Madis Timpson
Justiitsminister
Justiitsministeerium Teie 21.03.2024 nr 8-3/2892-1
info@just.ee Meie 11.04.2024 nr 3-1/6-1
Arvamuse avaldamine kohtutäituri seaduse
muutmise seaduse eelnõuväljatöötamise kavatsuse kohta
Lugupeetav justiitsminister Madis Timpson
Esitasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale arvamuse avaldamiseks kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Esitame väljatöötamise kavatsusele alljärgneva arvamuse.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on varasematel aastatel esitanud mitmeid ettepanekuid õigusloomeks nii seonduvalt kohtutäiturite tasude süsteemi kui ka ametikindlustuse ja Koja vastutusega seonduvalt. Need teemad on hõlmatud esitatud väljatöötamise kavatsuses.
1. Kohtutäituri tasude süsteemi muutmine
Esitasime Justiitsministeeriumile ettepanekud 29.06.2023 kirjas nr 3-1/18. Erinevalt Koja ettepanekust suurendada kohtutäituri tasusid alates 65-eurosest nõudest on väljatöötamise kavatsuses tehtud ettepanek tõsta tasu nendes menetlustes, kus põhinõude suurus on 1000–8000 eurot. Koda esitas oma ettepanekule nii õiguslikud kui ka arvutuslikud põhjendused, mille tähelepanuta jätmist ei ole väljatöötamise kavatsuses selgitatud. Jääme 29.06.2023 esitatud seisukoha juurde. Kui väljatöötamise kavatsuses rõhutakse mõttele, et suuremate nõuete sissenõudmise töömaht on kohtutäituril suurem ja seepärast tuleb tasu suurendada, siis Koda on palunud pöörata tähelepanu, et aastatel 2019-2022 on tarbijahinna indeks kasvanud Statistikaameti andmete kohaselt 24,4 %. Tarbijahinna indeksi kasv väljendub ka täitemenetluses eelkõige töötjate palgasurves (keskmine brutokuupalk tõusis Statistikaameti andmetel tegevusalal „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ aastatel 2019 kuni 2022 1781 eurolt 2127 eurole ehk 19,4 %), büroo ülalpidamiskuludes, aga suurenenud on ka kindlustusmaksed (Koja andmetel 2019. aastal 600-800 eurolt 2024. aastal 2200-8000 eurole). 2018. aastast kehtivad tasu määrad tuleb viia vastavusse vahepealsetel aastatel toimunud ulatusliku hinnatõusuga. Statistikaameti uusimate andmete kohaselt on tarbijahinna indeks kasvanud aastatel 2019-2023 35,8 % ja keskmine palk tegevusalal „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ 35,2 %. Oleme nõus, et tuleb analüüsida ka nõuete sissenõudmise töömahukust sõltuvalt nõude suurusest, kuid see ei ole praeguses olukorras täitesüsteemi ja kohtutäiturite büroode toimimise jätkusuutlikkuse tagamiseks esmatähtis.
Toetame väljatöötamise kavatsuse punkti 9.1. alapunktides 2., 3., 6., 7., 8. ja 10. esitatud ettepanekuid.
Täiendavat selgitamist vajab väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanek anda selgem juhis täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu nõudmiseks lapse perioodilise elatise nõude täitemenetlustes, sh nendes menetlustes, kus sundtäitmisele on korraga antud perioodilise kohustuse nõue ning varasema perioodi jooksul (nt enne täitemenetluse algatamist) kogunenud elatise maksete võlgnevus. Meile jääb mõistetamatuks, milles seisneb õigusnormiga täpsustamist vajav probleem.
Teeme ettepaneku tõsta KTS § 38 lg 1 punktides 1-3 sätestatud tasumäärasid tervikuna, mitte vaid kuni 3200-eurose hagi tagamise eest makstava põhitasu osas.
Väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekut laiendada tsiviilnõuete aegumise kohaldamiseks mõeldud regulatsiooni (põhitasu nõudmine 50% ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt) kohaldamisala kõigile nõuete liikidele täitemenetluses tuleks käsitleda koos Koja varasema ettepanekuga asendada väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka TMS § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramise, kus TMS § 202 ja § 207 aegumise kohaldamise kohustus on ametiülesannete raames kohtutäituril, ettemaks sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga.
Palume lisada eelnõusse ka Koja muud 29.06.2023 ettepanekud tasumäärade tõstmiseks tulenevalt tarbijahinnaindeksi oluliselt tõusust vahepealsetel aastatel.
Kuna tasude tõusuga kaasnevad laialdased arutelud võlgniku niigi raskest olukorrast, siis üks võimalikke leevendusi selle vastu oleks kohtutäituri tasude madalamas määras käibemaksustamine. KTS § 32 lg 3 alusel lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, mis on hetkel tavamäär (22 %). Kui kohtutäituri tasule lisanduks kas väiksem määr või oleks käibemaksumääraks 0 %, siis võiks see olla ühiskonnale sõnumiks, et riik hoolib raskustes võlgnikust. Näiteks 0% käibemaksustamise puhul väheneks kohtutäituri tasu summa võlgnikule enam kui viiendiku võrra. Teiseks aitab väiksem käibemaksumäär võlgnikul tasuda võlgnevusi kiiremini. Sisuliselt võiks selle idee elluviimisel tekkida olukord, kus kohtutäituri tasud tõusevad jätkusuutlikul määral, aga võlgniku jaoks kohtutäituri tasu summa oluliselt ei muutu.
2. Kohtutäiturite ametitegevusest tekkinud kahjude hüvitamise aluste muutmine
Väljatöötamise kavatsuse punktis 8 viidatakse, et välisriikide regulatiivseid valikuid ei ole probleemi lahendamiseks analüüsitud, kuna VTK-s pakutud lahenduse puhul on tegemist süsteemse lähenemisega, mis on kohane just Eestis toimiva täitesüsteemi jaoks. Leiame, et kohtutäiturite ametikindlustuse ja sellega seonduvalt Koja vastutuse ulatuse küsimus kohtutäiturite ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamisel vajab senisest põhjalikumat analüüsimist ning ulatuslikumat ümberkorraldamist. Kehtiv praktika näitab, et kindlustusandjaid on Eestis vaid paar, kindlustusmaksed kõrged ja nende kujunemine kohtutäituritele arusaamatu. Samuti on Kojale teadmata, kui palju ja milliste kahjujuhtumite eest on kindlustusandjad kindlustushüvitisi maksnud. Palume Justiitsministeeriumil eelnõu ettevalmistamisel:
1) analüüsida Eestiga sarnaselt korraldatud täitesüsteemiga riikide õigusaktides sätestatud ametikindlustuse ja kahjude hüvitamise õigusnorme;
2) analüüsida ajakirja „Juridica“ 2022. aasta 7. numbris avaldatud Olavi-Jüri Luige ja Karl Haavasalu artiklit „Õigusvaldkonna ametikindlustuse probleemid Eestis“;
3) konsulteerida eelnõus kavandatavate ettepanekute rakendumise võimalusi ja maksumust Eesti kindlustusandjatega ning kavandada eelnõus vaid sellised meetmed, milliste rakendamiseks on Eesti kindlustusandjatel ka reaalne ja kohtutäituritele vastuvõetava hinnaga kindlustushuvi.
Koda on 17.11.2022 kirjaga nr 3-1/33 esitanud Justiitsministeeriumile korduvalt ettepaneku koos õiguslike, finantsiliste ja organisatsiooniliste argumentidega jätta Koja ametikogu välja kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamise skeemist (KTS § 9 lg 6). Väljatöötamise kavatsuses ei ole seda välja toodud ega Koja ettepanekuid analüüsitud. Leiame, et taolisel kujul ei ole väljatöötamise kavatsuse mõjud põhjalikult läbi analüüsitud ega esitatud lahendusettepanekute mõju tuvastatav.
Väljatöötamise kavatsuse punkti 9.2. alapunktis 2. kirjeldatud ettepanek muuta Koja poolt kohtutäiturite kollektiivse ametikindlustuse sõlmimine kohustuslikuks ja täpsustada selle lepingu sõlmimise eesmärki tuleks sisustada selliselt, et Koja sõlmitav kollektiivne kindlustus asendab praeguse individuaalse kindlustuse baasosas ning iga kohtutäitur saaks kindlustada enda individuaalsed baastaset ületavad riskid. Hetkel peab iga kohtutäitur kindlustama enda riskid ulatuses, millise riskiga täiteasja tal pole aastaid menetluses olnud ega prognoositavalt ka ei teki. Samuti ei teki igal aastal mitte kõikide, vaid üksikute kohtutäiturite ametitegevuses kahjujuhtumeid, mida tuleb katta kindlustushüvitistega. Seega võiks kollektiivse ametikindlustusega kindlustada kindlustusjuhtumid kõiki kohtutäitureid hõlmaval baastasemel, mis on omane iga kohtutäituri ametitegevusele. Kehtivas kohtupraktikas ei ole kohus mitte kunagi tunnistanud kohtutäituri tasu üle toimunud vaidlustes argumendina kohtutäituri vastutuse tagamist. See tähendab, et kohtutäituri tasu määrade õigsust või õiglust hinnatakse lähtudes kas sissenõudja või võlgniku majanduslikust olukorrast, aga mitte kohtutäituri otsestesse menetlustoimingutesse mittepuutuvatest vajadustest. Sisuliselt võib järeldada, et kohus ei pea vajalikuks arvestada, et kohtutäituri tasust laekuvast summast peab kohtutäitur mingi osa paigutama ka oma vara suurendamisse, mille arvel vajadusel hüvitada ametitegevusega tekkinud kahju.
Koda toetab mõtet, mis on ka kohtulahendites leidnud jaatamist, et kohtutäituri ametitegevuse tagajärjel tekkinud kahju tuleb kahju kannatanule hüvitada võimalikult kiiresti. Senise praktika kohaselt võtab kahjude hüvitamine kohtuvaidluste ja pankrotimenetluste läbiviimise tõttu aega aastaid. Sellist olukorda ei saa pidada kahjude kiireks hüvitamiseks. Koja ettepanek on, et kohtutäituri kindlustuskaitsest välja jääva kahju hüvitaks riik kohe ja seejärel asub riik välja selgitama, kui palju on võimalik regressi korras tagasi nõuda kohtutäituri muu vara arvel.
Väljatöötamise kavatsuses tehtud ettepanek luua Koja eelarve ametikogu üksikosasse kohustuslik sihtotstarbeline Koja eelarve reserv vajab põhjalikumat analüüsimist. Esmalt ei ole üheselt mõistetav ettepanek suurendada valdkonna eest vastutava ministri määrusega kohtutäiturite poolt Kojale makstava liikmemaksu suurust (eeldatavasti 0,5-1% võrra). Viimastel aastatel on Koja ametikogu eelarvesse laekunud 5 %-lise liikmemaksu määra alusel ca 700 000 eurot aastas, seega annaks kavandatav liikmemaksu suuruse tõstmine 0,5-1% võrra ametikogu eelarvesse 3500-7000 eurot aastas. Kui aga on mõeldud, et ametikogu liikmemaksuks oleks 5,5 või 6 %, siis laekuks 70000-140000 eurot aastas. Esimesel juhul võtaks arvestatava reservi kogumine aega aastaid, teisel juhul koguneb mõne aastaga ametikogu eelarvesse sadu tuhandeid eurosid, mis jäävad sisuliselt tarbetult seisma, selmet finantseerida nende vahenditega kohtutäiturite büroode ülalpidamist. Põhiküsimuseks on jätkuvalt, et Koda ei tea kunagi ette, millal ja kui suures ulatuses tuleb kahjude hüvitamiseks raha välja maksta, aga Koja vastu pööratavad kahjunõuded on Koja eelarvega võrreldes märkimisväärse või isegi halvava mõjuga.
Võimalik alternatiiv oleks ka variant tõsta ametikogu liikmemaks 5,5 %-le koos tingimusega, et selle arve kogutava ressursiga asendatakse kohtutäituri kohustuslik ametikindlustus ja Koja ametikogu juhatus on pädev ise hindama, kas ta kindlustab ametikogu riskid edasi või mitte.
Koda ei toeta ettepanekut anda Kojale pädevus kohtutäiturite ametikontode käibe kontrollimiseks haldusjärelevalve raames (KTS § 55 lg 1 p 1 alusel). See ettepanek on sisuliselt ja igakülgselt läbi kaalumata. Sisuliselt on tegemist järjekordse vastutusrikka ülesande panemisega Kojale, kellel ega kelle liikmetel ei ole ressurssi selle ülesande finantseerimiseks ega korraldamiseks. Endise kohtutäituri Kersti Vilbo ametitegevusega kahju tekitamise kaasus näitab ilmekalt, et kohtutäituri ametialase pangakonto üle tehtav järelevalve ei ole läbi mitmete aastate olnud tõhus. Koja hinnangul peab järelevalve kohtutäituri ametialasel pangakontol tehtavate arvelduste üle olema järjepidev ja süstemaatiline, samuti peab olema kindlaks määratud järelevalve tegija vastutus juhul, kui järelevalve ei tuvastanud puudusi, kuid hiljem siiski ilmnesid kas minetused või kuritarvitused.
3. kohtutäiturite distsiplinaarrikkumiste menetluste peatamine kohtumenetluse ajaks ning karistusena määratud rahatrahvide ajatamine.
Koda ei toeta väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekut distsiplinaarmenetluse/aukohtumenetluse peatamiseks samade asjaolude tõttu alanud sisulise kohtuvaidluse ajaks. Leiame, et nii distsiplinaar- kui ka aukohtumenetlused tuleb läbi viia etteantud ajalises piiris ega tohi jääda piiramata ajaks kestma. Karistusõiguses on üldiselt tunnustatud praktikaks, et määratav karistus peab olema sooritatud teole võimalikult vahetult järgnev, et see oleks mõjus. Vastasel korral puudub karistuse määramisel sisuline tähendus.
Toetame väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekut lubada kohtutäituritele Justiitsministeeriumi poolt distsiplinaarkaristusena määratavate rahatrahvide ajatamist.
Leiame, et väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanek lubada tunnistada Justiitsministeeriumi käskkiri või Koja aukohtu otsus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni nende vaidlustamiseks algatatud kohtumenetlustes lõpplahendi jõustumiseni on argumenteeritud väga üldsõnaliselt. Ilmselt tuleb täiendavalt analüüsida, kas on õiguspärane asuda täitma justiitsministri käskkirja alusel kohtutäituri ametist tagandamist olukorras, kus käskkiri on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni selle vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni. Muud distsiplinaarkaristused ei pruugi avaldada mõju kohtutäituri igapäevasele ametitegevusele, kuid kohtutäituri ametist viivitamata tagandamine sellist mõju kindlasti avaldab. Sellest tulenevalt peaks avalikkus ikkagi saama teadlikuks, mispärast taoline karistus on määratud. Alternatiivina tuleks kaaluda varianti, et kohtutäituri ametist tagandamine ei toimu mitte viivitamata, vaid läbi viivitamata asendamise KTS § 25 lg 5 alusel ning tagandamine jõustub alles siis, kui selle vaidlustamistähtaeg on möödas või vaide alusel alustatud kohtumenetlus lõppenud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Vellet
Koja esimees
Jaan Lõõnik, jaan.loonik@kpkoda.ee, 6464619
