Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 30.09.2026 nr 1.1-10.1/3948-1 ;

RAM/26-1082/-1K

Meie 27.10.2026 nr 2-3/3387-2

Statistikaameti 2027.−2031. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu kooskõlastamine

Lugupeetud Jürgen Ligi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) kooskõlastab eelnõu

märkustega ning teeb järgmised ettepanekud. MKM-i ettepanekud lähtuvad riikliku statistika

programmi eesmärgist tagada kvaliteetse ja ajakohase teabe kättesaadavus ühiskonnas

toimuvate muutuste jälgimiseks ning tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamiseks.

Palume täiendada aastate 2027–2031 riiklike statistikatööde loetelu alljärgnevate tööde ja

väljunditega. Ettepanekud jagunevad kahte rühma:

1. Olemasolevate, varem avaldatud ning tellimustööna arendatavate statistiliste väljundite

regulaarse uuendamise ja avaldamise tagamine.

2. Püsiva andmevajaduse katmiseks vajalikud statistilised väljundid, mille metoodika või

koostamise korraldus vajab täiendavat kokkuleppimist.

Esimese rühma ettepanekud puudutavad väljundeid, mille väljatöötamisse on riik juba

investeerinud või mille arendamist ministeeriumid rahastavad või kavandavad. Nende

väljundite kasutusvajadus on püsiv ning need teenivad nii poliitikakujundamise, rahvusvahelise

aruandluse kui ka avalikkuse teabevajadust. Seetõttu peab MKM põhjendatuks tagada nende

edasine regulaarne uuendamine ja avaldamine riikliku statistikatöö raames, sõltumata iga-

aastastest tellimustest ja nende rahastamisvõimalustest.

Olemasolevate, varem avaldatud ning tellimustööna arendatavate statistiliste väljundite

regulaarse uuendamise ja avaldamise tagamine:

1. Tööpoliitika seireinfosüsteemi uute näitajate ja taustatunnuste regulaarne

uuendamine ja ülalhoid tööpoliitika näitajate rakenduses

Tööpoliitika näitajate rakendus on alates 2026. aastast riiklik statistikatöö, mistõttu selle

olemasolevate näitajate regulaarne uuendamine ja ülalhoid toimub riikliku statistikatöö raames.

Käesoleval hetkel täiendatakse MKM-i tellimusel tööturu rakendust uute

2

poliitikakujundamiseks vajalike näitajate ja taustatunnustega, mis käsitlevad muuhulgas

tööalast seisundit, töö- või teenuslepingu liiki, vanemapuhkusel viibimist, õppuriks olemist

ning ametiühingusse kuulumist.

Palume pärast tellimustöö valmimist arvata ka uute näitajate regulaarne uuendamine ja ülalhoid

perioodi 2027–2031 riikliku statistikatöö koosseisu. Lisatavad näitajad on regulaarselt

vajalikud nii siseriiklikuks poliitikakujundamiseks kui ka rahvusvaheliseks aruandluseks (sh

ILO ja OECD regulaarsed andmebaasid ja raportid) ning peaksid seetõttu jääma tööturu

rakenduse püsivaks osaks. Sarnaselt rakenduse olemasolevate näitajatega saavad ka need

edaspidi avalikult kättesaadavaks kõigile rakenduse kasutajatele. Seetõttu ei pea MKM

põhjendatuks käsitleda nende edasist ülalhoidu ülejäänud rakenduse näitajatest erinevalt ega

siduda seda MKM-i iga-aastase tellimuse ja rahastamisvõimalustega.

2. Ukraina kodanike ja ajutise kaitse saajate tööturustatistika rakenduse regulaarne

uuendamine ja ülalhoid

Statistikaamet on MKM-i ja Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) tellimusel välja töötanud

registripõhisel statistikal põhineva töölaua Ukraina kodanike, sh ajutise kaitse saajate tööturul

osalemise kohta. Statistika hõlmab hõiveseisundit ning töötavate Ukraina kodanike ja ajutise

kaitsega inimeste jaotust ametiala, tegevusala, töökoha maakonna, hariduse, töötamise kestuse

ja töötasu järgi võrdluses kogu tööturuga.

Andmeid kasutatakse Ukraina sõjapõgenike tööturule lõimumise ja selle muutuste regulaarseks

jälgimiseks. Andmed võimaldavad hinnata, kuidas muutuvad ajutise kaitse saajate hõive,

registreeritud töötus ja mitteaktiivsus ning milline on töötavate Ukraina kodanike positsioon

Eesti tööturul võrreldes kogu tööturuga. SoM-ile ja Sotsiaalkindlustusametile on andmed

esmatähtsad, et hinnata inimeste majanduslikku iseseisvust ning sotsiaaltoetuste ja teenuste

vajadust, kasutades andmeid mh ka riigieelarve mõjude prognoosides.

Tegemist ei ole ühekordse analüüsivajadusega, vaid püsiva seirevajadusega, mille jaoks on

vastav statistiline väljund juba välja töötatud ja kasutusele võetud. Kuna andmeid kasutatakse

Ukraina sõjapõgenike tööturule lõimumise järjepidevaks jälgimiseks, on põhjendatud tagada

rakenduse regulaarne uuendamine ja ülalhoid riiklike statistikatööde raames.

3. Palgastatistika täiendavate väljundite regulaarne uuendamine ja ülalhoid

MKM ja Rahandusministeerium (edaspidi RAM) on koostöös Statistikaametiga täpsustanud

palgastatistika arendusvajadusi, et võimaldada registripõhiste palgaandmete senisest

detailsemat kasutamist poliitikakujundamisel. Kavandatava tellimustööga soovitakse täiendada

palgastatistika väljundeid muu hulgas soo, vanuse, haridustaseme ja omaniku liigi lõigetega.

Planeeritud arendused võimaldavad nii MKM-il ja RAM-il kui ka avalikkusel laiemalt senisest

detailsemalt analüüsida naiste ja meeste palgaerinevusi erinevates töötajate rühmades ja

sektorites ning jälgida nende muutumist ajas ning juhtida tähelepanu soolistele, vanuselistele jt

ebavõrdsustele tööturul.

Kuna tegemist on püsivalt vajalike palgastatistika väljunditega, mida kasutatakse muuhulgas

palgalõhe, avaliku ja erasektori palgaerinevuste ning piirkondlike palgaerinevuste jälgimiseks

ja poliitikakujundamiseks, siis on põhjendatud nende uuendamine ja ülalhoid riiklike

statistikatööde raames, mitte korduvate tellimustöödena. Palume pärast arendustöö valmimist

lisada nende regulaarne uuendamine ja avaldamine vastava riikliku statistikatöö koosseisu.

3

4. Töösuhte statistika regulaarne uuendamine ja ülalhoid

Palume lisada riiklike statistikatööde loetellu töötamise registri (TÖR) andmetel põhineva

töösuhete statistika regulaarne koostamine ja avaldamine. MKM vajab kehtivate, uute,

lõpetatud ja peatatud töösuhete arvu ning jaotust lepingu liigi järgi (sh tööleping, VÕS-leping,

avalik teenistus jm), soo, vanuse, tegevusala, maakonna ja ettevõtte suuruse lõikes.

Neid andmeid on vaja töösuhete struktuuri ja eri töövormide muutuste regulaarseks seireks, sh

et hinnata tööturu stabiilsust ning reaktsioone majandusarengutele, hooajalistele muutustele ja

võimalikele kriisidele. Samuti kasutatakse andmeid poliitikamuudatuste kavandamiseks ja

sihtimiseks ning nende eel- ja järelhindamiseks.

TÖR-põhine statistika täiendab Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmeid. ETU võimaldab

analüüsida töötajate tausta ja tööturupositsiooni, kuid valikuuringuna on väiksemate

lepinguliikide, sh VÕS-lepingute puhul detailsete lõigete avaldamise võimalused piiratud. TÖR

võimaldab seevastu jälgida kõiki registreeritud töösuhteid, sh sama inimese paralleelseid

töösuhteid, ning hinnata eri lepinguliikide tegelikku mahtu, osakaalu ja muutumist ajas.

Sarnast TÖR-põhist statistikat avaldas Statistikaamet kuni 2024. aasta lõpuni tööturu

kiirstatistika raames1. Avaldamine lõppes tellimustöö lepingu lõppemise, mitte andmevajaduse

äralangemise tõttu. Palume taastada nende andmete regulaarne avaldamine riikliku statistikatöö

raames. MKM-i vaatest võivad olla väljundid esitatud sarnaselt nagu varem (rakendusena), aga

võivad olla ka muul kujul (nt tabelitena).

Püsiva andmevajadusega statistilised väljundid, mille metoodika või koostamise

korraldus vajab täpsustamist:

5. Töötasu alammäära ja selle lähedast töötasu saavate töötajate arvu ja osakaalu kõigist

töötasu saajatest avaldamine

Töötasu alammäära ja selle lähedast töötasu saavate töötajate andmeidvajab MKM igal aastal

töötasu alammäära muutmise eelnõu mõjuanalüüsi koostamisel, et hinnata muudatusest otseselt

ja selle lähedases palgavahemikus mõjutatud töötajate arvu.

Lisaks tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga

kohta2 artikli 10 alusel esitada Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel muu hulgas andmed

miinimumpalgaga hõlmatud töötajate osakaalu kohta ning võimaluse korral soo, vanuse, puude,

ettevõtte suuruse ja sektori lõikes.

Tegemist on seega regulaarse andmevajadusega nii siseriiklikuks õigusloomeks ja mõju

hindamiseks kui ka EL-i aruandluskohustuse täitmiseks, mistõttu palume lisada näitaja

kogumine ja avalikustamine riiklike statistikatööde nimekirja.

6. Töötuskindlustusega kaetud inimeste koondarvu avalikustamine

Palume lisada riikliku statistikatöö nimekirja regulaarselt avaldatavaks näitajaks unikaalsete

inimeste arvu, kelle kohta on kalendriaasta jooksul laekunud töötuskindlustusmakseid.

1 Tööturu kiirstatistika (2024) | Statistikaamet 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2041, 19. oktoober 2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus.

4

MKM vajab näitajat igal aastal Euroopa Nõukogule esitatava Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksi aruande koostamiseks. Seni on MKM saanud vastava näitaja

Maksu- ja Tolliametilt (MTA). Edaspidi MTA statistilisi andmeid ministeeriumidele enam ei

väljasta, kuna statistika koostamiseks vajalikud andmed edastatakse Statistikaametile. Kuna

tegemist on iga-aastase aruandlusvajadusega, mitte ühekordse andmepäringuga, mille vastu on

ka laiem avalik huvi, palume lisada näitaja regulaarne avaldamine riikliku statistikatööde

nimekirja.

7. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate arv ja kollektiivläbirääkimiste katvuse

määr

MKM vajab regulaarseid ja võrreldavaid andmeid kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate

arvu ja kollektiivläbirääkimiste katvuse määra kohta kollektiivsete töösuhete poliitika

kujundamiseks ning rahvusvaheliseks aruandluseks ja andmevahetuseks. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta artikli 10 alusel tuleb

Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel esitada andmed kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse

määra ja selle muutuse kohta. Andmeid küsivad Eestilt regulaarselt ka OECD ja ILO. Andmed

teenivad laiemalt ka sotsiaalpartnerite ja avalikkuse huve.

Seni on kollektiivlepingutega hõlmatuse hindamisel kasutatud Tööelu-uuringu (TEU) andmeid,

mis viidi viimati läbi 2021. aastal. Uus TEU andmekorje pidi toimuma 2027. aastal, kuid

riigieelarve kärbete tõttu see uuring enam riiklike statistikatööde nimekirjas ei ole. Seetõttu

puudub praegu regulaarne andmeallikas töötajate kollektiivlepingutega hõlmatuse

hindamiseks. Statistikaametiga toimuvad hetkel arutelud andmekorjeks sobiva küsitlusuuringu

leidmiseks ning täpse metoodika kokku leppimiseks.

Kuna tegemist on püsiva siseriikliku, EL-i ja rahvusvahelise andmevajadusega, mistõttu

palume tagada kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate arvu ja kollektiivläbirääkimiste

katvuse määra regulaarne ning metoodiliselt võrreldav avaldamine riikliku statistikatöö raames.

Täiendavad tähelepanekud statistikaprogrammi koostamise protsessi ja mõjuanalüüsi

kohta:

MKM palub täiendavalt selgitada riikliku statistika programmi koostamise protsessi ning seda,

kuidas kujuneb riiklike statistikatööde lõplik nimekiri. Eelkõige soovime ülevaadet sellest,

milliste põhimõtete, kaalutluste ja hindamiskriteeriumide alusel ettepanekuid hinnatakse,

milline on otsustusprotsess ning millised osapooled teevad lõpliku valiku statistikaprogrammi

lisatavate tööde kohta.

Samuti palume selgitada, kas otsus uute statistikatööde lisamiseks saab alguse üksnes

ministeeriumide ja teiste osapoolte ettepanekutest kooskõlastusmenetluse käigus või

kasutatakse ka muid algatus- ja hindamismehhanisme. Kui statistikatööde programmi

täiendamine on võimalik ka muul viisil, palume kirjeldada vastavat protsessi ning selle aluseks

olevaid põhimõtteid.

Lisaks leiab MKM, et eelnõu juurde koostatud mõjuanalüüs ei võimalda kavandatavate

muudatuste mõju piisavalt hinnata. Näiteks ei käsitle mõjuanalüüs Tööelu uuringu (TEU)

ärajäämise mõju, kuigi uuring pidi varasemate plaanide kohaselt toimuma 2027. aastal ning on

seni olnud oluline ja teatud küsimustes ainuke andmeallikas töötingimuste, töösuhete,

kollektiivlepingutega hõlmatuse ja muude tööelu näitajate hindamisel. Mõjuanalüüsis puudub

hinnang sellele, millise infolünga uuringu ärajäämine tekitab ning milline negatiivne mõju on

sellel poliitikakujundajatele, tööandjatele, töötajatele, teadlastele ning Eesti rahvusvaheliste

5

aruandluskohustuste täitmisele.

Samuti ei kajastu mõjuanalüüsis töötasustruktuuri uuringu vabatahtlike küsimuste eemaldamise

võimalik mõju ega programmi lisatud romade tööhõive ja haridustaseme statistikatöö mõju.

MKM peab vajalikuks, et mõjuanalüüsi täiendataks kooskõlas mõjude hindamise metoodikale

selliselt, et oleks võimalik hinnata kavandatavate muudatuste mõju erinevatele sihtrühmadele

mõjuvaldkondade lõikes, sh et analüüsitaks ka mõju võrdsusandmete kättesaadavusele (soo jt

elanikkonnarühmade lõikes).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Karel Lember +372 625 6402

[email protected]