Pruunkaru ohjamise ja küttimispoliitika ajakohastamine

ETTEPANEK RIIGIKOGULE: Selleks, et tagada maaelanike, koduloomade ja mesinduse turvalisus ning tuua kiskjapoliitika tagasi reaalsusesse, tuleb pruunkaru ohjamise ja küttimispoliitika ajakohastada.

Karude arvukus ületab märgatavalt meie maastiku ökoloogilise mahutavuse ja maapiirkondade sotsiaalse taluvuspiiri. Eesti ei ole pruunkaru väljasuremisohus hoidja, vaid eduka liigikaitse tulemusel riik, mis on saavutanud kiskjate ülekülluse. Kui me ei piira karude arvukust tasemele, mis reaalselt metsadesse ära mahub, liigume me kriisi suunas, kus kannatab maaelu ja inimeste elementaarne turvatunne. Riigikogul on kohustus esindada oma kodanike huve ja viia seadusandlus kooskõlla reaalsusega.

1. Algatada Loodusdirektiivi lisade muutmise surve Brüsselis: Riigikogu ja Vabariigi Valitsus peavad koostöös teiste kiskjarikaste Euroopa Liidu liikmesriikidega (nt Rumeenia, Slovakkia, Soome, Läti) ametlikult nõudma Euroopa Komisjonilt pruunkaru kaitsestaatuse langetamist Loodusdirektiivi lisades (rangelt kaitstavast liigist lihtsalt kaitstavaks liigiks). Sarnane edukas pretsedent on EL-i tasemel juba tehtud hundi puhul.

2. Soodsa kaitsestaatuse kriteeriumite ümberhindamine siseriiklikult: Kohustada Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametit vaatama üle suurkiskjate ohjamiskava matemaatilised mudelid. "Soodsat kaitsestaatust" ei tohi arvutada laboritingimuste maksimumi järgi, vaid see peab olema otseses tasakaalus Eesti maastiku reaalse kandevõime ja ühiskondliku turvalisusega. Kui miinimumlävi (70 pesakonda) on täidetud, peab riigil olema vaba ja kohtulikult vaidlustamatu õigus ülejäävat arvukust julgelt piirata.

3. Seadusandlik kaitse pahatahtliku esialgse õiguskaitse vastu: Täiendada halduskohtumenetluse seadustikku või looduskaitseseadust selliselt, et avaliku turvalisuse ja oluliste majanduskahjude ärahoidmiseks tehtud Keskkonnaameti suunatud küttimisotsuste (erandite) peatamine esialgse õiguskaitse korras oleks lubatud vaid erandkorras, kui kaebaja suudab tõendada kohest ja pöördumatut ohtu kogu liigi ellujäämisele Eestis. Riigi kehtestatud miinimumläve (70 pesakonda) kahekordne ületamine välistab igasuguse ohu liigi säilimisele.

4. Operatiivse kriisireguleerimise toetamine: Toetada seadusandlikult ja rahaliselt Keskkonnaameti ning jahimeeste operatiivset koostööd asulate lähedusse ilmuvate nuhtlusisendite kiireks ja bürokraatiavabaks eemaldamiseks aastaringselt, tagades, et inimeste elu ja vara kaitse on alati ülemuslik bioloogilistest kaitse-eesmärkidest.