1

EELNÕU

22.10.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise

saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise kord

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõike 3 alusel.

§ 1. Õigustatud füüsilise isiku nimetamine

(1) Kaitseväelane ja asendusteenistuja (edaspidi avalduse esitaja), kes soovib nimetada

füüsilise isiku, kellele tema hukkumisel teenistusülesannete täitmise tõttu makstavast

ühekordsest hüvitisest makstakse kuni 50 protsenti (edaspidi õigustatud isik), peab

kaitseväekohustuslaste registris täitma määruse lisas toodud vormis elektroonilise avalduse

(edaspidi avaldus) ja selle digitaalselt allkirjastama.

(2) Avaldus registreeritakse kaitseväekohustuslaste registris.

(3) Kahe või enama õigustatud isiku nimetamisel peab avalduse esitaja märkima kõik

õigustatud isikud ühte avaldusse.

(4) Isikut, kelle andmed avalduses ei vasta ettenähtud nõuetele ja keda ei ole seetõttu võimalik

tuvastada, ei loeta õigustatud isikuks.

§ 2. Hüvitise osakaalu määramine

(1) Õigustatud isiku nimetamisel võib avalduses märkida kaitseväeteenistuse seaduse § 196

lõikes 1 ettenähtud hüvitise osakaalu protsentides, kokku kuni 50 protsendi ulatuses hüvitise

kogusummast.

(2) Hüvitise osakaalu määramata jätmisel arvestatakse hüvitise suurus võrdsete osadena kokku

50 protsendi ulatuses kogu hüvitisest.

§ 3. Avalduse hoidmine, kehtivus, tagasivõtmine ja muutmine

(1) Avaldust hoitakse kaitseväekohustuslaste registris kuni avalduse esitaja poolt avalduse

tagasivõtmiseni või avalduse kustutamiseni.

(2) Avaldus kehtib kuni selle tagasivõtmiseni avalduse esitaja poolt, kuid mitte kauem kui

avalduse esitaja kaitseväekohustuse lõppemiseni.

2

(3) Kui avalduse esitaja esitab mitu käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud avaldust, loetakse

kehtivaks viimasena esitatud avaldus ja varem esitatud avaldused loetakse tagasivõetuks.

(4) Õigustatud isiku andmete muutmiseks või uue õigustatud isiku nimetamiseks peab

kaitseväelane või asendusteenistuja esitama uue avalduse.

§ 4. Avalduse avamine ja avaldusega tutvumine

(1) Avalduse avamise ja avaldusega tutvumise õigus on vaid Kaitseväe juhatajal või

Kaitseressursside Ameti peadirektoril või nende volitatud isikul. Avaldusega tutvunud isik on

kohustatud tagama selles esitatud isikuandmete kaitse.

(2) Kaitseväe juhatajal või Kaitseressursside Ameti peadirektoril või nende volitatud isikul on

õigus avaldus avada ja sellega tutvuda, kui:

1) taotlus on esitatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 8 kohaselt;

2) kaitseväeteenistuse seaduse § 202 lõikes 4 sätestatud lisauurimise käigus ei tuvastatud

teenistusalase tagatise saamise õiguse tekkimist välistavaid asjaolusid.

(3) Kaitseväe juhatajal või Kaitseressursside Ameti peadirektoril või nende volitatud isikul on

õigus avada avaldus ja tutvuda avalduses esitatud andmetega, kui kaitseväelase või

asendusteenistujaga seotud isik on teinud kirjaliku järelepärimise oma nimetamise kohta

õigustatud isikuks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel avalduse avamise korral teavitab

Kaitseväe juhataja või Kaitseressursside Ameti peadirektor või nende volitatud isik õigustatud

isikut tema nimetamisest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud järelepärimise esitanud

isikut.

(5) Pärast avalduse avamist lisatakse koopia avaldusest hüvitise väljamaksmise taotluse kohta

tehtud otsuse juurde, otsuse puudumisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kirjaliku

järelepärimise juurde.

(6) Avalduse avamise ja hüvitise väljamaksmisega seotud teave märgitakse

kaitseväekohustuslaste registrisse.

(7) Avalduse avamata jätmisel hoitakse avaldust avalduse esitaja andmete

kaitseväekohustuslaste registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates üks aasta, misjärel

avaldus kustutatakse.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kaitseministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt

hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise kord“ (RT I, 17.10.2019, 12)

tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Rakendussäte

Enne määruse jõustumist kehtinud kaitseministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 12

„Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku

3

nimetamise kord“ alusel ümbrikus esitatud avaldused hävitatakse hiljemalt 2028. aasta

31. detsembriks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Herem

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Mäe

Kantsler

Lisa Avaldus kaitseväelase või asendusteenistuja hukkumise korral hüvitist saama õigustatud

isiku või isikute määramiseks

1

Kaitseministri määruse „Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks

õigustatud füüsilise isiku nimetamise kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõike 3 alusel.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 196 kohaselt on kaitseväelasel ja asendusteenistujal

õigus nimetada füüsiline isik või isikud, kellele makstakse tema teenistusülesannete täitmise tõttu

hukkumise korral ettenähtud hüvitisest kuni 50 protsenti (edaspidi õigustatud isik).

Teenistusülesannete täitmise tõttu kaitseväelase või asendusteenistuja hukkumise korral maksab riik

hüvitist Statistikaameti avaldatud hukkumise kuule eelnenud viimase keskmise brutokuupalga kuni

150-kordses ulatuses, millest kuni 50 protsenti võib maksta kaitseväelase või asendusteenistuja

nimetatud füüsilisele isikule või isikutele.

Sellise tahteavalduse esitamine on kaitseväelasele ja asendusteenistujale vabatahtlik. Kaitseväelane

on KVTS-i §-de 3, 5 ja 7 järgi ajateenija, reservväelane või tegevväelane. Asendusteenistuja on

kaitseväekohustust täitev isik, kes on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest

keeldunud.

Õigustatud isikute nimetamise kord on kehtestatud kaitseministri 7. detsembri 2012. aasta määrusega

nr 12 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku

nimetamise kord“ (RT I, 17.10.2019, 12).

Varasema regulatsiooni kohaselt pidi isik esitama õigustatud isiku nimetamise avalduse kinnises

ümbrikus oma struktuuriüksuse ülemale ajateenistuse, tegevteenistuse või õppekogunemise ajal.

Avaldus kuulus pärast iga teenistusperioodi lõppu hävitamisele. Näiteks ei kehtinud ajateenistuse ajal

esitatud avaldus enam reservteenistuses osalemisel. Selline paberil avalduste kogumise ja hävitamise

kord osutus nii struktuuriüksuste kui ka isikute jaoks ebamõistlikult koormavaks. Struktuuriüksustes

tekkisid probleemid dokumentide hoiustamisega ning isikutel esines olukordi, kus varem esitatud

avalduste sisu ei olnud enam kooskõlas nende tegeliku tahtega või oli avalduse esitamine üldse

ununenud.

Käesoleva eelnõuga ajakohastatakse seni kehtinud õigustatud isiku nimetamise korda. Arvestades

tänapäevaseid elektroonilisi võimalusi ja üldist suunda vähendada paberipõhist asjaajamist, nähakse

eelnõuga ette avalduste esitamine elektroonilises keskkonnas. Edaspidi saab õigustatud isiku

nimetamise avaldusi esitada kaitseväekohustuslaste registris, kus isikule kuvatakse vastav vorm, mille

ta saab täita ja digitaalselt allkirjastada.

Muudatuse eesmärk on muuta avalduse esitamine paindlikumaks ja kasutajasõbralikumaks,

võimaldades isikul oma tahteavaldust vajaduse korral hõlpsasti ajakohastada. Sellega välditakse

olukordi, kus hüvitise saajaks nimetatakse isik, kes ei vasta enam avalduse esitaja tegelikule

tahteavaldusele. Ühtlasi väheneb struktuuriüksuste halduskoormus, mis seni kaasnes paberil avalduste

kogumise, hoiustamise ja hävitamisega.

2

Täiendava muudatusena sätestatakse, et õigustatud isiku nimetamise avaldus kehtib kuni isiku

kaitseväekohustuse lõpuni ehk kuni isiku 60-aastaseks saamiseni või kuni uue avalduse esitamiseni.

Seega ei pea isik iga õppekogunemise korral uut avaldust esitama.

Kokkuvõttes vähendab muudatus halduskoormust, kuna õigustatud isiku nimetamise avalduste

elektrooniline esitamine kaitseväekohustuslaste registris vähendab paberavalduste kogumise,

registreerimise, hoiustamise ja hävitamisega seotud tegevusi. Samuti väheneb korduvate avalduste

menetlemise vajadus, kuna avaldus kehtib kuni kaitseväekohustuse lõppemiseni või uue avalduse

esitamiseni.

Sisemine töökoormus väheneb eelkõige struktuuriüksustes, kuna avalduste menetlemine muutub

elektrooniliseks ja automatiseeritavaks. Muudatuse rakendamisega võib kaasneda esialgne lisatöö

registri arendamisel ja töökorralduse kohandamisel, kuid edaspidi on mõju töökoormusele eeldatavalt

vähendav.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koostöös Kaitseressursside Ametiga

ning eelnõu normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele toimetaja Piret Tamme ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse õigustatud isiku nimetamise kord.

