Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ muutmine

Keskkonnaministri käskkirja 24.07.2023 nr 1-223302 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ERKKI KELDO PNOEE-39011072759 2026-10-27 09:35:43

KeAkk_25082026_terviktekst (1).docx

KÄSKKIRI

Tallinn

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

KeAkk_25082026_terviktekst (1)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ pärandniitude taastamiseks (lisa1).

2. Kinnitan toetuse andmise pärandniitude taastamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
(lisa 2).

3. Volitan Keskkonnaameti täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister

Saata: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Toetuse andmise tingimused pärandniitude taastamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel pärandniitude taastamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse 2023–26. aasta Eesti riigi eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 istungi protokollilise otsusega kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus”, number 21.2.3.2, „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks”. Sekkumise number on 21.2.3.21.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
1.5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi näitaja „Keskkonnatrendide indeks".
2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega
kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.

3. Toetatav tegevus
3.1. Toetatav tegevus on loodusdirektiivi I lisas loetletud märgade pärandniitude: rannaniidud (1630), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), ja soostunud niidud (7230) (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) taastamine. Kaitstavate elupaikade taastamine toimub Natura 2000 võrgustiku aladel ja teistel kaitstavatel aladel looduskaitseseaduse § 25 alusel kinnitatud kaitsekorralduskavade, § 251 alusel kinnitatud elupaiga tegevuskava ja § 49 alusel kinnitatud liigi kaitse tegevuskavade põhjal.
3.1.1 Toetatava tegevuse hulka kuuluvad punktis 3.1. nimetatud elupaikadega maastikus paiknevaid teised pärandniidud, mis moodustavad koos märgade pärandniitudega ühtseid kompleksalasid.
3.12 Käesoleva käskkirja raames hõlmab pärandniitude taastamine pärandniitude loodusliku seisundi ja hooldatavuse taastamist, mille käigus eemaldatakse kinnikasvanud niitudelt puittaimestik, purustatakse või freesitakse kännud, mättad ja taimestik, eemaldatakse niitmist takistavad kivid, korrastatakse raiematerjali ladustuskohad ning pärandniidule ligipääsuteed, sealhulgas vajaduse korral rajatakse või korrastatakse truubid. Taastamistööde käigus koristatakse prügi, suletakse või korrastatakse kraave, puhastatakse või taastatakse rannaniitudel lõukaid ning tõrjutakse pilliroogu niitmise, purustamise ja/või karjatamise teel. Tegevuse tulemusena on pärandniit sobiv hooldamiseks niitmise või karjatamise kaudu ning sellele on tagatud ligipääs niitmistehnikaga.
3.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevust ei toetata Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa moodustab osa tervikalast.
3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks. 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuse tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu viidud ja elupaigad taastumas.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

4.21 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad tegevused panustama.

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaamet.

6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Kliimaministeeriumi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029.

8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riiklik kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 3 867 875 ,00 eurot, millest toetus on 3 287 693,75 eurot ning riiklik kaasfinantseering 580 181,25 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh:
9.2.1 kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalike töövahendite soetamise ja koolituse kulud;
9.2.2 punktis 3.1 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) kohased kulud;
9.2.3 ekspertiisi kulud;
9.2.4 juhendmaterjalide koostamise kulud;
9.2.5 personalikulud;
9.2.6 projektiga seotud transpordikulud on abikõlblikud käesoleva käskkirja punktis 3 toodud tegevuste elluviimiseks;
9.2.7 punktis 3.12 nimetatud pärandniidu taastamiskulud.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud lepingud, kui need ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade või teenuste vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt toetust makstakse kuni 31. märtsini 20310. a.
10.8. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul.
11.4. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega.
11.5. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid.
11.6. Antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes esitatakse teavitamise määruses sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Ühtekuuluvus-fondi summa (EUR)
Ühtekuuluvus-fondi määr %
Riiklik kaas-finantseering (EUR)
Riikliku kaasfinantseeringu määr%
3 867 875,00
3 867 875,00
3 287 693,75
85
580 181,25
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
580 181,25
Ühtekuuluvusfond
3 287 693,75
KOKKU
3 867 875,00

