Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 169

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 12.00

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain Epler, Züleyxa

Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Priit Sibul (Andres Metsoja

asendusliige), Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Kutsutud: Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro (2. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi merendusosakonna merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja

Helinurm (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaaldemokraatliku Erakonna

fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada

välja metsanduse reformikava“ eelnõu (967 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

(988 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Yoko Alender tutvustas väljasaadetud nädala töökava ja küsis selle kohta täiendusi.

Tiit Maran tegi ettepaneku jätta neljapäevane istung töökavast välja, kuna teekaartidega saab

tutvuda alles teisipäeval ning kahe päevaga ei ole võimalik põhjalikuks aruteluks valmistuda.

Yoko Alender selgitas, et neljapäevase istungi eesmärk on arutada huvigruppidega eelnõu

muudatusettepanekuid, mitte teekaarte. Huvigruppide kaasamist olid komisjoniliikmed varem

soovinud ning kutsed ja materjalid on neile juba saadetud. Teekaartide arutelu

Kliimaministeeriumiga saab jätkata edaspidi. Tiit Maran jäi oma ettepaneku juurde.

Yoko Alender tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava väljasaadetud kujul (poolt 5: Yoko

Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm; vastu 5:Vadim

2

Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres

Metsoja asendusliige), Tiit Maran).

Väljasaadetud töökava kinnitamise ettepanek ei saanud häälteenamust. Yoko Alender tegi

Marani ettepaneku põhjal alternatiivse ettepaneku korraldada esmaspäeval ja teisipäeval

komisjoni istungid väljasaadetud päevakordade alusel ning neljapäeval huvigruppidega

kohtumine töörühma vormis.

Rain Epler palus täpsustada, kas pärast väljasaadetud töökava kinnitamata jätmist saab

istungil töökava muuta või esitada alternatiivse töökava. Yoko Alender selgitas, et esmalt

pandi hääletusele väljasaadetud töökava ning järgmisena tuleb ettepanekute esitamise

järjekorras hääletada Tiit Marani ettepanekut jätta neljapäevane istung töökavast välja.

Rain Epler ja Priit Sibul leidsid, et pärast väljasaadetud töökava kinnitamata jätmist ei ole

enam töökava, mida muuta. Yoko Alender märkis, et Tiit Marani ettepanekut ei olnud veel

hääletatud ning käsitas seda alternatiivse ettepanekuna.

Rain Epler palus komisjoni ametnikelt selgitust ettepanekute hääletamise ning komisjoni

istungi kokkukutsumise korra kohta. Elle Kaur selgitas, et ettepanekuid hääletatakse nende

esitamise järjekorras.

Tiit Maran palus selgitada, kuidas saab pärast väljasaadetud töökava kinnitamata jätmist

hääletada sellest ühe päevakorra väljajätmist. Yoko Alender selgitas, et Tiit Marani

ettepaneku kohaselt jäetaks neljapäevane päevakord välja ning esmaspäevane ja teisipäevane

päevakord jääks muutmata.

Rain Epler seadis menetluslikult kahtluse alla võimaluse hääletada väljasaadetud töökava

muutmist pärast seda, kui töökava ei olnud kinnitatud. Ta palus täpsustada komisjoni istungi

kokkukutsumise ja töökava kinnitamise korda. Yoko Alender märkis, et ettepanekuid

hääletatakse nende esitamise järjekorras. Epleri tõstatatud menetlusküsimuse selgitamiseks

kuulutati välja viieminutiline vaheaeg.

Yoko Alender selgitas pärast vaheaega, et komisjoni esimees teeb väljasaadetud töökava

vastuvõtmise ettepaneku ning komisjon otsustab töökava kohta esitatud täiendused. Ta tegi

ettepaneku liikuda Tiit Marani täienduse hääletamise juurde. Täienduse kohaselt jäetaks

neljapäevane päevakord välja ning esmaspäevane ja teisipäevane päevakord jääks muutmata.

Rain Epler märkis, et tema senise kogemuse kohaselt hääletatakse esmalt töökava muutmise

ettepanekuid ning seejärel muudetud töökava tervikuna. Yoko Alender selgitas, et komisjon

korraldab ise oma töö, väljasaadetud töökava vastuvõtmise ettepanek ei leidnud toetust ning

järgmisena tuleb hääletada Tiit Marani ettepanekut.

Rain Epler tegi ettepaneku jätta väljasaadetud töökavast välja kõigi kolme päeva

päevakorrapunktid. Yoko Alender märkis, et ettepanekuid hääletatakse nende esitamise

järjekorras, ning soovis esmalt panna hääletusele Tiit Marani ettepaneku jätta neljapäevane

istung töökavast välja.

Rain Epler küsis menetluslikult, kas juhul, kui hääletused jäävad viiki, jääb töökava

kinnitamata. Yoko Alender vastas, et sellisel juhul ei leia ettepanek toetust.

Jüri Jaanson leidis, et neljapäevane päevakord tuleks töökavast välja võtta ja kinnitada

töökavas ainult esmaspäeva ja teisipäeva päevakord. Ta leidis, et esmalt tuleb eraldi hääletada

Tiit Marani ettepanekut. Yoko Alender nõustus ettepanekud sellises järjekorras hääletusele

panema.

3

Yoko Alender pani hääletusele Tiit Marani ettepaneku võtta väljasaadetud nädala töökavast

välja neljapäevane istung (poolt 5:Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain

Epler, Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres Metsoja asendusliige), Tiit Maran; vastu 5:

Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm).

Yoko Alender pani hääletusele Rain Epleri ettepaneku jätta väljasaadetud töökavast välja

kõigi kolme päeva päevakorrapunktid (poolt 5: Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats

asendusliige), Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres Metsoja asendusliige), Tiit

Maran; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm).

Yoko Alender pani hääletuseleJüri Jaansoni ettepaneku kinnitada nädala töökava selliselt, et

esmaspäevase ja teisipäevase istungi päevakorrad jäävad töökavasse väljasaadetud kujul.

Otsustati:

1.1 Kinnitada nädala töökava jättes sisse esmaspäeva ja teisipäeva istungite päevakorrad

väljasaadetud kujul (poolt 6: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit

Maran, Tarmo Tamm; vastu 4: Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain Epler,

Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres Metsoja asendusliige).

Esmaspäev, 19.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja metsanduse reformi kava" (967 OE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse

kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (988 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Teisipäev, 20.10.2026 kell 14.00 ruumis L332

1. Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Rain Epler palus protokollida töökava kinnitamise käigu ja ettepanekute hääletamise

järjekorra. Yoko Alender kinnitas, et töökava ja päevakorra kinnitamine protokollitakse.

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaaldemokraatliku

Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötada välja metsanduse reformikava“ eelnõu (967 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Tiit Maran tutvustas ettepanekut teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja

metsanduse reformikava. Ta leidis, et metsanduses tehtud vigade parandamiseks ja

jätkusuutliku metsanduse tagamiseks on vaja valdkonna terviklikku ümberkorraldamist.

Probleemidena tõi ta esile üleraie, metsaomanike ebapiisava kaitse ning metsade koondumise

suurte eraettevõtjate kätte. Maran märkis, et reformikava vajadusele on osutatud ka

teaduskonverentsil ja vanade metsameeste pöördumises.

Kristi Parro selgitas, et tõstatatud teemad on sisuliselt käsitletud metsanduse arengukava

4

kavandis. Kuna kavandit ei ole ametlikult töösse võetud, ei ole selle juurde koostatud

tegevuskava ega kujundatud terviklikku reformikava, kuid üksikute teemadega tegeletakse.

Parro ei nõustunud väitega, et praegused raiemahud tähendavad tingimata üleraiet. Ta märkis,

et metsade praegune olukord tuleneb metsamaa ajaloolisest arengust ning metsade

ebaühtlasest vanuselisest struktuurist. Samuti on metsaomand ebaühtlane ja kõik

metsaomanikud ei tegutse metsas. Tema hinnangul tuleb muudatuste kavandamisel täpselt

hinnata praeguse olukorra kujunemise põhjuseid.

Yoko Alender küsis raiemahtude viimaste aastate suundumuse kohta. Kristi Parro selgitas,

et viimase 20–30 aasta keskmine raiemaht on olnud ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit aastas.

Eri aastatel on raiemaht ulatunud ligikaudu 5 miljonist 13 miljoni tihumeetrini ning viimastel

aastatel püsinud 10–12 miljoni tihumeetri juures. Parro märkis, et pikaajaliste arvutuste järgi

liigutakse ühtlase kasutuse korral ligikaudu 10 miljoni tihumeetri suuruse aastase raiemahu

poole. Ta lisas, et ühtlase kasutuse arvutus on teoreetiline ega arvesta kõiki raiemahtu

mõjutavaid asjaolusid, mistõttu kasutatakse ka teisi arvutusmeetodeid ja mudeleid.

Yoko Alender küsis, kas ligikaudu 10 miljoni tihumeetri suurune aastane raiemaht tagaks

metsa kestliku ja ühtlase kasutuse. Kristi Parro selgitas, et selline raiemaht annaks

metsaressurssi kasutavatele ettevõtjatele stabiilsuse ja võimaldaks neil selle ressursiga

arvestada. Tegelik raiemaht sõltub aga metsaomanike otsustest, metsaseaduses kehtestatud

raietingimustest, puidu hinnast ja ilmastikust. Parro märkis, et puidu hinna ja raiemahu

muutused on omavahel seotud.

Tiit Maran märkis, et metsade vanuseline struktuur on aja jooksul muutunud veelgi

ebaühtlasemaks ning raiemaht on tema hinnangul viimase kümne aasta jooksul ületanud

metsa netojuurdekasvu. Ta lisas, et statistilise metsainventuuri andmed näitavad ulatuslikku

üleraiet juriidiliste isikute omandis olevates metsades. Maran leidis, et senine korraldus ei ole

toiminud ja riik peab kehtestama metsade majandamiseks vajalikud reeglid. Tema hinnangul

on ettepanek töötada välja metsareformi kava õigeaegne ning komisjon ja Riigikogu peaksid

seda toetama.

Yoko Alender märkis, et otsuse eelnõu puhul peab komisjon otsustama, kas saata eelnõu

Riigikogu täiskogusse, ning küsis, kuidas suhestub metsareformi ettepanek metsanduse

arengukava kavandiga. Tiit Maran leidis, et metsanduse arengukava kavand on aegunud ning

uus arengukava tuleb koostada algusest peale, arvestades metsa tähtsust majandusele,

inimestele, kliimale ja elurikkusele. Ta rõhutas, et metsareform on arengukavast sisulisem

ning selle saab välja töötada ka metsanduse arengukavast sõltumata.

Yoko Alender küsis, kas pikema ajaraamiga metsanduspoliitika alused, näiteks aastani 2050,

võiksid olla metsareformi kavandamise raamistik. Kristi Parro märkis, et 1997. aastal

koostatud metsapoliitika on hea dokument, kuid vajab ajakohastamist, muu hulgas

kliimamuutuste käsitlemiseks. Ta rõhutas, et reformi kavandamisel tuleb esmalt selgelt

sõnastada lahendatav probleem. Tiit Maran leidis, et metsapoliitika aluseid ei ole vaja

sisuliselt muuta, kuna kliimatemaatika on tema hinnangul dokumendis kaudselt hõlmatud. Ta

nõustus vajadusega probleemid täpselt sõnastada ning märkis, et metsanduse käsitlemine

üksnes kaitse ja kasutamise kaudu on liiga kitsas. Marani hinnangul tuleb metsade pikaajalise

säilimise tagamiseks reformiprotsessiga alustada ning anda Vabariigi Valitsusele ülesanne

valdkonna reformimise võimalusi käsitleda.

Yoko Alender palus anda ülevaate metsandusnõukoja ja seda faktide ning andmetega

nõustava teadusnõukoja töö edenemisest. Kristi Parro selgitas, et metsandusnõukoda on

kohtunud kahel korral. Esimesel kohtumisel kaardistati huvirühmade peamised murekohad

ning väljendati soovi jõuda nõukoja töö käigus otsuste ja kokkulepeteni. Teisel kohtumisel

arutati metsaseaduse ja looduskaitseseaduse tehnilisemaid muudatusi ning alustati kestliku

metsanduse mõiste ja selle hindamiseks vajalike mõõdikute sisustamist. Parro märkis, et

5

metsandusnõukoda kaardistab väärtused, mida tuleks hinnata, ning teadusnõukoda analüüsib

olemasolevaid ja puuduvaid andmeid ning vajalikke analüüse. Ta lisas, et kestliku metsanduse

määratlemise sisuline töö on alanud.

Tiit Maran pidas õigeks, et kestliku metsanduse indikaatorite väljatöötamisel lähtutakse

teaduspõhisest käsitlusest. Ta küsis, kas kestliku metsanduse määratlemisel jätkatakse Forest

Europe’i käsitluse järgimist, et tagada andmete võrreldavus teiste Euroopa riikidega. Kristi

Parro kinnitas, et Forest Europe’i käsitlusest ei ole kavas kõrvale kalduda. Ta selgitas, et

arutelu puudutab eelkõige indikaatorite mõõtmise metoodikat ja andmete põhjal järelduste

tegemist. Peamised kategooriad jäävad samaks, kuid täpsemalt on selgitatud muu hulgas

kestliku raiemahu mõistet.

Yoko Alender palus selgitada, kas Forest Europe’i kestliku metsanduse käsitlus hõlmab

erinevaid metsakasutuse aspekte või keskendub kitsamalt metsamajandamisele. Kristi Parro

selgitas, et Forest Europe’i käsitlus keskendub rohkem metsamajandamisele ning sellele

tugineb ka Eesti metsaseaduse lähenemine kestlikule metsandusele. Ta märkis, et Forest

Europe on riikide koostöövorm, mille raames arvestatakse metsanduses toimunud muutusi.

Parro hinnangul ei ole vaja kestlikku metsandust uuesti määratleda, sest muutunud käsitlusi,

sealhulgas kaasamist ja kogukonnametsi, on Forest Europe’i protsessis järjepidevalt arvesse

võetud.

Yoko Alender märkis, et metsandusnõukoda ja teadusnõukoda käsitlevad metsandust

laiemalt, arvestades muu hulgas kliimamuutuste ning metsa ja inimeste tervisega seotud

küsimusi.

Tiit Maran juhtis tähelepanu sellele, et kestliku metsanduse definitsiooni eestikeelses

versioonis on tema teada tehtud muudatus, mis tuleks üle vaadata. Ta märkis, et kaitsemetsade

kategooria kaotamise järel tekkis vajadus rääkida kogukonnametsadest, sest senine jaotus

kaitse- ja majandusmetsadeks ei hõlma nende vahele jäävaid metsakasutuse vorme. Marani

hinnangul tuleb varasemad vead parandada ning ta pidas positiivseks, et nende küsimustega

on hakatud tegelema.

Yoko Alender märkis, et eelnõu on läbinud keeletoimetuse ning 1. lugemiseks on koostatud

uus komisjonipoolne tekst, milles keelelised muudatused on alla joonitud. Algatajad on

muudatustega nõus. Alender lisas, et eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu

häälteenamust ning selle kohta on küsitud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna

arvamust.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa Izmailova, Tarmo Tamm).

2.2 Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa Izmailova, Tarmo Tamm).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Yoko Alender (konsensus: Yoko

Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa Izmailova, Tarmo

Tamm).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (988 SE)

teise lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender märkis, et eelnõu esimene lugemine lõpetati 30. septembril ning

muudatusettepanekute tähtajaks ettepanekuid ei esitatud. Ta lisas, et eelnõu teisel lugemisel

6

toimub ka lõpphääletus, ning küsis, kas Kliimaministeeriumil on täiendavat teavet.

Hana-Maarja Helinurm märkis, et kokkuleppega seotud riigisiseste õigusaktide eelnõud on

kavas saata käesoleval nädalal kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile. Nendega

soovitakse edasi liikuda lühendatud tähtajaga, kuna eelnõusid on teiste ministeeriumidega

juba arutatud.

Mait Klaassen märkis, et kokkuleppega seotud riigisiseste õigusaktide eelnõude

menetlemisega võib minna kiireks, sest tema hinnangul hakkab kokkulepe mõju avalduma

järgmise aasta algusest. Ta küsis, kas eelnõude seletuskirjades ja lisamaterjalides kajastatakse

rakendamisega kaasnevaid kulusid, millega saaks arvestada ülejärgmise aasta riigieelarve

koostamisel. Hana-Maarja Helinurm märkis, et esimesed kulud tekivad tõenäoliselt 2028.

aastal, kuna järgmise aasta jaanuaris toimuval esimesel osaliste konverentsil hakatakse alles

kokku leppima protseduurireegleid. Mitmed rakendamisega seotud küsimused, sealhulgas

kokkuleppes ette nähtud teabevõrgustiku toimimine, on veel lahendamata. Helinurme sõnul

loodetakse Euroopa Liidu tasandil jõuda esimese osaliste konverentsi ja vahepealsete ajutiste

otsustuskoosolekute käigus selleni, et kohustusi oleks võimalik 2028. aastal rakendada.

Mait Klaassen rõhutas, et Eesti peab olema protsessis algusest peale kaasatud, et vältida

olukorda, kus otsused tehakse Eesti osaluseta ning Eestil tuleb hiljem hakata nendest

tulenevaid kohustusi täitma.

Hana-Maarja Helinurm selgitas, et Euroopa Liidu liikmesriikidel ei ole osalisriikide seas

häälteenamust ning üldjuhul hääletab iga riik ise. Euroopa Liidu liikmesriigid hääletavad

blokina juhul, kui selles eraldi kokku lepitakse. Seetõttu soovitakse, et võimalikult paljud

liikmesriigid jõuaksid kokkuleppe ratifitseerida. Helinurm märkis, et paljud liikmesriigid on

kokkuleppe juba ratifitseerinud ja osa on Eestiga sarnaselt ratifitseerimisprotsessis. Tiit

Maran märkis, et kokkuleppe ratifitseerimisega edasiliikumine on positiivne, kuid selle

rakendamine ei saa olema lihtne.

Yoko Alender tegi ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 28. oktoobri päevakorda ja

viia teisel lugemisel läbi eelnõu lõpphääletus.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 28.10.2026

(konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa

Izmailova, Tarmo Tamm).

4. Info ja muud küsimused

Yoko Alender teatas, et 10. novembri pärastlõunal on kavas külastada Kunda paisu ja tutvuda

seal lõhelistega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 169

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 12.00

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain Epler, Züleyxa

Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Priit Sibul (Andres Metsoja

asendusliige), Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Kutsutud: Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro (2. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi merendusosakonna merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja

Helinurm (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaaldemokraatliku Erakonna

fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada

välja metsanduse reformikava“ eelnõu (967 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

(988 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Yoko Alender tutvustas väljasaadetud nädala töökava ja küsis selle kohta täiendusi.

Tiit Maran tegi ettepaneku jätta neljapäevane istung töökavast välja, kuna teekaartidega saab

tutvuda alles teisipäeval ning kahe päevaga ei ole võimalik põhjalikuks aruteluks valmistuda.

Yoko Alender selgitas, et neljapäevase istungi eesmärk on arutada huvigruppidega eelnõu

muudatusettepanekuid, mitte teekaarte. Huvigruppide kaasamist olid komisjoniliikmed varem

soovinud ning kutsed ja materjalid on neile juba saadetud. Teekaartide arutelu

Kliimaministeeriumiga saab jätkata edaspidi. Tiit Maran jäi oma ettepaneku juurde.

Yoko Alender tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava väljasaadetud kujul (poolt 5: Yoko

Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm; vastu 5:Vadim

2

Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres

Metsoja asendusliige), Tiit Maran).

Väljasaadetud töökava kinnitamise ettepanek ei saanud häälteenamust. Yoko Alender tegi

Marani ettepaneku põhjal alternatiivse ettepaneku korraldada esmaspäeval ja teisipäeval

komisjoni istungid väljasaadetud päevakordade alusel ning neljapäeval huvigruppidega

kohtumine töörühma vormis.

Rain Epler palus täpsustada, kas pärast väljasaadetud töökava kinnitamata jätmist saab

istungil töökava muuta või esitada alternatiivse töökava. Yoko Alender selgitas, et esmalt

pandi hääletusele väljasaadetud töökava ning järgmisena tuleb ettepanekute esitamise

järjekorras hääletada Tiit Marani ettepanekut jätta neljapäevane istung töökavast välja.

Rain Epler ja Priit Sibul leidsid, et pärast väljasaadetud töökava kinnitamata jätmist ei ole

enam töökava, mida muuta. Yoko Alender märkis, et Tiit Marani ettepanekut ei olnud veel

hääletatud ning käsitas seda alternatiivse ettepanekuna.

Rain Epler palus komisjoni ametnikelt selgitust ettepanekute hääletamise ning komisjoni

istungi kokkukutsumise korra kohta. Elle Kaur selgitas, et ettepanekuid hääletatakse nende

esitamise järjekorras.

Tiit Maran palus selgitada, kuidas saab pärast väljasaadetud töökava kinnitamata jätmist

hääletada sellest ühe päevakorra väljajätmist. Yoko Alender selgitas, et Tiit Marani

ettepaneku kohaselt jäetaks neljapäevane päevakord välja ning esmaspäevane ja teisipäevane

päevakord jääks muutmata.

Rain Epler seadis menetluslikult kahtluse alla võimaluse hääletada väljasaadetud töökava

muutmist pärast seda, kui töökava ei olnud kinnitatud. Ta palus täpsustada komisjoni istungi

kokkukutsumise ja töökava kinnitamise korda. Yoko Alender märkis, et ettepanekuid

hääletatakse nende esitamise järjekorras. Epleri tõstatatud menetlusküsimuse selgitamiseks

kuulutati välja viieminutiline vaheaeg.

Yoko Alender selgitas pärast vaheaega, et komisjoni esimees teeb väljasaadetud töökava

vastuvõtmise ettepaneku ning komisjon otsustab töökava kohta esitatud täiendused. Ta tegi

ettepaneku liikuda Tiit Marani täienduse hääletamise juurde. Täienduse kohaselt jäetaks

neljapäevane päevakord välja ning esmaspäevane ja teisipäevane päevakord jääks muutmata.

Rain Epler märkis, et tema senise kogemuse kohaselt hääletatakse esmalt töökava muutmise

ettepanekuid ning seejärel muudetud töökava tervikuna. Yoko Alender selgitas, et komisjon

korraldab ise oma töö, väljasaadetud töökava vastuvõtmise ettepanek ei leidnud toetust ning

järgmisena tuleb hääletada Tiit Marani ettepanekut.

Rain Epler tegi ettepaneku jätta väljasaadetud töökavast välja kõigi kolme päeva

päevakorrapunktid. Yoko Alender märkis, et ettepanekuid hääletatakse nende esitamise

järjekorras, ning soovis esmalt panna hääletusele Tiit Marani ettepaneku jätta neljapäevane

istung töökavast välja.

Rain Epler küsis menetluslikult, kas juhul, kui hääletused jäävad viiki, jääb töökava

kinnitamata. Yoko Alender vastas, et sellisel juhul ei leia ettepanek toetust.

Jüri Jaanson leidis, et neljapäevane päevakord tuleks töökavast välja võtta ja kinnitada

töökavas ainult esmaspäeva ja teisipäeva päevakord. Ta leidis, et esmalt tuleb eraldi hääletada

Tiit Marani ettepanekut. Yoko Alender nõustus ettepanekud sellises järjekorras hääletusele

panema.

3

Yoko Alender pani hääletusele Tiit Marani ettepaneku võtta väljasaadetud nädala töökavast

välja neljapäevane istung (poolt 5:Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain

Epler, Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres Metsoja asendusliige), Tiit Maran; vastu 5:

Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm).

Yoko Alender pani hääletusele Rain Epleri ettepaneku jätta väljasaadetud töökavast välja

kõigi kolme päeva päevakorrapunktid (poolt 5: Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats

asendusliige), Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres Metsoja asendusliige), Tiit

Maran; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm).

Yoko Alender pani hääletuseleJüri Jaansoni ettepaneku kinnitada nädala töökava selliselt, et

esmaspäevase ja teisipäevase istungi päevakorrad jäävad töökavasse väljasaadetud kujul.

Otsustati:

1.1 Kinnitada nädala töökava jättes sisse esmaspäeva ja teisipäeva istungite päevakorrad

väljasaadetud kujul (poolt 6: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit

Maran, Tarmo Tamm; vastu 4: Vadim Belobrovtsev (Lauri Laats asendusliige), Rain Epler,

Züleyxa Izmailova, Priit Sibul (Andres Metsoja asendusliige).

Esmaspäev, 19.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja metsanduse reformi kava" (967 OE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse

kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (988 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Teisipäev, 20.10.2026 kell 14.00 ruumis L332

1. Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Rain Epler palus protokollida töökava kinnitamise käigu ja ettepanekute hääletamise

järjekorra. Yoko Alender kinnitas, et töökava ja päevakorra kinnitamine protokollitakse.

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaaldemokraatliku

Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötada välja metsanduse reformikava“ eelnõu (967 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Tiit Maran tutvustas ettepanekut teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja

metsanduse reformikava. Ta leidis, et metsanduses tehtud vigade parandamiseks ja

jätkusuutliku metsanduse tagamiseks on vaja valdkonna terviklikku ümberkorraldamist.

Probleemidena tõi ta esile üleraie, metsaomanike ebapiisava kaitse ning metsade koondumise

suurte eraettevõtjate kätte. Maran märkis, et reformikava vajadusele on osutatud ka

teaduskonverentsil ja vanade metsameeste pöördumises.

Kristi Parro selgitas, et tõstatatud teemad on sisuliselt käsitletud metsanduse arengukava

4

kavandis. Kuna kavandit ei ole ametlikult töösse võetud, ei ole selle juurde koostatud

tegevuskava ega kujundatud terviklikku reformikava, kuid üksikute teemadega tegeletakse.

Parro ei nõustunud väitega, et praegused raiemahud tähendavad tingimata üleraiet. Ta märkis,

et metsade praegune olukord tuleneb metsamaa ajaloolisest arengust ning metsade

ebaühtlasest vanuselisest struktuurist. Samuti on metsaomand ebaühtlane ja kõik

metsaomanikud ei tegutse metsas. Tema hinnangul tuleb muudatuste kavandamisel täpselt

hinnata praeguse olukorra kujunemise põhjuseid.

Yoko Alender küsis raiemahtude viimaste aastate suundumuse kohta. Kristi Parro selgitas,

et viimase 20–30 aasta keskmine raiemaht on olnud ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit aastas.

Eri aastatel on raiemaht ulatunud ligikaudu 5 miljonist 13 miljoni tihumeetrini ning viimastel

aastatel püsinud 10–12 miljoni tihumeetri juures. Parro märkis, et pikaajaliste arvutuste järgi

liigutakse ühtlase kasutuse korral ligikaudu 10 miljoni tihumeetri suuruse aastase raiemahu

poole. Ta lisas, et ühtlase kasutuse arvutus on teoreetiline ega arvesta kõiki raiemahtu

mõjutavaid asjaolusid, mistõttu kasutatakse ka teisi arvutusmeetodeid ja mudeleid.

Yoko Alender küsis, kas ligikaudu 10 miljoni tihumeetri suurune aastane raiemaht tagaks

metsa kestliku ja ühtlase kasutuse. Kristi Parro selgitas, et selline raiemaht annaks

metsaressurssi kasutavatele ettevõtjatele stabiilsuse ja võimaldaks neil selle ressursiga

arvestada. Tegelik raiemaht sõltub aga metsaomanike otsustest, metsaseaduses kehtestatud

raietingimustest, puidu hinnast ja ilmastikust. Parro märkis, et puidu hinna ja raiemahu

muutused on omavahel seotud.

Tiit Maran märkis, et metsade vanuseline struktuur on aja jooksul muutunud veelgi

ebaühtlasemaks ning raiemaht on tema hinnangul viimase kümne aasta jooksul ületanud

metsa netojuurdekasvu. Ta lisas, et statistilise metsainventuuri andmed näitavad ulatuslikku

üleraiet juriidiliste isikute omandis olevates metsades. Maran leidis, et senine korraldus ei ole

toiminud ja riik peab kehtestama metsade majandamiseks vajalikud reeglid. Tema hinnangul

on ettepanek töötada välja metsareformi kava õigeaegne ning komisjon ja Riigikogu peaksid

seda toetama.

Yoko Alender märkis, et otsuse eelnõu puhul peab komisjon otsustama, kas saata eelnõu

Riigikogu täiskogusse, ning küsis, kuidas suhestub metsareformi ettepanek metsanduse

arengukava kavandiga. Tiit Maran leidis, et metsanduse arengukava kavand on aegunud ning

uus arengukava tuleb koostada algusest peale, arvestades metsa tähtsust majandusele,

inimestele, kliimale ja elurikkusele. Ta rõhutas, et metsareform on arengukavast sisulisem

ning selle saab välja töötada ka metsanduse arengukavast sõltumata.

Yoko Alender küsis, kas pikema ajaraamiga metsanduspoliitika alused, näiteks aastani 2050,

võiksid olla metsareformi kavandamise raamistik. Kristi Parro märkis, et 1997. aastal

koostatud metsapoliitika on hea dokument, kuid vajab ajakohastamist, muu hulgas

kliimamuutuste käsitlemiseks. Ta rõhutas, et reformi kavandamisel tuleb esmalt selgelt

sõnastada lahendatav probleem. Tiit Maran leidis, et metsapoliitika aluseid ei ole vaja

sisuliselt muuta, kuna kliimatemaatika on tema hinnangul dokumendis kaudselt hõlmatud. Ta

nõustus vajadusega probleemid täpselt sõnastada ning märkis, et metsanduse käsitlemine

üksnes kaitse ja kasutamise kaudu on liiga kitsas. Marani hinnangul tuleb metsade pikaajalise

säilimise tagamiseks reformiprotsessiga alustada ning anda Vabariigi Valitsusele ülesanne

valdkonna reformimise võimalusi käsitleda.

Yoko Alender palus anda ülevaate metsandusnõukoja ja seda faktide ning andmetega

nõustava teadusnõukoja töö edenemisest. Kristi Parro selgitas, et metsandusnõukoda on

kohtunud kahel korral. Esimesel kohtumisel kaardistati huvirühmade peamised murekohad

ning väljendati soovi jõuda nõukoja töö käigus otsuste ja kokkulepeteni. Teisel kohtumisel

arutati metsaseaduse ja looduskaitseseaduse tehnilisemaid muudatusi ning alustati kestliku

metsanduse mõiste ja selle hindamiseks vajalike mõõdikute sisustamist. Parro märkis, et

5

metsandusnõukoda kaardistab väärtused, mida tuleks hinnata, ning teadusnõukoda analüüsib

olemasolevaid ja puuduvaid andmeid ning vajalikke analüüse. Ta lisas, et kestliku metsanduse

määratlemise sisuline töö on alanud.

Tiit Maran pidas õigeks, et kestliku metsanduse indikaatorite väljatöötamisel lähtutakse

teaduspõhisest käsitlusest. Ta küsis, kas kestliku metsanduse määratlemisel jätkatakse Forest

Europe’i käsitluse järgimist, et tagada andmete võrreldavus teiste Euroopa riikidega. Kristi

Parro kinnitas, et Forest Europe’i käsitlusest ei ole kavas kõrvale kalduda. Ta selgitas, et

arutelu puudutab eelkõige indikaatorite mõõtmise metoodikat ja andmete põhjal järelduste

tegemist. Peamised kategooriad jäävad samaks, kuid täpsemalt on selgitatud muu hulgas

kestliku raiemahu mõistet.

Yoko Alender palus selgitada, kas Forest Europe’i kestliku metsanduse käsitlus hõlmab

erinevaid metsakasutuse aspekte või keskendub kitsamalt metsamajandamisele. Kristi Parro

selgitas, et Forest Europe’i käsitlus keskendub rohkem metsamajandamisele ning sellele

tugineb ka Eesti metsaseaduse lähenemine kestlikule metsandusele. Ta märkis, et Forest

Europe on riikide koostöövorm, mille raames arvestatakse metsanduses toimunud muutusi.

Parro hinnangul ei ole vaja kestlikku metsandust uuesti määratleda, sest muutunud käsitlusi,

sealhulgas kaasamist ja kogukonnametsi, on Forest Europe’i protsessis järjepidevalt arvesse

võetud.

Yoko Alender märkis, et metsandusnõukoda ja teadusnõukoda käsitlevad metsandust

laiemalt, arvestades muu hulgas kliimamuutuste ning metsa ja inimeste tervisega seotud

küsimusi.

Tiit Maran juhtis tähelepanu sellele, et kestliku metsanduse definitsiooni eestikeelses

versioonis on tema teada tehtud muudatus, mis tuleks üle vaadata. Ta märkis, et kaitsemetsade

kategooria kaotamise järel tekkis vajadus rääkida kogukonnametsadest, sest senine jaotus

kaitse- ja majandusmetsadeks ei hõlma nende vahele jäävaid metsakasutuse vorme. Marani

hinnangul tuleb varasemad vead parandada ning ta pidas positiivseks, et nende küsimustega

on hakatud tegelema.

Yoko Alender märkis, et eelnõu on läbinud keeletoimetuse ning 1. lugemiseks on koostatud

uus komisjonipoolne tekst, milles keelelised muudatused on alla joonitud. Algatajad on

muudatustega nõus. Alender lisas, et eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu

häälteenamust ning selle kohta on küsitud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna

arvamust.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa Izmailova, Tarmo Tamm).

2.2 Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa Izmailova, Tarmo Tamm).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Yoko Alender (konsensus: Yoko

Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa Izmailova, Tarmo

Tamm).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (988 SE)

teise lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender märkis, et eelnõu esimene lugemine lõpetati 30. septembril ning

muudatusettepanekute tähtajaks ettepanekuid ei esitatud. Ta lisas, et eelnõu teisel lugemisel

6

toimub ka lõpphääletus, ning küsis, kas Kliimaministeeriumil on täiendavat teavet.

Hana-Maarja Helinurm märkis, et kokkuleppega seotud riigisiseste õigusaktide eelnõud on

kavas saata käesoleval nädalal kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile. Nendega

soovitakse edasi liikuda lühendatud tähtajaga, kuna eelnõusid on teiste ministeeriumidega

juba arutatud.

Mait Klaassen märkis, et kokkuleppega seotud riigisiseste õigusaktide eelnõude

menetlemisega võib minna kiireks, sest tema hinnangul hakkab kokkulepe mõju avalduma

järgmise aasta algusest. Ta küsis, kas eelnõude seletuskirjades ja lisamaterjalides kajastatakse

rakendamisega kaasnevaid kulusid, millega saaks arvestada ülejärgmise aasta riigieelarve

koostamisel. Hana-Maarja Helinurm märkis, et esimesed kulud tekivad tõenäoliselt 2028.

aastal, kuna järgmise aasta jaanuaris toimuval esimesel osaliste konverentsil hakatakse alles

kokku leppima protseduurireegleid. Mitmed rakendamisega seotud küsimused, sealhulgas

kokkuleppes ette nähtud teabevõrgustiku toimimine, on veel lahendamata. Helinurme sõnul

loodetakse Euroopa Liidu tasandil jõuda esimese osaliste konverentsi ja vahepealsete ajutiste

otsustuskoosolekute käigus selleni, et kohustusi oleks võimalik 2028. aastal rakendada.

Mait Klaassen rõhutas, et Eesti peab olema protsessis algusest peale kaasatud, et vältida

olukorda, kus otsused tehakse Eesti osaluseta ning Eestil tuleb hiljem hakata nendest

tulenevaid kohustusi täitma.

Hana-Maarja Helinurm selgitas, et Euroopa Liidu liikmesriikidel ei ole osalisriikide seas

häälteenamust ning üldjuhul hääletab iga riik ise. Euroopa Liidu liikmesriigid hääletavad

blokina juhul, kui selles eraldi kokku lepitakse. Seetõttu soovitakse, et võimalikult paljud

liikmesriigid jõuaksid kokkuleppe ratifitseerida. Helinurm märkis, et paljud liikmesriigid on

kokkuleppe juba ratifitseerinud ja osa on Eestiga sarnaselt ratifitseerimisprotsessis. Tiit

Maran märkis, et kokkuleppe ratifitseerimisega edasiliikumine on positiivne, kuid selle

rakendamine ei saa olema lihtne.

Yoko Alender tegi ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 28. oktoobri päevakorda ja

viia teisel lugemisel läbi eelnõu lõpphääletus.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 28.10.2026

(konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Tiit Maran, Hanah Lahe, Züleyxa

Izmailova, Tarmo Tamm).

4. Info ja muud küsimused

Yoko Alender teatas, et 10. novembri pärastlõunal on kavas külastada Kunda paisu ja tutvuda

seal lõhelistega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija