Allkirjastatud digitaalselt

1

SIHTASUTUSE A. H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja

Järva vald Järva Vallavalitsuse kaudu, keda esindab vallavanem Toomas Tammik,

otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 12 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel põhikirja (edaspidi põhikiri)

alljärgnevalt:

1.1. täiendada põhikirja punkti 2 pärast sõnu „Albu vald“ lauseosaga „kelle asutajaõigused on

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena üle läinud Järva vallale“;

1.2. asendada põhikirja punktis 3 sõna „Albu“ sõnaga „Järva“;

1.3. muuta põhikirja punkti 8 ja sõnastada see järgnevalt:

„8. Sihtasutuse eesmärgiks on A. H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja

tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks,

kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja

meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste

ja keskkonnahoidlikkusele suunatud tegevuste korraldamine oma majandustegevuse,

investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning Sihtasutuse

kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.“;

1.4. asendada põhikirja punkti 9 alapunktis 1 sõnad „Tallinna Linnamuuseumi A. H.

Tammsaare Muuseumiga ja Eesti Kirjandusmuuseumiga“ sõnadega „Tallinna

Kirjanduskeskuse A. H. Tammsaare Muuseumiga ja Eesti Kirjanike Muuseumide

Ühinguga“;

1.5. täiendada põhikirja punkti 9 alapunkti 2 pärast sõna „korraldamine“ lauseosaga „ning

sihtotstarbeliste stipendiumite väljaandmine“;

1.6. asendada põhikirja punktis 10 sõna „organid“ sõnaga „juhtorganid“;

1.7. muuta põhikirja punkte 12, 13 ja 14 ning sõnastata need järgnevalt:

„12. Sihtasutuse tegevust juhib ja Sihtasutust esindab 1-liikmeline juhatus (edaspidi

„juhataja“). Juhataja volitused kestavad kuni 5 (viis) aastat. Sõlmitud juhatuse liikme

lepingut võib punktis 13 nimetatud avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord

kuni 5 (viieks) aastaks.

13. Nõukogu valib juhataja avaliku konkursi korras. Nõukogu võib konkursi välja

kuulutada, kui juhataja ametikoht on vabanemas või juhatajaga sõlmitud tähtajalise

lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud.

Konkursi korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras. Juhul, kui avalikku

Allkirjastatud digitaalselt

2

konkurssi ei ole võimalik mõjuval põhjusel korraldada, määrab nõukogu Sihtasutuse

asutajate nõusolekul juhataja kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

14. Sihtasutuse juhtorgani (juhatuse ja nõukogu) liikmeks ei või olla isik:

1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3) kellel on ärikeeld;

4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.“;

1.8. asendada põhikirja punkti 16 kolmandas lauses sõnad „juhatuse liikmel“ sõnaga

„juhatajal“;

1.9. muuta põhikirja punkti 17 alapunktide 4 ja 5 sõnastust järgnevalt:

„4) valmistab ette riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava Sihtasutuse

finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks;

5) valmistab ette Sihtasutuse eelarve projekti, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s

6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11

alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei või olla väiksem ega

netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“;

1.10. täiendada põhikirja punkti 24 viimast lauset pärast sõna „kuutasu“ lauseosaga „, mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.“;

1.11. täiendada põhikirja punkti 25 järgmise lausega: „Juhatajale võib nõukogu põhjendatud

otsuse alusel pärast juhataja volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu

järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem

volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“;

1.12. muuta põhikirja punkti 26 viimast lauset järgnevalt: „Nõukogu liikmete määramisel

lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab 2 (kaks) liiget ja Järva vald määrab 3

(kolm) nõukogu liiget.“;

1.13. muuta põhikirja punkte 27 ja 28 ning sõnastada need järgnevalt:

„27. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt,

mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

2) on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui Sihtasutus;

3) omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

4) on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

5) omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,

kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või tellija.

28. Punktis 27 nimetatud seotud isikuks loetakse abikaasa, registreeritud elukaaslane,

vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine.“;

1.14. muuta põhikirja punkti 31 alapunkte 3, 4 ja 5 sõnastust järgnevalt:

Allkirjastatud digitaalselt

3

„3) kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid

ja eelarve;

4) kinnitab Sihtasutuse finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks;

5) kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande;“;

1.15. muuta põhikirja punkti 33 eelviimast ja viimast lauset ning sõnastada need järgnevalt:

„Nõukogu liikme põhjendatud kulusid võib hüvitada, kui see on kõigi teiste nõukogu

liikmete poolt eelnevalt kooskõlastatud kirjalikult taasesitatavas vormis ning eelarve

vahendite olemasolul. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud

töösuhte alustamiseks Sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete

kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.“;

1.16. muuta põhikirja punkti 35 ja sõnastada see järgnevalt:

„35. Nõukogust tagasiastumiseks esitab nõukogu liige tema määranud asutajale kirjaliku

avalduse. Asutaja teavitab nõukogu liikme tagasiastumisest ja uue liikme määramisest

nõukogu ja juhatajat.“;

1.17. muuta põhikirja punkti 38 ja selle alapunkte ning sõnastada need järgnevalt:

„38. Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajaõiguste teostajatele ja

rahandusministrile:

1) nõukogu koosoleku protokolli koopia 1 (ühe) kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu ja hääletusprotokolli või hääletustulemused 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast

hääletamist.“;

1.18. muuta põhikirja punkti 39 ja sõnastada see järgnevalt:

„39. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid

ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja kõik koosolekust osa

võtnud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta

kinnitab oma allkirjaga. Protokoll peab vastama rahandusministri poolt sihtasutuse

nõukogu protokolli suhtes kehtestatud nõuetele, kui need on kehtestatud.“;

1.19. muuta põhikirja punkti 42 ja sõnastada see järgnevalt:

„42. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul

osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Kinnisvaraga või

registrisse kantud vallasvaraga seotud otsused on vastu võetud, kui selle poolt hääletab

2/3 nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Sihtasutuse nimel laenu võtmise

ja kapitalirendilepingu sõlmimisega seotud otsus on vastu võetud, kui selle poolt

hääletavad kõik nõukogu liikmed.“;

1.20. asendada põhikirja punkti 43 alapunktis 3 sõna „Albu“ sõnaga „Järva“;

1.21. asendada põhikirja punkti 44 teises lauses sõna „Sihtasutuselt“ sõnaga „Sihtasutusele“;

1.22. jätta põhikirja punktist 45 välja lause „Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida

kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete eelneva ühehäälse otsuse alusel.“;

1.23. muuta põhikirja punkti 49 ja sõnastada see järgnevalt:

Allkirjastatud digitaalselt

4

„49. Juhataja esitab heakskiidetud aruanded möödunud majandusaasta kohta koos

vandeaudiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta

aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud

vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle

registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Aruandega samal ajal

kinnitatakse ja esitatakse sihtasutuse asutajatele ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 24 nimetatud juhatuse liikmele

makstud täiendav tasu.“;

1.24. täiendada põhikirja punkti 52 järgneva lausega: „Asutajaõiguste teostajal on õigus

tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.“.

2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse A. H.

Tammsaare Muuseum Vargamäel põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Toomas Tammik

1 (8)

SIHTASUTUSE A. H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL

PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel (edaspidi

“Sihtasutus”).

2. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium, ning Albu vald, kelle asutajaõigused on haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena üle läinud Järva vallale.

3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Järva maakond, Järva vald, 73416 Vetepere küla.

4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

5. Sihtasutusel on oma pitsat, pangaarve, eelarve, logo ja tunnuslause.

6. Sihtasutuse tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

7. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, käesolevast

põhikirjast ning nõukogu ja juhatuse otsustest.

II SIHTASUTUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE TEED

8. Sihtasutuse eesmärgiks on A. H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja

tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks,

uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel

eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste ja

keskkonnahoidlikkusele suunatud tegevuste korraldamine oma majandustegevuse,

investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning Sihtasutuse

kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

9. Oma põhieesmärkide saavutamisel on Sihtasutuse põhiülesanded:

1) A. H. Tammsaare elu ja tegevuse ning kirjandusliku ja vaimse pärandi uurimine,

sellega seonduva kogumine, säilitamine ja tutvustamine koostöös Tallinna

Kirjanduskeskuse A. H. Tammsaare Muuseumiga ja Eesti Kirjanike Muuseumide

Ühinguga;

2) nimetatud valdkondades teadus-, õppe- ja uurimistöö korraldamine ning

sihtotstarbeliste stipendiumite väljaandmine;

3) A. H. Tammsaare sünnikodu hoonete ja nende lähiümbruses paiknevate

kultuurilooliste ja looduskaitseliste paikade säilitamine, eksponeerimine ning

tutvustamine;

4) Sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu eesmärgipärane hoidmine ja täiendamine

ning selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja

restaureerimise tagamine;

2 (8)

5) ekspositsiooniosa laiendamine, muuseumi kompleksi kuuluvate hoonete

restaureerimine;

6) aastaringselt tegutseva kultuuri- ja puhkekeskuse väljaarendamine;

7) tingimuste loomine Sihtasutuse personali arenguks.

III SIHTASUTUSE JUHTIMINE

10. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.

11. Sihtasutuse organite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust Sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti korral, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse organi

liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, Sihtasutuse organi liige ei osale vastava küsimuse otsustamisel

ega hääleta selles küsimuses.

12. Sihtasutuse tegevust juhib ja Sihtasutust esindab 1-liikmeline juhatus (edaspidi „juhataja“).

Juhataja volitused kestavad kuni 5 (viis) aastat. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

punktis 13 nimetatud avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni 5 (viieks)

aastaks.

13. Nõukogu valib juhataja avaliku konkursi korras. Nõukogu võib konkursi välja kuulutada,

kui juhataja ametikoht on vabanemas või juhatajaga sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise

kord nähakse ette nõukogu töökorras. Juhul, kui avalikku konkurssi ei ole võimalik

mõjuval põhjusel korraldada, määrab nõukogu Sihtasutuse asutajate nõusolekul juhataja

kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

14. Sihtasutuse juhtorgani (juhatuse ja nõukogu) liikmeks ei või olla isik:

1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3) kellel on ärikeeld;

4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

15. Punkti 14 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist. Punkti 14 alapunktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed

on karistusregistrist kustutatud.

16. Juhatajal on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes. Juhataja vastutab oma

kohustuste rikkumisega Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatajal on õigus

määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.

Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

17. Sihtasutuse tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks juhataja:

1) esindab Sihtasutust ja tagab selle majandustegevuse;

2) võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajad ning määrab nende palgatingimused;

3) korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;

3 (8)

4) valmistab ette riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava Sihtasutuse

finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks;

5) valmistab ette Sihtasutuse eelarve projekti, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s

6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja §

11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei või olla väiksem

ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;

6) peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ning kindlustab ja korraldab lepingute täitmise;

7) kinnitab piletihinnad ja Sihtasutuse poolt osutatavate muude teenuste hinnad;

8) teostab Sihtasutuse käesoleva põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke muid

tehinguid;

9) täidab käesolevast põhikirjast tulenevaid muid ülesandeid.

18. Nõukogu võib delegeerida juhataja pädevusse kõigi Sihtasutuse tegevust puudutavate

küsimuste otsustamise sellises mahus, mis ei ole seadusega antud nõukogu pädevusse.

19. Juhataja peab järgima Sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid,

mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhataja teha ainult

nõukogu nõusolekul. Juhataja peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise

kohta ning esitama nende nõudel vastava aruande.

20. Juhataja peab esitama nõukogule kord kolme kuu jooksul kirjaliku aruande Sihtasutuse

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama viivitamatult Sihtasutuse

majandusliku seisundi muudest olulisest halvenemisest ja Sihtasutuse majandustegevusega

seotud olulistest asjaoludest.

21. Nõukogu võib juhataja igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatajaga sõlmitud

lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

22. Juhatajale makstava tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.

23. Juhatajale võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhataja täidab lisaks juhataja ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis

nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme

lepingus.

24. Juhatajale võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu

suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada

juhatajale eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

25. Juhatajale võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne

tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhataja tagasikutsumise

ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Juhatajale võib nõukogu põhjendatud otsuse

alusel pärast juhataja volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise

eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste

lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

26. Nõukogu moodustavad asutajate poolt määratud nõukogu liikmed. Nõukogu on 5-

liikmeline. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Sihtasutuse eesmärkidest,

varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete

efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhataja tegevuse

4 (8)

üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti

Vabariik määrab 2 (kaks) liiget ja Järva vald määrab 3 (kolm) nõukogu liiget.

27. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

2) on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui Sihtasutus;

3) omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

4) on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5) omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või

tellija.

28. Punktis 27 nimetatud seotud isikuks loetakse abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem,

laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine.

29. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on 5 (viis) aastat.

30. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

31. Nõukogu:

1) kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet

juhataja tegevuse üle;

2) esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatajaga;

3) kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid

ja eelarve;

4) kinnitab Sihtasutuse finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks;

5) kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande;

6) otsustab juhatuse koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse tagasikutsumise;

7) määrab Sihtasutuse juhataja tasu suuruse ning sõlmib juhatajaga lepingu;

8) kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ning varaga tehingute tegemise korra;

9) annab juhatajale nõusoleku lepingute sõlmimiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse

omandamine või lõppemine äriühingus, kinnisasjade, samuti registrisse kantud

vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, laenude võtmine;

10) annab nõusoleku Sihtasutuse poolt loodavate äriühingute asutamiseks ja lõpetamiseks,

11) kehtestab nõukogu töökorra.

32. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogu liikmetel õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse

dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse

tegevuse vastavust seadusele, käesolevale põhikirjale ja juhataja otsustele.

33. Nõukogu liikmetele tasu määramise otsustavad asutajad ühiselt. Sihtasutuse nõukogu

liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu.

Sihtasutuse nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu

koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumisel

nõukogust ei maksta talle hüvitist. Kui punktis 38 nimetatud kohustusi ei täideta, võivad

asutajad ühiselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu

5 (8)

vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustusi ei täidetud.

Nõukogu liikme põhjendatud kulusid võib hüvitada, kui see on kõigi teiste nõukogu

liikmete poolt eelnevalt kooskõlastatud kirjalikult taasesitatavas vormis ning eelarve

vahendite olemasolul. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud

töösuhte alustamiseks Sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete

kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.

34. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud

nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel. Asutaja võib tema poolt määratud

nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjustest.

35. Nõukogust tagasiastumiseks esitab nõukogu liige tema määranud asutajale kirjaliku

avalduse. Asutaja teavitab nõukogu liikme tagasiastumisest ja uue liikme määramisest

nõukogu ja juhatajat.

36. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1

(üks) kord 3 (kolme) kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu

liikmetele teatatakse kirjalikult koosolekute toimumise ajast, kohast ja päevakorrast koos

arutamisele tulevate küsimuste materjalidega ette vähemalt 2 (kaks) nädalat enne

koosoleku toimumist. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta

ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga.

37. Erakorralise koosoleku võib igal ajal kokku kutsuda audiitori, nõukogu esimehe, nõukogu

liikme või juhataja kirjalikul nõudel. Selles ettepanekus peab olema näidatud koosolekul

arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse

lihtkirjana posti teel või elektrooniliselt e-posti teel igale nõukogu liikmele tema poolt

näidatud aadressil vähemalt 7 (seitse) päeva enne koosoleku toimumise aega.

38. Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajaõiguste teostajatele ja rahandusministrile:

1) nõukogu koosoleku protokolli koopia 1 (ühe) kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu ja hääletusprotokolli või hääletustulemused 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast

hääletamist.

39. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning

selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja kõik koosolekust osa võtnud

nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma

allkirjaga. Protokoll peab vastama rahandusministri poolt sihtasutuse nõukogu protokolli

suhtes kehtestatud nõuetele, kui need on kehtestatud.

40. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt

määratud teda asendav nõukogu liige, viimase puudumisel nõukogu vanim liige.

41. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest.

42. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Kinnisvaraga või registrisse kantud

vallasvaraga seotud otsused on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 nõukogu

koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Sihtasutuse nimel laenu võtmise ja

6 (8)

kapitalirendilepingu sõlmimisega seotud otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad

kõik nõukogu liikmed.

IV SIHTASUTUSE VARA

43. Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga. Sihtasutuse

vara moodustub muuhulgas:

1) asutamisel üle antud varast;

2) eraldistest riigieelarvest;

3) eraldistest Järva valla eelarvest;

4) fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;

5) varalistest annetustest;

6) tulust muuseumi heaks korraldavatelt üritustelt;

7) tulust teenuste ja kaupade müügist;

8) muudest laekumistest, mis on vajalikud Sihtasutuse põhikirjalise tegevuse

arendamiseks.

44. Sihtasutusele vara vastuvõtmist korraldab juhataja, kes informeerib üleantavast varast

nõukogu. Sihtasutusele üleantav raha kantakse Sihtasutuse pangaarvele. Mitterahalised

eraldised hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja

-oskusi omavatelt hindamisteenuseid pakkuvatelt isikutelt. Vara antakse Sihtasutusele üle

vara üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, millele kirjutavad alla vara üle andev isik või

tema esindaja ja Sihtasutuse juhataja.

45. Sihtasutuse vara võib kasutada ja käsutada ainult käesolevas põhikirjas sätestatud

eesmärkide täitmiseks. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes,

asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate

eelneva ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on

otseselt seotud Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. Sihtasutus võtab riigilt kinnisasja või

hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja

leppetrahvi maksmise kohustuse.

46. Finantseerija (annetuse tegija) võib määrata vahendite sihtotstarbelise kasutamise, kui see

ei ole vastuolus seaduse või käesoleva põhikirjaga ning nõuda vastavat aruannet.

47. Sihtasutusele tehtud sihtannetused jagab juhataja sihtannetuse tegija näidatud tingimustel

ja korral.

V RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL

48. Juhataja korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele,

koostab raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

49. Juhataja esitab heakskiidetud aruanded möödunud majandusaasta kohta koos

vandeaudiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta

aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud

vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle

registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Aruandega samal ajal

7 (8)

kinnitatakse ja esitatakse sihtasutuse asutajatele ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 24 nimetatud juhatuse liikmele

makstud täiendav tasu.

50. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

51. Sihtasutuse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

52. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Asutajaõiguste teostajal

on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.

53. Sihtasutusel on audiitor, kelle nimetab nõukogu igakordse auditi teostamiseks.

54. Audiitorile tasu maksmise korra määrab nõukogu.

VI SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE LÕPETAMINE

55. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja või nõukogu muuta Sihtasutuse

põhikirja üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki.

56. Sihtasutus lõpetatakse:

1) nõukogu otsusega;

2) asutajate otsusega;

3) kohtuotsusega;

4) muul seaduses ettenähtud alusel.

57. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.

58. Nõukogu võib Sihtasutuse põhikirja muuta üksnes siis, kui:

1) kõik asutajad on välja langenud või

2) asutajad ei jõua põhikirja muutmises kokkuleppele.

59. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel, kui selle poolt on kõik asutajad, järgmistel

põhjustel:

1) Sihtasutuse eesmärgi saavutamine on muutunud ebaotstarbekaks või võimatuks;

2) Sihtasutus ei järgi seaduse ja käesoleva põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning

vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud

kalendriaasta jooksul korduv;

3) Sihtasutus on kaotanud oma vara või vara Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks ilmselt

ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline.

60. Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel on likvideerijateks Sihtasutuse juhataja või nõukogu

poolt selleks määratud isikud.

61. Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik asutajad.

Sihtasutuse likvideerimisel likvideerijad:

1) lõpetavad Sihtasutuse tegevuse;

8 (8)

2) avaldavad seaduses ettenähtud korras teate Sihtasutuse likvideerimise kohta;

3) nõuavad sisse võlad, maksavad välja Sihtasutuse kohustused, realiseerivad

võlausaldajate nõuete ulatuses Sihtasutuse varad.

62. Sihtasutuse tegevuse lõpetamisel jaotatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist

allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt lähtudes asutaja poolt Sihtasutuse

asutamisel ja Sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite suurusest ja üle antud

varast.

63. Pärast Sihtasutuse varade likvideerimist esitavad likvideerijad avalduse Sihtasutuse

kustutamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist.

64. Likvideerijatel on kõik juhataja ja nõukogu õigused ning kohustused, mis ei ole vastuolus

likvideerimise eesmärgiga.

65. Sihtasutuse ühinemine teiste sihtasutustega või jagunemine mitmeks sihtasutuseks toimub

vastavalt seadusele. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust

ei või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.