Õigustatud isiku nimetamise avalduse esitamiseks peab avalduse esitaja täitma elektroonilise vormi

kaitseväekohustuslaste registris ja selle digitaalselt allkirjastama. Kui soovitakse nimetada mitu

õigustatud isikut, tuleb kõik isikud märkida ühte avaldusse. Isikut ei loeta õigustatud isikuks, kui tema

andmed on puudulikud, valed või ei võimalda teda tuvastada. Avaldus registreeritakse

kaitseväekohustuslaste registris.

Õigustatud isiku nimetamisel ja hüvitise väljamaksmisel on oluline tagada, et hüvitis makstakse välja

õigele isikule. Seetõttu on eelnõus nõue esitada korrektsed isikuandmed. Sätte kohaselt ei loeta isikut

õigustatud isikuks, kui tema kohta esitatud andmed ei võimalda teda tuvastada. Näiteks on esitatud

vaid õigustatud isiku nimi, kuid jäetud märkimata tema sünniaeg. Seega võib samanimeliste isikute

vahel tekkida vaidlus hüvitise saamise õiguse üle. Kui avalduse esitaja tahet ei ole võimalik tuvastada,

ei loeta sellisel juhul isikut õigustatud isikuks. KVTS-i kohaselt võib avalduses nimetatud isik olla

vaid füüsiline isik.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse hüvitise osakaalu määramise põhimõtted.

Õigustatud isiku või isikute nimetamisel võib avalduses jaotada hüvitise osakaalu protsentides, kuid

kokku mitte üle 50% kogu hüvitisest. Olukorras, kus kaitseväelane on avalduses märkinud õigustatud

isikutele juurde hüvitise protsendid, kuid nende summa ületab 50% kogu hüvitisest, võetakse osakaalu

arvestamise aluseks 50% hüvitisest. Kui näiteks ühe õigustatud isiku nimetamise korral märkida

protsendiks 30, tähendab see, et avalduse esitaja on pidanud vajalikuks maksta õigustatud isikule kogu

3

hüvitisest vaid 30% ning ülejäänud summa jaotatakse KVTS-i § 197 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.

Kui kaitseväelane või asendusteenistuja ei ole õigustatud isiku juurde hüvitise osakaalu protsenti

märkinud, arvestatakse ühe õigustatud isiku korral hüvitise suuruseks 50% kogu hüvitisest. Kahe või

enama õigustatud isiku korral jagatakse nende vahel jaotatav hüvitise osa võrdseteks osadeks. Näiteks

viie õigustatud isiku korral saab iga õigustatud isik 1/5 jaotatavast summast.

Kaitseväelase või asendusteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral makstakse

ettenähtud hüvitis välja järgmiselt:

- kuni 50% hüvitise summast hukkunu nimetatud füüsilisele isikule või isikutele;

- vähemalt 50% hüvitise summast hukkunu lastele, vanematele, lesele, registreeritud

elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ja perekonnaseaduse

alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Eelnõu §-s 3 reguleeritakse avalduse hoidmist, kehtivust, tagasivõtmist ja muutmist. Õigustatud isiku

nimetamise avaldust hoitakse kaitseväekohustuslaste registris kuni selle tagasivõtmiseni või

kustutamiseni. Avaldus kehtib kuni selle tagasivõtmiseni, kuid mitte kauem kui kaitseväekohustuse

lõppemiseni ehk kuni isiku 60-aastaseks saamiseni. Avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta,

kuid juba esitatud avaldust muuta ei saa. Muudatuste tegemiseks tuleb esitada uus avaldus, kusjuures

kehtivaks loetakse viimasena esitatud avaldus.

Eelnõu §-s 4 reguleeritakse avalduse avamist ja sellega tutvumist.

Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral ühekordset hüvitist saama õigustatud isikul on

õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul kaitseväelase või asendusteenistuja hukkumisest.

Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral esitatakse ühekordse hüvitise

taotlus Kaitseväele ning asendusteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral

esitatakse ühekordse hüvitise taotlus Kaitseressursside Ametile.

Avalduse avamine ja selle sisuga tutvumine on lubatud, kui esitatakse taotlus ühekordse hüvitise

saamiseks või juhul, kui taotlusi ei ole esitatud, kuid teenistusalase õnnetuse puhul tehtud lisauurimise

käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis välistaksid hüvitise maksmise. Viimasel juhul on avalduse

avamise eesmärk isiku teavitamine tema õigustest. Kui aga tuvastatakse asjaolu, mis välistab hüvitise

maksmise, ei ole vajadust isikut teavitada ja avaldust ei avata.

Avalduse avamise järel tuleb tagada avalduses nimetatud isikute isikuandmete kaitse. Isikuandmeid

ei ole lubatud avaldada kolmandatele isikutele.

Avalduse võib avada ka siis, kui vastava kirjaliku järelepärimise on esitanud kaitseväelase või

asendusteenistujaga seotud isik. Hukkunuga seotud isik saab taotleda vaid kinnitust enda õigustatud

isikuks nimetamise kohta, kuid tal puudub õigus saada teavet teiste avalduses nimetatud isikute kohta.

Erandiks on vaid alaealise lapse seadusliku esindaja poolt lapse nimel esitatud järelepärimine.

Avalduse avamisel tuleb sellest teavitada kõiki avalduses nimetatud isikuid. Teavitamisega tagatakse

isikute võrdne kohtlemine teabe saamisel ja antakse võimalus esitada taotlus hüvitise saamiseks või

saada teavet hüvitise maksmisega seotud asjaolude kohta.

Kui avaldust ei avata, hoitakse seda avalduse esitaja andmete kaitseväekohustuslaste registri

digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates üks aasta, misjärel avaldus kustutatakse.

4

Üheaastase perioodi määramisel on võetud arvesse KVTS-i § 197 lõikes 8 sätestatut, mille kohaselt

kehtib hüvitise taotlemise õigus ühe aasta jooksul. Seega tuleb selle aja jooksul säilitada ka hukkunud

kaitseväelase või asendusteenistuja antud teavet õigustatud isikute kohta.

Pärast avalduse avamist hoitakse avaldust koos otsuse tegemise aluseks olevate

menetlusdokumentidega. Kui aga otsust ei ole tehtud ja avaldus on avatud seotud isiku järelepärimise

tõttu, hoitakse avaldust järelepärimise juures. Avalduse hoidmisel tuleb tagada selles sisalduvate

andmete kaitse.

Eelnõu §-s 5 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud kaitseministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 12

„Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise

kord“.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse enne eelnõukohase määruse jõustumist kehtinud määruse alusel ümbrikus

esitatud õigustatud isikute nimetamise avalduste hävitamise kord. Vastava sätte kohaselt hävitatakse

ümbrikus esitatud avaldused hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks ja isikud saavad esitada uued

avaldused elektrooniliselt kaitseväekohustuslaste registris.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamine suurendab õigusselgust õigustatud isikute nimetamisel, vähendab võimalikke

vaidlusi hüvitise maksmisel ja toetab digitaalse asjaajamise põhimõtteid. Lisaks tagatakse

elektroonilise tahteavalduse esitamisega isikuandmete kaitse ja kontrollitud juurdepääs tundlikule

teabele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määrust rakendatakse olemasoleva infosüsteemi (kaitseväekohustuslaste register) kaudu ja sellega ei

kaasne olulisi lisakulusid. Elektroonilise avalduse esitamine eeldab mõningaid registri arendusi, kuid

nende kulud kaetakse kavandatud eelarvevahenditest. Seega ei kaasne määruse rakendamisega

riigieelarvele kulu ega tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidule ja Kaitseressursside Ametile.

Kaitseministri … määrus nr …

„Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks

õigustatud füüsilise isiku nimetamise kord“

Lisa

AVALDUS KAITSEVÄELASE VÕI ASENDUSTEENISTUJA HUKKUMISE KORRAL

HÜVITIST SAAMA ÕIGUSTATUD ISIKU VÕI ISIKUTE MÄÄRAMISEKS

AVALDUSE ESITAJA ANDMED

HÜVITIST SAAMA ÕIGUSTATUD ISIK VÕI ISIKUD Eesnimi:

Perekonnanimi:

Isikukood või sünniaeg:

Aadress:

E-posti aadress: Telefoninumber: Hüvitise osakaal protsentides:

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Isikukood või sünniaeg:

Aadress:

E-posti aadress: Telefoninumber: Hüvitise osakaal protsentides:

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Isikukood või sünniaeg:

Aadress:

E-posti aadress: Telefoninumber: Hüvitise osakaal protsentides:

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Isikukood või sünniaeg:

Aadress:

E-posti aadress: Telefoninumber: Hüvitise osakaal protsentides:

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 26.10.2026 nr 5-2/26/24

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Kaitseministri määruse „Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise kord“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse „Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise kord“ eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Avalduse elektrooniline vorm