Riigikohus Teie 09.10.2026 nr 5-26-39/3

Meie 26.10.2026 nr 2-8/26-20/2

Arvamus vangistusseaduse § 311 piirangute

põhiseaduspärasuse kohta (PSJV asi nr 5-26-39 )

1. Tallinna Ringkonnakohus arutas haldusasjas nr 3-23-2107 apellatsioonkaebust

Tallinna Halduskohtu otsusele, millega jäeti muuhulgas rahuldamata kaebaja taotlus saada

juurdepääs maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehtedele ning taotlust tunnistada

vangistusseaduse (VangS) § 311 põhiseadusega vastuolus olevaks.

02.10.2026. a otsusega tunnistas Tallinna Ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks

ja jättis kohaldamata:

1) VangS § 311 esimese lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas eelvangistust kandva vahistatu

juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele;

2) VangS § 311 lõiked 1 ja 2 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis) ning

justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 521 lõike 1 (alates

17.08.2026 kehtivas redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas

karistust kandva kinnipeetava juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

veebilehele.

Riigikohus palub esitada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel algatatud põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas nr 5-26-39 arvamuse, kas põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud

regulatsioon oli haldusasja lahendamisel asjassepuutuv, samuti milline on regulatsiooni

seaduslik eesmärk ning kas see on proportsionaalne.

Vaidlustatud sätted:

VangS v.r § 311 esimene lause: „Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja

arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse

järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele,

kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele.“.

2

Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tunnistanud 15.02.2023 otsusega nr

3-18- 477 ja 17.06.2026 otsusega nr 5-26-16 normi põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas,

milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu

veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, Ametlike Teadaannete

võrguväljaandele, Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti

ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

VangS § 311 lg 1: „Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise

tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks

kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku

teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse

kasutamiseks.“.

VangS § 311 lg 2: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti

kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise

tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

VskE § 521 lg 1 (17.08.2026 jõustunud ja vaidlustatud redaktsioonis) on sõnastatud

järgmiselt:

(1) Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme (edaspidi käesolevas

peatükis seade) kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele:

1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed;

2) Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed;

3) Riigikogu veebileht;

4) Riigikohtu veebileht;

5) õiguskantsleri veebileht;

6) Ametlike Teadaannete veebileht;

7) tõlkerakenduse veebileht;

8) Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali tekstiosa;

9) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

10) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

11) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

12) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

13) Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu Sveriges Television (SVT) uudisteportaal.

Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tunnistanud 17.06.2026 otsusega nr

5-26- 16 normid põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad kinnises

vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JDM-i, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja

Piirivalveameti ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas

osas.

Riigikohus on lisaks tunnistanud 17.06.2026 otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks VangS § 311 lg-d 1 ja 2 tervikuna, lükates otsuse jõustumise selles osas edasi kuue

kuu võrra (otsus jõusub 17.12.2026).

Vaidlustatud normid ei nimeta vahistatule ega kinnipeetavale lubatud veebilehtede hulgas

maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehte. Samuti ei sisalda kõnealuseid veebilehti

18.10.2026 jõustunud VskE § 521 lg 1 p-d 9–12, millega lisati loetellu Riigikohtu 17.06.2026

otsuses (psjv asjas nr 5-26-16) käsitletud veebilehed.

VskE § 52¹ lg 2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab

elektroonilist suhtlemist. Küll aga võib VsKE § 52² lg 1 järgi turvalise tehnilise võimekuse

olemasolu korral vanglateenistus võimaldada interneti kaudu kinnipeetaval seadmes:

1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi; 2) esitada vanglale pöördumisi;

3) suhelda lähedasega VangS §-s 23 lõikes 1 nimetatud eesmärgil (VangS § 23 lg 1 kohaselt

on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärgiks soodustada kinnipeetava kontakte

3

perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete

sidemete katkemist); 4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste

vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib

õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang; 5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu.

2. Õiguskomisjon tutvus Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.26 lahendiga asjas nr 3-23-2107,

arutas vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust 26.10.26.a. istungil ning leidis järgmist:

2.1. Tegemist on konkreetse normikontrolliga, mistõttu tuleb esmalt võtta seisukoht

vaidlustatud normide asjassepuutuvuse küsimuses.

Norm on asjassepuutuv kui seda tuleb asja lahendamisel kohaldada ja seejuures on norm asja

lahendamise seisukohalt ka otsustava tähtsusega, st normi põhiseadusevastasuse korral peaks

kohus otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral (RKPJK 31.01.2025, 5-24-30, p

23). Igat õiguskorras kehtivat sätet ei tule asjas kohaldada ja samas kõik sätted, mida asja

lahendamisel tuleb kohaldada, ei pruugi olla otsustava tähtsusega ega seetõttu ka

asjassepuutuvad.

Sarnaselt varem kehtinud VangS v.r § 311 esimesele lausele sätestab ka praegu kehtiva VangS

§ 311 lõige 1 vanglates üldise interneti kasutamise keelu. Vanglas interneti kasutamine on

lubatud üksnes nendele veebilehtedele juurdepääsuks ning sellise teenuse ja

internetilahenduse kasutamiseks, mis mahuvad VangS § 311 lõike 2 alusel kehtestatud VSkE

§ 521 lõikes 1 ja § 522 lõikes 1 sätestatud erandite alla.

Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehed ei ole VSkE § 521 lõikes 1 ja § 522 lõikes 1

sätestatud eranditega hõlmatud. Seega välistavad ka praegu kehtivad VangS § 311 lõige 1 ning

VSkE § 521 lõige 1 ja § 522 lõige 1 kinnipeetavate ligipääsu nimetatud veebilehtedele.

Seetõttu kohus ei saaks VangS § 311 lõike 1 ning VSkE § 521 lõike 1 ja § 522 lõike 1

põhiseaduspärasuse korral kaebaja kohustamiskaebust nende veebilehtede ja teenuste osas

rahuldada. Küll aga oleks võimalik kaebaja kohustamisnõude rahuldamine siis, kui VangS

§ 311 lõikest 1 ning VSkE § 521 lõikest 1 ja § 522 lõikest 1 tulenev keeld interneti

kasutamiseks oleks osas, milles see ei võimalda kinnipeetavatele juurdepääsu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtute veebilehtedele, põhiseadusvastane.

Eeltoodust tulenevalt leiab õiguskomisjon, et käesolevas asjas vaidlustatud VangS sätted

kohaldamata jäetud osas ja nende alusel antud justiitsministri määruse kohaldamata jäetud

sätted on käesolevas asjas asjassepuutuvad, sest kõnealuste sätete põhiseaduspärasus on asja

sisulisel lahendamisel otsustava tähendusega.

2.2. Vaidlustatud sätted piirasid või piiravad interneti vahendusel ligipääsu üldiseks

kasutamiseks mõeldud teabele, mis riivab PS § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe põhiõigust vabalt

saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni teabe saamise viisi kaudu. Tegemist on

seadusereservatsioonita põhiõigusega, mille puhul piirangud peavad olema õigustatavad teiste

põhiõiguste või põhiseaduslike väärtustega (vt Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus nr 3-1-3-

10-02, p 28; 28.04.2004 määrus nr 3-3-1-69-03, p 28; 02.06.2008 otsus nr 3-4-1-19-07, p 23).

Praegusel juhul on selliseks põhiseaduslikuks väärtuseks ja ühtlasi ka piirangu legitiimseks

eesmärgiks ühiskonna turvalisuse (sh vangla julgeoleku) tagamine ning õiguskorra kaitse.

Kitsamas mõttes on piirangu eesmärk tagada, et kinnipeetav ei paneks vanglas viibimise ajal

toime uut kuritegu ega kahjustaks kriminaalmenetlust.

2.3. Proportsionaalsus on PS §-s 11 sätestatud õiguse üldtunnustatud printsiip, mille järgi

õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. Proportsionaalsuse kontroll toimub kolme kriteeriumi alusel:

4

2.3.1. sobivus

Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on

sobiv siis, kui aitab eesmärgi saavutamisele kaasa, soodustab seda. Seetõttu tuleb abinõu

sobivust hinnates küsida, kas abinõu aitab kaasa eesmärgi saavutamisele või ei sobi selleks

üldse.

Oleme seisukohal, et interneti kasutamise piirang on sobiv abinõu vanglavälise keelatud

suhtluse takistamiseks (julgeoleku tagamiseks), samuti kriminaalmenetluse lubamatu

mõjutamise vältimise eesmärgi saavutamiseks. Piirang aitab samuti välistada internetist sellise

teabe hankimist, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja ühiskonna turvalisust väljaspool

vanglat.

2.3.2. vajalikkus

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, sealjuures isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

Seega on abinõu mittevajalik vaid siis, kui on olemas vähemalt üks teine abinõu, mille

rakendamisel läheb vähemalt ühel asjaosalisel (abinõu adressaadil) paremini ja samas mitte

kellelgi halvemini.

Käesolevas asjas on piirang vajalik, sest ühegi isikut vähem koormava abinõuga ei ole sama

efektiivne tulemus saavutatav. Ühegi avalikuks kasutuseks loodud veebilehe puhul pole

võimalik ei tehniliste lahendustega ega järjepideva kontrolliga täielikult tagada, et lubamatut

suhtlust ja teabe hankimist veebilehe vahendusel ei toimuks. Seega ei ole eesmärgi

saavutamiseks teist sama tõhusat abinõu kui veebilehele juurdepääsu keelamine. Samuti ei ole

teist sama efektiivset meedet avaliku raha kasutamise seisukohalt. Veebilehel

suhtlusvõimaluste piiramine sh veebilehe esmane audit ja seadistamine ning hilisem

järelevalve oleks kulukam, kui seda on veebilehele ligipääsu täielik keelamine. Kulukam

oleks see ka sama teabe muul viisil küsimisega, kuna kaasneksid samuti tööjõu- ja

materjalikulud jms. Kulud kaasneksid ka sellega, kui isik peaks soovitud veebilehele

ligipääsuks esitama taotluse ning vanglateenistus otsustaks ligipääsu üle kaalutlusõiguse

alusel (vt ka Riigikohtu 17.06.2026 otsuse nr 5-26-16, p 74).

2.3.3. mõõdukus

Abinõu on mõõdukas, kui sellega taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse

riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

Käesolevas asjas abinõu mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt PS § 44 lg-sse 1

sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt vaidlustatud sätete eesmärkide kaalukust.

Teabe saamise põhiõigusesse sekkumine on käesoleva vaidlusesemega osaliselt kattuva ja

seetõttu sisult sarnase Riigikohtu 17.06.2026 otsuse nr 5-26-16, p 76 kohaselt intensiivne.

Sama otsuse p-s 82 leidis Riigikohus, et kuigi riive eesmärgid on tõsised, ei kaalu need üles

kinnipeetava PS § 44 lg-st 1 tuleneva põhiõiguse riivet. Tähendab, et tegemist ei ole mõõduka

riivega.

Kuigi õiguskomisjon on varem asunud seisukohale, et kuna riive puudutab ainult interneti

vahendusel üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni levikut ja mitte muid infoleviku

võimalusi, siis ei ole tegemist intensiivse põhiõigusesse sekkumisega, ei soovi me selles

küsimuses konkureerida Riigikohtu hinnanguga, mis meil täna teada on.

5

3. Kokkuvõtteks ja Riigikohtu 17.06.2026 otsuse nr 5-26-16 p-s 82 öeldut arvestades mööname,

et käesolevas asjas vaidlustatud sätted võivad mõõdukuse kriteeriumi kohaselt olla

ebaproportsionaalsed ja seetõttu vastuolus PS § 44 lõikes 1 sätestatuga.

Me ei näe, et kohtute veebilehed sisaldaksid valitsusasutuste veebilehtedega võrreldes

suuremaid või oluliselt erinevaid turvariske ja seetõttu peaks seadusest tulenevad piirangud

meie hinnangul olema nii valitsusasutuste kui kohtute veebilehtede puhul ühetaolised.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Linnar Liivamägi

631 6457 [email protected]

Riigikohus Teie 09.10.2026 nr 5-26-39/3

Meie 26.10.2026 nr 2-8/26-20/2

Arvamus vangistusseaduse § 311 piirangute

põhiseaduspärasuse kohta (PSJV asi nr 5-26-39 )

1. Tallinna Ringkonnakohus arutas haldusasjas nr 3-23-2107 apellatsioonkaebust

Tallinna Halduskohtu otsusele, millega jäeti muuhulgas rahuldamata kaebaja taotlus saada

juurdepääs maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehtedele ning taotlust tunnistada

vangistusseaduse (VangS) § 311 põhiseadusega vastuolus olevaks.

02.10.2026. a otsusega tunnistas Tallinna Ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks

ja jättis kohaldamata:

1) VangS § 311 esimese lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas eelvangistust kandva vahistatu

juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele;

2) VangS § 311 lõiked 1 ja 2 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis) ning

justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 521 lõike 1 (alates

17.08.2026 kehtivas redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas

karistust kandva kinnipeetava juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

veebilehele.

Riigikohus palub esitada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel algatatud põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas nr 5-26-39 arvamuse, kas põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud

regulatsioon oli haldusasja lahendamisel asjassepuutuv, samuti milline on regulatsiooni

seaduslik eesmärk ning kas see on proportsionaalne.

Vaidlustatud sätted:

VangS v.r § 311 esimene lause: „Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja

arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse

järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele,

kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele.“.

2

Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tunnistanud 15.02.2023 otsusega nr

3-18- 477 ja 17.06.2026 otsusega nr 5-26-16 normi põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas,

milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu

veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, Ametlike Teadaannete

võrguväljaandele, Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti

ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

VangS § 311 lg 1: „Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise

tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks

kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku

teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse

kasutamiseks.“.

VangS § 311 lg 2: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti

kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise

tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

VskE § 521 lg 1 (17.08.2026 jõustunud ja vaidlustatud redaktsioonis) on sõnastatud

järgmiselt:

(1) Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme (edaspidi käesolevas

peatükis seade) kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele:

1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed;

2) Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed;

3) Riigikogu veebileht;

4) Riigikohtu veebileht;

5) õiguskantsleri veebileht;

6) Ametlike Teadaannete veebileht;

7) tõlkerakenduse veebileht;

8) Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali tekstiosa;

9) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

10) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

11) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

12) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

13) Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu Sveriges Television (SVT) uudisteportaal.

Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tunnistanud 17.06.2026 otsusega nr

5-26- 16 normid põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad kinnises

vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JDM-i, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja

Piirivalveameti ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas

osas.

Riigikohus on lisaks tunnistanud 17.06.2026 otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks VangS § 311 lg-d 1 ja 2 tervikuna, lükates otsuse jõustumise selles osas edasi kuue

kuu võrra (otsus jõusub 17.12.2026).

Vaidlustatud normid ei nimeta vahistatule ega kinnipeetavale lubatud veebilehtede hulgas

maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehte. Samuti ei sisalda kõnealuseid veebilehti

18.10.2026 jõustunud VskE § 521 lg 1 p-d 9–12, millega lisati loetellu Riigikohtu 17.06.2026

otsuses (psjv asjas nr 5-26-16) käsitletud veebilehed.

VskE § 52¹ lg 2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab

elektroonilist suhtlemist. Küll aga võib VsKE § 52² lg 1 järgi turvalise tehnilise võimekuse

olemasolu korral vanglateenistus võimaldada interneti kaudu kinnipeetaval seadmes:

1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi; 2) esitada vanglale pöördumisi;

3) suhelda lähedasega VangS §-s 23 lõikes 1 nimetatud eesmärgil (VangS § 23 lg 1 kohaselt

on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärgiks soodustada kinnipeetava kontakte

3

perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete

sidemete katkemist); 4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste

vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib

õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang; 5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu.

2. Õiguskomisjon tutvus Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.26 lahendiga asjas nr 3-23-2107,

arutas vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust 26.10.26.a. istungil ning leidis järgmist:

2.1. Tegemist on konkreetse normikontrolliga, mistõttu tuleb esmalt võtta seisukoht

vaidlustatud normide asjassepuutuvuse küsimuses.

Norm on asjassepuutuv kui seda tuleb asja lahendamisel kohaldada ja seejuures on norm asja

lahendamise seisukohalt ka otsustava tähtsusega, st normi põhiseadusevastasuse korral peaks

kohus otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral (RKPJK 31.01.2025, 5-24-30, p

23). Igat õiguskorras kehtivat sätet ei tule asjas kohaldada ja samas kõik sätted, mida asja

lahendamisel tuleb kohaldada, ei pruugi olla otsustava tähtsusega ega seetõttu ka

asjassepuutuvad.

Sarnaselt varem kehtinud VangS v.r § 311 esimesele lausele sätestab ka praegu kehtiva VangS

§ 311 lõige 1 vanglates üldise interneti kasutamise keelu. Vanglas interneti kasutamine on

lubatud üksnes nendele veebilehtedele juurdepääsuks ning sellise teenuse ja

internetilahenduse kasutamiseks, mis mahuvad VangS § 311 lõike 2 alusel kehtestatud VSkE

§ 521 lõikes 1 ja § 522 lõikes 1 sätestatud erandite alla.

Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehed ei ole VSkE § 521 lõikes 1 ja § 522 lõikes 1

sätestatud eranditega hõlmatud. Seega välistavad ka praegu kehtivad VangS § 311 lõige 1 ning

VSkE § 521 lõige 1 ja § 522 lõige 1 kinnipeetavate ligipääsu nimetatud veebilehtedele.

Seetõttu kohus ei saaks VangS § 311 lõike 1 ning VSkE § 521 lõike 1 ja § 522 lõike 1

põhiseaduspärasuse korral kaebaja kohustamiskaebust nende veebilehtede ja teenuste osas

rahuldada. Küll aga oleks võimalik kaebaja kohustamisnõude rahuldamine siis, kui VangS

§ 311 lõikest 1 ning VSkE § 521 lõikest 1 ja § 522 lõikest 1 tulenev keeld interneti

kasutamiseks oleks osas, milles see ei võimalda kinnipeetavatele juurdepääsu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtute veebilehtedele, põhiseadusvastane.

Eeltoodust tulenevalt leiab õiguskomisjon, et käesolevas asjas vaidlustatud VangS sätted

kohaldamata jäetud osas ja nende alusel antud justiitsministri määruse kohaldamata jäetud

sätted on käesolevas asjas asjassepuutuvad, sest kõnealuste sätete põhiseaduspärasus on asja

sisulisel lahendamisel otsustava tähendusega.

2.2. Vaidlustatud sätted piirasid või piiravad interneti vahendusel ligipääsu üldiseks

kasutamiseks mõeldud teabele, mis riivab PS § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe põhiõigust vabalt

saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni teabe saamise viisi kaudu. Tegemist on

seadusereservatsioonita põhiõigusega, mille puhul piirangud peavad olema õigustatavad teiste

põhiõiguste või põhiseaduslike väärtustega (vt Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus nr 3-1-3-

10-02, p 28; 28.04.2004 määrus nr 3-3-1-69-03, p 28; 02.06.2008 otsus nr 3-4-1-19-07, p 23).

Praegusel juhul on selliseks põhiseaduslikuks väärtuseks ja ühtlasi ka piirangu legitiimseks

eesmärgiks ühiskonna turvalisuse (sh vangla julgeoleku) tagamine ning õiguskorra kaitse.

Kitsamas mõttes on piirangu eesmärk tagada, et kinnipeetav ei paneks vanglas viibimise ajal

toime uut kuritegu ega kahjustaks kriminaalmenetlust.

2.3. Proportsionaalsus on PS §-s 11 sätestatud õiguse üldtunnustatud printsiip, mille järgi

õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. Proportsionaalsuse kontroll toimub kolme kriteeriumi alusel:

4

2.3.1. sobivus

Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on

sobiv siis, kui aitab eesmärgi saavutamisele kaasa, soodustab seda. Seetõttu tuleb abinõu

sobivust hinnates küsida, kas abinõu aitab kaasa eesmärgi saavutamisele või ei sobi selleks

üldse.

Oleme seisukohal, et interneti kasutamise piirang on sobiv abinõu vanglavälise keelatud

suhtluse takistamiseks (julgeoleku tagamiseks), samuti kriminaalmenetluse lubamatu

mõjutamise vältimise eesmärgi saavutamiseks. Piirang aitab samuti välistada internetist sellise

teabe hankimist, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja ühiskonna turvalisust väljaspool

vanglat.

2.3.2. vajalikkus

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, sealjuures isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

Seega on abinõu mittevajalik vaid siis, kui on olemas vähemalt üks teine abinõu, mille

rakendamisel läheb vähemalt ühel asjaosalisel (abinõu adressaadil) paremini ja samas mitte

kellelgi halvemini.

Käesolevas asjas on piirang vajalik, sest ühegi isikut vähem koormava abinõuga ei ole sama

efektiivne tulemus saavutatav. Ühegi avalikuks kasutuseks loodud veebilehe puhul pole

võimalik ei tehniliste lahendustega ega järjepideva kontrolliga täielikult tagada, et lubamatut

suhtlust ja teabe hankimist veebilehe vahendusel ei toimuks. Seega ei ole eesmärgi

saavutamiseks teist sama tõhusat abinõu kui veebilehele juurdepääsu keelamine. Samuti ei ole

teist sama efektiivset meedet avaliku raha kasutamise seisukohalt. Veebilehel

suhtlusvõimaluste piiramine sh veebilehe esmane audit ja seadistamine ning hilisem

järelevalve oleks kulukam, kui seda on veebilehele ligipääsu täielik keelamine. Kulukam

oleks see ka sama teabe muul viisil küsimisega, kuna kaasneksid samuti tööjõu- ja

materjalikulud jms. Kulud kaasneksid ka sellega, kui isik peaks soovitud veebilehele

ligipääsuks esitama taotluse ning vanglateenistus otsustaks ligipääsu üle kaalutlusõiguse

alusel (vt ka Riigikohtu 17.06.2026 otsuse nr 5-26-16, p 74).

2.3.3. mõõdukus

Abinõu on mõõdukas, kui sellega taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse

riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

Käesolevas asjas abinõu mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt PS § 44 lg-sse 1

sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt vaidlustatud sätete eesmärkide kaalukust.

Teabe saamise põhiõigusesse sekkumine on käesoleva vaidlusesemega osaliselt kattuva ja

seetõttu sisult sarnase Riigikohtu 17.06.2026 otsuse nr 5-26-16, p 76 kohaselt intensiivne.

Sama otsuse p-s 82 leidis Riigikohus, et kuigi riive eesmärgid on tõsised, ei kaalu need üles

kinnipeetava PS § 44 lg-st 1 tuleneva põhiõiguse riivet. Tähendab, et tegemist ei ole mõõduka

riivega.

Kuigi õiguskomisjon on varem asunud seisukohale, et kuna riive puudutab ainult interneti

vahendusel üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni levikut ja mitte muid infoleviku

võimalusi, siis ei ole tegemist intensiivse põhiõigusesse sekkumisega, ei soovi me selles

küsimuses konkureerida Riigikohtu hinnanguga, mis meil täna teada on.

5

3. Kokkuvõtteks ja Riigikohtu 17.06.2026 otsuse nr 5-26-16 p-s 82 öeldut arvestades mööname,

et käesolevas asjas vaidlustatud sätted võivad mõõdukuse kriteeriumi kohaselt olla

ebaproportsionaalsed ja seetõttu vastuolus PS § 44 lõikes 1 sätestatuga.

Me ei näe, et kohtute veebilehed sisaldaksid valitsusasutuste veebilehtedega võrreldes

suuremaid või oluliselt erinevaid turvariske ja seetõttu peaks seadusest tulenevad piirangud

meie hinnangul olema nii valitsusasutuste kui kohtute veebilehtede puhul ühetaolised.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Linnar Liivamägi

631 6457 [email protected]