Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 171

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 11.32

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna maaparanduse ja

maakasutuse valdkonna juht Reena Osolin ning sama osakonna nõunik Merly Kiisler (2.

päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Urmas Kruuse tegi ettepaneku täiendada varem väljasaadetud maaelukomisjoni nädala

töökava projekti ning lisada teisipäevasesse päevakorda Vabariigi Valitsuse algatatud

planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE) arutelu. Ta märkis, et komisjon

soovib saada ülevaadet põhjustest, miks strateegiliste investeeringute ekspressraja projektist

on välja jäänud primaar- ehk põllumajandussektor. Komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga

konsensuslikult.

Anti Allas tegi ettepaneku täiendada maaelukomisjoni nädala töökava ning lisada sellesse 18

Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) arutelu.

Urmas Kruuse märkis, et maaelukomisjoni menetluses on sama sisuga eelnõu 970 SE, mis

võetakse maaelukomisjoni päevakorda järgmisel nädalal.

Komisjoni esimees pani hääletusele Anti Allase ettepaneku.

Ettepaneku poolt hääletasid Anti Allas ja Kalev Stoicescu, vastu Urmas Kruuse, Maido

Ruusmann ja Andrus Seeme, erapooletuid ei olnud.

Anti Allase ettepanek ei leidnud toetust.

2

Vaadati läbi 5. töönädala (19.–25.10.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 19.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Komisjoni istung teisipäeval, 20.10.2026 kell 14.00

1. Avaliku sektori toidu- ja toitlustushangete keskkonnahoidlike kriteeriumide

rakendusuuringu tulemuste tutvustamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE)

arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,

Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

külalistele.

Hendrik Johannes Terrase sõnul on maaparandus oluline ning eelnõu peamine eesmärk on

vähendada bürokraatiat ja korrastada maaparanduse korraldust.

Merly Kiisler andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (1042 SE) (lisa). Ta märkis, et

eelnõu eesmärk on parandada maaparandushoiu korraldust, vähendada riigiasutuste

töökoormust ja isikute halduskoormust. Ta lisas, et maaparanduse eesmärk on tagada

kuivendatud maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine ning eelnõuga soovitakse muuta

seda reguleerivad menetlused senisest lihtsamaks (bürokraatia vähendamine).

Urmas Kruuse küsis, kas eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse üldise bürokraatia

vähendamise eesmärgiga.

Reena Osolin vastas, et lisaks väljatöötamiskavatsuse käigus esitatud ettepanekutele saadi

bürokraatia vähendamise kohta ettepanekuid ka Vabariigi Valitsuse juures tegutsevalt

efektiivsuse ja majanduskasvunõukogult. Merly Kiisler jätkas ettekannet. Ta märkis, et lisaks maaparandusseadusele muudetakse

eelnõuga keskkonnaseadustiku üldosa seadust, veeseadust ja riigilõivuseadust. Ta andis

ülevaate ehitusõiguse muudatustest ja terminite täpsustamisest. Olulisemad muudatused

puudutavad ehitusõigust, eelkõige ehitus- ja kasutusloa taotluse asendamist ehitus- ja

kasutusteatisega. Lisaks asendatakse muu tegevuse loa taotlus muu tegevuse teatisega. Muu

tegevuse all mõeldakse maaparandussüsteemil kavandatavat tegevust, mis ei ole

maaparandussüsteemi ehitamine (näiteks tee rajamine).

Andrus Seeme küsis, mida veel mõeldakse muu tegevuse all.

Merly Kiisler vastas, et muu tegevus on enamasti seotud ehitustegevusega, mis võib

maaparandussüsteemi mõjutada või kahjustada.

Reena Osolin lisas, et muu tegevuse hulka kuulub näiteks istanduste rajamine. See ei ole

ehitustegevus, kuid võib kahjustada näiteks drenaažitorusid. Muu tegevus hõlmab kõiki

tegevusi, mis võivad maaparandussüsteemi mõjutada või kahjustada.

3

Merly Kiisler jätkas ettekandega (lisa). Ta märkis, et eelnõuga loobutakse kooskõlastustest,

mis ei ole maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks otseselt vajalikud. Nende hulka

kuuluvad kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise ning kinnisasja siht- ja kasutusotstarbe

muutmise kooskõlastamine. Samuti luuakse võimalus rajada olemasolevale

maaparandussüsteemile üksikrajatis. Varem oli üksikrajatise ehitamiseks vaja ehitusluba,

projekteerimistingimusi ja kasutusluba, kuid edaspidi võib selle rajada ehitusteatiseta. Nelja

liiki üksikrajatise puhul tuleb siiski koostada lihtsustatud projekt. Lisaks lihtsustatakse

väikesüsteemide ehitamist: kui süsteemile ei ole selle asukohast tulenevalt seatud

avalik-õiguslikke kitsendusi, võib selle ehitada ilma ehitusteatist esitamata. Kasutusteatis

tuleb siiski alati esitada, et tagada registriandmete õigsus. Eelnõuga lihtsustatakse

maaparandusühistute asutamist ja lõpetamist ning vähendatakse Maa- ja Ruumiameti (MaRu)

töökoormust (eelkõige ehitusõigust käsitlevate muudatuste kaudu). Loobutakse

maaparandushoiukava ja riigieesvoolu uuendusprojekti koostamisest ning keskendutakse

ajakohaste andmete esitamisele.

Merly Kiisler andis ülevaate eelnõuga seotud teiste seaduste muudatustest, eelnõu mõjust ja

mõjutatud sihtrühmadest (lisa). Ta märkis, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt

andis kallasraja tõkestamiseks loa enamasti kohalik omavalitsus, kuid teatud juhtudel ka

MaRu. Pädevuse jaotus tekitas segadust, mistõttu annab edaspidi kallasraja tõkestamiseks loa

kohalik omavalitsus, kaasates vajaduse korral MaRu. Veeseadusest jäetakse välja viide

maaparandushoiukavale. Riigilõivuseadusest kaotatakse ehitusloa taotluse läbivaatamise

riigilõiv, kuna edaspidi esitatakse ehitusloa taotluse asemel ehitusteatis. Anti Allas palus selgitada kallasraja tõkestamisega seonduvat.

Merly Kiisler selgitas, et jõkke suubuv kraav võib takistada kallasrajal liikumist, mistõttu

tuleb vajaduse korral tagada kraavist ülepääs. Kui kraavil tehakse töid ja ülepääsu ei ole, võib

MaRu nõuda selle rajamist. Kallasraja tõkestamiseks annab loa kohalik omavalitsus, kes võib

silla või truubi rajamise küsimuses kaasata MaRu.

Merly Kiisler märkis, et eelnõu on kavas jõustada üldjuhul 1. jaanuaril 2028.

Maaparandushoiukava koostamist ja kallasraja tõkestamist käsitlevad sätted jõustuvad üldises

korras. Arutati eelnõu edasist menetlemist.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõu 1042 SE muudatusettepanekute

esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.11.2026 (konsensus).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni liige Maido Ruusmann

(konsensus).

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus

Seeme, Kalev Stoicescu.

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Maaelukomisjonis 19.10.2026

Eelnõu eesmärk

• Parandada maaparandushoiu korraldamist;

• Vähendada riigiasustuse töökoormust ja tõhustada

asjaajamist;

• Vähendada isikute halduskoormust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse:

• maaparandusseadust

• keskkonnaseadustiku üldosa seadust

• veeseadust

• riigilõivuseadust

Ehitusõiguse muudatused – bürokraatia vähendamine Muudatus Selgitus

• ehitus- ja kasutusloa taotlus→ ehitus- ja kasutusteatis

Ehitamisest ja kasutamisest teatatakse. MaRu annab loa, kui on vaja esitada tingimusi.

• muu tegevuse loa taotlus→muu tegevuse teatis Muust tegevusest teatatakse, ei esitata taotlust.

• osadest kooskõlastustest loobumine

Loobutakse kooskõlastustest, mis pole otseselt vajalikud maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemine ja kinnisasja sihtotstarbe ja kasutusotstarbe muutmine

• võimalus ehitada üksikrajatisena

Ehitusteatis tuleb esitada üksnes nelja tüüpi üksikrajatiste puhul (seni oli vajalik ehitusluba). Kasutusteatis esitatakse alati igal juhul. eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis, regulaatorkaev, maaparandussüsteemi teenindav tee

• väikesüsteemi ehitamine lihtsam Väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt ei ole seatud avalik- õiguslikke kitsendusi, ehitusteatist ei ole vaja esitada (seni oli vajalik ehitusluba).

Täpsustatakse termineid

Muudatus Selgitus

• Üksikrajatis – uus termin Uue termini kasutuselevõtmine aitab lihtsustada ehitamist.

• Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk Üksik veejuhe ei moodusta enam maaparandussüsteemi reguleerivat võrku. Olemasolevad 25 jäävad registrisse.

• Maaparandussüsteemi üldparameetrid Lihtsustab arusaamist, millal on tegemist rekonstrueerimisega ja millal hoiuga. Varem ei olnud neid kirjeldatud.

• Lisavett juhtiv isik Lisavett juhtiv isik on lisavett juhtiva rajatise omanik.

• Muudetakse väikesüsteemi määratlust selliselt, et see ei pea kuuluma ühele omanikule.

Väikesüsteemi uus määratlus ei sõltu muutuvatest teguritest (vähendab üldjuhul halduskoormust).

Maaparandusühistud Muudatus Selgitus

• Lihtsustatakse maaparandusühistu asutamist ja lõpetamist

Soodustab maaparandushoidu läbi maaparandusühistu.

MaRu töökoormuse vähendamine

• Ehitusõiguse muudatused (vt slaid 4)

• ehitus- ja kasutusloa taotlus → ehitus- ja kasutusteatis

• muu tegevuse loa taotlus→ muu tegevuse teatis • osadest kooskõlastustest loobumine • Võimalus ehitada üksikrajatisena • väikesüsteemi ehitamine lihtsam

• Maaparandushoiukava koostamisest loobumine Keskendutakse ajakohaste andmete esitamisele.

• Riigieesvoolu uuendusprojekti koostamine ei ole alati vajalik

Aitab teha töid kiiremini ja odavamalt.

• Maaparandusühistu puhul lisavett juhtiva isiku

hoiukulude arvutusi ei tee enam MaRu. Maaparandusühistu tellib arvutused projekteerijalt.

Mis muutub teistes seadustes?

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

Kallasraja tõkestamiseks loa andmine MaRu luba ei anna, kõik load annab KOV

Veeseadus

Üleujutusriskide maandamisel on viide maaparandushoiukavale

Maaparanduse eesmärk on liigvee ärajuhtimine ja see kattub üleujutuse riskide vähendamise eesmärgiga

Sõnastuse lihtsustus: „on seotud veekoguga“

„kattub veekoguga“

Riigilõivuseadus

Ehitusloa riigilõiv Ehitusluba asendatakse ehitusteatisega, millel riigilõivu ei ole

Mõjud ▪ Olulist sotsiaalset, demograafilist mõju ning mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

ei kaasne.

▪ Mõju avaldub: majandus, elu- ja looduskeskkond, regionaalareng ning riigiasutuste

ja kohaliku omavalitsuse töökorraldus.

• Loamenetluste asendamine teatisepõhiste menetlustega:

✓ kiirendab asjaajamist

✓ vähendab nii maaomanike ja ettevõtjate halduskoormust

✓ vähendab avaliku sektori asutuste töökoormust

• MaRu töökoormus väheneb eelkõige maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse, millele

muud luba ei anta, lihtsustuste tõttu (teatis) ja osadest kooskõlastustest loobumise tõttu.

Mõjutatud sihtrühmad

• Maatuludusmaa maaomanikud, kelle kinnisasjal paiknevad maaparandussüsteemid, sh

väikesüsteemid või eesvoolud (otseselt 100–200 aktiivset maaparandussüsteemi ehitamiseks

esitavaid taotlusi esitavat maaomanikku, kaudselt umbes 135000 maaparandussüsteemi omavat

maaomanikku).

• Ettevõtjad (põllumajandus-, metsandus-, arendus- ja ehitusettevõtjad), kes tegelevad

maaparandussüsteemide rajamise, rekonstrueerimise või muu maaparandussüsteemi mõjutava

tegevuse kavandamisega (160 ettevõtjat aastas).

• Maaparandusühistud (57), kelle roll ja kohustused maaparandussüsteemide hoiul muutuvad

selgemaks ning kelle halduskoormus väheneb.

• Avalik sektor, eelkõige MaRu, kaudselt kohalikud omavalitsused.

Millal seadust rakendama hakatakse?

Seadus üldjuhul, 1. jaanuar 2028. a

Kuid § 1 punktid 74, 81 ja 90 § 2 § 3 punkt 1

üldises korras

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 171

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 11.32

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna maaparanduse ja

maakasutuse valdkonna juht Reena Osolin ning sama osakonna nõunik Merly Kiisler (2.

päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Urmas Kruuse tegi ettepaneku täiendada varem väljasaadetud maaelukomisjoni nädala

töökava projekti ning lisada teisipäevasesse päevakorda Vabariigi Valitsuse algatatud

planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE) arutelu. Ta märkis, et komisjon

soovib saada ülevaadet põhjustest, miks strateegiliste investeeringute ekspressraja projektist

on välja jäänud primaar- ehk põllumajandussektor. Komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga

konsensuslikult.

Anti Allas tegi ettepaneku täiendada maaelukomisjoni nädala töökava ning lisada sellesse 18

Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) arutelu.

Urmas Kruuse märkis, et maaelukomisjoni menetluses on sama sisuga eelnõu 970 SE, mis

võetakse maaelukomisjoni päevakorda järgmisel nädalal.

Komisjoni esimees pani hääletusele Anti Allase ettepaneku.

Ettepaneku poolt hääletasid Anti Allas ja Kalev Stoicescu, vastu Urmas Kruuse, Maido

Ruusmann ja Andrus Seeme, erapooletuid ei olnud.

Anti Allase ettepanek ei leidnud toetust.

2

Vaadati läbi 5. töönädala (19.–25.10.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 19.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Komisjoni istung teisipäeval, 20.10.2026 kell 14.00

1. Avaliku sektori toidu- ja toitlustushangete keskkonnahoidlike kriteeriumide

rakendusuuringu tulemuste tutvustamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE)

arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,

Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

külalistele.

Hendrik Johannes Terrase sõnul on maaparandus oluline ning eelnõu peamine eesmärk on

vähendada bürokraatiat ja korrastada maaparanduse korraldust.

Merly Kiisler andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (1042 SE) (lisa). Ta märkis, et

eelnõu eesmärk on parandada maaparandushoiu korraldust, vähendada riigiasutuste

töökoormust ja isikute halduskoormust. Ta lisas, et maaparanduse eesmärk on tagada

kuivendatud maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine ning eelnõuga soovitakse muuta

seda reguleerivad menetlused senisest lihtsamaks (bürokraatia vähendamine).

Urmas Kruuse küsis, kas eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse üldise bürokraatia

vähendamise eesmärgiga.

Reena Osolin vastas, et lisaks väljatöötamiskavatsuse käigus esitatud ettepanekutele saadi

bürokraatia vähendamise kohta ettepanekuid ka Vabariigi Valitsuse juures tegutsevalt

efektiivsuse ja majanduskasvunõukogult. Merly Kiisler jätkas ettekannet. Ta märkis, et lisaks maaparandusseadusele muudetakse

eelnõuga keskkonnaseadustiku üldosa seadust, veeseadust ja riigilõivuseadust. Ta andis

ülevaate ehitusõiguse muudatustest ja terminite täpsustamisest. Olulisemad muudatused

puudutavad ehitusõigust, eelkõige ehitus- ja kasutusloa taotluse asendamist ehitus- ja

kasutusteatisega. Lisaks asendatakse muu tegevuse loa taotlus muu tegevuse teatisega. Muu

tegevuse all mõeldakse maaparandussüsteemil kavandatavat tegevust, mis ei ole

maaparandussüsteemi ehitamine (näiteks tee rajamine).

Andrus Seeme küsis, mida veel mõeldakse muu tegevuse all.

Merly Kiisler vastas, et muu tegevus on enamasti seotud ehitustegevusega, mis võib

maaparandussüsteemi mõjutada või kahjustada.

Reena Osolin lisas, et muu tegevuse hulka kuulub näiteks istanduste rajamine. See ei ole

ehitustegevus, kuid võib kahjustada näiteks drenaažitorusid. Muu tegevus hõlmab kõiki

tegevusi, mis võivad maaparandussüsteemi mõjutada või kahjustada.

3

Merly Kiisler jätkas ettekandega (lisa). Ta märkis, et eelnõuga loobutakse kooskõlastustest,

mis ei ole maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks otseselt vajalikud. Nende hulka

kuuluvad kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise ning kinnisasja siht- ja kasutusotstarbe

muutmise kooskõlastamine. Samuti luuakse võimalus rajada olemasolevale

maaparandussüsteemile üksikrajatis. Varem oli üksikrajatise ehitamiseks vaja ehitusluba,

projekteerimistingimusi ja kasutusluba, kuid edaspidi võib selle rajada ehitusteatiseta. Nelja

liiki üksikrajatise puhul tuleb siiski koostada lihtsustatud projekt. Lisaks lihtsustatakse

väikesüsteemide ehitamist: kui süsteemile ei ole selle asukohast tulenevalt seatud

avalik-õiguslikke kitsendusi, võib selle ehitada ilma ehitusteatist esitamata. Kasutusteatis

tuleb siiski alati esitada, et tagada registriandmete õigsus. Eelnõuga lihtsustatakse

maaparandusühistute asutamist ja lõpetamist ning vähendatakse Maa- ja Ruumiameti (MaRu)

töökoormust (eelkõige ehitusõigust käsitlevate muudatuste kaudu). Loobutakse

maaparandushoiukava ja riigieesvoolu uuendusprojekti koostamisest ning keskendutakse

ajakohaste andmete esitamisele.

Merly Kiisler andis ülevaate eelnõuga seotud teiste seaduste muudatustest, eelnõu mõjust ja

mõjutatud sihtrühmadest (lisa). Ta märkis, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt

andis kallasraja tõkestamiseks loa enamasti kohalik omavalitsus, kuid teatud juhtudel ka

MaRu. Pädevuse jaotus tekitas segadust, mistõttu annab edaspidi kallasraja tõkestamiseks loa

kohalik omavalitsus, kaasates vajaduse korral MaRu. Veeseadusest jäetakse välja viide

maaparandushoiukavale. Riigilõivuseadusest kaotatakse ehitusloa taotluse läbivaatamise

riigilõiv, kuna edaspidi esitatakse ehitusloa taotluse asemel ehitusteatis. Anti Allas palus selgitada kallasraja tõkestamisega seonduvat.

Merly Kiisler selgitas, et jõkke suubuv kraav võib takistada kallasrajal liikumist, mistõttu

tuleb vajaduse korral tagada kraavist ülepääs. Kui kraavil tehakse töid ja ülepääsu ei ole, võib

MaRu nõuda selle rajamist. Kallasraja tõkestamiseks annab loa kohalik omavalitsus, kes võib

silla või truubi rajamise küsimuses kaasata MaRu.

Merly Kiisler märkis, et eelnõu on kavas jõustada üldjuhul 1. jaanuaril 2028.

Maaparandushoiukava koostamist ja kallasraja tõkestamist käsitlevad sätted jõustuvad üldises

korras. Arutati eelnõu edasist menetlemist.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõu 1042 SE muudatusettepanekute

esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.11.2026 (konsensus).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni liige Maido Ruusmann

(konsensus).

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus

Seeme, Kalev Stoicescu.

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija