| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-1/15-937/7 |
| Registreeritud | 26.10.2026 |
| Sünkroonitud | 27.10.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Alusharidusseaduse muutmise seadus |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kultuurikomisjon; Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Kultuurikomisjon; Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Liina Kersna Teie 16.10.2026 nr 1-1/15-937/4
Kultuurikomisjon
Meie .10.2026 nr 1-1/15-937/7
Arvamuse andmine seaduse eelnõu 937 SE kohta
Austatud kultuurikomisjoni esimees ja liikmed
Riigikogu juhatuse 09.02.2012 otsusega nr 30 kinnitatud „Juhised Riigikogus seaduseelnõu
menetlemise hea praktika kujundamiseks“ punkt 2 sätestab, et kui juhtivkomisjoni menetluses
oleva eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi teise komisjoni valdkonda kuuluvas
seaduses, küsib juhtivkomisjon teise komisjoni arvamust.
Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt korraldab ministeerium
kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas. Seejuures on eelnimetatud seaduse kohaselt
Riigikantseleil koordineeriv ja nõustav roll.
Riigikantseleilt saadud vastus on järgmine: „Riigikantselei toetab põhimõtteliselt lastehoidude
ja lasteaedade kriisivalmiduse reguleerimist, kuid peab vajalikuks korrigeerida eelnõu
terminoloogiat. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) jõustumine ei tähenda, et
haridusseadustes kasutatav mõiste „hädaolukord“ oleks asendunud mõistega
„kriisiolukord“. KORKS-i kriisiolukorral on teistsugune õiguslik tähendus ja kõrgem lävend.
Samuti ei ole KORKS-i alusel koostatav kriisiplaan samastatav õppeasutuse hädaolukorra
lahendamise plaaniga. Ka KORKS-i eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kriisiolukorra mõiste
ei kattu täielikult senise hädaolukorra mõistega ning väiksema mõjuga olukordi lahendatakse
jätkuvalt eriseaduste alusel. Seetõttu teeme ettepaneku võtta kavandatavate
alusharidusseaduse §-de 18¹ ja 33¹ koostamisel aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §
45 ning kutseõppeasutuse seaduse § 21, kasutades seejuures sarnast struktuuri ning nendes
seadustes ka pärast 01.10.2026 jätkuvalt kasutatavaid mõisteid „hädaolukord“ ja
„hädaolukorra lahendamise plaan“.“
Paraku ei toetanud riigikaitsekomisjon konsensuslikult oma 26.10.2026 istungil Riigikantselei
seisukohta osas, mis puudutab seadustes hädaolukorra mõiste taaskasutusele võtmist ja leiab,
et kriisiplaan saab sisaldada ka hädaolukorra lahendamist, ehk siis toetab Haridus- ja
Teadusministeeriumi ettepanekut juhtivkomisjoni muudatuseks expressis verbis. Näiteks
kohalike omavalitsuste kriisiplaanid on oma olukordade lahendamise korraldamiseks, mitte
vaid riigi ja Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatava kriisiolukorra teenimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leo Kunnas
aseesimees esimehe ülesannetes
Liina Kersna Teie 16.10.2026 nr 1-1/15-937/4
Kultuurikomisjon
Meie .10.2026 nr 1-1/15-937/7
Arvamuse andmine seaduse eelnõu 937 SE kohta
Austatud kultuurikomisjoni esimees ja liikmed
Riigikogu juhatuse 09.02.2012 otsusega nr 30 kinnitatud „Juhised Riigikogus seaduseelnõu
menetlemise hea praktika kujundamiseks“ punkt 2 sätestab, et kui juhtivkomisjoni menetluses
oleva eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi teise komisjoni valdkonda kuuluvas
seaduses, küsib juhtivkomisjon teise komisjoni arvamust.
Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt korraldab ministeerium
kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas. Seejuures on eelnimetatud seaduse kohaselt
Riigikantseleil koordineeriv ja nõustav roll.
Riigikantseleilt saadud vastus on järgmine: „Riigikantselei toetab põhimõtteliselt lastehoidude
ja lasteaedade kriisivalmiduse reguleerimist, kuid peab vajalikuks korrigeerida eelnõu
terminoloogiat. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) jõustumine ei tähenda, et
haridusseadustes kasutatav mõiste „hädaolukord“ oleks asendunud mõistega
„kriisiolukord“. KORKS-i kriisiolukorral on teistsugune õiguslik tähendus ja kõrgem lävend.
Samuti ei ole KORKS-i alusel koostatav kriisiplaan samastatav õppeasutuse hädaolukorra
lahendamise plaaniga. Ka KORKS-i eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kriisiolukorra mõiste
ei kattu täielikult senise hädaolukorra mõistega ning väiksema mõjuga olukordi lahendatakse
jätkuvalt eriseaduste alusel. Seetõttu teeme ettepaneku võtta kavandatavate
alusharidusseaduse §-de 18¹ ja 33¹ koostamisel aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §
45 ning kutseõppeasutuse seaduse § 21, kasutades seejuures sarnast struktuuri ning nendes
seadustes ka pärast 01.10.2026 jätkuvalt kasutatavaid mõisteid „hädaolukord“ ja
„hädaolukorra lahendamise plaan“.“
Paraku ei toetanud riigikaitsekomisjon konsensuslikult oma 26.10.2026 istungil Riigikantselei
seisukohta osas, mis puudutab seadustes hädaolukorra mõiste taaskasutusele võtmist ja leiab,
et kriisiplaan saab sisaldada ka hädaolukorra lahendamist, ehk siis toetab Haridus- ja
Teadusministeeriumi ettepanekut juhtivkomisjoni muudatuseks expressis verbis. Näiteks
kohalike omavalitsuste kriisiplaanid on oma olukordade lahendamise korraldamiseks, mitte
vaid riigi ja Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatava kriisiolukorra teenimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leo Kunnas
aseesimees esimehe ülesannetes