast nende vastuvõtmist

toimuval järgmisel osaliste konverentsi istungil.

4. Meetmete kohaldamine lõpeb kaks aastat pärast nende jõustumist või

osaliste konverents lõpetab nende kohaldamise varem, kui need asendatakse

piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ja

nendega seotud meetmetega, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva osaga,

või meetmetega, mis on vastu võetud asjakohase õigusliku vahendi või

raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku

22

kehami poolt, või lõpetatakse meetmete kohaldamine osaliste konverentsi

otsusega, kui meetme võtmise tinginud asjaolusid enam ei esine.

5. Teadus- ja tehniline organ töötab vastavalt vajadusele välja erakorraliste

meetmete kehtestamise korra ja suunised, sealhulgas konsulteerimiskorra,

misjärel osaliste konverents vaatab need esimesel võimalusel läbi ja võtab

need vastu. Selline kord peab olema kaasav ja läbipaistev.

Artikkel 25

Rakendamine 1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv

tegevus, mis toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse

ellu kooskõlas käesoleva osa alusel vastu võetud otsustega.

2. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei takista osalisel võtta oma kodanike

ja laevade või tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse suhtes

rangemaid meetmeid kui need, mis on vastu võetud käesoleva osa alusel,

kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja kokkuleppe eesmärkide toetamiseks.

3. Käesoleva osa alusel vastu võetud meetmete rakendamine ei tohiks

otseselt ega kaudselt tekitada ebaproportsionaalset koormust väikestest

arenevatest saareriikidest või vähim arenenud riikidest osalistele.

4. Osalised edendavad vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes,

piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on, et toetada

osaliste konverentsi poolt käesoleva osa alusel tehtud otsuste ja soovituste

rakendamist.

5. Osalised julgustavad riike, kellel on õigus saada käesoleva kokkuleppe

osaliseks, eelkõige neid, kelle tegevus, laevad või kodanikud tegutsevad alal,

mille suhtes kohaldatakse kehtestatud piirkonnapõhist majandamisvahendit,

sealhulgas merekaitsealal, võtma meetmeid, mis toetavad osaliste konverentsi

otsuseid ja soovitusi käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste

majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta.

6. Osalist, kes ei ole asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku osaline

või ei osale selles või kes ei ole asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või

valdkondliku kehami liige ning kes ei nõustu muul viisil kohaldama selliste

õiguslike vahendite ja raamistikega ja selliste kehamite pool kehtestatud

meetmeid, ei vabastata kohustusest teha kooskõlas konventsiooni ja käesoleva

kokkuleppega koostööd riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise valdkonnas.

Artikkel 26

Järelevalve ja läbivaatamine 1. Osalised annavad osaliste konverentsile kas eraldi või ühiselt aru

käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite,

sealhulgas merekaitsealade ja nendega seotud meetmete rakendamise kohta.

Sekretariaat teeb sellised aruanded ning vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe

ja läbivaatamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

23

2. Asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ning asjaomaseid

ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid kutsutakse üles

andma osaliste konverentsile teavet selliste meetmete rakendamise kohta,

mida nad on võtnud käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste

majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade eesmärkide saavutamiseks.

3. Teadus- ja tehniline organ jälgib ja vaatab korrapäraselt läbi käesoleva

osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas

merekaitsealasid, ja nendega seotud meetmeid, võttes arvesse vastavalt

lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid ja teavet.

4. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus hindab teadus- ja tehniline organ

käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite,

sealhulgas merekaitsealade tõhusust ja nendega seotud meetmete tõhusust

ning nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja annab osaliste

konverentsile nõu ja soovitusi.

5. Pärast läbivaatamist võtab osaliste konverents vastavalt vajadusele vastu

otsused või soovitused piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade muutmise, laiendamise või tühistamise kohta ning mis tahes

nendega seotud meetmete kohta, mille osaliste konverents on vastu võtnud,

tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning

olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele

põlisteadmistele, võttes arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi ja

ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

IV OSA

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Artikkel 27

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on

a) rakendada keskkonnamõju hindamist käsitlevaid konventsiooni

sätteid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, kehtestades

menetlused, künnised ja muud nõuded osaliste tehtavate hindamiste

läbiviimiseks ja nendest aru andmiseks;

b) tagada, et käesoleva osaga hõlmatud tegevusi hinnatakse ja viiakse

ellu olulise kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja ohjamiseks, et

kaitsta ja säilitada merekeskkonda;

c) toetada seda, et võetaks arvesse kumulatiivset mõju ja mõju riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele;

d) näha ette keskkonnamõju strateegiline hindamine;

e) luua riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuvate

tegevuste jaoks ühtne keskkonnamõju hindamise raamistik;

f) suurendada ja tugevdada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste,

eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa

geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika

rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide

suutlikkust valmistada ette, viia ellu ja hinnata keskkonnamõju hindamisi ja

24

keskkonnamõju strateegilisi hindamisi, et toetada käesoleva kokkuleppe

eesmärkide saavutamist.

Artikkel 28

Keskkonnamõju hindamise kohustus 1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva, riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva kavandatud tegevuse

võimalikku mõju merekeskkonnale hinnatakse enne selliseks tegevuseks loa

andmist vastavalt käesolevas osas sätestatule.

2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli all on riigi jurisdiktsiooni

alla kuuluvatel merealadel ellu viidav kavandatud tegevus, teeb kindlaks, et

see tegevus võib põhjustada olulist reostust või olulisi ja kahjulikke muutusi

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade keskkonnas, tagab see osaline,

et sellise tegevuse keskkonnamõju hindamine tehakse kooskõlas käesoleva

osaga või et selline hindamine tehakse osalise riigisisese korra kohaselt.

Osaline, kes viib sellise hindamise läbi oma riigisisese korra alusel,

a) teeb teabevõrgustiku kaudu riigisisese menetluse käigus õigeaegselt

kättesaadavaks asjakohase teabe;

b) tagab, et tegevuse üle tehakse järelevalvet viisil, mis on kooskõlas

tema riigisisese korra nõuetega;

c) tagab, et keskkonnamõju hindamise aruanded ja kõik asjakohased

järelevalvearuanded tehakse kättesaadavaks käesolevas kokkuleppes

sätestatud teabevõrgustiku kaudu.

3. Teadus- ja tehniline organ võib pärast lõike 2 punktis a osutatud teabe

saamist esitada märkusi osalisele, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla

kavandatud tegevus kuulub.

Artikkel 29

Seos käesoleva kokkuleppe ning asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamite raames ettenähtud keskkonnamõju hindamise vahel 1. Osalised edendavad keskkonnamõju hindamiste kasutamist ning artikli

38 alusel välja töötatavate standardite ja/või suuniste vastuvõtmist ja

rakendamist asjakohastes õiguslikes vahendites ja raamistikes ning

asjaomastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille

liikmed nad on.

2. Osaliste konverents töötab käesoleva osa alusel teadus- ja tehnilise

organi jaoks välja mehhanismid koostööks asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamitega, kes reguleeruvad tegevust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel või kaitsevad merekeskkonda.

3. Kui teadus- ja tehniline organ töötab artikli 38 alusel välja või

ajakohastab standardeid või suuniseid, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt

välja jäävatel merealadel toimuva tegevuse keskkonnamõju hindamist

käesoleva kokkuleppe osaliste poolt, teeb ta vajaduse korral koostööd

25

asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega.

4. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse

suhtes ei ole vaja teha eelhindamist ega keskkonnamõju hindamist juhul, kui

osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub,

määrab kindlaks,

a) et kavandatud tegevuse või tegevuse kategooria võimalikku mõju

on hinnatud kooskõlas muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike

nõuetega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike

kehamite poolt;

b) et

i) kavandatud tegevuse kohta juba tehtud hindamine on samaväärne

käesolevas osas nõutud hindamisega ning hindamise tulemusi võetakse

arvesse või

ii) hindamisest tulenevad asjakohaste õiguslike vahendite või

raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike

kehamite eeskirjad või standardid on kavandatud selleks, et vältida,

leevendada või ohjata võimalikku mõju, mis jääb allapoole käesoleva osa

kohase keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid eeskirju või

standardeid on järgitud.

5. Kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud

tegevuse keskkonnamõju on hinnatud asjakohase õigusliku vahendi või

raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku

kehami poolt, tagab asjaomane osaline, et teabevõrgustiku kaudu avaldatakse

keskkonnamõju hindamise aruanne.

6. Välja arvatud juhul, kui lõike 4 punkti b alapunktis i sätestatud

kriteeriumidele vastav kavandatud tegevus kuulub järelevalve alla ja

läbivaatamisele asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või

asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, teevad

tegevuse üle järelevalvet ja vaatavad tegevuse läbi osalised ning tagavad, et

järelevalve- ja läbivaatamisaruanded avaldatakse teabevõrgustiku kaudu.

Artikkel 30

Keskkonnamõju hindamise künnised ja tegurid 1. Kui kavandatud tegevusel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike

või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb osaline,

kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, tegevuse kohta artikli

31 kohase eelhindamise, kasutades lõikes 2 sätestatud tegureid, ning:

a) eelhindamine peab olema piisavalt üksikasjalik, et osaline saaks

hinnata, kas tal on piisavalt alust arvata, et kavandatud tegevus võib

põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja

kahjulikke muutusi, ning eelhindamine peab sisaldama järgmist:

i) kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle eesmärk, koht,

kestus ja intensiivsus, ning

ii) võimaliku mõju esialgne analüüs, sealhulgas kumulatiivse mõju

arvessevõtmine ja vajaduse korral kavandatud tegevuse alternatiivid;

26

b) kui eelhindamise põhjal tehakse kindlaks, et osalisel on piisavalt

alust arvata, et tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või

merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi, tehakse keskkonnamõju

hindamine vastavalt käesoleva osa sätetele.

2. Otsustades, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad

kavandatud tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud künnisele, võtavad osalised

arvesse järgmisi tegureid, mille loetelu ei ole ammendav:

a) tegevuse liik ja selles kasutatav tehnoloogia ning teostamise viis;

b) tegevuse kestus;

c) tegevuse koht;

d) tegevuskoha omadused ja ökosüsteem (sealhulgas erilise

ökoloogilise või bioloogilise tähtsuse või haavatavusega alad);

e) tegevuse võimalik mõju, sealhulgas võimalik kumulatiivne mõju ja

võimalik mõju riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele merealadele;

f) see, kuivõrd on tegevuse mõju teadmata või ebaselge;

g) muud asjakohased ökoloogilised või bioloogilised kriteeriumid.

Artikkel 31

Keskkonnamõju hindamise menetlus 1. Osalised tagavad, et käesoleva osa kohase keskkonnamõju hindamise

menetlus hõlmab järgmisi etappe:

a) eelhindamine. Osalised teevad õigeaegselt eelhindamise, et teha

kooskõlas artikliga 30 kindlaks, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla

kuuluva kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamine on vajalik, ning

teevad selle otsuse üldsusele kättesaadavaks:

i) kui osaline otsustab, et tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla

kuuluva kavandatud tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine

vajalik, teeb ta käesoleva kokkuleppe kohase teabevahetusvõrgustiku

kaudu üldsusele kättesaadavaks asjakohase teabe, sealhulgas artikli 30

lõike 1 punkti a kohase teabe;

ii) tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja

teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, võib iga osaline esitada

oma seisukohad sellise kavandatud tegevuse võimaliku mõju kohta, mille

kohta on tehtud otsus kooskõlas punkti a alapunktiga i, otsuse teinud

osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile 40 päeva jooksul alates

nimetatud otsuse avaldamisest;

iii) kui oma seisukohad esitanud osaline väljendas muret selle

kavandatud tegevuse võimaliku mõju suhtes, mille kohta otsus tehti,

võtab otsuse teinud osaline selliseid muresid arvesse ja võib oma otsuse

läbi vaadata;

iv) olles kaalunud osalise poolt punkti a alapunkti ii kohaselt esitatud

mureküsimusi, kaalub teadus- ja tehniline organ kavandatud tegevuse

võimalikku mõju ja võib seda hinnata, tuginedes parimatele

27

olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele,

ning võib vajaduse korral esitada otsuse teinud osalisele soovitusi pärast

seda, kui ta on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud

mureküsimustele ja võtnud seda vastust arvesse;

v) osaline, kes tegi punkti a alapunkti i kohase otsuse, kaalub kõiki

teadus- ja tehnilise organi soovitusi;

vi) teave seisukohtade esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise organi

soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas teabevõrgustiku

kaudu;

b) hindamise ulatuse kindlaksmääramine. Osalised tagavad, et tehakse

kindlaks peamised keskkonna- ja sellega seotud mõjud, näiteks majanduslik,

sotsiaalne, kultuuriline ja inimeste tervisele avalduv mõju, sealhulgas

võimalik kumulatiivne mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele

aladele, ning kavandatud tegevuse võimalikud alternatiivid, mis lisatakse

käesoleva osa alusel tehtavatesse keskkonnamõju hindamistesse. Hindamise

ulatus määratakse kindlaks, kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid

ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade

asjakohaseid põlisteadmisi;

c) mõju hindamine ja üldine hindamine.Osalised tagavad, et

kavandatud tegevuse mõju, sealhulgas kumulatiivset mõju ja mõju riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele hinnatakse parimaid olemasolevaid

teadusandmeid ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi kasutades;

d) võimaliku kahjuliku mõju vältimine, leevendamine ja ohjamine.

Osalised tagavad, et:

i) märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks määratakse kindlaks

meetmed nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevate kavandatud

tegevuste võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja

ohjamiseks ning analüüsitakse neid meetmeid. Sellised meetmed võivad

hõlmata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud

tegevuse alternatiivide kaalumist;

ii) vajaduse korral lisatakse need meetmed keskkonnajuhtimiskavasse;

e) osalised tagavad üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise

vastavalt artiklile 32;

f) osalised tagavad keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ja

avaldamise vastavalt artiklile 33.

2. Osalised võivad teha ühiseid keskkonnamõju hindamisi, eelkõige

väikeste arenevate saareriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate

kavandatud tegevuste puhul.

3. Teadus- ja tehniline organ koostab ekspertide nimekirja. Piiratud

suutlikkusega osalised võivad paluda neilt ekspertidelt nõu ja abi, et teha ja

hinnata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse

eelhindamisi ja keskkonnamõju hindamisi. Neid eksperte ei saa määrata sama

tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluse mõnda teise osasse. Nõu ja abi

taotlenud osaline tagab, et sellised keskkonnamõju hindamised esitatakse talle

läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks.

28

Artikkel 32

Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine 1. Osalised tagavad, et üldsust teavitatakse kavandatud tegevusest

õigeaegselt, sealhulgas teabe avaldamisega teabevõrgustiku ja sekretariaadi

kaudu, ning et kõikidele riikidele, eelkõige külgnevatele rannikuriikidele ja

muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, mis on potentsiaalselt

tegevusest enim mõjutatud riigid, ning sidusrühmadele antaks niivõrd, kui see

on teostatav, kavandatud ja tegelik võimalus osaleda teatava aja jooksul

keskkonnamõju hindamise menetluses. Teavitamine ja osalemisvõimalused,

sealhulgas märkuste esitamise kaudu, tuleb vastavalt vajadusele tagada kogu

keskkonnamõju hindamise menetluse vältel, sealhulgas siis, kui artikli 31

lõike 1 punkti b kohaselt määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise

ulatus, ja siis, kui artikli 33 kohaselt on koostatud keskkonnamõju hindamise

aruande kavand, enne kui tehakse otsus tegevuse lubamise kohta.

2. Tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud riigid määratakse kindlaks,

võttes arvesse kavandatud tegevuse laadi ja võimalikku mõju

merekeskkonnale, ning nende hulka tuleb arvata järgmised riigid:

a) rannikuriigid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus

mõjutab nende selliste suveräänsete õiguste kasutamist, mis on seotud

loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või majandamisega;

b) riigid, kes viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust,

sealhulgas majandustegevust, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et

kavandatud tegevus neid mõjutab.

3. Selle menetluse sidusrühmade hulka kuuluvad asjakohaste

põlisteadmistega põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, asjaomased

ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid, kodanikuühiskond,

teadusringkonnad ja üldsus.

4. Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine peab vastavalt artikli

48 lõikele 3 olema kaasav ja läbipaistev, toimuma õigeaegselt ning juhul, kui

teavitamine ja konsulteerimine puudutab väikesi arenevaid saareriike, olema

sihipärane ja ennetav.

5. Osalised võtavad arvesse konsultatsioonimenetluse käigus saadud

sisulisi märkusi, sealhulgas neid, mis on saadud külgnevatelt rannikuriikidelt

ja muudelt kavandatud tegevuse kohaga külgnevatelt riikidelt, mis on

potentsiaalselt enim mõjutatud riigid, ning vastavad neile või käsitlevad neid.

Osalised pööravad erilist tähelepanu märkustele võimaliku mõju kohta riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele ja esitavad vajaduse korral kirjaliku

vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid märkusi, sealhulgas võimalike

mõjudega tegelemiseks mõeldud lisameetmeid. Osalised teevad saadud

märkused ja neile antud vastused või kirjeldused nende käsitlemise kohta

üldsusele kättesaadavaks.

6. Kui kavandatud tegevus mõjutab avamerealasid, mis on täielikult

ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad osalised järgmist:

a) korraldavad tegevusala ümbritsevate riikidega sihipärased ja

ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas teavitavad neid eelnevalt;

29

b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud

tegevuse kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt

neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud

tegevust vastavalt.

7. Osalised tagavad juurdepääsu teabele, mis on seotud käesoleva

kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamisega. Sellest olenemata ei nõuta

osalistelt konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamist.

Avalikes dokumentides märgitakse ära asjaolu, et konfidentsiaalne või

ärisaladusena käsitletav teave on välja jäetud.

Artikkel 33

Keskkonnamõju hindamise aruanded 1. Osalised tagavad, et iga käesoleva osa kohaselt tehtava keskkonnamõju

hindamise kohta koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

2. Keskkonnamõju hindamise aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist

teavet: kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle koht; hindamise

ulatuse kindlaksmääramise tulemuste kirjeldus; tõenäoliselt mõjutatava

merekeskkonna lähteolukorra hinnang; võimaliku mõju, sealhulgas võimaliku

kumulatiivse mõju ja riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avalduva

mõju kirjeldus; võimalike vältimis-, leevendus- ja ohjamismeetmete kirjeldus;

ebaselgete aspektide ja teadmislünkade kirjeldus; teave üldsusega

konsulteerimise kohta; kavandatud tegevuse mõistlike alternatiivide

kaalumise kirjeldus; järelmeetmete kirjeldus, sealhulgas

keskkonnajuhtimiskava, ning kokkuvõte ilma tehniliste üksikasjadeta.

3. Osaline teeb keskkonnamõju hindamise aruande kavandi üldsusega

konsulteerimise käigus teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks, et anda teadus-

ja tehnilisele organile võimalus aruannet käsitleda ja hinnata.

4. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral ja õigeaegselt esitada

osalisele keskkonnamõju hindamise aruande kavandi kohta märkusi. Osaline

kaalub kõiki teadus- ja tehnilise organi esitatud märkusi.

5. Osalised avaldavad keskkonnamõju hindamise aruanded, sealhulgas

teabevõrgustiku kaudu. Sekretariaat tagab, et kõiki osalisi teavitatakse

õigeaegselt aruannete avaldamisest teabevõrgustiku kaudu.

6. Teadus- ja tehniline organ uurib keskkonnamõju hindamise

lõpparuandeid käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste

ja teadmiste alusel, et töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad

tavad.

7. Teadus- ja tehniline organ uurib käesoleva kokkuleppe kohaste

asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel valikut avaldatud teabest,

mida kasutati eelhindamise käigus keskkonnamõju hindamise läbiviimise üle

otsustamisel vastavalt artiklitele 30 ja 31, ning vaatab selle teabe läbi, et

töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.

30

Artikkel 34

Otsuste tegemine 1. Osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus

kuulub, otsustab selle üle, kas tegevus võib toimuda.

2. Selle üle otsustamisel, kas kavandatud tegevus võib käesoleva osa alusel

toimuda, tuleb täielikult arvesse võtta käesoleva osa kohaselt tehtud

keskkonnamõju hindamist. Otsus anda luba kavandatud tegevuseks osalise

jurisdiktsiooni või kontrolli all tehakse ainult siis, kui osaline on leevendus-

või majandamismeetmeid arvesse võttes otsustanud, et ta on teinud kõik

mõistlikud jõupingutused tagamaks, et tegevust on võimalik ellu viia viisil,

mis on kooskõlas eesmärgiga vältida olulist kahjulikku mõju

merekeskkonnale.

3. Otsuseid käsitlevates dokumentides tuleb selgelt välja tuua kõik

heakskiitmise tingimused, mis on seotud leevendusmeetmetega ja

järelmeetmete nõuetega. Otsuseid käsitlevad dokumendid avalikustatakse,

sealhulgas teabevõrgustiku kaudu.

4. Osaliste konverents võib osalise taotlusel anda kõnealusele osalisele nõu

ja abi selle üle otsustamisel, kas tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv

kavandatud tegevus võib toimuda.

Artikkel 35

Lubatud tegevuste mõju seire Kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning

võimaluse korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid

põlisteadmisi, jälgivad osalised kõigi selliste tegevuste mõju, mis toimuvad

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel ja mille jaoks nad on loa

andnud või milles nad osalevad, et teha kindlaks, kas need tegevused võivad

tõenäoliselt reostada merekeskkonda või avaldada sellele kahjulikku mõju.

Eelkõige jälgib iga osaline tema jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuva

lubatud tegevuse keskkonna- ja sellega seotud mõjusid, näiteks

majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja inimeste tervisele avalduvat mõju,

kooskõlas tegevuse heakskiitmisel sätestatud tingimustega.

Artikkel 36

Lubatud tegevuste mõjuga seotud aruandlus 1. Osalised, kes tegutsevad kas üksi või ühiselt, annavad korrapäraselt aru

lubatud tegevuse mõjudest ja artiklis 35 nõutud seire tulemustest.

2. Seirearuanded avalikustatakse, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu, ning

teadus- ja tehniline organ võib seirearuandeid uurida ja hinnata.

3. Teadus- ja tehniline organ uurib seirearuandeid käesoleva kokkuleppe

kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel, et töötada välja

lubatud tegevuste mõju seire suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad

tavad.

31

Artikkel 37

Lubatud tegevuste ja nende mõju läbivaatamine 1. Osalised tagavad, et artikli 35 kohaselt jälgitava lubatud tegevuse mõju

vaadatakse läbi.

2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, teeb

kindlaks olulise kahjuliku mõju, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju

hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb tegevuse heakskiitmisel sätestatud

tingimuste rikkumisest, vaatab ta läbi oma otsuse, millega tegevus lubati,

teavitab sellest osaliste konverentsi, teisi osalisi ja üldsust, sealhulgas

teabevõrgustiku kaudu, ning:

a) nõuab, et kavandataks ja rakendataks meetmeid sellise mõju

vältimiseks, leevendamiseks ja/või ohjamiseks, või võtab asjakohasel juhul

muid vajalikke meetmeid ja/või peatab tegevuse, ning

b) hindab õigeaegselt punkti a kohaselt rakendatud või võetud

meetmeid.

3. Teadus- ja tehniline organ võib artikli 36 alusel saadud aruannete põhjal

teavitada osalist, kes tegevuse jaoks loa andis, kui ta leiab, et tegevusel võib

olla oluline kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või

mis tuleneb lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ning

esitada osalisele vajaduse korral soovitusi.

4. a) Tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja

teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade

asjakohastele põlisteadmistele, võib osaline esitada tegevuse jaoks loa andnud

osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile oma mureküsimused seoses

sellega, et lubatud tegevusel võib olla oluline kahjulik mõju, mille laadi või

tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb lubatud

tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest.

b) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub selliseid mureküsimusi.

c) Olles kaalunud osalise esitatud mureküsimusi, kaalub teadus- ja

tehniline organ juhtumit ja võib seda hinnata parimate olemasolevate

teadusandmete ja teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohaste põlisteadmiste põhjal ning võib teavitada tegevuse

jaoks loa andnud osalist, kui ta leiab, et sellisel tegevusel võib olla oluline

kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb

lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ja võib vajaduse

korral esitada tegevuse jaoks loa andnud osalisele soovitusi pärast seda, kui ta

on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud mureküsimustele ja

võtnud seda vastust arvesse.

d) Teave mureküsimuste esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise

organi teated ja soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas

teabevõrgustiku kaudu.

e) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub kõiki teadus- ja tehnilise

organi saadetud teateid ja esitatud soovitusi.

5. Kõiki riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike ja teisi tegevuskohaga

külgnevaid riike, mis on potentsiaalselt kõige enam mõjutatud riigid, ja

sidusrühmi teavitatakse teabevõrgustiku kaudu ning nendega võidakse

32

konsulteerida käesoleva kokkuleppe alusel loa saanud tegevusega seotud

seire-, aruandlus- ja läbivaatamismenetlustes.

6. Osalised avaldavad, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu,

a) aruanded lubatud tegevuse mõju läbivaatamise kohta;

b) otsuse dokumendid, sealhulgas osalise vastu võetud otsuse

põhjused, kui osaline on muutnud oma otsust, millega anti tegevuse jaoks

luba.

Artikkel 38

Keskkonnamõju hindamisega seotud standardid ja/või suunised, mille

töötab välja teadus- ja tehniline organ 1. Teadus- ja tehniline organ töötab osaliste konverentsil arutamiseks ja

vastuvõtmiseks välja standardid või suunised, mis käsitlevad järgmist:

a) selle kindlaksmääramine, kas kavandatud tegevuste puhul on artikli

30 kohase eelhindamise või keskkonnamõju hindamise läbiviimise künnised

täidetud või ületatud, sealhulgas kõnealuse artikli lõikes 2 esitatud

mitteammendavate tegurite alusel;

b) kumulatiivse mõju hindamine riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel ja kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise menetluses

arvesse võtta;

c) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud

tegevuse poolt riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avaldatava mõju

hindamine ja see, kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise

menetluses arvesse võtta;

d) artikli 32 kohane üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise

menetlus, sealhulgas konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe

kindlaksmääramine;

e) keskkonnamõju hindamise aruannete nõutav sisu ja

eelhindamismenetluses kasutatav avaldatud teave vastavalt artiklile 33,

sealhulgas parimad tavad;

f) artiklite 35 ja 36 kohane lubatud tegevuste mõju seire ja mõjuga

seotud aruandlus, sealhulgas parimate tavade kindlakstegemine;

g) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine.

2. Teadus- ja tehniline organ võib töötada osaliste konverentsil arutamiseks

ja vastuvõtmiseks välja ka standardid ja suunised, mis käsitlevad muu hulgas

järgmist:

a) korrapäraselt ajakohastatav mittetäielik soovituslik loetelu

tegevustest, mille puhul nõutakse või ei nõuta keskkonnamõju hindamist, ning

kõik nende tegevustega seotud kriteeriumid;

b) keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva kokkuleppe

osaliste poolt aladel, mis vajavad kaitset või erilist tähelepanu.

3. Kõik standardid esitatakse käesoleva kokkuleppe lisas kooskõlas

artikliga 74.

33

Artikkel 39

Keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Osalised kaaluvad üksi või koostöös teiste osalistega keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimist kavade ja programmide puhul, mis on

seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega, mis

viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, et hinnata selliste

kavade või programmide ning alternatiivide võimalikku mõju

merekeskkonnale.

2. Osaliste konverents võib läbi viia ala või piirkonna keskkonnamõju

strateegilise hindamise, et koondada ja sünteesida ala või piirkonna kohta

parimat kättesaadavat teavet, hinnata praegust ja võimalikku tulevast mõju

ning teha kindlaks andmelüngad ja teadusuuringute prioriteedid.

3. Käesoleva osa kohaste keskkonnamõju hindamiste läbiviimisel võtavad

osalised arvesse lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud asjakohaste strateegiliste

keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad.

4. Osaliste konverents töötab välja suunised selle kohta, kuidas viia läbi

igasse käesolevas artiklis kirjeldatud kategooriasse kuuluv keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

V OSA

SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE JA MERETEHNOLOOGIA SIIRE

Artikkel 40

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on

a) toetada osalisi, eelkõige arenguriike, käesoleva kokkuleppe sätete

rakendamisel, et saavutada selle eesmärgid;

b) võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd ja osalemist

käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses;

c) arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste merealast

teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, sealhulgas teadusuuringute

valdkonnas, seoses riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse

kaitse ja kestliku kasutamisega, sealhulgas võimaldades arenguriikidest

osalistele juurdepääsu meretehnoloogiale ja meretehnoloogia siiret;

d) suurendada, levitada ja jagada teadmisi, mis käsitlevad riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku

kasutamist;

e) toetada eriti arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike,

sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike,

väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja

keskmise sissetulekuga arenguriike käesoleva kokkuleppe raames suutlikkuse

suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu, et nad

saaksid saavutada eesmärgid, mis on seotud:

34

i) geneetiliste ressurssidega, sealhulgas tulude jagamisega, mida on

kajastatud artiklis 9;

ii) selliste meetmetega nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid,

sealhulgas merekaitsealad, mida on kajastatud artiklis 17;

iii) keskkonnamõju hindamisega, mida on kajastatud artiklis 27.

Artikkel 41

Koostöö suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siire 1. Osalised teevad kas otse või asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamite kaudu koostööd, et toetada osalisi, eelkõige arenguriikidest osalisi,

käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisel suutlikkuse suurendamise

ning mereteaduse ja -tehnoloogia arendamise ja siirde kaudu.

2. Käesoleva kokkuleppe alusel toimuva suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde käigus teevad osalised koostööd kõigil tasanditel ja

igasuguses vormis, sealhulgas partnerluste kaudu, kuhu on kaasatud kõik

asjaomased sidusrühmad, nagu erasektor, kodanikuühiskond ning põlisrahvad

ja kohalikud kogukonnad kui põlisteadmiste omajad, samuti asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike

ja valdkondlike kehamite vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamise

kaudu.

3. Käesoleva osa rakendamisel tunnustavad osalised täielikult

arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate

arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate

saareriikide, Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise

sissetulekuga arenguriikide erivajadusi. Osalised tagavad, et suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde tingimuseks ei seata koormavaid

aruandlusnõudeid.

Artikkel 42

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde eeskirjad 1. Osalised tagavad kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega oma

võimaluste piires arenguriikidest osaliste suutlikkuse suurendamise ja teevad

koostööd, et saavutada meretehnoloogia siire, eelkõige arenguriikidest

osalistele, kes seda vajavad ja paluvad, võttes arvesse väikeste arenevate

saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.

2. Osalised eraldavad oma võimaluste piires vahendeid, et toetada sellist

suutlikkuse suurendamist ning meretehnoloogia arendamist ja siiret ning

hõlbustada juurdepääsu muudele toetusallikatele, võttes arvesse oma riiklikku

poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.

3. Suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire peaks olema

riigikeskne, läbipaistev, tulemuslik ja järkjärguline menetlus, mis on kaasav,

valdkonnaülene ja sooteadlik. See tugineb asjakohasel juhul olemasolevatele

programmidele, kuid ei dubleeri neid, ning juhindub kogemustest, mis on muu

hulgas saadud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega seotud

tegevusest asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste

35

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames. Tõhususe ja

tulemuste maksimeerimiseks võetakse neid tegevusi võimaluste piires

arvesse.

4. Suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siirdel lähtutakse

arenguriikidest osaliste vajadustest ja prioriteetidest, mis on kindlaks tehtud

vajaduste hindamise käigus üksikjuhtumite või piirkondade kaupa, ning

vastatakse neile, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim

arenenud riikide eriolukorda. Selliseid vajadusi ja prioriteete võib ise hinnata

või hõlbustada seda suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde

komitee ning teabevõrgustiku kaudu.

Artikkel 43

Meretehnoloogia siirde täiendavad eeskirjad 1. Osalistel on ühine pikaajaline visioon sellest, kui oluline on viia täielikult

ellu tehnoloogia areng ja tehnosiire, et võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat

koostööd ning osalemist käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses

ning saavutada täielikult kokkuleppe eesmärgid.

2. Käesoleva kokkuleppe alusel teostatav meretehnoloogia siire toimub

õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, sealhulgas soodus- ja eelistingimustel,

ning kooskõlas vastastikku kokku lepitud tingimuste ja käesoleva kokkuleppe

eesmärkidega.

3. Osalised edendavad ja soodustavad majanduslikke ja õiguslikke

tingimusi, mis võimaldavad meretehnoloogia siiret arenguriikidest osalistele,

võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide

eriolukorda, ning mis võivad hõlmata stiimulite pakkumist ettevõtetele ja

institutsioonidele.

4. Meretehnoloogia siirdel arvestatakse kõigi sellise tehnoloogiaga seotud

õigustega ja selle elluviimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki

õigustatud huve, sealhulgas meretehnoloogia valdajate, tarnijate ja

vastuvõtjate õigusi ja kohustusi, ning eelkõige arenguriikide huve ja vajadusi

seoses käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisega.

5. Käesoleva osa kohaselt siirdud meretehnoloogia peab olema sobiv,

asjakohane ja võimalikult usaldusväärne, taskukohane, ajakohane,

keskkonnahoidlik ja arenguriikidest osalistele kättesaadaval kujul, võttes

arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.

Artikkel 44

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid 1. Artiklis 40 sätestatud eesmärkide toetamiseks võivad suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid hõlmata muu hulgas osaliste

inim-, finantsjuhtimise, teadus-, tehnoloogiliste, organisatsiooniliste,

institutsiooniliste ja muude ressurssidega seotud suutlikkuse loomise või

tugevdamise toetamist, näiteks järgmist:

a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja uurimistulemuste jagamine

ja kasutamine;

36

b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega nende

põlisrahvaste ja asjakohasel juhul kohalike kogukondade eelneval

vabatahtlikul ja teadval nõusolekul;

c) asjakohase taristu, sealhulgas selle kasutamiseks ja hooldamiseks

vajaliku varustuse ja töötajate suutlikkuse arendamine ja tugevdamine;

d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või

mehhanismide arendamine ja tugevdamine;

e) inim- ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse ning

tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste, teaduskoostöö,

tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde kaudu;

f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine;

g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide väljatöötamine;

h) käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste

tõhusaks seireks, kontrolliks ja järelevalveks vajaliku suutlikkuse ja vajalike

tehnoloogiliste vahendite arendamine ja tugevdamine.

2. Täiendavad üksikasjad käesolevas artiklis nimetatud suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide kohta on esitatud II lisas.

3. Osaliste konverents, võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde komitee soovitusi, vaatab II lisas esitatud suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide soovitusliku ja mittetäieliku

loetelu vajaduse korral korrapäraselt läbi, hindab ja arendab seda edasi ning

annab asjakohaseid suuniseid, et kajastada tehnoloogia arengut ja

innovatsiooni ning vastata riikide ja piirkondade muutuvatele vajadustele ja

kohandada loetelu vastavalt nendele vajadustele.

Artikkel 45

Järelevalve ja läbivaatamine 1. Käesoleva osa sätete kohaselt toimuva suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde üle tehakse järelevalvet ja neid vaadatakse

korrapäraselt läbi.

2. Lõikes 1 osutatud järelevalvet ja läbivaatust teeb suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee osaliste konverentsi

järelevalve all ning selle eesmärk on:

a) hinnata arenguriikidest osaliste vajadusi ja prioriteete seoses

suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega ning need vajadused ja

prioriteedid läbi vaadata, pöörates erilist tähelepanu arenguriikidest osaliste

erivajadustele ning väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide

eriolukorrale kooskõlas artikli 42 lõikega 4;

b) vaadata läbi vajatav, eraldatud ja kaasatud toetus ning lüngad

arenguriikidest osaliste hinnatud, käesoleva kokkuleppega seotud vajaduste

rahuldamisel;

c) teha kindlaks ja võtta muu hulgas vajaduste hindamiseks kasutusele

vahendid artikli 52 alusel loodud rahastamismehhanismi raames, et arendada

ja rakendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret;

37

d) hinnata tulemuslikkust kokkulepitud näitajate alusel ja vaadata läbi

tulemuspõhised analüüsid, mis käsitlevad käesoleva kokkuleppe kohase

suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde väljundeid, tulemusi,

edusamme ja tõhusust, aga ka saavutatud edu ja probleeme;

e) anda soovitusi järelmeetmete kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas

saaks veelgi edendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret, et

võimaldada arenguriikidest osalistel ning väikeste arenevate saareriikide ja

vähim arenenud riikide eriolukorda arvesse võttes tõhustada nendepoolset

kokkuleppe rakendamist, et saavutada selle eesmärgid.

3. Osalised esitavad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde

järelevalve ja läbivaatamise toetamiseks suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde komiteele aruandeid. Kõnealused aruanded tuleks

esitada vormis ja sagedusega, mille määrab kindlaks osaliste konverents,

võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee

soovitusi. Aruannete esitamisel võtavad osalised vajaduse korral arvesse

piirkondlike kehamite seisukohti suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde kohta. Osaliste esitatud aruanded ning piirkondlike

kehamite seisukohad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde

kohta tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Osaliste konverents tagab, et

aruandlusnõuded on ühtlustatud ja mittekoormavad, eelkõige arenguriikidest

osaliste jaoks, sealhulgas kulude ja ajaliste nõuete osas.

Artikkel 46

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee 1. Käesolevaga asutatakse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia

siirde komitee.

2. Komitee koosneb liikmetest, kellel on kokkuleppe parimates huvides

tegutsemiseks sobiv kvalifikatsioon ja asjatundlikkus ning kelle on nimetanud

osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja

õiglast geograafilist jaotust ning tagades vähim arenenud riikide, väikeste

arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse komitees.

Komitee volitused ja töökorra otsustab osaliste konverents oma esimesel

istungil.

3. Komitee esitab aruandeid ja soovitusi, osaliste konverents kaalub neid ja

võtab vajaduse korral meetmeid.

VI OSA

INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS

Artikkel 47

Osaliste konverents 1. Käesolevaga asutatakse osaliste konverents.

2. Osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO peasekretär

hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Edaspidi

peetakse osaliste konverentsi korralisi istungeid osaliste konverentsi poolt

38

kindlaks määratud regulaarsete ajavahemike järel. Kooskõlas kodukorraga

võib osaliste konverentsi erakorralisi istungeid pidada ka muudel aegadel.

3. Osaliste konverents kohtub tavaliselt sekretariaadi asukohas või ÜRO

peakorteris.

4. Osaliste konverents võtab oma esimesel istungil konsensuse alusel vastu

nii enda kui ka oma allorganite kodukorrad, finantsreeglid, mis reguleerivad

osaliste konverentsi rahastamist ning sekretariaadi ja allorganite rahastamist,

ning seejärel kodukorra ja finantsreeglid mis tahes täiendava allorgani jaoks,

mille ta võib luua. Kuni kodukorra vastuvõtmiseni kohaldatakse sama

töökorda, mis valitsustevaheline konverents, mille raames käsitleti ÜRO

mereõiguse konventsiooni kohast rahvusvahelist õiguslikult siduvat

instrumenti riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse

ja kestliku kasutamise kohta.

5. Osaliste konverents teeb kõik endast oleneva, et võtta otsused ja

soovitused vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalused konsensuse

saavutamiseks on ammendatud, võetakse osaliste konverentsi otsused ja

soovitused sisulistes küsimustes vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste

kahekolmandikulise häälteenamusega ning menetlusküsimusi käsitlevad

otsused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste häälteenamusega,

kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6. Osaliste konverents jälgib ja hindab käesoleva kokkuleppe rakendamist,

milleks ta:

a) võtab vastu käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud otsuseid

ja soovitusi;

b) vaatab läbi ja hõlbustab osaliste teabevahetust, mis on seotud

käesoleva kokkuleppe rakendamisega;

c) edendab muu hulgas asjakohaste menetluste loomise kaudu

koostööd ja koordineerimist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega

ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning

nende vahel, et edendada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks tehtavate jõupingutuste

sidusust;

d) asutab allorganid, mida peetakse vajalikuks, et toetada käesoleva

kokkuleppe täitmist;

e) võtab vastu eelarve kohalolevate ja hääletavate osaliste

kolmeneljandikulise häälteenamusega, kui kõik võimalused konsensuse

saavutamiseks on ammendatud, sellise sagedusega ja selliseks

eelarveperioodiks, mille ta määrab;

f) täidab muid käesolevas kokkuleppes kindlaks määratud või selle

rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

7. Osaliste konverents võib otsustada taotleda Rahvusvaheliselt

Mereõiguse Kohtult nõuandvat arvamust õiguslikus küsimuses, mis käsitleb

osaliste konverentsile tema pädevusse kuuluva teema kohta esitatud

ettepaneku vastavust käesolevale kokkuleppele. Nõuandva arvamuse taotlust

ei esitata küsimuses, mis kuulub teiste ülemaailmsete, piirkondlike või

valdkondlike kehamite pädevusse, ega küsimuses, mis tingimata hõlmab

sellise vaidluse samaaegset käsitlemist, mis puudutab suveräänsust või muid

39

õigusi või nõudeid maismaa- või saarte territooriumi suhtes või ala õiguslikku

seisundit riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana. Taotluses märgitakse ära selle

õigusliku küsimuse ulatus, mille kohta nõuandvat arvamust taotletakse.

Osaliste konverents võib paluda, et selline arvamus esitataks viivitamata.

8. Osaliste konverents hindab viie aasta jooksul alates käesoleva

kokkuleppe jõustumisest ja seejärel enda määratud ajavahemike järel

käesoleva kokkuleppe sätete asjakohasust ja tulemuslikkust ja vaatab nende

sätete asjakohase ja tulemuslikkuse läbi ning esitab vajaduse korral

ettepanekuid nende sätete rakendamise tõhustamiseks, et paremini käsitleda

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku

kasutamist.

Artikkel 48

Läbipaistvus 1. Osaliste konverents edendab otsustusmenetluse ja muu käesoleva

kokkuleppe alusel ellu viidava tegevuse läbipaistvust.

2. Kui osaliste konverents ei otsusta teisiti, on kõik osaliste konverentsi ja

selle allorganite istungid avatud vaatlejatele, kes osalevad istungil kooskõlas

kodukorraga. Osaliste konverents avaldab oma otsused ja peab nende avalikku

registrit.

3. Osaliste konverents edendab läbipaistvust käesoleva kokkuleppe

rakendamisel, sealhulgas teabe avaliku levitamise kaudu ning asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste

põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade,

kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemise ja nendega

konsulteerimise hõlbustamise kaudu, kui see on asjakohane ja kooskõlas

käesoleva kokkuleppe sätetega.

4. Selliste käesoleva kokkuleppega mitteühinenud riikide, asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste

põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade,

kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes on

huvitatud osaliste konverentsi käsitletavatest küsimustest, võivad avaldada

soovi osaleda vaatlejatena osaliste konverentsi ja selle allorganite istungitel.

Osaliste konverentsi kodukorras nähakse ette sellise osalemise eeskirjad ning

kodukord ei tohi olla selles suhtes põhjendamatult piirav. Kodukorras

sätestatakse ka kõnealuste esindajate õigus saada õigeaegselt juurdepääs kogu

asjaomasele teabele.

Artikkel 49

Teadus- ja tehniline organ 1. Käesolevaga asutatakse teadus- ja tehniline organ.

2. Teadus- ja tehniline organ koosneb liikmetest, kelle on nimetanud

osalised ja valinud osaliste konverents ning kes töötavad ekspertidena ja

tegutsevad kokkuleppe parimates huvides ning kellel on asjakohane

kvalifikatsioon, võttes arvesse vajadust multidistsiplinaarsete

eksperditeadmiste, sealhulgas asjakohaste teaduslike ja tehniliste

eksperditeadmiste ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid

40

põlisteadmisi käsitlevate eksperditeadmiste järele, samuti soolist tasakaalu ja

õiglast geograafilist esindatust. Teadus- ja tehnilise organi volitused ja

töökorra, sealhulgas selle valikumenetlust ja liikmete volituste tingimused,

määrab kindlaks osaliste konverents oma esimesel istungil.

3. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral tugineda asjakohastele

nõuannetele, mis tulenevad asjakohastest õiguslikest vahenditest ja

raamistikest või mille on esitanud asjakohased ülemaailmsed, piirkondlikud

ja valdkondlikud kehamid või teised teadlased ja eksperdid.

4. Osaliste konverentsi alluvuses ja tema suuniste järgi ning võttes arvesse

lõikes 2 osutatud multidistsiplinaarseid eksperditeadmisi, annab teadus- ja

tehniline organ osaliste konverentsile teaduslikku ja tehnilist nõu, täidab talle

käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid ja muid ülesandeid, mille

osaliste konverents võib kindlaks määrata, ning esitab osaliste konverentsile

oma töö kohta aruandeid.

Artikkel 50

Sekretariaat 1. Käesolevaga asutatakse sekretariaat. Osaliste konverents määrab oma

esimesel istungil sekretariaadi toimimise korralduse, sealhulgas otsustab

sekretariaadi asukoha.

2. Kuni sekretariaat oma tööd alustab, täidab käesolevast kokkuleppest

tulenevaid sekretariaadi ülesandeid ÜRO peasekretär ÜRO sekretariaadi

õigusküsimuste büroo maailmamereasjade ja mereõiguse osakonna kaudu.

3. Sekretariaat ja selle asukohariik võivad sõlmida peakorterilepingu.

Sekretariaadil on vastuvõtva riigi territooriumil õigusvõime ning asukohariik

annab sekretariaadile tema ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja

immuniteedid.

4. Sekretariaat

a) pakub osaliste konverentsile ja selle allorganitele halduslikku ja

logistilist tuge käesoleva kokkuleppe rakendamiseks;

b) korraldab ja teenindab osaliste konverentsi ja muude käesoleva

kokkuleppe alusel või osaliste konverentsi poolt asutatud organite istungeid;

c) levitab õigeaegselt käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud

teavet, sealhulgas teeb osaliste konverentsi otsused üldsusele kättesaadavaks

ja edastab need kõigile osalistele, samuti asjakohastele õiguslikele vahenditele

ja raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja

valdkondlikele kehamitele;

d) hõlbustab vajaduse korral koostööd ja koordineerimist teiste

asjaomaste rahvusvaheliste organite sekretariaatidega ning eelkõige sõlmib

selleks ja oma ülesannete edukaks täitmiseks vajalikke haldus- ja lepingulisi

kokkuleppeid, tingimusel et osaliste konverents selle heaks kiidab;

e) koostab ja esitab osaliste konverentsile aruandeid oma käesolevast

kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmise kohta;

41

f) pakub abi käesoleva kokkuleppe rakendamisel ja täidab muid

osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või käesoleva kokkuleppe alusel

talle määratud ülesandeid.

Artikkel 51

Teabevõrgustik 1. Käesolevaga luuakse teabevõrgustik.

2. Teabevõrgustik koosneb peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist.

Osaliste konverents määrab kindlaks teabevõrgustiku toimise erikorra.

3. Teabevõrgustik

a) toimib keskse platvormina, mille kaudu osalistel on võimalik

pääseda ligi käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt toimuva tegevusega seotud

teabele ning esitada ja levitada sellist teavet, sealhulgas teavet, mis on seotud

järgmisega:

i) geneetilised ressursid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel, nagu on sätestatud käesoleva kokkuleppe II osas;

ii) piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade

loomine ja rakendamine;

iii) keskkonnamõju hindamised;

iv) suutlikkuse suurendamise taotlused ning meretehnoloogia siire ja

sellega seotud võimalused, sealhulgas teaduskoostöö ja

koolitusvõimalused, teave allikate kohta ning tehnoloogilise teabe ja

andmete kättesaadavus meretehnoloogia siirdeks, meretehnoloogiale

lihtsustatud juurdepääsu võimalused ja rahaliste vahendite

kättesaadavus;

b) hõlbustab suutlikkuse suurendamise vajaduste ühitamist saadaval

oleva toetusega ja meretehnoloogia siirde pakkujatega, sealhulgas riiklike,

valitsusväliste või eraõiguslike üksustega, kes on huvitatud meretehnoloogia

siirdes doonorina osalemisest, ning lihtsustab juurdepääsu seonduvale

oskusteabele ja eksperditeadmistele;

c) esitab linke asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike, riiklike ja

valdkondlike teabevõrgustike ning muude geenipankade, hoidlate ja

andmebaaside veebisaitidele, sealhulgas sellistele, mis on seotud

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega, ning

võimaluse korral edendab teabe vahetamise eesmärgil sidemeid avalikult

juurdepääsetavate eraalgatuslike ja valitsusväliste

teabevahetusplatvormidega;

d) tugineb ülemaailmse teabevõrgustiku raames piirkondlike

teabevõrgustike loomisel ülemaailmsetele ja piirkondlikele

teabevahetusinstitutsioonidele, kui see on asjakohane;

e) edendab suuremat läbipaistvust, sealhulgas hõlbustades keskkonna

lähteolukorra andmete ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva teabe jagamist osaliste ja

muude asjaomaste sidusrühmade vahel;

42

f) hõlbustab rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust, sealhulgas

teadus- ja tehnikaalast koostööd ja ühistegevust;

g) täidab muid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või

käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid.

4. Teabevõrgustikku haldab sekretariaat, ilma et see piiraks võimalikku

koostööd muude, osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, sealhulgas ÜRO Hariduse, Teaduse

ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) valitsustevahelise

okeanograafiakomisjoni, Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni,

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ning ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO).

5. Teabevõrgustiku haldamisel võetakse täielikult arvesse arenguriikidest

osaliste erivajadusi ja väikeste arenevate saareriikide eriolukorda ning

hõlbustatakse nende juurdepääsu teabevõrgustikule, et võimaldada neil

riikidel kasutada seda ilma põhjendamatute takistuste ja halduskoormuseta.

Lisatakse teave tegevuste kohta, mille eesmärk on edendada teabe jagamist,

teadlikkuse suurendamist ja teabe levitamist nendes riikides ja nende riikidega

ning pakkuda neile riikidele eriprogramme.

6. Järgitakse käesoleva kokkuleppe alusel antava teabe konfidentsiaalsust

ja sellega seotud õigusi. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii,

nagu sellega nõutaks sellise teabe jagamist, mis on osalise riigisisese õiguse

või muu kohaldatava õiguse järgi avalikustamise eest kaitstud.

VII OSA

RAHALISED VAHENDID JA RAHASTAMISMEHHANISM

Artikkel 52

Rahastamine 1. Osaline eraldab oma võimaluste piires vahendeid nende tegevuste jaoks,

mis on mõeldud kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse oma

riiklikku poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.

2. Kokkuleppe alusel loodud asutusi rahastatakse osaliste makstavatest

kindlaksmääratud osamaksetest.

3. Käesolevaga luuakse mehhanism piisavate, kättesaadavate, uute,

täiendavate ja prognoositavate rahaliste vahendite eraldamiseks käesoleva

kokkuleppe alusel. Mehhanismiga abistatakse arenguriike kokkuleppe

rakendamisel, sealhulgas suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret

toetava rahastamise kaudu, ning täidetakse muid käesolevas artiklis sätestatud

ülesandeid mere elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks.

4. Mehhanism hõlmab järgmist:

a) osaliste konverentsi loodud vabatahtlik usaldusfond, et hõlbustada

osalistest arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate

arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide esindajate osalemist käesoleva

kokkuleppe alusel loodud organite istungitel;

b) erifond, mida rahastatakse järgmistest allikatest:

43

i) iga-aastased osamaksed kooskõlas artikli 14 lõikega 6;

ii) maksed kooskõlas artikli 14 lõikega 7;

iii) lisamaksed osalistelt ja eraõiguslikelt üksustelt, kes soovivad

eraldada rahalisi vahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;

c) Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfond.

5. Osaliste konverents võib kaaluda võimalust luua rahastamismehhanismi

osana lisavahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, et rahastada riigi jurisdiktsiooni alt

välja jäävate merealade elurikkuse ennistamist ja ökoloogilist taastamist.

6. Erifondi ja Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise

sihtfondi kasutatakse selleks, et

a) rahastada käesoleva kokkuleppe alusel suutlikkuse suurendamise

projekte, sealhulgas tulemuslikke mere elurikkuse kaitse ja kestliku

kasutamise projekte, ning tegevusi ja programme, sealhulgas

meretehnoloogia siirdega seotud väljaõpet;

b) aidata arenguriikidest osalisi käesoleva kokkuleppe rakendamisel;

c) toetada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade kui põlisteadmiste

omajate ellu viidavaid kaitse ja kestliku kasutamise programme;

d) toetada üldsusega konsulteerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

e) rahastada mis tahes muid tegevusi vastavalt osaliste konverentsi

otsusele.

7. Rahastamismehhanismiga tuleks püüda tagada, et mehhanismi raames

kasutatavate vahendite vahel välditakse dubleerimist ning edendatakse

vastastikust täiendavust ja sidusust.

8. Käesoleva kokkuleppe rakendamise toetuseks eraldatud rahalised

vahendid võivad hõlmata nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest avaliku ja

erasektori allikatest pakutavat rahastust, sealhulgas riikide, rahvusvaheliste

finantseerimisasutuste, ülemaailmsete ja piirkondlike vahendite raames

loodud olemasolevate rahastamismehhanismide, doonororganisatsioonide,

valitsustevaheliste organisatsioonide, vabaühenduste ning füüsiliste ja

juriidiliste isikute panuseid, ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu

pakutavat rahastust.

9. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel toimib mehhanism osaliste

konverentsi järelevalve all, kui see on asjakohane, ja selle suuniste järgi ning

annab osaliste konverentsile aru. Osaliste konverents annab suuniseid

üldstrateegia, poliitikameetmete ja programmide prioriteetide ning rahalistele

vahenditele juurdepääsu tingimuste ja nende vahendite kasutamise kohta.

10. Osaliste konverents ja Ülemaailmne Keskkonnafond lepivad osaliste

konverentsi esimesel istungil kokku eelnevate lõigete rakendamise korras.

11. Tunnistades kiireloomulist vajadust tegeleda riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimusega,

määrab osaliste konverents erifondi jaoks kindlaks esialgse kõigist allikatest

vahendite kaasamise eesmärgi aastani 2030, võttes muu hulgas arvesse

44

erifondi institutsioonilist korraldust ning suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde komitee kaudu esitatud teavet.

12. Juurdepääs käesoleva kokkuleppe alusel rahastamisele on avatud

arenguriikidest osalistele vastavalt vajadusele. Erifondi vahendeid jagatakse

erapooletu jaotamise kriteeriumide alusel, võttes arvesse erivajadustega

osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide,

ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide ja

Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga

arenguriikide abivajadust ning võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide

ja vähim arenenud riikide eriolukorda. Erifondi eesmärk on tagada tõhus

juurdepääs rahastamisele lihtsustatud taotlus- ja heakskiitmismenetlustega

ning suurem valmidus anda sellistele arenguriikidest osalistele toetust.

13. Võttes arvesse piiratud suutlikkust, julgustavad osalised rahvusvahelisi

organisatsioone kohaldama asjakohaste rahaliste vahendite ja tehnilise abi

eraldamisel ning oma eriteenuste kasutamisel riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks

sooduskohtlemist arenguriikidest osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide,

sisemaal asuvate arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide suhtes,

võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide

eriolukorda, ning arvestama nimetatud riikide konkreetsete vajaduste ja

erinõudmistega.

14. Osaliste konverents moodustab rahaliste vahendite eest vastutava

rahanduskomitee. See koosneb liikmetest, kellel on asjakohane

kvalifikatsioon ja asjatundlikkus, ning selle koosseisu puhul võetakse arvesse

soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee volituste ja töökorra

üle otsustab osaliste konverents. Komitee esitab korrapäraselt aruandeid ja

soovitusi mehhanismi raames rahaliste vahendite kindlakstegemise ja

kaasamise kohta. Samuti kogub ta teavet ja esitab aruandeid muude

mehhanismide ja vahendite raames toimuva rahastuse kohta, mis aitab otseselt

või kaudselt kaasa käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Lisaks

käesolevas artiklis esitatud kaalutlustele käsitleb komitee muu hulgas

järgmist:

a) osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste vajaduste hindamine;

b) vahendite kättesaadavus ja õigeaegne väljamaksmine;

c) rahaliste vahendite kogumise ja eraldamisega seotud otsustus- ja

juhtimismenetluste läbipaistvus;

d) toetust saavate arenguriikidest osaliste vastutus seoses rahaliste

vahendite kokkulepitud kasutamisega.

15. Osaliste konverents vaatab rahanduskomitee aruanded ja soovitused läbi

ning võtab asjakohaseid meetmeid.

16. Lisaks vaatab osaliste konverents rahastamismehhanismi korrapäraselt

läbi, et hinnata rahaliste vahendite piisavust, tulemuslikkust ja kättesaadavust,

muu hulgas suutlikkuse suurendamiseks ja meretehnoloogia siirdeks, eelkõige

arenguriikidest osaliste jaoks.

VIII OSA

KOKKULEPPE RAKENDAMINE JA TÄITMINE

45

Artikkel 53

Rakendamine Osalised võtavad kõik vajalikud seadusandlikud, haldus- või

poliitikameetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe rakendamine.

Artikkel 54

Rakendamise jälgimine Iga osaline jälgib talle käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste

täitmist ning esitab konverentsile osaliste konverentsi poolt kindlaksmääratud

vormis ja ajavahemike järel aruande kokkuleppe rakendamiseks võetud

meetmete kohta.

Artikkel 55

Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee 1. Käesolevaga luuakse kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve

komitee, et hõlbustada, käsitleda ja edendada kokkuleppe sätete täitmist.

Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee on oma laadilt toetav

ning toimib läbipaistvalt, mittevastandavalt ja mittekaristavalt.

2. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee koosneb

liikmetest, kellel on sobiv kvalifikatsioon ja kogemused ning kelle on

nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist

tasakaalu ja õiglast geograafilist esindatust.

3. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee tegutseb

osaliste konverentsi esimesel istungil vastu võetud eeskirjade ja kodukorra

kohaselt. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee käsitleb

kokkuleppe rakendamise ja täitmisega seotud küsimusi muu hulgas

individuaalsel ja süsteemi tasandil ning annab osaliste konverentsile

korrapäraselt aru ja esitab vajaduse korral soovitusi, võttes samal ajal arvesse

vastavaid riiklikke olusid.

4. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee võib oma töös

vajaduse korral tugineda käesoleva kokkuleppe alusel loodud asutustelt,

samuti asjakohastelt õiguslikelt vahenditelt ja raamistikelt ning asjaomastelt

ülemaailmsetelt, piirkondlikelt, ja valdkondlikelt kehamitelt saadud teabele.

IX OSA

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 56

Vaidluste ennetamine Osalised teevad koostööd, et ennetada vaidluste teket.

Artikkel 57

Kohustus lahendada vaidlused rahumeelselt

46

Osalised on kohustatud kasutama käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või

kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks läbirääkimisi, järelepärimist,

vahendust, lepitust, vahekohtu- või kohtumenetlust, piirkondlike asutuste või

kokkulepete abi või muid osaliste valitud rahumeelseid viise.

Artikkel 58

Vaidluste lahendamine osaliste valitud rahumeelsel viisil Ükski käesoleva osa säte ei piira ühegi käesoleva kokkuleppe osalise

õigust leppida igal ajal kokku käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või

kohaldamisega seotud vaidluse lahendamises nende endi valitud rahumeelsel

viisil.

Artikkel 59

Tehnilist laadi vaidlused Kui vaidlus puudutab tehnilist laadi küsimust, võivad asjaomased

osalised anda vaidluse lahendada nende loodud ajutisele eksperdirühmale.

Rühm peab nõu asjaga seotud osalistega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada,

kasutamata kokkuleppe artikli 60 kohaseid siduvaid vaidluste lahendamise

menetlusi.

Artikkel 60

Vaidluste lahendamise menetlused 1. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad

vaidlused lahendatakse kooskõlas konventsiooni XV osas esitatud vaidluste

lahendamise sätetega.

2. Vaidluste lahendamiseks, milles osaleb käesoleva kokkuleppe osaline,

kes ei ole konventsiooni osaline, kohaldatakse konventsiooni XV osa ning V,

VI, VII ja VIII lisa.

3. Iga menetlust, millega käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka

konventsiooni osaline, on nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287,

kasutatakse käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks, välja arvatud

juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda

ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda

nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287 mõne muu menetlusega

käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.

4. Iga deklaratsiooni, mille käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka

konventsiooni osaline, on edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298,

kohaldatakse käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise suhtes, välja

arvatud juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades,

seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda

edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298 teistsuguse deklaratsiooni

käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.

5. Vastavalt lõikele 2 võib käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole

konventsiooni osaline, käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda

ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda valida

käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste

47

lahendamiseks ühe või mitu järgmistest variantidest, edastades hoiulevõtjale

kirjaliku deklaratsiooni:

a) Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus;

b) Rahvusvaheline Kohus;

c) VII lisa kohane vahekohus;

d) VIII lisa kohane erivahekohus ühe või mitme kõnealuses lisas

nimetatud vaidluskategooria jaoks.

6. Käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline ja kes ei

ole kirjalikku deklaratsiooni edastanud, loetakse lõike 5 punktis c esitatud

variandiga nõustunuks. Kui vaidluspooled on nõustunud vaidluse

lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse lahendamiseks kasutada vaid

seda menetlust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaidluspooled ei ole

nõustunud vaidluse lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse anda

lahendada vaid konventsiooni VII lisa alusel loodud vahekohtule, kui pooled

ei lepi kokku teisiti. Lõike 5 alusel edastatavate deklaratsioonide suhtes

kohaldatakse konventsiooni artikli 287 lõikeid 6–8.

7. Ilma et see piiraks käesolevast osast tulenevaid kohustusi, võib käesoleva

kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, teha käesolevale

kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega

ühinedes või igal ajal pärast seda kirjaliku deklaratsiooni, et ta ei nõustu ühe

või mitme konventsiooni artiklis 298 sätestatud vaidluskategooria puhul ühe

või mitme konventsiooni XV osa 2. jaos esitatud menetlusega käesoleva osa

kohaseks vaidluste lahendamiseks. Sellise deklaratsiooni suhtes kohaldatakse

konventsiooni artiklit 298.

8. Käesoleva artikli sätted ei piira vaidluste lahendamise menetlusi, millega

osalised on nõustunud asjaomase õigusliku vahendi või raamistiku osalistena

või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami liikmena,

kui tegemist on selliste õiguslike vahendite ja raamistike tõlgendamise või

kohaldamisega.

9. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii, et sellega antakse

kohtule või vahekohtule pädevus vaidluses, mis puudutab või tingimata

hõlmab mingi ala õigusliku seisundi samaaegset käsitlemist riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvana, või vaidluses, mis on seotud suveräänsuse või

muude õigustega mandri- või saareterritooriumi suhtes või selliste õiguste

nõudmisega käesoleva kokkuleppe osalise poolt, tingimusel et ühtki käesoleva

lõike sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks konventsiooni XV osa 2. jao kohast

kohtu või vahekohtu pädevust.

10. Kahtluste vältimiseks ei saa miski käesolevas kokkuleppes olla aluseks

selliste nõuete esitamisele või tagasilükkamisele, mis on seotud suveräänsuse,

suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga maa- või merealade üle, sealhulgas

nendega seotud vaidluste puhul.

48

Artikkel 61

Ajutine kokkulepe Kuni vaidluse lahendamiseni kooskõlas käesoleva osaga teevad

vaidluspooled kõik endast oleneva, et sõlmida praktilist laadi ajutine

kokkulepe.

X OSA

KÄESOLEVA KOKKULEPPEGA MITTEÜHINENUD OSALISED

Artikkel 62

Käesoleva kokkuleppega mitteühinenud osalised Osalised julgustavad neid, kes ei ole käesoleva kokkuleppe osalised,

saama selle osalisteks ning võtma vastu selle sätetega kooskõlas olevaid

õigusnorme.

XI OSA

HEAUSKSUS JA ÕIGUSTE KURITARVITAMINE

Artikkel 63

Heausksus ja õiguste kuritarvitamine Osalised täidavad käesoleva kokkuleppe alusel võetud kohustusi heas

usus ja kasutavad kokkuleppes tunnustatud õigusi viisil, mis ei kujuta endast

õiguse kuritarvitamist.

XII OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 64

Hääletamisõigus 1. Igal käesoleva kokkuleppe osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2

sätestatud juhtudel.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes on käesoleva

kokkuleppe osaline, on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli,

kui on tema liikmesriike, kes on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Selline

organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik,

ja vastupidi.

49

Artikkel 65

Allakirjutamine Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele ja

piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele alates [lisada

kuupäev] ning jääb ÜRO peakorteris New Yorgis allakirjutamiseks avatuks

kuni [lisada kuupäev].

50

Artikkel 66

Ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid peavad

käesoleva kokkuleppe ratifitseerima või heaks kiitma. Riigid ja piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioonid saavad sellega ühineda alates

kokkuleppe allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast.

Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO

peasekretärile.

Artikkel 67

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide ja nende

liikmesriikide pädevuse jaotus käesoleva kokkuleppega reguleeritavates

küsimustes 1. Kõik piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest

saavad käesoleva kokkuleppe osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid

osalised, on kohustatud täitma kõiki kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kui

mõni niisuguse organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppe

osaline, lepivad organisatsioon ja selle liikmesriigid käesolevast kokkuleppest

tulenevate kohustuste täitmises omavahel kokku. Sellisel juhul ei ole

nimetatud organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast

kokkuleppest tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.

2. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse kokkuleppega

reguleeritavates küsimustes. Iga selline organisatsioon peab hoiulevõtjale

teatama ka oma pädevuse ulatuse olulistest muutustest ja viimane teavitab

omakorda osalisi.

Artikkel 68

Jõustumine 1. Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-,

heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

2. Riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes

ratifitseerib või kiidab heaks käesoleva kokkuleppe või ühineb sellega pärast

kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja

hoiuleandmist, jõustub kokkulepe kolmekümnendal päeval pärast tema

ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva, kui

lõikest 1 ei tulene teisiti.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise

organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.

Artikkel 69

Ajutine kohaldamine 1. Käesolevat kokkulepet võib ajutiselt kohaldada riik või piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioon, kes nõustub selle ajutise

51

kohaldamisega, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult konventsioonile alla

kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes.

Ajutine kohaldamine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja teate saab.

2. Kokkuleppe ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui kokkulepe kõnealuse

riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub

või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab

hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest kokkuleppe ajutine kohaldamine

lõpetada.

Artikkel 70

Reservatsioonid ja erandid Kokkuleppe suhtes ei lubata teha reservatsioone ega erandeid, välja

arvatud juhul, kui see on kokkuleppe muude artiklitega sõnaselgelt lubatud.

Artikkel 71

Deklaratsioonid ja avaldused Artikkel 70 ei takista riiki ega piirkondliku majandusintegratsiooni

organisatsiooni käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides,

heaks kiites või sellega ühinedes esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega

deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma

õigusnorme kokkuleppe sätetega, tingimusel et selliste deklaratsioonide või

avaldustega ei välistata ega muudeta kokkuleppe õiguslikku toimet selle

kohaldamisel kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni

organisatsiooni suhtes.

Artikkel 72

Muudatused 1. Osaline võib sekretariaadile adresseeritud kirjaliku teatisega esitada

ettepaneku käesoleva kokkuleppe muutmiseks. Sekretariaat edastab sellise

teatise kõikidele osalistele. Kui kuue kuu jooksul alates teatise edastamise

kuupäevast vastab vähemalt pool osalistest taotlusele pooldavalt, arutatakse

kavandatud muudatust osaliste konverentsi järgmisel istungil.

2. Hoiulevõtja edastab artikli 47 kohaselt vastu võetud muudatuse kõigile

osalistele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.

3. Käesoleva kokkuleppe muudatused jõustuvad osaliste suhtes, kes need

ratifitseerivad või heaks kiidavad, kolmekümnendal päeval pärast seda, kui

kaks kolmandikku kokkuleppe osalistest, kes olid osalised muudatuse

vastuvõtmise ajal, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.

Seejärel jõustub muudatus iga osalise suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-

või heakskiitmiskirja hoiule pärast nõutud arvu selliste kirjade hoiuleandmist,

kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja

hoiuleandmist.

4. Muudatuses võidakse selle vastuvõtmise ajal ette näha, et muudatuse

jõustumiseks peab selle ratifitseerima või heaks kiitma käesolevas artiklis

nõutust väiksem või suurem arv osalisi.

52

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise

organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.

6. Riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kellest

saab käesoleva kokkuleppe osaline pärast muudatuste jõustumist kooskõlas

lõikega 3, käsitatakse juhul, kui see riik või piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioon ei ole väljendanud muud kavatsust:

a) käesoleva kokkuleppe muudetud versiooni osalisena;

b) muutmata kokkuleppe osalisena nende osaliste suhtes, kelle suhtes

muudatus ei ole siduv.

Artikkel 73

Denonsseerimine 1. Osaline võib ÜRO peasekretärile saadetava kirjaliku teatega käesoleva

kokkuleppe denonsseerida ja esitada selle põhjused. Põhjuste esitamata

jätmine ei mõjuta denonsseerimise kehtivust. Denonsseerimine jõustub üks

aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat

kuupäeva.

2. Denonsseerimine ei mõjuta mingil viisil ühegi osalise kohustust täita

käesolevas kokkuleppes sätestatud kohustusi, mida ta peaks sõltumata

käesolevast kokkuleppest täitma rahvusvahelise õiguse alusel.

Artikkel 74

Lisad 1. Lisad on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt

sätestatud teisiti, hõlmab viide kokkuleppele või mõnele selle osale ka viidet

sellega seotud lisadele.

2. Artikli 72 sätteid, mis on seotud käesoleva kokkuleppe muutmisega,

kohaldatakse ka kokkuleppe uue lisa ettepaneku, vastuvõtmise ja jõustumise

suhtes.

3. Osaline võib teha ettepaneku käesoleva kokkuleppe lisa muutmiseks, et

seda arutada osaliste konverentsi järgmisel istungil. Lisasid võib muuta

osaliste konverents. Olenemata artiklist 72 kohaldatakse käesoleva

kokkuleppe lisade muudatuste suhtes järgmisi sätteid:

a) muudatusettepaneku tekst tuleb edastada sekretariaadile vähemalt

150 päeva enne istungit. Pärast muudatusettepaneku teksti kättesaamist

edastab sekretariaat selle osalistele. Sekretariaat konsulteerib vajaduse korral

asjaomaste allorganitega ja edastab kõik vastused kõikidele osalistele

hiljemalt 30 päeva enne istungit;

b) istungil vastu võetud muudatused jõustuvad kõigi osaliste jaoks 180

päeva pärast istungi lõppu, välja arvatud need osalised, kes esitavad vastuväite

kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.

4. Lõike 3 punktis b sätestatud 180 päeva jooksul võib iga osaline esitada

muudatuse suhtes vastuväite, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Sellise

vastuväite võib igal ajal tagasi võtta hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega

53

ning pärast seda jõustub lisa muudatus kõnealuse osalise suhtes kolmekümne

päeva möödumisel vastuväite tagasivõtmisest.

Artikkel 75

Hoiulevõtja Käesoleva kokkuleppe ja selle muudatuste või paranduste hoiulevõtja on

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 76

Autentsed tekstid Käesoleva kokkuleppe araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja

venekeelne tekst on võrdselt autentsed.

54

I LISA

Alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid a) Ainulaadsus

b) Harukordsus

c) Eriline tähtsus liikide elutsüklite etappide seisukohast

d) Alal leiduvate liikide eriline tähtsus

e) Tähtsus ohustatud, eriti ohustatud või vähenevate liikide või

elupaikade seisukohast

f) Haavatavus, muu hulgas kliimamuutuste ja maailmamere

hapestumise suhtes

g) Haprus

h) Tundlikkus

i) Elurikkus ja tootlikkus

j) Esindatus

k) Sõltuvus

l) Looduslikkus

m) Ökoloogiline ühendatus

n) Alal toimuvad olulised ökoloogilised protsessid

o) Majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid

p) Kultuurilised tegurid

q) Kumulatiivne ja piiriülene mõju

r) Aeglane taastumine ja vastupanuvõime

s) Piisavus ja teostatavus

t) Replikatsioon

u) Paljunemise jätkusuutlikkus

v) Kaitse- ja majandamismeetmete olemasolu

55

II LISA

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid Käesoleva kokkuleppe alusel võivad suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde algatused hõlmata muu hulgas järgmist:

a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja teadusuuringute jagamine

kasutajasõbralikus vormingus, sealhulgas:

i) merealaste teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste jagamine;

ii) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja

kestlikku kasutamist käsitleva teabe vahetamine;

iii) teadus- ja arendustegevuse tulemuste jagamine;

b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses

järgmisega:

i) merealased teadusuuringud, mereteadus ja nendega seotud

mereoperatsioonid ja -teenused;

ii) keskkonna- ja bioloogilised andmed, mis on kogutud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel tehtud uuringute käigus;

iii) asjakohased põlisteadmised vastavalt nende teadmiste omajate

vabatahtlikule ja teadvale nõusolekule;

iv) maailmamerele avalduvad survetegurid, mis mõjutavad mere

elurikkust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, sealhulgas

kliimamuutuste kahjulik mõju, nagu soojenemine ja maailmamere

hapnikusisalduse vähenemine, samuti maailmamere hapestumine;

v) sellised meetmed nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid,

sealhulgas merekaitsealad;

vi) keskkonnamõju hindamised;

c) asjakohase taristu, sealhulgas seadmete arendamine ja tugevdamine,

nagu:

i) vajaliku taristu arendamine ja rajamine;

ii) tehnika, sealhulgas proovivõtu- ja metoodikaseadmete (nt vee-,

geoloogiliste, bioloogiliste või keemiliste proovide jaoks) pakkumine;

iii) sellise varustuse soetamine, mis on vajalik uurimis- ja

arendussuutlikkuse toetamiseks ja edasiarendamiseks, sealhulgas

andmehalduse valdkonnas, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega seotud tegevuse kontekstis, selliste meetmete jaoks

nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid, sealhulgas merekaitsealad,

ning keskkonnamõju hindamiste läbiviimiseks;

d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või

mehhanismide arendamine ja tugevdamine, sealhulgas:

i) juhtimis-, poliitika- ja õigusraamistikud ning -mehhanismid;

56

ii) abi riiklike seadusandlike, haldus- või poliitikameetmete

väljatöötamisel, rakendamisel ja jõustamisel, sealhulgas nendega seotud

regulatiivsed, teaduslikud ja tehnilised nõuded riiklikul või piirkondlikul

tasandil;

iii) tehniline tugi käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks,

sealhulgas andmete seireks ja aruandluseks;

iv) suutlikkus kujundada teabe ja andmete põhjal välja tulemuslik ja

tõhus poliitika, muu hulgas hõlbustades juurdepääsu sellistele

teadmistele ja selliste teadmiste omandamist, mis on vajalikud

arenguriikidest osaliste otsustajate teavitamiseks;

v) asjaomaste riiklike ja piirkondlike organisatsioonide ja

institutsioonide institutsioonilise suutlikkuse loomine või tugevdamine;

vi) riiklike ja piirkondlike teaduskeskuste loomine, sealhulgas

andmehoidlatena;

vii) piirkondlike tippkeskuste väljaarendamine;

viii) oskuste arendamise piirkondlike keskuste väljaarendamine;

ix) koostöösuhete tihendamine piirkondlike institutsioonide vahel,

näiteks põhja-lõuna ja lõuna-lõuna koostöö ning piirkondlike

mereorganisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide

koostöö;

e) inimressursside ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse

ning tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste,

teaduskoostöö, tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde

kaudu, näiteks

i) ühistegevus ja koostöö mereteaduses, sealhulgas andmete

kogumise, tehnilise teabevahetuse, teadusuuringute projektide ja

programmide kaudu, ning ühiste teadusprojektide arendamine koostöös

arenguriikide institutsioonidega;

ii) haridus ja koolitus järgmistes valdkondades:

a. loodus- ja sotsiaalteadused, nii alus- kui ka rakendusteadused,

et arendada teadus- ja uurimissuutlikkust;

b. tehnoloogia ning mereteaduse ja -tehnoloogia rakendamine

teadus- ja uurimissuutlikkuse arendamiseks;

c. poliitika ja juhtimine;

d. põlisteadmiste asjakohasus ja rakendamine;

iii) ekspertide, sealhulgas põlisteadmiste ekspertide vahetused;

iv) rahaliste vahendite eraldamine inimressursside ja tehnilise

oskusteabe arendamiseks, sealhulgas:

a. stipendiumide või muude toetuste andmine väikestest

arenevatest saareriikidest osaliste esindajatele seminaridel,

koolitusprogrammides või muudes asjakohastes programmides

osalemiseks, et arendada nende erisuutlikkust;

57

b. rahaliste ja tehniliste eksperditeadmiste ja ressursside

pakkumine, eelkõige väikestest arenevatest saareriikidest osalistele,

seoses keskkonnamõju hindamistega;

v) koolitatud inimressursside võrgustiku loomine;

f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine,

sealhulgas

i) kriteeriumid ja viitematerjalid;

ii) tehnoloogiastandardid ja -eeskirjad;

iii) käsiraamatute ja asjakohase teabe hoidla, et jagada teadmisi

keskkonnamõju hindamiste läbiviimise kohta ja sellealast suutlikkust,

saadud kogemusi ja parimaid tavasid;

g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide, sealhulgas

biotehnoloogiaalase uurimistegevuse väljatöötamine.