Tegevuse nimetus:
Näitaja koos sihttasemega: 01.01.202331.12.2029

Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine
Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering (EUR)
Märgade pärandniitude taastamine
1 0500
3 189 375,00
2 710 968,75
478 406,25
Personalikulu (märgade pärandniitude taastamine)

340 000
289 000
51 000
Personalikulu (projekti juhtimine)

250 000,00
212 500,00
37 500,00
Ühtne määr otsesest personalikulust

88 500
75 225
13 275
Kokku:

3 867 875
3 287 693,75
580 181,25
Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

Keskkonnaministri käskkirja 24.07.2023 nr 1-223302 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

27.10.2026 nr 1-4/26/4080

Keskkonnaministri käskkirja 24.07.2023 nr 1-2/23/302

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava

käskkirja tervikteksti. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri

3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

käskkirja eelnõu koos lisaga_25082026_KeA.pdf

K Ä S K K I R I EELNÕU 25.08.2026

Tallinn

Keskkonnaministri käskkirja 24.07.2023 nr 1-2/23/302 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kliimaministri 24.07.2023 käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ tehakse järgnevad

muudatused:

1.1 käskkirja lisa 1 punkti 3 täiendatakse punktiga 3.12 järgmises sõnastuses:

„3.12 Käesoleva käskkirja raames hõlmab pärandniitude taastamine pärandniitude loodusliku

seisundi ja hooldatavuse taastamist, mille käigus eemaldatakse kinnikasvanud niitudelt

puittaimestik, purustatakse või freesitakse kännud, mättad ja taimestik, eemaldatakse

niitmist takistavad kivid, korrastatakse raiematerjali ladustuskohad ning pärandniidule

ligipääsuteed, sealhulgas vajaduse korral rajatakse või korrastatakse truubid.

Taastamistööde käigus koristatakse prügi, suletakse või korrastatakse kraave, puhastatakse

või taastatakse rannaniitudel lõukaid ning tõrjutakse pilliroogu niitmise, purustamise ja/või

karjatamise teel. Tegevuse tulemusena on pärandniit sobiv hooldamiseks niitmise või

karjatamise kaudu ning sellele on tagatud ligipääs niitmistehnikaga.“;

1.2 käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse arv „1500“ arvuga „1000“;

1.3 käskkirja lisa 1 punkti 9.2 täiendatakse alapunktiga 9.2.7 järgmises sõnastuses:

„9.2.7 punktis 3.12 nimetatud pärandniidu taastamiskulud.“;

1.4 käskkirja lisa 1 punktis 10.7. asendatakse arv „2030“ arvuga „2031“;

1.5 käskkirja lisas 2 asendatakse arv „1500“ arvuga „1000“.

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 24.07.2023.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

energeetika- ja keskkonnaminister

seletuskiri_KeA_30.09.2026.pdf

1

Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 1-2/23/302 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 24.07.2023 käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“.

Käskkirja muudatustega täpsustatakse pärandniitude taastamise mõistet ja toetatavaid tegevusi,

vähendatakse taastamistööde pindala sihttaset ning viiakse käskkiri kooskõlla kehtiva

ühendmäärusega. Projekti eesmärgid ja eelarve käesoleva muudatusega ei muutu. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Eleri Pulk (e-post [email protected], tel 626 2872) ja finantsosakonna

struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna

nõunik Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri

käskkirjas 24.07.2023 nr 302. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel. Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse

kaitse ja kasutus“ ja sekkumises number 21.2.3.21 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

Käskkirja muudatuste eesmärk on viia projekti rakendamise tingimused vastavusse senise

rakendamise käigus ilmnenud tegelike kulude, ajakulu ja rakendamisvõimalustega, säilitades

seejuures projekti põhieesmärgi ja olemasoleva eelarve. Muudatustega ei taotleta täiendavaid

vahendeid.

Pärandniitude taastamine ei ole lihtne pindalapõhine tegevus, vaid pika ettevalmistusperioodi, hooajalisuse ja ökoloogiliste seoste tõttu ajamahukas looduskaitseinvesteering, mistõttu nii tegevuste täpsustamine, kulude korrigeerimine on seotud meetme eesmärkide saavutamisega,

mitte meetme sisulise ümberkujundamisega. Kuna taastamistegevuste võimalused on keerulised, siis oleme kaalumas hiljemalt järgmine aasta erandkorras pikendada projekti

abikõlblikkuse perioodi (projekti kestvust kuni 31.12.2030). Abikõlblikkuse perioodi pikendamine on vajalik selleks, et juba eraldatud vahendeid oleks võimalik tegelike rakendamisvõimaluste juures tulemuslikult kasutada. Kuna Rahandusministeerium ja Riigi

Tugiteenuste Keskus on meist erineval seisukohal ega loe praegu meie abikõlbliku perioodi pikendamist erandlikuks juhtumiks, siis kuigi meie seisukoht erineb nendest, võtame praegu

arvesse 8.09.2026 valitsuskabineti otsuse, mis nõuab rahandusministeeriumi kooskõlastust ning projekti abikõlblikku perioodi ei pikenda.

2

Käskkirja muudatustega ei suurendata projekti eelarvet ega toetuse kogumahtu ning ei taotleta

täiendavaid vahendeid. Pindala sihttaset vähendatakse, sest taastamistööde tegelik ühikukulu

on projekti rakendamise käigus osutunud algselt prognoositust oluliselt suuremaks. Senise

rakendamise kogemus näitab, et taastamisobjektide maksumus on kujunenud kavandatust

märkimisväärselt kõrgemaks ning seetõttu on tulnud mitmed hanked ebaõnnestunuks

tunnistada. Kuna kehtiva pindalalise sihttaseme juures ei ole võimalik taastamistöid tegeliku

turuhinnaga ellu viia, on sihttaseme vähendamine vajalik, et võimaldada taastamistööde

elluviimist olemasoleva projekti eelarve piires. See ei tähenda väiksemat rahavajadust–

olemasolev rahastus on vajalik taastamistööde tegeliku maksumuse katmiseks.

Käskkirja muudatuse punktiga 1 täpsustatakse projektis pärandniitude taastamise mõistet ja toetatavaid tegevusi, vähendatakse taastamistööde pindala sihttaset ning viiakse käskkiri

kooskõlla kehtiva ühendmäärusega. Muudatustega ei vähendata rakenduskava tasandil seatud eesmärke ega sihttasemeid ning

projekti sihttaseme korrigeerimine võimaldab viia projekti tulemuse vastavusse tänase teadmise järgi tegeliku ühikukulu ja rakendamisvõimalustega.

Pärandniitude taastamine on olemuselt pikaajaline looduskaitseline protsess, mille edukas elluviimine eeldab ulatuslikke ettevalmistavaid tegevusi, sealhulgas alade kaardistamist,

maaomanikega kokkulepete sõlmimist, vajalike uuringute läbiviimist, tööde kavandamist ning erinevate lubade ja kooskõlastuste saamist.

Lisaks sõltub tööde tegelik elluviimine olulisel määral looduslikest tingimustest. Mitmeid taastamistöid saab teha üksnes kindlatel aastaaegadel ning tööde ajastamist mõjutavad ilmastikuolud, pesitsuspiirangud ja muud looduskaitselised nõuded. Seetõttu ei ole tegemist

tavapäraste taristuinvesteeringutega, mille puhul on võimalik tegevusi lühikese ajaraami sisse koondada.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldaks saavutada meetmele seatud eesmärgid täies mahus ning tagada investeeringute kvaliteetne elluviimine. Tegemist ei oleks meetme sisulise laiendamisega, vaid eesmärkide saavutamiseks vajaliku rakendusaja täpsustamisega.

Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine oleks samuti vajalik, kuna senise rakendamise käigus on ilmnenud, et pärandniitude taastamistööde ettevalmistamine ja elluviimine on algselt

kavandatust ajamahukam. Eelkõige eramaadel eeldab taastamine sobivate alade väljaselgitamist, läbirääkimisi maaomanike ja maakasutajatega, kokkulepete sõlmimist ning taastatud alade edasise hooldamise tagamist.

Tegemist on protsessiga, mille kiirust ei ole võimalik määrata üksnes toetuse andja tegevuste

alusel. Enne taastamist tuleb hinnata ala seisundit, kavandada vajalikud tööd ning tagada, et pärast taastamist oleks alal võimalik jätkata sobiva hooldusega. Taastatud ala pikaajalise hoolduse eest vastutab maaomanik või muu hooldaja ning selleks on võimalik taotleda PRIA-

lt pärandniidu hooldamise toetust. Senine rakendamise kogemus näitab, et taastamistööde ettevalmistamiseks ja elluviimiseks on

algselt kavandatust rohkem aega vaja. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine vähendaks riski, et juba eraldatud vahendid jäävad ajapuuduse tõttu kasutamata ning võimaldab olemasoleva rahastuse arvelt kavandatud taastamistööd reaalselt ellu viia.

Muudatuse tegemine on vajalik praegu, kuna projekti senine rakendamine on andnud piisava info tegeliku taastamismaksumuse, ajakulu ja rakendamisvõimekuse kohta. Nende asjaolude

ilmnemisel ei ole põhjendatud jätta kehtima projekti algselt seatud sihttaset ja ajakava, mille järgimine olemasolevate vahendite ja senise rakendamise kogemuse põhjal ei ole realistlik.

3

Abikõlblikkuse perioodi pikendamise eesmärk ei ole tegevuste põhjendamatu edasilükkamine, vaid juba eraldatud vahendite tulemusliku kasutamise võimaldamine olukorras, kus

taastamistööde tegelik ettevalmistus- ja elluviimise aeg on osutunud algselt kavandatust pikemaks.

Kuna praeguse muudatusega ei ole võimalik projekti abikõlblikku perioodi pikendada, lisame 2030 aastaks kavandatud tegevused eelnevate aastate juurde, kuid kui järgmine aasta on risk alles, siis pikendame abikõlblikku perioodi ühe aasta võrra.

Käskkirja punktiga 1.1 täpsustatakse pärandniitude taastamise sisu ning punktiga 1.3

täiendatakse sellest tulenevalt abikõlblike kulude loetelu. Muudatused ei mõjuta projekti

eesmärke ega sisulisi tegevusi.

Punktiga 1.4 viiakse kliimaministri 24.07.2023 käskkiri nr 302 kooskõlla Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ kehtiva redaktsiooniga. Toetust makstakse välja kuni 31.03.2031.

Punktidega 1.2 ja 1.5 vähendatakse väljundnäitaja „Seisundi parandamiseks toetust saanud

elupaikade pindala (ha)” sihttaset. Muudatus on vajalik, kuna algselt planeeritud taastamistööde

maksumus on suurenenud ning tööde ettevalmistamine ja elluviimine on osutunud kavandatust

ajamahukamaks.

Eramaadel taastamistööde tegemine eeldab läbirääkimisi maaomanike ja maakasutajatega,

kokkulepete sõlmimist ning taastatud alade edasise hooldamise tagamist. Keskkonnaametil

(edaspidi KeA) on keeruline leida taastatud alade hooldajaid. Taastamistööde hinnatõus ja

nende ettevalmistamisega seotud ajakulu on peamised põhjused projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamiseks ja väljundnäitaja sihttaseme vähendamiseks. Arvestades kulutõhusust, ei võta KeA endale maaomaniku asemel hooldamiskohustust ning

need kohustused jäävad maaomanikule või hooldajale. Taastatud pärandniitude hooldamiseks on võimalik taotleda PRIAlt pärandniidu hooldamise 1 toetust. Pärandniitude taastamine on oluline kliimamuutustega kohanemise ning elurikkuse säilitamise eesmärkide saavutamiseks.

Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks, eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja

põllumajandusökosüsteemid. ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad

liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu looduse taastamise määruse 2 alusel peavad liikmesriigid

taastamismeetmed rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole hea, aastaks 2030, 60%- l aastaks 2040 ja 90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi eesmärk – tagada ELis

kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud 11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel, kokku 27 500

hektaril, lisaks 5450 hektaril märgadel pärandniitudel (lamminiidud, rannaniidud, soostunud niidud, niiskuslembesed kõrgrohustud, sinihelmikakooslused).

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052023012 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991

4

Kulude täpsustamine ja abikõlblike kulude täiendamine on vajalik eelkõige seetõttu, et taastamistööde tegelikud kulud on võrreldes meetme kavandamise ajaga märkimisväärselt

kasvanud ning kajastada taastamisega seotud tegevusi, mis on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Tegemist ei ole uute taastamistegevuste lisamisega, vaid olemasolevate

taastamistegevustega seotud kulude ja nende abikõlblikkuse täpsustamisega õigusselguse tagamiseks. Muudatused võimaldavad jätkata tegevuste elluviimist ning saavutada meetme eesmärgid kvaliteetsel viisil.

Senine rakendamine kinnitab vajadust jätkata toetuse andmist. Pärandniitude taastamine on pika mõjuga tegevus, mille tulemused avalduvad sageli alles mitu aastat pärast tööde lõpetamist.

Seetõttu ei ole asjakohane hinnata meetme tulemuslikkust üksnes praeguseks saavutatud väljundnäitajate alusel. Kavandatav muudatus ei muuda meetme põhilist eesmärki ega rakenduskavas kirjeldatud

sekkumise loogikat. Rakenduskava eesmärgiks on märgalade ökosüsteemide seisundi parandamine ning elurikkuse säilitamine. Pärandniidud, sealhulgas märjad pärandniidud, on

nende eesmärkide saavutamisel olulised elupaigad. Juba eelnevalt tehtud täpsustus ei toonud kaasa meetme laiendamist uude valdkonda, vaid võimaldas käsitleda pärandniitude taastamist ökoloogiliselt tervikliku kompleksalana. Selline lähenemine tugineb looduskaitselisele

praktikale, mille kohaselt märgade pärandniitude seisund sõltub sageli neid ümbritsevate koosluste seisundist. Seega aitab muudatus kaasa rakenduskavas seatud eesmärkide

saavutamisele ning ei vii meetme fookust kõrvale märgalade taastamisest. Kui arvestada, et ühe ala taastamine võtab keskmiselt 2 aastat alates lepingu sõlmimisest kuni

taastatuks lugemiseni, siis peab enamuse lepingute sõlmimine toimuma varem kui taastamise sihtaasta. Ka sihttaseme saavutamise aastal on võimalik tellida lihtsamaid taastamistöid, mida

on võimalik lõpetada aasta jooksul. Projekti uuendatud sihttase on saavutada 1000 ha aastaks

2029. 2026. aasta lõpuks on taastatud ligikaudu 290ha, taastada jääb veel ca 710 ha. Tänaseks on märkimisväärne osa alade taastamisest viibinud maaomanikega kokkulepete saavutamise,

hooldajate leidmise, hangete ebaõnnestumise või ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Seetõttu ei ole võimalik kogu vajalikku pindala lühikese aja jooksul lepingutesse võtta. Abikõlblikkuse

perioodi pikendamine võimaldab sõlmida lepingud järkjärguliselt aastatel 2026–2029 ning viia nende alade taastamistööd lõpule aastaks 2029. Hinnanguliselt võimaldab perioodil 2027-2029 iga-aastaselt keskmiselt 200 ha ja 2030. aastasse kavandatud 110 ha taastamise alustamine

saavutada projekti lõppsihttase 1000 ha aastaks 2029.

Tabelis 1 on toodud indikatiivne taastatud ala pindala kumulatiivselt.

Aasta Kumulatiivne taastatud pindala

(ha)

2026 (olemas) 290

2027 490+40

2028 690+40

2029 890+30

2029 1 000

Tabel 1. Pindala saavutuse aastane prognoos.

Taastamistööd toimuvad maaomaniku nõusolekul. Kuna ala seisukord peab pärast taastamist

säilima, taastatakse üksnes neid alasid, millel jätkub iga-aastane niidu hooldamine. Keskkonnaamet alustas 2025. aastal maaomanike huvide kaardistamist ja niitude hooldamisest huvitatud isikute leidmist. Suusõnalise nõusoleku niidu taastamiseks on andnud ligikaudu 2000

ha märgade niitude omanikud, millest 450 ha puhul on tänaseks teada ka niidu hooldamisest

5

huvitatud isik. Sihttaseme 1000 ha saavutamiseks on perioodil 2027-2029 vajalik leida täiendavalt 260 hektarile hooldamisest huvitatud isik, sõlmida kirjalikud kokkulepped ja

korraldada taastamishanked 710 ha taastamiseks.

Arvestada tuleb, et taastamisprotsess kestab sõltuvalt alast ja ilmastikuoludest üks kuni kolm

aastat ning eeldab maaomanikega kokkulepete sõlmimist, hooldajate olemasolu tagamist,

hangete läbiviimist ja tööde tegemiseks sobivaid looduslikke tingimusi.

2024–2026 on sõlmitud lepinguid 28 ala taastamiseks, 288,81 ha maksumusega 492

722,17eurot, mis teeb ühe hektari keskmiseks taastamiskuluks praegu 1 706,04 €/ha. Praktikas

ei ole selline hind tulevikus realistlik. Mitmel juhul on taastamistööde hinnapakkumised olnud oluliselt kõrgemad ning Keskkonnaamet on senini tagasi lükanud ka madalamaid pakkumisi suurusjärgus ca 7 000 €/ha, kuna need ei ole mahtunud kavandatud eelarvesse. Samas näitab

viimaste aastate kogemus, et: • sobivaid töövõtjaid napib;

• keerukamate ja väiksemate alade osakaal suureneb; • ilmastikust tulenevad piirangud suurendavad tööde maksumust; • tööde hinnad on tõusnud;

• seoses kütusehindade tõusuga 2026. aastal on töövõtjad avaldanud soovi varasematel aastatel sõlmitud lepingute ümbervaatamiseks.

Seetõttu on meetme tulemuste saavutamiseks vajalik arvestada taastamistööde keskmise maksumuse kasvuga ning tagada piisav rahaline paindlikkus.

Taastatud ja taastamises olevate alade tööde maksumus on toodud tabelis 2. Sealt nähtub, et hinnad on alade lõikes erinevad. Maksumus sõltub ala seisukorrast, suurusest ja asukohast. Odavam hektari hind kujuneb suurematel aladel, kus on vaja teha vähem raiet ja mis on hästi

ligipääsetavad.

Ala Staatus

30.09.2026

Pindala

(ha)

Maksumus (€

km-ga)

Maksumus (€

/ha

Ihaste luht Taastatud

(2026) 69,3 68890,42 994,09

Tuhkja-Tõnise luhaniit Leping

sõlmitud 21,33 45353 2126,25

Ivaskimetsa lamminiit Taastatud

(2026) 3,58 11778,76 3290,16

Soo-otsa luhaniit Taastatud (2026)

2,88 3348 1162,50

Suur-Kaarma pärandniit Leping sõlmitud

0,57 1798 3154,39

Arbija rannaala Taastatud (2025)

32,19 42482,4 1319,74

Kadaja pärandniit Taastatud (2025)

2,24 1041,6 465,00

Enbackeni rannaniit Taastatud (2026)

9,56 13020 1361,92

Ranna MÜ rannaniit Taastatud

(2026) 8,36 3613,72 432,26

6

Keemu rannaala Taastatud

(2025) 16,16 33356 2064,11

Rudina, Õnne ja Mehla

lamminiit

Taastatud

(2025) 10,65 34348 3225,16

Sooveere lamminiit Leping sõlmitud

1,14 4340 3807,02

Muratsi pärandniidud Leping sõlmitud

22,94 36140,43 1575,43

Koguva rannaniit Taastatud (2025)

4,63 4512,78 974,68

Ärma pärandniit Taastatud (2025)

0,42 558 1328,57

Uue-Pruuli rannaniit Taastatud

(2026) 1,93 3658 1895,34

Välja-Reinu rannaniit Taastatud

(2025) 2,66 2473,8 930,00

Palu pärandniit Taastatud

(2025) 5,12 13015,04 2542,00

Marguse pärandniit Taastatud (2025)

4,59 11594,62 2526,06

Esku lamminiit Leping sõlmitud

3,21 19592 6103,43

Käärdiku luht Taastatud (2026)

1,57 7564 4817,83

Pärnpõllu rannaala Leping sõlmitud

6,68 9711,68 1453,84

Elda tipu karjamaa Leping sõlmitud

1,64 6224,8 3795,61

Matsi rannaala Leping

sõlmitud 1,26 2728 2165,08

Uustla ja Tiidu rannaalad Taastatud

(2026) 10,15 16064,2 1582,68

Kõrkküla soostunud niidud Taastatud

(2026) 26,84 28256,08 1052,76

Jassi rannaniit Taastatud (2026)

4,53 6756,76 1491,56

Kadaka MÜ taastamine Leping sõlmitud

12,68 60502,08 4771,46

Kokku 288,81 492722,17 1706,04

Tabel 2. Taastamistööde hinnad

Kuigi seniste taastamistööde keskmine maksumus on olnud ligikaudu 1 706 eurot hektari kohta, ei ole see näitaja tulevaste tööde puhul täielikult representatiivne. Senist keskmist ha

maksumust on oluliselt kujundanud neli suuremat taastamisala (Ihaste, Arbija, Muratsi, Kõrkküla), kus raiemaht oli väike ning töö sisu oli enamjaolt mätaste, kuluheina ja madala võsa

7

purustamine jäätmaaniidukiga. Nimetatud alad moodustavad pindalaliselt enam kui 50% kogu projektialade pindalast. Selliste alade osakaal on järk-järgult vähenemas, sest suuremad ning

väiksema raiemahuga taastamiskompleksid on valdavas osas juba taastatud.

Erinevalt suurtest ja vähese puittaimestikuga taastamisaladest kujuneb väiksemate ning tugevasti kinnikasvanud alade taastamise maksumus märkimisväärselt kõrgemaks. Sellistel aladel on tööde põhifookus ulatuslikul võsa- ja puurinnete eemaldamisel ja kändude ning

pinnase freesimisel, mistõttu on tööde töömahukus oluliselt suurem. Seda kinnitab ka puisniitude taastamise praktika, kus aastatel 2025-2026 on taastamistööde keskmine maksumus

olnud ligikaudu 6450 eurot (koos käibemaksuga) hektari kohta. Seetõttu võib eeldada, et tulevaste väiksemate ja enam kinnikasvanud taastamisalade puhul kujuneb hektarikulu senisest keskmisest oluliselt kõrgemaks.

Keskkonnaameti viimases taastamise hankes 2026. aasta suvel (riigihanke nr 312439) otsiti

taastajat üheksale projektialale. Kahe ala hektari maksumus kujunes madalamaks kui senine keskmine ja seitsme ala hektari maksumus kõrgemaks. Lepingud sõlmiti kolme ala taastamiseks (alade pindala kokku 42 ha, keskmine maksumus 2514 eur/ha) ja kuus hanke osa (alade pindala

kokku 46 ha, keskmine maksumus 3010 eur/ha) tunnistati kehtetuks liiga kõrge maksumuse tõttu.

Projekti taastamistööde eelarve on kokku 3,19 miljonit eurot. Senise keskmise hektari maksumuse alusel võimaldaks see taastada ligikaudu1870 hektarit, eeldusel, et elluviijal puuduvad käskkirja punktides 9.2.1, 9.2.2, 9.2.3, 9.2.4 ja 9.2.6 nimetatud kulud, st. kõik

vahendid suunatakse üksnes taastamishangetesse, taastamise ühikuhinnad ei tõuse ning valdavalt taastatakse suuremaid ja lihtsamini taastatavaid alasid Projekti rakendamise senine

kogemus on aga näidanud, et kaitstavatel loodusobjektidel riiklikult kehtestatud eesmärgi saavutamiseks tuleb taastamisse suunata ka väiksemaid ja keerukamaid alasid, mille taastamise hektari maksumus on kõrgem. Arvestades projekti lõpuks kujunenud keskmiseks

hektarihinnaks ligikaudu 3000–3200 eurot, võimaldab olemasolev eelarve taastada ligikaudu 1000 hektarit, mis vastab projekti uuendatud 2029. aasta sihttasemele. Lõplik taastamisala

pindala maksumus kujuneb hanke tulemusena. Projekti juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse,

arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke,

kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.

Käskkirjade alusel antakse toetused sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21 (edaspidi sekkumine). Kogu SFOSi nr 21.2.3.21 sekkumise eelarve on allpool toodud tabelis 3:

Sekkumise /

tegevuse

kogueelarve

ELi toetus

ELi

toetuse

osakaal

Riigi panus

(s.h RKF ja

OF)

Kokku

(euro) (%) (euro) (euro)

18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530

Tabel 3. Sekkumise eelarve

Sekkumise väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala) sihttase on 11 400 hektarit ning tulemusnäitaja (alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse

abil paranenud) sihttase on 60 (alade arv). Kuigi käesoleva muudatusega vähendatakse väljundnäitaja sihttaset, siis esialgu kogu sekkumise nr 21.2.3.21 sihttaset ei muudeta. Sihttasemesse panustab ka keskkonnaministri 12.12.2022 käskkiri nr 429. Selle käskkirja alusel

8

antava toetuse väljundnäitaja sihttaseme saavutamist jälgib kliimaministeerium jooksvalt ning seni ei ole olnud vajadust sihtasemeid üldkokkuvõttes muuta.

Käskkirja tasandil vähendatakse väljundnäitaja „Seisundi parandamiseks toetust saanud

elupaikade pindala“ sihttaset eelkõige taastamistööde kallinemise ning taastatavate alade suurema keerukuse tõttu. Tegemist ei ole meetme mõju vähenemisega samas proportsioonis kui väljundnäitaja vähenemine.

Taastatavate alade valik on muutunud senisest kvaliteedikesksemaks ning hõlmab suurema looduskaitselise väärtusega või keerukamaid alasid, mille taastamine annab suurema mõju

elurikkuse ja elupaikade seisundi parandamisele. Rakenduskava tasandil hinnatakse sihttasemete saavutamist kõigi vastava sekkumise tegevuste koondmõju põhjal. Käesoleva käskkirja muudatuse mõju rakenduskava üldiste eesmärkide

saavutamisele on piiratud ning rakenduskava tasandi eesmärkide saavutamine on jätkuvalt realistlik.

Toetatavate tegevuste täpsustamine ning taastamistööde ühikukulu suurenemine toovad kaasa konkreetse projekti väljundnäitaja „Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala“ sihttaseme vähendamise ligikaudu ühe kolmandiku võrra.

See muudatus puudutab konkreetse projekti sihttaset, mitte rakenduskava tasandil seatud väljundnäitaja eesmärki. Rakenduskava tasandil seatud väljundnäitaja sihttaset käesoleva

muudatusega ei vähendata. Käesoleva muudatuse mõju rakenduskavas seatud eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele on minimaalne ning rakenduskavas seatud sihttasemed saavutatakse sõltumata käesolevast

muudatusest. Rakenduskava väljundnäitaja saavutamist jälgitakse tervikuna ning teiste sama sekkumise raames rakendatavate tegevuste panus tagab rakenduskava tasandi sihttaseme

saavutamise. Seetõttu ei too käesolev muudatus kaasa vajadust vähendada rakenduskavas seatud eesmärke ega muuda rakenduskava tasandil kavandatud tulemust.

Pärandniitude taastamise mõiste täpsustamine, toetatavate tegevuste ajakohastamine ning

abikõlblike kulude täiendamine ei muuda toetuse olemust ega toetuse saajate ringi selliselt, et tekiks riigiabi või vähese tähtsusega abi tunnuseid. Toetuse andmise eesmärk on looduskaitseliste ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine ning

tegevuste tulemused on suunatud avaliku hüve loomisele. Toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ega toetuse saajatele valikulise konkurentsieelise andmiseks. Tegevusel puudub

piiriülene majanduslik mõju. Seetõttu jääb kehtima käskkirja punktis 11.6 sätestatud põhimõte, mille kohaselt antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse ega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses. Käesolevad muudatused ei muuda toetuse riigiabiõiguslikku käsitlust ning toetuse andmine toimub jätkuvalt käskkirjas sätestatud tingimustel.

Käskkirja punktiga 2 nähakse ette muudatuste rakendamine alates 24. juulist 2023, et tagada

projekti elluviimisel tehtud kulude ning abikõlblike tegevuste üheselt mõistetav käsitlemine

kogu projekti abikõlblikkuse perioodil. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

9

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on

ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirja muudatustega seoses hindame, et toetusi antakse vastavalt rakenduskavas

planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Projekt on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030, aidates suurendada Eesti valmisolekut ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks, ning Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega.

Toetatavad tegevused panustavad kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3: „Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majandusliku lt

oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga“ meetmesse 3.3: „Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse

korraldamine muutuvas kliimas“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“ . Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning

tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.

Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. 5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste

Keskusega.

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/26-1174 - Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ muutmine

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 10.11.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cab79a5a-0e9b-42aa-ad21-4e361fe6baa6 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cab79a5a-0e9b-42aa-ad21-4e361fe6baa6?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-3/3787-1
Registreeritud	27.10.2026
Sünkroonitud	28.10.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari	2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	2-3/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegiaosakond)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad