<

OTSUS

Vaidlustusasja number

204-26/311568

Otsuse kuupäev 26.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Ühispakkujate Cybernetica AS ja OÜ Quretecvaidlustus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihankes

„Tervisejuhtimise töölaua platvormi arendus- ja

hooldustööd“ (viitenumber 311568) hankija otsusele

tunnistada edukaks Industry62 OÜ pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad Cybernetica AS ja OÜ Quretec,

esindaja Oliver Väärtnõu

Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus,

esindaja Katrin Keert

Kolmas isik, Industry62 OÜ

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata ühispakkujate Cybernetica AS-i ja OÜ Quretec vaidlustus Tervise

ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihankes „Tervisejuhtimise töölaua platvormi

arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 311568).

2. Jätta ühispakkujate Cybernetica AS-i ja OÜ Quretec menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

1 Riigihangete seadus.

2 (25)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.06.2026 avaldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Tervisejuhtimise

töölaua platvormi arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 311568) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult

RHAD), sh Proovitöö lähteülesande (edaspidi Lähteülesanne) ja hindamismetoodika kirjelduse

(edaspidi Hindamismetoodika).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.07.2026, esitasid pakkumused 7 pakkujat, teiste seas

Industry62 OÜ ning ühispakkujad Cybernetica AS ja OÜ Quretec.

2. 17.09.2026 otsusega tunnistas Hankija edukaks Industry62 OÜ pakkumuse.

3. 28.09.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Cybernetica AS-i ja OÜ Quretec (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija

otsusele tunnistada edukaks Industry62 OÜ pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 05.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/204 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 08.10.2026 ja neile vastamiseks 13.10.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitas täiendavad seisukohad Hankija. Kolmas isik vaidlustusmenetluses seisukohta ei esitanud.

5. Käesolevas vaidlustusasjas on Vaidlustaja ja Hankija oma menetlusdokumentides kajastanud

andmeid, mida Vaidlustaja käsitleb oma ärisaladusena. RHS ei näe ette, et kogu

vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus tuleb üles laadida

RHR-i. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud käesolevast otsusest

kaks versiooni:

1) otsuse täielik versioon, millest Vaidlustaja ärisaladusi sisaldavaid osi eemaldatud

pole, tehakse teatavaks Vaidlustajale ja Hankijale;

2) otsuse versioon, millest on eemaldatud Vaidlustaja ärisaladust puudutavad osad, mis

on tähistatud märkega [Vaidlustaja ärisaladus] tehakse teatavaks Kolmandale isikule ning

laaditakse üles RHR-i.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja, ühispakkujad Cybernetica AS ja OÜ Quretec, põhjendab vaidlustust

järgmiselt.

6.1. Vastavalt Hindamismetoodikale hinnati pakkumusi hindepunktide kogusumma alusel,

mille maksimaalne võimalik arv on 100 hindepunkti ja millest on:

1) ühe töötunni hind ilma käibemaksuta – 10% hindest;

2) proovitööd – 90% hindest.

Vastavalt Hindamismetoodikale annab Hankija proovitööde eest hindepunkte eraldi proovitöö

nr 1 ja proovitöö nr 2 osas. Proovitööde eest on võimalik summeerituna saada kokku 90

hindepunkti, millest:

1) Proovitöö nr 1 eest on võimalik saada maksimaalselt 50 hindepunkti;

2) Proovitöö nr 2 eest on võimalik saada maksimaalselt 40 hindepunkti.

Kummagi proovitöö hindamiseks sätestas Hankija kriteeriumid punktide andmiseks vastavalt

Hindamismetoodikas toodud skaalale. Kriteeriumidele antud punktide tulemused

3 (25)

summeeritakse ja leitakse seeläbi proovitööle omistatud punktid.

Proovitöö hindamisel annab Hankija iga hindamiskriteeriumi eest punktid kõrgeima

punktitaseme järgi, mille kõik tingimused on täidetud.

6.2. 17.09.2026 edastas Hankija Vaidlustajale väljavõtte hankekomisjoni hindamisprotokollist

(edaspidi Protokoll), millest nähtub, et Kolmanda isiku proovitööle omistas Hankija

maksimaalsed 90 punkti. Vaidlustaja proovitööle omistas Hankija 60 punkti. Koos ühe töötunni

hinna eest antud punktidega sai Kolmanda isiku pakkumus kokku 97,46 punkti ja Vaidlustaja

pakkumus 69,11 punkti. Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks.

Hankija omistas Vaidlustaja proovitööle nr 1 20 punkti. Vaidlustaja proovitööd nr 1 on hinnatud

liiga madalalt. Kui Hankija oleks Vaidlustaja proovitööd nr 1 hinnanud maksimaalse 50

punktiga, oleks Vaidlustaja pakkumus saanud kokku 99,11 punkti ning osutunud edukaks.

Hankija on Vaidlustaja proovitöö nr 1 hindamisel tõlgendanud Hindamismetoodikat

meelevaldselt. Hindamismetoodikat õigesti kohaldades oleks Vaidlustaja proovitöö nr 1 saanud

maksimaalsed 50 punkti.

6.3. Vaidlustaja proovitööle nr 1 omistas Hankija 20 punkti järgmiste komisjoni põhjendustega:

[Vaidlustaja ärisaladus].

6.4. Vaidlustaja esitab vastuväited proovitöö nr 1 nende hindamiskriteeriumide lõikes, milles

Hankija tuvastas väidetavad puudused.

6.4.1. Seadistatava töölaua terviklahendus

Hankija on kriteeriumi osas kommenteerinud: [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija etteheide, et [Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.1.1. Hindamismetoodika kohaselt antakse „Seadistatava töölaua terviklahenduse“ eest 50

punkti järgmiselt: Prototüüp võimaldab kasutajal lisada, eemaldada infoplokke, muuta

infoplokkide järjestust, seadistada infoplokkides kuvavat infot ning salvestada seadistused

rollipõhiselt. Kõik nimetatud tegevused on kasutajale leitavad, arusaadavad ning moodustavad

tervikliku seadistamise lahenduse ning kasutaja saab seadistamise tulemust töölaual näha.

Vaidlustaja proovitöö nr 1 täidab kõik 50 punkti taseme eeldused, arvestades RHAD-is ja

RHR-is sätestatud prototüübi eesmärki ja tasemetäpsust. Hankija on teabevahetuses kinnitanud,

et UX/UI prototüübilt ei eeldata pärisrakenduse toimimisloogikat ega kõigi harude

läbiklikitavust:

1) 07.07.2026 kell 13.412 selgitas Hankija vastuses küsimusele, et Figma prototüübilt ei

eeldata täielikku rakendusloogika toimimist samas ulatuses nagu töötavalt rakenduselt.

Konfiguratsiooni salvestamise, rakendamise, infoplokkide järjestuse muutmise ja seadistuste

kuvamise demonstreerimiseks lubati kasutada esinduslikke vaateid, olekuid, kasutajateekondi

ning vajadusel selgitavaid märkusi, ega nõutud kõigi konfiguratsioonide täielikku

realiseerimist;

2) 07.07.2026 kell 13.463 antud vastuses täpsustas Hankija sõnaselgelt seoses

infoplokkide lisamise, eemaldamise, ümberjärjestamise ja seadistamisega, et prototüübis ei pea

realiseerima tegelikku andmete salvestamise ega püsivuse tehnilist loogikat;

3) 07.07.2026 kell 13.474 antud vastuses eristas Hankija selgelt kontseptsiooni ja

kasutajateekondi hindavat esimest osa töötavat tehnilist lahendust hindavast teisest osast.

6.4.1.2. Vaidlustaja teostas lahenduse Hankija juhiste kohaselt. [Vaidlustaja ärisaladus].

2 Sõnumi ID 1110855. 3 Sõnumi ID 1112063. 4 Sõnumi ID 1112180.

4 (25)

Selle asemel, et hinnata, kas tegevused on leitavad, arusaadavad ning moodustavad tervikliku

seadistamise lahenduse (nagu nõuab 50 punkti kriteerium), nõudis Hankija [Vaidlustaja

ärisaladus]. Sellega rikkus Hankija RHS-i läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid,

hinnates Vaidlustaja pakkumust RHAD-is sätestatust ja antud selgitustest erinevatest

kriteeriumidest lähtuvalt.

6.4.1.3. Proovitöö nr 1 raames esitatud prototüüp moodustas arusaadava ja tervikliku töölaua

seadistatavuse kontseptsiooni, kus kõik funktsionaalsused olid demonstreeritud ja tulemus

töölaual nähtav. Seetõttu on Hankija etteheited põhjendamatud ning Vaidlustaja proovitöö

vastab kõnealuse kriteeriumi osas täielikult 50 punkti tasemele.

6.4.2. Infoploki seadistamine

Hankija on kriteeriumi osas kommenteerinud järgnevalt: [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija etteheide, nagu [Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.2.1. Hindamismetoodika kohaselt antakse „Infoploki seadistamise“ eest 50 punkti

järgmiselt: Kasutaja saab infoploki seadistamisel määrata võimalikud kuvatavad andmed,

andmete kuvatava andmemahu ning prioriteetsena esitatava info. Kõik nimetatud seadistused

on prototüübis esitatud ja kasutaja poolt muudetud.

Vaidlustaja proovitöö nr 1 sisaldab kõiki kolme nõutud seadistust ja täidab 50 punkti saamise

eeldused. [Vaidlustaja ärisaladus]:

1) väli „Andmete kuvamise hulk“, mis võimaldas valida nt kõigi uuringute ja viimase

aasta uuringute vahel ning võimalust kuvada üksnes kehtivaid saatekirju ja aktiivseid

broneeringuid;

2) väli „Prioriteetsena esitatav info“, mis võimaldas valida kõigi diagnooside ning

üksnes alaliste ja kõrge riski- ja ohuteguriga diagnooside vahel, samuti pakkus võimaluse kõrge

riski- ja ohuteguriga diagnooside visuaalseks esiletõstmiseks punase värviga.

6.4.2.2. Hankija täpsustas 20.07.2026 vastuses5, et 50 punkti tasemel hinnatakse kolme

seadistust: kuvatavad andmed, kuvatav andmemaht ja prioriteetsena esitatav info. Hankija lisas,

et andmete kuvamise järjekord ei ole sellel tasemel eraldiseisev neljas kohustuslik seadistus.

Iga infoplokk ei pea toetama kõiki seadistusvõimalusi sõltumata nende asjakohasusest, kuid

lahendusest peab tervikuna olema selgelt hinnatav, kuidas kasutaja saab nimetatud kolme

seadistust muuta.

Vaidlustaja teostas lahenduse selgituste kohaselt ehk seadistused olid määratud seal, kus need

olid sisuliselt asjakohased.

6.4.2.3. Hankija on eksinud, [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija hinnang pole ka järjepidev, sest Hankija on [Vaidlustaja ärisaladus].

Kuna Vaidlustaja prototüüp sisaldas kõiki kolme RHAD-is ja selgitustes nõutud seadistust ning

demonstreeris selgelt nende toimimisloogikat, vastab Vaidlustaja proovitöö nr 1 kõnealuse

kriteeriumi osas täielikult 50 punkti tasemele.

6.4.3. Infoplokkide ümberjärjestamine

Hankija on kriteeriumi osas kommenteerinud järgnevalt: [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija etteheide, et [Vaidlustaja ärisaladus] on vastuolus Hankija selgituste ning

hindamismetoodikaga.

6.4.3.1. Hindamismetoodika kohaselt antakse „Infoploki ümberjärjestamise“ eest 50 punkti

järgmiselt: Infoplokkide ümberjärjestamise lahendus on esitatud kõikide töölaual kuvatavate

5 Sõnumi ID 1116939.

5 (25)

infoplokkide jaoks ning ümberjärjestamise tulemus on kasutajale töölaual nähtav.

Hankija selgitas 07.07.2026 küsimusele antud vastuses6, et peab olema arusaadav, kuidas

ümberjärjestamine rakendub prototüübis kuvatavatele infoplokkidele ja kuidas tulemus

kasutajatele nähtavaks muutub. Kõiki võimalikke järjestusi ei tulnud eraldi Figma vaadetena

modelleerida.

Vaidlustaja teostas [Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.3.2. Hankija heidab Vaidlustajale ette, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Sellise tingimuse

esitamine pakkumuste hindamise faasis on vastuolus Hankija selgitustega (Sõnumi ID

1112063). Hankija ei tohi hindamisel nõuda [Vaidlustaja ärisaladus], mille ta on RHAD-i

selgitustes välistanud.

6.4.3.3. Hankija ei ole hindamisel välja toonud ega põhjendanud, milline [Vaidlustaja

ärisaladus].

6.4.3.4. Kuna Vaidlustaja proovitöös nr 1 oli esitatud ümberjärjestamise lahendus kõikide

infoplokkide jaoks ning tulemus oli töölaual selgelt nähtav, vastab pakkumus konkreetse

kriteeriumi osas täielikult 50 punkti tasemele.

6.4.4. Riski- ja ohutegurite käsitlemine

Hankija on kriteeriumi osas kommenteerinud järgnevalt: [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija etteheide, nagu [Vaidlustaja ärisaladus], on vastuolus Hankija enda selgitustega ning

tugineb ilmsele kaalutlusveale.

6.4.4.1. Hindamismetoodika kohaselt antakse „Riski- ja ohutegurite käsitlemise“ eest 50 punkti

järgmiselt: Lahendus võimaldab kasutajale üheselt eristatavalt kuvada patsiendi või

tervishoiutöötaja tegevust mõjutavaid riski- ja ohutegureid. Riski- ja ohutegurid on tavainfost

visuaalselt eristatud ning nähtavad ilma täiendava otsinguta/klikita.

Vaidlustaja proovitöö nr 1 täidab 50 punkti taseme eeldused järgmistel põhjustel:

[Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.4.2. Hankija rõhutas 20.07.2026 selgitustes7, et riski- ja ohutegurite puhul hinnatakse

eelkõige olulise info arusaadavat ja märgatavat esitamist ning rollipõhise töövajaduse toetamist.

Hankija on [Vaidlustaja ärisaladus], mida lähteülesanne ja selgitus eelnimetatud küsimusele

nõudsid.

Hankija on teinud kaalutlusvea ja rikkunud põhjendamiskohustust. [Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.4.3. Vaidlustaja pakkumus vastab konkreetse kriteeriumi osas täielikult 50 punkti tasemele,

sest proovitöös on esitatud riski- ja ohutegurid tavainfost selgelt eristatuna, lahendus toetab

rollipõhiseid töövajadusi ning võimaldab teabe kuvamist ilma täiendava otsingu või

detailvaatesse liikumiseta.

6.4.5. Desktop- ja tahvli vaadete teostus

Hankija on nende kriteeriumide osas kommenteerinud järgnevalt: [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija etteheited, nagu oleks [Vaidlustaja ärisaladus] vastuolus Hankija selgitustega, eiravad

TEDI disainisüsteemi nõudeid ning tuginevad kaalutlusveale ja põhjendamiskohustuse

rikkumisele.

6.4.5.1. Hindamismetoodika kohaselt antakse kriteeriumide „Desktop vaadete teostus“ ja

6 Sõnumi ID 1112063. 7 Sõnumi ID 1116941.

6 (25)

„Tahvli vaadete teostus“ 50 punkti mõlema eest järgmiselt: Kõik prototüübis esitatud vaated on

teostatud desktop / tahvli vaatena. Kasutatud ruum võimaldab kuvada infot ülevaatlikult ning

toetab samaaegselt infoplokkide kasutamist, seadistamist kui ka töölauda puudutavaid tegevusi.

6.4.5.2. Vaidlustaja proovitöö nr 1 täidab mõlema kriteeriumi puhul 50 punkti saamise eeldused.

Lähteülesande p 2.1.1 sätestab: Proovitöö raames ei eeldata kõigi olemasolevate TJT

infoplokkide ümberdisainimist. Piisab käesolevas dokumendis nimetatud infoplokkide põhjal

lahenduse demonstreerimisest.

[Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.5.3. Hankija selgitas 07.07.2026 vastuses8, et tahvlivaade peab olema optimeeritud iPad Air

11-tollise seadme horisontaalvaatele ning desktop-vaatest täielikult erinevat kasutajaliidest ega

eraldi visuaalset keelt ei nõuta. Vaidlustaja [Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.5.4. Hindamismetoodika kohaselt antakse 20 punkti vaid juhul, kui osa nõutud vaateid

puudub või lahendus ei võimalda infot ülevaatlikult kasutada. Vaidlustaja esitas kõik nõutud

vaated nii desktop- kui ka tahvlivaatena.

Hindamismetoodika kohaselt käsitleb 40 punkti tase olukorda, kus kõik vaated on olemas, kuid

ekraaniruumi pole kasutatud optimaalselt. [Vaidlustaja ärisaladus].

6.4.5.5. Hankija on kahe eraldiseisva kriteeriumi (Desktop vaadete teostus ja Tahvli vaadete

teostus) kohta andnud vaid ühe üldsõnalise tagasiside, selgitamata, [Vaidlustaja ärisaladus].

Selline üldsõnaline hinnang rikub riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid ja

põhjendamiskohustust.

Kuna Vaidlustaja teostas kõik nõutud vaated nii desktop- kui ka tahvlivaates, kasutasid TEDI

komponente ning tagasid seadistuste tulemuse vahetu nähtavuse töölaual, vastavad mõlemad

kriteeriumid 50 punkti tasemele.

6.5. Hankija otsus hinnata Vaidlustaja proovitööd nr 1 vaid 20 punktiga on õigusvastane, sest

Hankija põhjendused on vastuolus RHAD-i ja Hankija enda selgitustega ning tuginevad

ilmsetele kaalutlusvigadele. Vaidlustaja proovitööd nr 1 tuleb nimetatud kriteeriumide alusel

hinnata maksimaalse 50 punktiga.9

6.6. 08.10.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

6.6.1. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja sellise

käsitlusega ei nõustu. Vaidlus ei seisne selles, [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlus puudutab seda, [Vaidlustaja ärisaladus] Hankija vastuste (ID 1110855 ja ID 1112063)

valguses toimuma. Hankija selgitused andsid pakkujatele järgmise õiguspärase ootuse:

1) Lähteülesande p 2.2 sätestas kohustuslike tegevuste „läbimängimise“, mitte täieliku

klikitavuse igal sammul;

2) Hankija selgitus (ID 1110855) kinnitas sõnaselgelt, et:

- Figma prototüübilt ei eeldata täielikku rakendusloogikat samas ulatuses nagu töötavalt

rakenduselt.

- funktsionaalseid käitumisi tuleb demonstreerida ulatuses, mis võimaldab aru saada

kavandatavast kasutajateekonnast ja lahenduse toimimisloogikast.

- selleks võib kasutada esinduslikke vaateid, olekuid, kasutajateekondi ja vajadusel

selgitavaid märkusi.

8 Sõnumi ID 1111643. 9 Vaidlustusele oli lisatud link videole, mis näitlikustab ja selgitab täpsemalt vaidlustuses kirjeldatud asjaolusid,

sh esitatud prototüüpi, kasutajateekondi ning seadistuste toimimisloogikat.

7 (25)

6.6.2. Hankija selgitus andis juhise, et funktsionaalsust (sh infoplokkide konfigureerimist,

järjestamist ja rollivahetust) ei pea lahendama klikitavusega, vaid seda oli lubatud selgitada ja

demonstreerida esinduslike vaadete, olekute, kasutajateekondade ja märkuste kaudu.

Hankija poolt hindamisel kohaldatud praktika läheb nende selgitustega vastuollu, sest

[Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.3. Lähteülesande p 2.4 nõudis, et prototüüp peab olema „klikitav“. Lähteülesande p 2.2

nõudis tegevuste „läbimängimist“. Hankija ei defineerinud RHAD-is täpselt klikitavuse ulatuse

metoodikat. Kui Hankija soovis [Vaidlustaja ärisaladus], pidanuks see RHAD-is olema

sõnaselgelt sätestatud.

6.6.4. Mõistlik pakkuja juhindus lähteülesande lahendamisel Hankija selgitustest, milles

kinnitati, et toimimisloogika edasiandmiseks piisab esinduslikest vaadetest ja olekutest.

[Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja prototüüp täitis kõik Lähteülesande p-des 2.2 ja 2.4

sätestatud sisulised nõuded ning oli vastavuses Hankija selgitustes antud raamistikuga.

[Vaidlustaja ärisaladus].

Asjaolu, et Hankija [Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.5. Seadistatava töölaua terviklahendus

Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Selline järeldus on

vastuoluline, sest:

1) üheltpoolt Hankija nõustub, et [Vaidlustaja ärisaladus];

2) teisalt nõuab Hankija [Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.5.1. Kui käsitleda kõiki viit hindamiskriteeriumis nimetatud tegevust samadel alustel ehk

[Vaidlustaja ärisaladus].

Põhimõtteline vastuolu seisneb selles, et Hankija käsitleb hindamiskriteeriumi samas lauses

olevaid nõudeid ebajärjekindlalt: kord käsitletakse neid TJT töölaua lahenduse

funktsionaalsustena, kord aga Figma prototüübile esitatud klikitavuse ulatuse nõudena. Selline

tõlgendus muudab hindamise ettearvamatuks.

6.6.5.2. Hankija väidab vastuses, et Vaidlustaja proovitöö nr 1 ei [Vaidlustaja ärisaladus]

hindamiskriteeriumides ei esine. Hindamiskriteeriumi täpne sõnastus on: Lahendus võimaldab

vähemalt nelja järgmist tegevust [---]/ Prototüüp võimaldab kasutajal [---].

6.6.5.3. Vaidlustaja prototüüp võimaldas [Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.5.4. Hankija viitab oma vastuses Lähteülesande p-tele 2.2 ja 2.4, väites, et nendes sätestatud

[Vaidlustaja ärisaladus].

Lähteülesande p 2.2 räägib tegevuste „läbimängimisest“, mis tähistab kasutusjuhtude ja

teekonna visuaalset ja loogilist esitamist. Lähteülesande p 2.4 sätestab üldise nõude, et

prototüüp peab olema „klikitav“ [Vaidlustaja ärisaladus]. Vastupidi – Hankija selgitused (ID

1110855 ja ID 1112063) kinnitasid, et kõiki võimalikke konfiguratsioone ei pea täielikult

realiseerima ning demonstreerimiseks võib kasutada esinduslikke vaateid ja olekuid.

6.6.6. Infoploki seadistamine

Protokolli kohaselt oli hinde alandamiseks faktiväide, et: [Vaidlustaja ärisaladus].

Vastuses vaidlustusele möönab Hankija sõnaselgelt vastupidist: Vaidlustus väidab õigesti, et

[Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija ei väida vaidlustusmenetluses vastupidist.

Tegemist on vastuoluga Protokolli ja Hankija praeguse positsiooni vahel. Hankija on

vaidlustusmenetluses muutnud oma etteheite sisu: kui [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustusmenetluses ei ole lubatud hindamise aluseks olevaid faktilisi põhjendusi muuta. Kui

8 (25)

Hankija tegelik etteheide seisneb klikitavuse ulatuses, tuleb seda hinnata kooskõlas Hankija

enda selgitustega (ID 1110855 ja 1112063), milles kinnitati, et Figma prototüübilt ei eeldata

täielikku rakendusloogikat ning demonstreerimiseks piisab esinduslikest vaadetest ja olekutest.

6.6.6.1. Vaidlustaja prototüübis olid nii [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija väide, et: [Vaidlustaja ärisaladus], kujutab endas taas sama olukorda, mida Vaidlustajad

on eelnevates punktides käsitlenud, st Hankija:

1) nõuab läbivat klikitavust, mille vajaduse ta enne pakkumuste esitamist antud

selgitustega ise välistas.

2) eirab [Vaidlustaja ärisaladus] ja selgituses (ID 1110855) sätestatut, mille kohaselt

tohib funktsionaalsuste näitamiseks kasutada esinduslikke vaateid ja olekuid.

6.6.6.2. Hankija viitab vastuses 50 punkti hindamiskriteeriumi sõnastusele (vt käesoleva otsuse

p 6.4.2.1) ning väidab, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustaja prototüübis [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija tõlgendab tingimust „ja kasutaja poolt

muudetud“ tagantjärele viisil, nagu pidi Figma prototüüp ise sisaldama töötava rakenduse

loogikat (st kasutaja klikib seadistusnupule ning prototüüp muudab vahetult töölaua sisu).

Teisalt eirab Hankija tõsiasja, et Figma prototüübis saabki tegelikku rakendusloogikat näidata

just nimelt esinduslike vaadete ja olekute kaudu.

6.6.6.3. Vastuses vaidlustusele väidab Hankija, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Selles väites on kaks

eksimust:

1) esiteks, Protokollis esitas Hankija faktiväite: [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija

praegune vastus aga möönab lahenduse olemasolu, kuid lisab tagantjärele uue kvalitatiivse

hinnangu – et [Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustusmenetluses ei saa faktilist hindamisotsust

asendada sisuliselt uue kvalitatiivse hinnanguga;

2) teiseks, RHAD ei defineerinud, mida täpselt loetakse meditsiiniliselt või

disainialaselt „prioriteetseks infoks“. Hankija väide, et [Vaidlustaja ärisaladus] aitab toetada

info märgatavust, aga ei toeta prioriteedi valikut, on vaidlustusmenetluses loodud põhjendus,

mis ei ole asjakohane. Prototüübi eesmärk on näidata infoploki seadistamise ja andmete

esitamise loogikat, mitte pakkuda meditsiinilist lahendust selle kohta, milline diagnoos peaks

olema arsti jaoks igas võimalikus olukorras prioriteetne.

6.6.7. Infoplokkide ümberjärjestamine

Hankija väidab vastuses vaidlustusele: [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija selline seisukoht on

vastuoluline, Hankija selgitas teabevahetuses10, et: Infoplokkide ümberjärjestamise puhul peab

olema arusaadav, kuidas lahendus rakendub prototüübis kuvatavatele infoplokkidele ja kuidas

ümberjärjestamise tulemus kasutajale nähtavaks muutub. See ei tähenda, et kõik võimalikud

infoplokkide järjestused tuleb eraldi Figma vaadetena läbi modelleerida.“ Hankija selgitus

kinnitas, et piisab loogika arusaadavusest ja tulemuse esitamisest esinduslike vaadete kaudu.

Nõudes [Vaidlustaja ärisaladus], mis on vastuolus Hankija selgitustega.

6.6.7.1. Hindamiskriteerium kirjeldab loodava TJT töölaua funktsionaalsust ehk seda, kuidas

lahendus peab tulevikus toimima, mitte Figma prototüübile esitatud nõudeid. Vaidlustaja

prototüüp esitas[Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.7.2. Protokollis puudus järeldus selle kohta, et [Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.7.3. Vaidlustaja prototüüp täitis täielikult 50 punkti taseme tingimused: infoplokkide

ümberjärjestamise lahendus oli seadistustes tagatud ja esitatud kõikide infoplokkide kohta ning

10 Sõnumi ID 1112063.

9 (25)

selle rakendumise tulemus oli töölaual ka selgelt nähtav. Hinde alandamine 20 punktile

[Vaidlustaja ärisaladus] tõttu on vastuolus Hankija selgitustega ning kujutab endast

hindamiskriteeriumi tagantjärele rangemaks muutmist.

6.6.8. Riski- ja ohutegurite käsitlemine

Hankija möönab vastuses vaidlustusele, et [Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.8.1. Hankija heidab Vaidlustajale ette, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija selline järeldus

on ebaõige ja vastuoluline järgmistel põhjustel:

1) prototüüp täitis täpselt Lähteülesande nõuet luua persoonapõhine lahendus.

Lähteülesande p 2.1.1 sätestas eesmärgina näidata, kuidas riski- ja ohuteguritega seotud oluline

info oleks kasutajatele paremini esile toodud „persoonast lähtuvalt“. [Vaidlustaja ärisaladus].

Hindepunktide vähendamine selle eest, et Vaidlustaja tegi täpselt seda, mida lähteülesanne

nõudis (st lõi persoonast sõltuva lahenduse), on väär.

2) kuna tegemist on [Vaidlustaja ärisaladus].

6.6.8.2. Vaidlustaja prototüüp vastas riski- ja ohutegurite käsitlemisel täielikult 50 punkti

tasemele. Lahendus võimaldas riski- ja ohutegurite visuaalset eristamist ja nähtavust ilma

täiendava klikita.

6.6.9. Desktop- ja tahvli vaadete teostus

Hindamismetoodika sätestab desktop- ja tahvlivaadete kriteeriumiteks erinevad tasemed:

50 punkti: Kõik vaated on teostatud, ruumikasutus on ülevaatlik ning toetab infoplokkide

samaaegset kasutamist, seadistamist ja töölauda puudutavaid tegevusi.

40 punkti: Kõik vaated on teostatud, kuid ekraaniruumi ei ole osaliselt kasutatud optimaalselt

või on info esitlus vähem ülevaatlik.

20 punkti: Vaadete lahendus ei võimalda infot ülevaatlikult kasutada.

Hankija on mõlemas kriteeriumis andnud [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustaja Hankija käsitlusega ei nõustu, sest Lähteülesande p-i 2.4 kohaselt oli prototüübis

kohustuslik kasutada TEDI disainisüsteemi, mis määratleb tekstide suuruse, vahed ja

disainielemendid. [Vaidlustaja ärisaladus] tulenes otse kahest Hankija seatud raamist:

1) Hankija antud konkreetse näidispatsiendi ulatuslikust diagnooside hulgast, mis pidi

prototüüpi ära mahtuma; ja

2) TEDI disainisüsteemist tulenevast standardsest disainist, mida pakkuja ei saanud

omavoliliselt muuta (nt kokku surumise näol).

Hankija heidab seega Vaidlustajale ette TEDI disainisüsteemi reeglite täpset järgimist ja

Hankija antud andmete täielikku esitamist.

6.6.9.1. [Vaidlustaja ärisaladus]. See tulenes Hankija poolt proovitööks soovitatud

näidispatsiendi andmetest ja Lähteülesande p-i 1.3.4 nõuetest, kus tuli arvestada kasutajale

antavat teavet andmete puudumise kohta. Teistsuguse patsiendiprofiili puhul saanuks vaade

teistsuguse infotiheduse. Prototüübi eesmärk oli presenteerida realistlikke andmeid TEDI

raamistikus, mitte genereerida kunstlikke andmeid üksnes ekraani visuaalseks täitmiseks.

[Vaidlustaja ärisaladus], vastab täpselt lähteülesande eesmärgile, milleks oli tuua oluline info

esile persoonast lähtuvalt.

6.6.9.2. Hankija möönab vastuses vaidlustusele, et 40 punkti tase hõlmab olukorda, kus

ruumikasutus on mitteoptimaalne või vähem ülevaatlik, ning 20 punkti kohaldamiseks peab

lahendus olema kasutamiseks sobimatu. Hankija ei ole oma otsustes faktiliselt põhjendanud,

miks muudab [Vaidlustaja ärisaladus] lahenduse täielikult kasutuskõlbmatuks ja mitte parimalgi

juhul vähem optimaalseks.

Protokollis heitis Hankija ette, et [Vaidlustaja ärisaladus].

10 (25)

Vastuses vaidlustusele märgib aga Hankija: [Vaidlustaja ärisaladus] ei ole iseseisvalt puudus.

Kuna Hankija on kinnitanud, et [Vaidlustaja ärisaladus] ning ei kujuta endast puudust, ei saa

Hankija seda asjaolu kasutada lisapõhjendusena madalama punktitaseme kohaldamiseks ei

seadistamise ega vaadete teostuse kriteeriumites.

7. Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub

jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustaja leiab, et tema proovitööd nr 1 oleks tulnud hinnata 50 punktiga ning tema

pakkumus oleks sellisel juhul saanud kokku 99,11 punkti.

Vaidlustuse põhiväide on, et Hankija nõudis proovitöö nr 1 hindamisel RHAD-ist ja Hankija

selgitustest [Vaidlustaja ärisaladus] ning hindas Vaidlustajate prototüüpi seetõttu ebaõigesti.

Hankija sellega ei nõustu. Komisjoni hindamisel ei nõutud [Vaidlustaja ärisaladus]. Hinnati

seda, kas RHAD-is kohustuslikuna nimetatud kasutajategevused ja nende toimimisloogika olid

klikitavas prototüübis selliselt demonstreeritud, et kasutaja tegevuse ja selle tulemuse vaheline

seos oli hinnatav.

7.2. Klikitava prototüübi nõude sisu

Vaidlustaja põhiargument põhineb eeldusel, et Hankija nõudis hindamisel tagantjärele

[Vaidlustaja ärisaladus]. See ei vasta tegelikule hindamisalusele ega RHAD-i sisule.

Lähteülesande p-i 2.2 järgi pidi kasutaja töölaua konfigureerimisel saama lisada patsiendi

töölauale infoplokke, eemaldada infoplokke ja muuta infoplokkide järjestust. Lähteülesande

p-i 2.4 järgi pidi prototüüp olema high-fidelity ja klikitav ning sisaldama vähemalt patsiendi

töölaua põhivaadet, infoploki lisamist, infoploki eemaldamist, infoploki konfigureerimist,

infoplokkide järjestamist, rollivaate vahetamist ning vähemalt ühest infoplokist algatatud

navigeerimist detailvaatesse.

07.07.2026 küsimusele11 antud vastuses selgitas Hankija, et Figma prototüübilt ei eeldata

täielikku rakendusloogikat samas ulatuses nagu töötavalt rakenduselt. [Vaidlustaja ärisaladus].

Samuti selgitas Hankija 07.07.2026 küsimusele12 vastates, et kõiki võimalikke infoplokkide

järjestusi ei pea eraldi Figma vaadetena modelleerima ega realiseerima tegelikku andmete

salvestamise tehnilist loogikat. [Vaidlustaja ärisaladus].

Eristada tuleb kahte asja: [Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustus samastab need kaks erinevat

nõuete taset ekslikult.

7.3. Seadistatava töölaua terviklahendus

50 punkti taseme järgi peab prototüüp võimaldama kasutajal lisada ja eemaldada infoplokke,

muuta nende järjestust, seadistada infoplokkides kuvatavat infot ning salvestada seadistused

rollipõhiselt. 40 punkti tase eeldab vähemalt nelja nimetatud tegevuse olemasolu. 20 punkti tase

eeldab vähemalt kahte tegevust ning lubab, et ülejäänud tegevused puuduvad või on esitatud

ainult kontseptsiooni tasemel.

7.3.1. Vaidlustaja seadistusvaates olid [Vaidlustaja ärisaladus].

7.3.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.4. Infoploki seadistamine

Vaidlustaja väidab õigesti, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Proovitöö nr 1 Hindamismetoodika 50 punkti taseme kirjeldus seoses infoploki seadistamisega

sätestab: Kasutaja saab infoploki seadistamisel määrata võimalikud kuvatavad andmed,

11 Sõnumi ID 1110855. 12 Sõnumi ID 1112063.

11 (25)

andmete kuvatava andmemahu ning prioriteetsena esitatava info. Kõik nimetatud seadistused

on prototüübis esitatud ja kasutaja poolt muudetud. [Vaidlustaja ärisaladus].

20.07.2026 küsimusele (sõnumi ID 1116939) antud vastuses selgitas Hankija täiendavalt

hindamismetoodika 50 punkti taseme tingimust seoses infoploki seadistamisega [---] 50 punkti

taseme puhul tähendab sõnastus „kõik nimetatud seadistused“, et prototüübis peavad olema

esitatud ja kasutaja poolt muudetavad selles punktitasemes nimetatud kolm seadistust:

*kuvatavad andmed;

*kuvatav andmemaht;

*prioriteetsena esitatav info.

Andmete kuvamise järjekord ei ole 50 punkti taseme juures eraldiseisev neljas kohustuslik

seadistus.[---] [Vaidlustaja ärisaladus].

7.4.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.4.2. Prioriteetsuse sisulisel hindamisel lähtuti Lähteülesande p-st 1.4.2: kasutaja saab määrata,

milliseid andmeid infoplokk kuvab, millises järjekorras andmeid kuvatakse, kui palju andmeid

kuvatakse, milline info on kasutaja jaoks prioriteetne ja kuvatakse esmajärjekorras. Pakkuja

võib teha põhjendatud ettepanekuid täiendavate konfigureerimisvõimaluste kohta, kui need

toetavad kasutajavajadusi. Pakkuja võib ise pakkuda sobiva lahenduse infoploki sisu

konfigureerimiseks, lähtudes kasutaja vajadustest ning olemasolevate andmete olemusest.

[Vaidlustaja ärisaladus].

7.5. Infoplokkide ümberjärjestamine

Vaidlustuses rõhutatakse [Vaidlustaja ärisaladus].

7.5.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

Lähteülesande p 2.1.1 kohaselt kohustuslikud teemad prototüübis on: prototüübis tuleb

disainida vähemalt järgmised infoplokid: uuringud ja protseduurid, saatekirjad ja broneeringud

ja diagnoosid. Lisaks tuleb lahendada riski- ja ohutegurite info edastamine tänase ikooni

lahenduse parandamiseks. Lähteülesande p 2.2 ütleb, et töölaua konfigureerimisel peab kasutaja

saama lisada patsiendi töölauale infoplokke, eemaldada infoplokke ja muuta infoplokkide

järjestust. Lähteülesande p 2.4 toob loetelu veel eraldi esile nõuded prototüübile.

7.5.2. [Vaidlustaja ärisaladus]. Seetõttu hindas Hankija tööd 20 punkti vääriliselt: [Vaidlustaja

ärisaladus].

Eeltoodud täpsustus kirjeldab hindamise ajal kasutatud faktilist alust. Kuna komisjoni täpsustus

kinnitab protokollis väljendatud järeldust, on tegemist olemasoleva põhjenduse avamise, mitte

uue hindamisaluse lisamisega.

7.6. Riski- ja ohutegurite käsitlemine

50 punkti tingimus nõudis, et riski- ja ohutegurid oleksid tavainfost visuaalselt eristatud ning

nähtavad ilma täiendava otsingu või klikita. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.6.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.6.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.7. Desktop- ja tahvlivaadete teostus

Hankija ei ole pidanud puuduseks [Vaidlustaja ärisaladus].

7.7.1. [Vaidlustaja ärisaladus].

12 (25)

7.7.2. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.8. Vaidlustaja on esitanud vaidlustusmenetluses tõendina pärast pakkumuste hindamist

screencast-video, mis nende sõnul näitlikustab ja selgitab prototüüpi, kasutajateekondi ning

seadistuste toimimisloogikat.

Hankija ei vaidle vastu sellele, et sellist salvestist võib kasutada tõendina ulatuses, milles see

võimaldab vaidlustuskomisjonil kontrollida, mis oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks

esitatud .fig failis objektiivselt olemas ja hinnatav. Video ei saa aga muuta hindamise objekti

ega täiendada tähtpäevaks esitatud pakkumust praegu, alles vaidlustusmenetluse ajal uute

funktsioonide, kasutajateekondade või selgitava loogikaga. Iga videos demonstreeritud asjaolu

asjakohasus sõltub seega sellest, kas sama funktsioon või kasutajateekond sisaldus juba

tähtpäevaks esitatud proovitöös.

7.9. Vaidlustus lähtub ekslikust eeldusest, et Hankija nõudis pärast pakkumuste esitamist

[Vaidlustaja ärisaladus]. RHAD ja teabevahetus näitavad teistsugust nõuete kombinatsiooni:

[Vaidlustaja ärisaladus].

7.10. Vaidlustaja prototüüp demonstreeris mitmeid lahendusi heal tasemel, samas jäid

[Vaidlustaja ärisaladus]. Eelkõige ei saanud [Vaidlustaja ärisaladus]. Sellest tulenevalt ei olnud

täidetud vähemalt 40 punkti taseme [Vaidlustaja ärisaladus].

Lisaks ei olnud 50 punkti tasemel nõutud [Vaidlustaja ärisaladus]. Need asjaolud kinnitavad

eraldi, et 50 punkti tase ei olnud täidetud.

7.11. Hindamismetoodika p-i 1.5 järgi määrab proovitöö punktitaseme kõige kõrgem tase, mille

kõik tingimused on täidetud. Vaidlustaja ei ole näidanud, et tema proovitöö nr 1 vastaks 50

punkti taseme kõigile tingimustele. Olemasoleva materjali põhjal ei ole alust lugeda täidetuks

ka 40 punkti taseme kõiki tingimusi. Seetõttu oli Vaidlustaja proovitöö nr 1 hindamine 20

punktiga kooskõlas RHAD-i ja Hindamismetoodikaga ning 17.09.2026 Industry62 OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.

7.12. Hankija on hindamiskriteeriume kohaldanud objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate

suhtes. Hankija menetluses langetatud otsuse kontrollitavuseks peab see sisaldama asjaolusid,

mille alusel on pakkumus(ed) tunnistatud edukaks või viiteid dokumendile, kus on põhjendused

edukaks tunnistamise osas toodud (RKHKo 3-3-1-4512, p 29). Seejuures on vaidluse korral

hankijal õigus otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada (RKHKo 3-20-1198, p 21).

Hankija on otsuses esitanud põhjenduse ja leiab, et see on kooskõlas nii RHAD-iga kui

Vaidlustaja pakkumusega. Olukorras, kus Hankija tuvastab pakkumuses hindamismetoodika

alakriteeriumi tingimuse täitmises puuduse, ei olnud hankijal enam kaalutlusõigust ning ta pidi

Hindamismetoodika p-i 3.3 alusel punkte vähendama. Õige ei ole Vaidlustaja seisukoht, et nt

ühe põhjenduse äralangemisel on hindamisotsus tervikuna õigusvastane.

Hankija on teinud RHS § 117 lg-ga 1 kooskõlas oleva otsuse eduka pakkuja tuvastamisel ja

pakkumuste hindamisel. Seetõttu puudub alus Hankija otsuse tühistamiseks.

7.13. 13.10.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

7.13.1. Vaidlustaja argumentatsiooni läbivaks puuduseks on kahe sisuliselt erineva küsimuse

samastamine: kas prototüübis oli kavandatav funktsionaalsus visuaalselt kujutatud ning kas

prototüüp võimaldas vastavat RHAD-is nõutud kasutajategevust ja selle tulemust hindamiseks

piisavas ulatuses demonstreerida. Need asjaolud ei ole samatähenduslikud.

Hankija ei ole nõudnud Figma prototüübilt töötava tarkvararakenduse tehnilist

funktsionaalsust, piiramatut konfiguratsioonide arvu ega kõigi võimalike kasutajateekondade

läbiklikitavust. Hankija hindas RHAD-is ette nähtud UX/UI kontseptsiooni ja klikitavat

13 (25)

prototüüpi selle järgi, kas kohustuslikud kasutajategevused ja nende toimimisloogika olid

nõutaval tasemel demonstreeritud.

Vaidlustaja käsitleb seevastu juhtvahendite visuaalset olemasolu, ettevalmistatud

näidiskonfiguratsioonide esitamist ja erinevate lõppolekute kuvamist piisavana kõigi kõrgema

punktitaseme tingimuste täitmiseks. See tõlgendus jätab tähelepanuta hindamiskriteeriumide

sõnastuse, sh nõuded selle kohta, mida kasutaja peab saama prototüübis teha, muuta ja näha.

7.13.2. Vaidlustaja täiendavates seisukohtades on etteheide, et RHAD ei määratlenud piisavalt

täpselt prototüübi klikitavuse ulatust või üksikute kasutajategevuste demonstreerimise nõudeid.

Kui seda väidet käsitada etteheitena RHAD-i tingimuste õiguspärasusele või piisavale

selgusele, siis RHAD-i vaidlustamisele kohaldub RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtaeg.

Vaidlustaja ei saa edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu saavutada RHAD-i

tingimuste tagantjärele muutmist või nende siduva tähenduse kõrvalejätmist.

7.13.3. Hindamismetoodika p-te 1.5 ja 3.3 kohaselt peab kõrgema punktitaseme saavutamiseks

olema täidetud kõigi vastava taseme tingimuste kogum. Kui kõrgema taseme kõik tingimused

ei ole täidetud, tuleb kontrollida järgmise madalama taseme tingimusi.

Proovitöö nr 1 hindamine ei põhine üksikute positiivsete ja negatiivsete omaduste aritmeetilisel

tasaarvestamisel. Mõne lahenduselemendi hea teostus ei kompenseeri teise kohustusliku

tingimuse täitmata jätmist. Seetõttu võib juba ühe kõrgema punktitaseme kohustusliku

tingimuse täitmata jätmine välistada selle punktitaseme kohaldamise.

Nimetatud põhimõttel on käesolevas vaidluses määrav tähendus. Vaidlustaja pakkumus sai

kokku 69,11 punkti ja Kolmanda isiku pakkumus 97,46 punkti. Isegi juhul, kui Vaidlustaja

proovitöö nr 1 punktisumma oleks 20 punkti asemel 40 punkti, oleks Vaidlustaja kogutulemus

89,11 punkti ning tema pakkumus ei tõuseks eduka pakkumuse ette.

Seetõttu ei piisa Vaidlustaja soovitud tulemuse saavutamiseks üksnes sellest, et mõne

hindamiskriteeriumi osas võiks olla põhjendatud senisest kõrgem punktitase. Vaidlustaja

proovitöö 50 punkti nõude põhjendatuse hindamisel tuleb kontrollida kõigi kõrgeima

punktitaseme tingimuste täitmist. Vaidlustaja ei ole seda tõendanud ning tema proovitöö nr 1

puhul tuvastatud puudused välistavad maksimaalse punktitaseme.

7.13.4. Vaidlustaja täiendavate seisukohtade keskne väide on, et Hankija nõudis hindamisel

tagantjärele suuremat klikitavust, kui oli ette nähtud RHAD-is ja Hankija 07.07.2026 selgitustes

vastuseks küsimustele ID 1110855 ja ID 1112063. See väide pole õige.

7.13.4.1. Lähteülesande p 2.2 nõudis konkreetsete kasutusjuhtude läbimängimist ning p 2.4

sätestas prototüübi kohustusliku klikitavuse ja loetles tegevused, mida prototüüp peab

sisaldama. Nendeks olid muu hulgas infoploki lisamine, eemaldamine, konfigureerimine ja

järjestamine ning rollivaate vahetamine.

Neid nõudeid tuleb tõlgendada koostoimes. Vaidlustaja tõlgendus, mille kohaselt piisaks

funktsionaalsuse visuaalsest kirjeldamisest sõltumata sellest, kas vastav kasutajategevus on

prototüübis hinnatav, muudaks klikitavuse ja kasutusjuhtude läbimängimise kohustuslikud

nõuded olulises osas sisutühjaks.

Hankija selgitused ei kõrvaldanud nimetatud nõudeid. Nendega täpsustati, et Figma

prototüübilt ei eeldata töötava rakenduse täielikku tehnilist loogikat ning funktsionaalsuste

demonstreerimiseks võib kasutada esinduslikke vaateid, olekuid, kasutajateekondi ja vajadusel

selgitavaid märkusi. Sellest ei tulene aga, et kohustusliku kasutajategevuse pelk visuaalne

kujutamine või kahe ettevalmistatud lõppoleku olemasolu tõendaks automaatselt selle tegevuse

nõuetekohast demonstreerimist.

Esindusliku kasutajateekonna olemuseks on kasutajategevuse ning selle loogilise ja nähtava

tulemuse arusaadav seos. Sellise seose demonstreerimiseks ei ole vaja realiseerida kõiki

võimalikke konfiguratsioonikombinatsioone ega tegelikku andmete salvestamise loogikat.

14 (25)

7.13.4.2. Vaidlustaja loob vastanduse täielikult töötava rakenduse ning üksnes staatiliste olekute

kaudu kirjeldatud kontseptsiooni vahel. RHAD nägi ette kolmanda lahenduse – klikitava UX/UI

prototüübi, mis demonstreerib nõutud kasutajateekondi, kuid ei pea realiseerima töötava

rakenduse tehnilist loogikat. Just sellest lähtus Hankija hindamisel. Hankija ei pidanud

RHAD-is ette määrama iga võimaliku Figma ühenduse, olekuvahetuse või tehnilise

teostusvõtte üksikasju, sest hindamise ese oli kasutajateekonna nõuetekohane

demonstreerimine, mitte konkreetse prototüüpimistarkvara tehniline kasutusviis.

Vaidlustaja väide, et Hankija nõudis kõigi võimalike seadistusnuppude ja

konfiguratsioonikombinatsioonide eraldi realiseerimist, ei vasta tegelikule hindamisalusele.

7.13.4.3. Seadistatava töölaua terviklahenduse puhul sätestab hindamismetoodika 50 punkti

taseme eeldusena, et prototüüp võimaldab kasutajal lisada ja eemaldada infoplokke, muuta

nende järjestust, seadistada infoplokkides kuvatavat infot ning salvestada seadistused

rollipõhiselt. Kõik nimetatud tegevused peavad olema kasutajale leitavad ja arusaadavad,

moodustama tervikliku seadistamise lahenduse ning võimaldama kasutajal näha seadistamise

tulemust töölaual.

Hindamisel tuvastati, et [Vaidlustaja ärisaladus].

7.13.4.4. Vaidlustaja argumentatsioon samastab [Vaidlustaja ärisaladus]. Need ei ole

samatähenduslikud tegevused. Töölaua konfigureerimise keskne omadus on kasutaja võimalus

määrata, millised infoplokid kuvatakse ja millises järjestuses.

Hankija ei nõudnud kõikide võimalike konfiguratsioonide loomist. Piisav oleks olnud ka

piiratud esinduslik kasutajateekond, mille kaudu olnuks hinnatav konkreetse

seadistamistegevuse ja selle tulemuse seos.

Vaidlustaja väide, et selline nõue oleks tinginud sadade või tuhandete Figma vaadete

koostamise ning muutnud kõrgeima punktitaseme saavutamise tehniliselt võimatuks, on

põhjendamatu. Ühe konkreetse tegevuse ja sellele vastava olekumuudatuse demonstreerimine

ei eelda kõigi võimalike konfiguratsioonide modelleerimist.

7.13.4.5. Vaidlustaja leiab, et Hankija on hinnanud viit kohustuslikku tegevust ebajärjekindlalt,

[Vaidlustaja ärisaladus].

See argument ei arvesta hinnatavate tegevuste sisulisi erinevusi. [Vaidlustaja ärisaladus]. Sellest

ei tulene aga, et teiste kasutajategevuste demonstreerimiseks piisaks üksnes juhtvahendite

graafilisest olemasolust.

Hankija lähtus kõigi tegevuste puhul samast põhimõttest: lahendusest peab olema hinnatav

nõutud kasutajategevus ning selle loogiline ja nähtav tulemus. Konkreetse tegevuse

demonstreerimise viis võib sõltuda tegevuse olemusest. Hankija kasutatud väljend hinnatavalt

realiseeritud tegevus ei kujuta endast uut hindamiskriteeriumi, vaid selgitab RHAD-is nõutud

tegevuse olemasolu ja hinnatavuse kontrollimist.

Komisjon leidis, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Vähemalt nelja tegevuse olemasolu eeldav 40

punkti tase ega kõigi viie tegevuse olemasolu eeldav 50 punkti tase ei olnud täidetud.

7.13.5. Seoses kriteeriumiga „Infoploki seadistamine“ väidab Vaidlustaja, et Hankija on

vaidlustusmenetluses asendanud Protokollis esitatud faktilise etteheite uue etteheitega. Väite

aluseks on, [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija leiab, et tegemist pole hindamisotsuse faktilise aluse muutmisega.

Protokolli tuleb käsitleda tervikuna. Selles toodi välja [Vaidlustaja ärisaladus]. Seega ei olnud

hindamise ese algusest peale üksnes vastava nimetusega tekstiväljade või valikuelementide

olemasolu, vaid kasutaja tegelik võimalus nõutud seadistusi prototüübis hinnataval viisil muuta.

Hindamismetoodika 50 punkti taseme sõnastus sätestas, et kasutaja saab määrata kuvatavad

andmed, andmete kuvatava andmemahu ning prioriteetsena esitatava info ning kõik need

seadistused on prototüübis esitatud ja kasutaja poolt muudetud.

15 (25)

Hankija 20.07.2026 vastus küsimusele ID 1116939 täpsustas samuti, et kõrgeima punktitaseme

saavutamiseks peab prototüübist olema selgelt hinnatav, kuidas kasutaja saab muuta kõiki

kolme nimetatud seadistust.

Vaidlustaja viidatud nelja näitliku vaate või oleku olemasolu ei tõenda, et need tingimused olid

täidetud. Erinevate ettevalmistatud seisundite esitamine ei tähenda automaatselt, et kasutaja sai

vastavaid seadistusi muuta ning nende muudatuste rakendumist nõutud kasutajateekonna kaudu

hinnata. Hankija esimene vastus avas Protokollis juba kirjeldatud puuduse faktilist sisu. Sellega

ei kehtestatud uut hindamiskriteeriumi ega muudetud hindamise eset.

7.13.6. Põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et Hankija on loonud tagantjärele uue arusaama

prioriteetsena esitatava info tähendusest.

Lähteülesande p 1.4.2 kirjeldas kasutaja võimalust määrata, milline info on tema jaoks

prioriteetne ja kuvatakse esmajärjekorras. Seetõttu tuleb eristada kuvatava andmehulga

piiramist, info visuaalset esiletõstmist ning kasutaja poolt määratava prioriteetsuse

toimimisloogika demonstreerimist. Kuigi nimetatud lahendused võivad esineda koos, ei tõenda

ühe omaduse olemasolu automaatselt teise omaduse nõuetekohast realiseerimist.

Hankija ei ole nõudnud pakkujalt [Vaidlustaja ärisaladus]. Hinnati seda, kas kasutajale oli

nõutud ulatuses demonstreeritud võimalus määrata prioriteetsena esitatav info ning näha selle

valiku mõju töölaua infosisule.

7.13.7. Infoplokkide ümberjärjestamine.

Vaidlustaja leiab, et Hankija on põhjendamatult samastanud [Vaidlustaja ärisaladus] ning

kohaldanud tagantjärele infoplokkide hõlmatuse protsendilisi lävendeid.

Hindamiskriteeriumi tuleb tõlgendada selle eesmärgist ja terviklikust sõnastusest lähtudes.

Hindamise ese ei olnud üksnes [Vaidlustaja ärisaladus], vaid see, kas esitatud on nõutud

ümberjärjestamise lahendus ning kas kasutajale on hinnatavalt nähtav ümberjärjestamise

tulemus.

Vaidlustaja prototüübis [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija 07.07.2026 vastus küsimusele (ID 1112063) ei kõrvaldanud pakkuja kohustust esitada

ümberjärjestamise hinnatav lahendus. Hankija ei nõudnud kõiki võimalikke järjestusi ega vaba

lohistamise tehnilist realiseerimist, vaid nõutud tegevuse ja selle tulemuse piisavat

demonstreerimist.

Hindamismetoodikas nimetatud protsendilised lävendid puudutavad infoplokke, mille suhtes

ümberjärjestamise lahendus on nõutud tasemel esitatud. Nimetatud lävendite täitmist ei saa

järeldada üksnes [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija vastus täpsustas selle komisjoni poolt juba tuvastatud puuduse tähendust ja seost

vastavate punktitasemetega. Vaidlustaja väide, et Hankija on kehtestanud uue hindamisaluse, ei

ole põhjendatud.

7.13.8. Riski- ja ohutegurite käsitlemine.

Vaidlustaja väitel oli 50 punkti taseme tingimus täidetud, [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustaja tõlgendus on vastuolus hindamismetoodika sõnastusega.

Kõrgeima punktitaseme tingimus nõuab riski- ja ohutegurite visuaalset eristamist tavainfost

ning nende nähtavust ilma täiendava otsingu või klikita. Nõue puudutab riskiinfo tegelikku

märgatavust esitatud lahenduses, mitte üksnes võimalust muuta tulevikus töölaua seadistust

selliselt, et riskiinfo muutuks nähtavaks.

Vaidlustaja [Vaidlustaja ärisaladus]. See asjaolu on hindamismetoodika kõrgeima punktitaseme

tingimuse seisukohalt määrav.

[Vaidlustaja ärisaladus], ei kõrvalda teises kohustuslikus rollivaates esinevat puudust. Samuti

ei muuda hinnangut Vaidlustaja argument, [Vaidlustaja ärisaladus]. Võimalus saavutada nõutud

nähtavus alles täiendava seadistamise tulemusena ei ole samastatav riskiinfo nähtavusega ilma

täiendava tegevuseta.

16 (25)

Hankija ei ole nõudnud mõlema rolli identset kujundust ega sama infoplokkide koosseisu.

Rollipõhine lahendus peab siiski vastama kõigile kohaldatavatele hindamistingimustele.

Rollipõhisus ei kujuta endast erandit riski- ja ohutegurite märgatavuse nõudest. [Vaidlustaja

ärisaladus].

Vaidlustaja käsitlus tähendaks, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Selline tõlgendus ei ole kooskõlas hindamismetoodika sõnastuse ega proovitöö eesmärgiga

parandada riski- ja ohutegurite info märgatavust.

Hankija hinnangul välistab nimetatud puudus ka iseseisvalt Vaidlustaja proovitöö nr 1

hindamise maksimaalse 50 punktiga.

7.13.9. Desktop- ja tahvlivaadete teostus.

Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et 20 punkti taseme kohaldamine oli põhjendamatu,

sest kõik nõutud vaated olid olemas, kasutati TEDI disainisüsteemi ning ekraani kerimine on

kasutajaliidestes tavapärane lahendus.

Hindamismetoodika 50 punkti taseme tingimus ei piirdu nõutud vaadete olemasolu ega TEDI

komponentide kasutamisega. Eraldi nõutakse ülevaatlikku ruumikasutust, mis toetab

infoplokkide kasutamist, seadistamist ja töölauaga seotud tegevusi.

TEDI disainisüsteemi kasutamine ei kõrvalda pakkuja kohustust koostada kasutajate

töövajadustele ja etteantud ekraanisuurusele sobiv terviklik kasutajaliides. Samuti ei tähenda

disainisüsteemi komponentide nõuetekohane kasutamine automaatselt, et infoplokkide

paigutus, suurus, proportsioonid ja infotihedus vastavad kõrgeima punktitaseme tingimustele.

7.13.9.1. Hankija ei ole pidanud puuduseks [Vaidlustaja ärisaladus]. Hindamisel arvestati

konkreetsete vaadete paigutuse mõju vastavate töörollide vajadustele ja patsiendi terviseinfo

ülevaatlikule kasutamisele.

[Vaidlustaja ärisaladus].

Komisjoni etteheide ei puudutanud üksnes [Vaidlustaja ärisaladus].

7.13.9.2. Vaidlustaja väitel oleks Hankija 20 punkti taseme kohaldamiseks pidanud tõendama

lahenduse täielikku kasutuskõlbmatust.

Hindamismetoodika sellist tingimust ei sisalda. 20 punkti taseme kirjeldus käsitleb olukorda,

kus desktop- või tahvlivaate lahendus ei võimalda infot ülevaatlikult kasutada. Täielik

kasutuskõlbmatus ja info ebapiisav ülevaatlikkus ei ole samatähenduslikud.

Samuti ei tulene hindamismetoodikast, et kõik ekraanipinna kasutamisega seotud puudused

peavad vastama 40 punkti tasemele. Eristada tuleb osaliselt ebaoptimaalset ruumikasutust ning

sellist paigutust, mis ei võimalda infot nõutaval määral ülevaatlikult kasutada.

Vaidlustaja viide Hankija näidisandmestikule ei muuda hinnangut. Hankija 20.07.2026

selgitustes kinnitati, et näidisandmestiku kasutamine ei olnud kohustuslik ning pakkujad võisid

andmeid kohandada või kasutada enda näidisandmeid, kui need võimaldasid nõutud

funktsionaalsusi demonstreerida.

7.13.10. [Vaidlustaja ärisaladus] ei anna alust hindamisotsuse muutmiseks. [Vaidlustaja

ärisaladus]. Hinnati seadistamise kasutajateekonda tervikuna, [Vaidlustaja ärisaladus].

7.13.11. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väidetega, et vastustes vaidlustusele on Hankija muutnud

Protokolli faktilisi põhjendusi, mistõttu tuleks hindamisotsus kehtetuks tunnistada.

Hankija on kogu menetluse jooksul lähtunud samast hindamismetoodikast, samast pakkumuste

esitamise tähtpäevaks esitatud prototüübist ja samadest hindamisel tuvastatud puudustest.

Protokollis käsitleti [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija esimene vastus avas nimetatud asjaolude

faktilist ja õiguslikku sisu üksikasjalikumalt ning seostas need vastavate punktitasemete

tingimustega. Hindamisotsuse põhjenduste täpsustamine ei ole samastatav hindamisotsuse

muutmisega.

17 (25)

Vaidlustaja seisukoht, mille kohaselt iga üksikasjalikum selgitus või esialgse põhjenduse

täpsem sõnastamine kujutaks endast lubamatut uut hindamist, ei ole põhjendatud.

7.13.12. Arvestada tuleb proovitöö nr 1 hindamise olemust. Proovitöö nr 1 esemeks oli UX/UI

kontseptsioon ja klikitav prototüüp, mille kaudu tuli hinnata pakkuja võimekust kavandada

kasutajavajadustest lähtuv konfigureeritav patsiendi töölaud. Selline hindamine ei ole üksnes

arvutuslik ega mehaaniline, vaid sisaldab paratamatult erialast ja hinnangulist elementi. Hankija

peab ka kvalitatiivse hindamise puhul lähtuma hindamiskriteeriumidest, hindamismetoodikast,

asjakohastest faktilistest asjaoludest ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest.

7.13.13. Riigikohtu 11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198/58 põhimõtted on käesolevas vaidluses

asjakohased eeskätt selles osas, et kvalitatiivse hindamise puhul võib hankijal olla

hindamisruum, kuid selle kasutamine peab olema RHAD-i ja hindamismetoodika alusel

kontrollitav. Hankija hindamine on kontrollitav, sest RHAD sätestas nii proovitöö eesmärgi,

kohustuslikud kasutusjuhud, klikitava prototüübi nõuded kui ka punktitasemete tingimused.

Lähteülesande p 2.2 nõudis kasutusjuhtude läbimängimist ning p 2.4 nõudis klikitavat

prototüüpi, mis sisaldab muu hulgas infoploki lisamist, eemaldamist, konfigureerimist,

infoplokkide järjestamist ja rollivaate vahetamist. Seetõttu oli Hankijal õigus hinnata mitte

üksnes seda, kas vastavad elemendid olid prototüübis visuaalselt kujutatud, vaid ka seda, kas

nõutud kasutajategevused ja nende tulemused olid hindamiseks piisavalt demonstreeritud.

7.13.14. Vaidlustaja esitatud ekraanisalvestise puhul tuleb arvestada, et hindamise objekt oli

pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud proovitöö.

Hankija ei vaidlusta ekraanisalvestise kasutamist tõendina ulatuses, milles see võimaldab

kontrollida tähtpäevaks esitatud prototüübis objektiivselt sisaldunud funktsioone ja

kasutajateekondi. Samas ei saa pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva koostatud salvestis

muuta hindamise eset ega täiendada tähtpäevaks esitatud pakkumust uute funktsioonide,

kasutajateekondade või selliste selgitustega, mis asendavad proovitöös esitamata

lahenduselemente. Ekraanisalvestise tõenduslikku tähendust tuleb seetõttu hinnata koos

esitatud algse prototüübiga.

7.13.15. RHAD-i tingimuste objektiivset arusaadavust toetab ka asjaolu, et samade

alusdokumentide alusel esitati teisi pakkumusi, mille puhul oli Hankijal võimalik nõutud

kasutajategevusi ja nende tulemusi hindamismetoodika kohaselt hinnata. Hankija ei käsitle seda

iseseisva tõendina Vaidlustaja pakkumuse puuduste kohta, sest iga pakkumust tuleb hinnata

individuaalselt. Küll aga kinnitab see, et Vaidlustaja tõlgendus, et RHAD piirdus sisuliselt

funktsionaalsuste visuaalse kirjeldamisega, ei olnud ainuvõimalik ega tulenenud objektiivselt

RHAD-i sõnastusest. Võrdse kohtlemise põhimõte ei võimalda Hankijal tagantjärele langetada

hindamisstandardit ühe pakkuja lahenduse eripära järgi olukorras, kus RHAD-is nõutud

klikitava prototüübi ja kasutusjuhtude läbimängimise nõuded kehtisid kõigile pakkumustele.

7.13.16. Vaidlustaja argumentatsioon tugineb läbivalt eeldusele, et RHAD-is sõnaselgelt nõutud

klikitava prototüübi ja kasutajategevuste läbimängimise tingimused olid Hankija selgitustega

sisuliselt kõrvaldatud või piirdusid üksnes funktsionaalsuste visuaalse kirjeldamisega.

Selline tõlgendus ei vasta RHAD-i sisule ega antud selgitustele. Hankija ei ole nõudnud töötava

rakenduse tehnilist loogikat ega kõigi võimalike konfiguratsioonide realiseerimist, vaid

kohustuslike kasutajategevuste ja nende tulemuste piisavat demonstreerimist.

7.13.17. Vaidlustaja prototüübis jäid mitmed nõutud seadistamistegevused ettevalmistatud

näidisolekute või kontseptsiooni tasemele. Lisaks esines puudusi infoplokkide seadistamise,

ümberjärjestamise, riskiinfo märgatavuse ning desktop- ja tahvlivaadete ülevaatlikkuse osas.

Nimetatud puudused olid Protokollis välja toodud ning nende tähendust täpsustas Hankija

18 (25)

vaidlustusmenetluses. Hindamiskriteeriume, nende osakaale ega hindamise eset ei muudetud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja vaidlustab oma pakkumuses esitatud proovitöö nr 1 - UX/UI kontseptsioon ja

klikitav prototüüp hindamise 20 punktiga. Vaidlustaja on seisukohal, et tema proovitööd nr 1

oleks tulnud Hindamismetoodika kohaselt hinnata maksimumpunktidega ehk 50 punktiga.

9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et proovitöö nr 1 hindamine sarnaneb olemuslikult nn

loovtöö hindamisega ning selle hindamise hinnangulisest iseloomust tulenevalt on Hankijal

proovitöö nr 1 hindamisel ulatuslik kaalutlusruum, mistõttu on Hankija hinnang

vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses.

10. Seoses loovtöö hindamisega on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-s 17

leidnud, et vaidlustuskomisjonil ja kohtul tuleb hankija otsuse hinnangulisele iseloomule

vaatamata hinnata, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning

õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud

hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute

kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid

kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised

kahtlused.

Riigikohus selgitas oma eelnimetatud otsuse p-s 20 ka järgmist: [---] Hindamiskomisjonile peab

jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale.

Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks

hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda

pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole

kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad

hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks

määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus

asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P:Evropaïki Dynamiki, p 35).

Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema

otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41,

p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud

pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema

dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama

sarnaste pakkumuste erinevat hindamist.

11. Kuigi osana pakkumuse hindamisest on proovitöö nr 1 hindamine Hindamiskriteeriumi

alusel Hankija ainupädevuses ning nagu eespool märgitud, annab see kriteerium juba

olemuslikult hindajale suure hinnanguruumi, põhinedes võrdlemisi subjektiivsetel elementidel

(vt Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16), peab vaidlustuskomisjon Riigikohtu

otsusest nr 3-20-1198 tulenevalt käesoleval juhul kontrollima, kas pakkumuste hindamisel

Hankija:

1) lähtus RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumidest, nende alakriteeriumidest ning

hindamise korrast;

2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte.

Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-st 21 [---] Seejuures on piisav, kui pakkumuse

edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele

hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised

põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab

aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada [---] arvestab vaidlustuskomisjon

19 (25)

Hankija otsuse põhjendatuse kontrollimisel ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud

põhjendusi.

12. Proovitööde, sh proovitöö nr 1, hindamise korra on Hankija kehtestanud

Hindamismetoodikas.

Hindamismetoodika p-i 1.5 kohaselt: Hindamisel komisjon hindab proovitöö nr 1 ja proovitöö

nr 2 kriteeriumid vastava skooriga, kui kõik kriteeriumites vastava punktiskoori saamiseks

nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava kriteeriumite puhul on vähemalt üks

punktiskoori saamiseks nimetatud tingimus on täitmata (st vastab madalama punktiskoori

saamise nõuetele), antakse kriteeriumite eest madalamad punktid.

Hindamismetoodika p-i 3 „Proovitöö punktide arvutamine“ alapunktides on kehtestatud

proovitööde hindamise kord järgmiselt:

3.1 Proovitööd hindab hankekomisjon, kes langetab iga kriteeriumi kohta otsuse

konsensuslikult, andes punktid vastavalt defineeritud skaalale.

3.2 Kriteeriumitele antud punktide tulemused summeeritakse ja leitakse seeläbi proovitööle

omistatud punktid.

3.3 Proovitöö hindamisel annab komisjon iga hindamiskriteeriumi eest punktid kõrgeima

punktitaseme järgi, mille kõik tingimused on täidetud. Vastava punktitaseme saamiseks peavad

olema täidetud kõik selle punktitaseme juures nimetatud tingimused, kui konkreetse

alamkriteeriumi juures ei ole sätestatud teisiti. Kui pakkumus ei vasta kõrgema punktitaseme

kõigile tingimustele, kontrollib komisjon järgmise madalama punktitaseme tingimustele

vastavust.

13. Hankija on kehtestanud Hindamismetoodikas proovitöö nr 1 hindamiseks nelja-astmelise

punktiskaala: 50 punkti, 40 punkti, 20 punkti ja 1 punkt. Kuna vaidlustusmenetluses ei väida

Hankija ega Vaidlustaja, et Vaidlustaja proovitöö nr 1 oleks pidanud saama 1 punkti, toob

vaidlustuskomisjon alljärgnevalt ära 50, 40 ja 20 punkti andmise alused üksnes nende nõuete

osas, mille puhul esineb vaidlus. Alljärgnev tabel ei sisalda nõudeid, millele mittevastavust

Hankija ei ole Vaidlustaja proovitööle nr 1 ette heitnud.

1. 50 punkti 40 punkti 20 punkti

• Seadistatava töölaua

terviklahendus

Prototüüp võimaldab kasutajal

lisada, eemaldada infoplokke,

muuta infoplokkide järjestust,

seadistada infoplokkides kuvavat

infot ning salvestada seadistused

rollipõhiselt. Kõik nimetatud

tegevused on kasutajale leitavad,

arusaadavad ning moodustavad

tervikliku seadistamise lahenduse

ning kasutaja saab seadistamise

tulemust töölaual näha.

• Infoploki seadistamine

Kasutaja saab infoploki

seadistamisel määrata võimalikud

kuvatavad andmed, andmete

kuvatava andmemahu ning

prioriteetsena esitatava info. Kõik

nimetatud seadistused on

prototüübis esitatud ja kasutaja

poolt muudetud

• Seadistatava töölaua

terviklahendus

Lahendus võimaldab vähemalt

nelja järgmist tegevust:

infoplokkide lisamine,

eemaldamine, järjestamine,

infoploki sisu seadistamine või

seadistuse salvestamine

rollipõhiselt. Üks nõutud tegevus

puudub või ei ole lõpuni

lahendatud.

• Infoploki seadistamine

Kasutaja saab infoploki

seadistamisel määrata vähemalt

kolm järgmist omadust: kuvatavad

andmed, andmete kuvamise

järjekord, kuvatav andmemaht või

prioriteetsena esitatav info.

• Infoplokkide ümberjärjestamine

Infoplokkide ümberjärjestamise

lahendus on esitatud 80% töölaual

kuvatavate infoplokkide jaoks ning

• Seadistatava töölaua

terviklahendus

Lahendus võimaldab vähemalt

kahte järgmist tegevust:

infoplokkide lisamine,

eemaldamine, järjestamine,

infoploki sisu seadistamine või

seadistuse salvestamine

rollipõhiselt. Ülejäänud tegevused

puuduvad või on kirjeldatud ainult

kontseptsiooni tasemel.

• Infoploki seadistamine

Kasutaja saab infoploki

seadistamisel määrata vähemalt

kaks järgmist omadust: kuvatavad

andmed, andmete kuvamise

järjekord, kuvatav andmemaht või

prioriteetsena esitatav info.

• Infoplokkide ümberjärjestamine

Infoplokkide ümberjärjestamise

lahendus on esitatud alla 50%

töölaual kuvatavate infoplokkide

20 (25)

• Infoplokkide ümberjärjestamine

Infoplokkide ümberjärjestamise

lahendus on esitatud kõikide

töölaual kuvatavate infoplokkide

jaoks ning ümberjärjestamise

tulemus on kasutajale töölaual

nähtav.

• Riski- ja ohutegurite käsitlemine

Lahendus võimaldab kasutajale

üheselt eristatavalt kuvada

patsiendi või tervishoiutöötaja

tegevust mõjutavaid riski- ja

ohutegureid. Riski- ja ohutegurid

on tavainfost visuaalselt eristatud

ning nähtavad ilma täiendava

otsinguta/klikita.

• Desktop vaadete teostus

Kõik prototüübis esitatud vaated

on teostatud desktop vaatena.

Kasutatud ruum võimaldab kuvada

infot ülevaatlikult ning toetab

samaaegselt infoplokkide

kasutamist, seadistamist kui ka

töölauda puudutavaid tegevusi.

• Tahvli vaate teostus

Kõik prototüübis esitatud vaated

on teostatud tahvli vaatena.

Kasutatud ruum võimaldab kuvada

infot ülevaatlikult ning toetab

samaaegselt infoplokkide

kasutamist, seadistamist kui ka

töölauda puudutavaid tegevusi.

ümberjärjestamise tulemus on

kasutajale töölaual nähtav.

• Riski- ja ohutegurite käsitlemine

Riski- ja ohutegurid on tavainfost

visuaalselt eristatud ning nähtavad

ilma detailvaatesse liikumata, kuid

lahendus ei käsitle kõiki nimetatud

olukordi või ei ole nende

eristamine täielikult üheselt

mõistetav.

• Desktop vaadete teostus

Kõik prototüübis esitatud vaated

on teostatud desktop vaatena, kuid

osa vaadetest ei ole olemasolevat

ekraaniruumi kasutatud

optimaalselt või on info esitlus

vähem ülevaatlik.

• Tahvli vaate teostus

Kõik prototüübis esitatud vaated

on teostatud tahvli vaatena, kuid

osa vaadetest ei ole olemasolevat

ekraaniruumi kasutatud

optimaalselt või on info esitlus

vähem ülevaatlik.

jaoks.

• Riski- ja ohutegurite käsitlemine

Riski- ja ohutegurid on lahenduses

käsitletud, kuid nende leidmine

eeldab täiendavat tegevust või

nende eristamine ülejäänud infost

ei ole üheti mõistetav või

järjepidev.

• Desktop vaadete teostus

Osa prototüübis esitatud vaateid

on teostatud desktop vaatena või

desktop vaadete lahendus ei

võimalda infot ülevaatlikult

kasutada.

• Tahvli vaate teostus

Osa prototüübis esitatud vaateid

on teostatud tahvli vaatena või

tahvli vaadete lahendus ei

võimalda infot ülevaatlikult

kasutada.

14. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hindamismetoodika p-dest 1.5 ja 3.3 tulenevalt saab

proovitööle nr 1 tervikuna anda kas 50, 40, 20 või ühe punkti. Proovitöö hindamisel annab

Hankija (komisjon) hindamiskriteeriumi eest punktid kõrgeima punktitaseme järgi, mille kõik

tingimused on täidetud. Kui vähemalt üks punktitaseme saamiseks nimetatud tingimus on

täitmata (st proovitöö vastab madalama punktitaseme saamise nõuetele), antakse proovitöö nr

1 eest punktid madalama punktitaseme järgi. Seega ei tulnud Hankijal anda proovitöö nr 1 eest

iga Hindamismetoodikas nimetatud üksiku nõude/kriteeriumi (prototüübi detailsus,

seadistatava töölaua terviklahendus, Infoploki seadistamine jt; kokku 16) kohta eraldi punkte

skaalal 50, 40, 20 või 1 ning neid punkte seejärel summeerida. Proovitööle nr 1 tuli määrata

tervikuna kõrgeim punktitase, mille kõik tingimused olid täidetud.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Hindamismetoodikas tekitab segadust asjaolu, et sõna

„kriteerium“ kasutatakse erinevates tähendustes:

1) proovitööd nr 1 ja nr 2 eraldi võttes (Hindamismetoodika p 1.5);

2) proovitööd nr 1 ja nr 2 koos (Hindamismetoodika p 2);

3) proovitööde nr 1 ja nr 2 hinnatavad nõuded/kriteeriumid (Hindamismetoodika p-i 4

tabelid).

Siiski leiab vaidlustuskomisjon, et hindamiskriteeriumi loogikaga ei ole kooskõlas metoodika,

mille kohaselt proovitööd nr 1 tuleks hinnata eraldi kõigi 16 nõude/kriteeriumi alusel, kuna

juhul kui üksikuid nõudeid/kriteeriume hinnata erinevate punktidega (50, 40, 20 või 1 punkt),

ei saa punktide summeerimisel proovitööle nr 1 tervikuna anda kas 50 (maksimaalselt), 40, 20

punkti või ühe punkti. Seega on õige Hankija väide, et piisab ühe 50 punkti taseme tingimuse

21 (25)

täitmata jätmisest, et välistada proovitöö nr 1 hindamine 50 punktiga.

15. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on nõudnud proovitöö nr 1 hindamisel tagantjärele

[Vaidlustaja ärisaladus], mille Hankija on hankemenetluses antud selgitustega (sõnumid ID

1112063, 1110855 ja 1112180) välistanud.

Hankija leiab, et proovitöö nr 1 hindamisel ei nõudnud komisjon [Vaidlustaja ärisaladus].

Hinnati seda, kas RHAD-is kohustuslikuna nimetatud kasutustegevused ja nende

toimimisloogika olid klikitavas prototüübis selliselt demonstreeritud, et kasutaja tegevuse ja

selle tulemuse vaheline seos oli hinnatav.

15.1. Lähteülesande p-i 2.2 kohaselt pidi prototüüp mh minimaalselt sisaldama järgmiste

tegevuste läbimängimist:

• töölaua konfigureerimine – kasutaja saab lisada patsiendi töölauale infoplokke,

eemaldada infoplokke, muuta infoplokkide järjestust;

• infoploki konfigureerimine – kasutaja saab valida millist infot infoplokk kuvab, määrata

info prioriteetsust, valida kuvamise detailsust (nt võib kasutaja otsustada, kas

diagnooside infoplokk kuvab ainult riski- ja ohuteguritega seotud diagnoose, või

kroonilise haigusega seotud diagnoose või aktiivseid või ajaloolisi diagnoose, või kõiki

koos).

[---]

Lähteülesande p-i 2.4 järgi prototüüp peab:

• olema high-fidelity;

• olema klikitav;

[---]

sisaldama vähemalt:

• patsiendi töölaua põhivaadet;

• infoploki lisamist;

• infoploki eemaldamist;

• infoploki konfigureerimist;

• infoplokkide järjestamist;

• rollivaate vahetamist;

o perearsti rollivaade patsiendi töölauale;

o kiirabitöötaja rollivaade patsiendi töölauale;

• vähemalt ühest infoplokist algatatud navigeerimine detailvaatesse.

Lähteülesande p-i 2.5 kohaselt

Pakkuja peab esitama proovitöö nr 1 hindamiseks:

• Figma (’.fig) faili klikitavale prototüübile;

• Lühikirjelduse lahenduse loogikast (maksimaalselt ühe A4 ulatuses.

15.2. 07.07.2026 vastas Hankija pakkuja küsimusele proovitöö nr 1 kohta (sõnumi ID 1112063)

mh: [---] Proovitöö nr 1 puhul hinnatakse UX/UI kontseptsiooni, kasutajateekondi ja high

fidelity klikitava prototüübi kaudu lahenduse loogika arusaadavust. Figma prototüübilt ei

eeldata täielikku rakendusloogika toimimist samas ulatuses nagu töötavalt rakenduselt.

Proovitöö nr 1 puhul tuleb lähtuda Proovitöö lähteülesande punktis 2.1.1 nimetatud

kohustuslikest teemadest, mille kohaselt tuleb prototüübis disainida vähemalt järgmised

olemasolevad infoplokid: uuringud ja protseduurid, saatekirjad ja broneeringud ning

diagnoosid. Lisaks tuleb lahendada riski- ja ohutegurite info esitamine. Proovitöö raames ei

eeldata kõigi olemasolevate TJT infoplokkide ümberdisainimist ega kõikide võimalike

infoplokkide kombinatsioonide läbiklikitavat realiseerimist.

22 (25)

Funktsionaalsed käitumised, sh infoplokkide lisamine, eemaldamine, ümberjärjestamine,

seadistamine, konfiguratsiooni salvestamine ja rakendamine ning rollivahetusel vastava rolli

seadistuste kuvamine, tuleb Proovitöö nr 1 raames demonstreerida sellises ulatuses, mis

võimaldab Hankijal aru saada kavandatavast kasutajateekonnast ja lahenduse

toimimisloogikast.

Infoplokkide ümberjärjestamise puhul peab olema arusaadav, kuidas lahendus rakendub

prototüübis kuvatavatele infoplokkidele ja kuidas ümberjärjestamise tulemus kasutajale

nähtavaks muutub. See ei tähenda, et kõik võimalikud infoplokkide järjestused tuleb eraldi

Figma vaadetena läbi modelleerida.

Rollivahetuse ja rollipõhiste seadistuste puhul peab olema arusaadav, kuidas kasutaja aktiivset

rolli vahetab, kuidas vastava rolli salvestatud töölaua seadistused kasutajale rakenduvad ning

kuidas erinevate rollide seadistused on kasutaja vaatest eristatavad.

Figma prototüübis ei pea realiseerima tegelikku andmete salvestamise või püsivuse tehnilist

loogikat.

[---]

15.3. 07.07.2026 on Hankija vastuseks pakkuja küsimusele [---] Palume täpsustada, millises

ulatuses eeldatakse Proovitöö nr 1 puhul Figma klikitava prototüübi funktsionaalsust ning kas

kirjeldatud käitumiste puhul piisab kasutajateekonna ja lahenduse kontseptsiooni

demonstreerimisest või oodatakse nende täielikku toimimist prototüübis (sõnumi ID 1110855)

vastanud: Hankija selgitab, et Proovitöö nr 1 puhul hinnatakse UX/UI kontseptsiooni,

kasutajateekondi ja klikitava prototüübi kaudu lahenduse loogika arusaadavust. Figma

prototüübilt ei eeldata täielikku rakendusloogika toimimist samas ulatuses nagu töötavalt

rakenduselt.

Funktsionaalsed käitumised, sh konfiguratsiooni salvestamine, rakendamine, infoplokkide

järjestuse muutmine ja seadistuste kuvamine vastavalt kasutaja valikutele, tuleb Proovitöö nr 1

raames demonstreerida sellises ulatuses, mis võimaldab Hankijal aru saada kavandatavast

kasutajateekonnast ja lahenduse toimimisloogikast. Selleks võib kasutada esinduslikke vaateid,

olekuid, kasutajateekondi ja vajadusel selgitavaid märkusi.

Hankija ei eelda Proovitöö nr 1 puhul kõikide võimalike konfiguratsioonide või

rakendusloogika harude täielikku realiseerimist Figma prototüübis.

15.4. 07.07.2026 on Hankija vastuseks pakkuja küsimusele [---] Palume täpsustada proovitöö

ootust seoses patsiendi töölaua kontseptsiooni ja klikitava prototüübiga. Hankedokumentides

on märgitud, et proovitöö raames ootab hankija kasutajavajadusest lähtuvat konfigureeritavat

patsiendi töölaua kontseptsiooni ning klikitavat prototüüpi. Soovime täpsustada, kas on

aktsepteeritav lahendus, kus pakkuja esitab prototüübis laiemat visiooni või kontseptsiooni

patsiendi töölauast, kuid arendatud kood hõlmab üksnes hanke nõuetele vastavat

funktsionaalset skoopi. Teisisõnu, kas on lubatud, et prototüüp ja teostatud arendus ei vasta

täielikult 1:1, eeldusel, et kõik hanke nõutud funktsionaalsused on arenduses ning prototüübis

nõuetekohaselt realiseeritud?(sõnumi ID 1112180) selgitanud: [---] Proovitöö nr 1 eesmärk on

hinnata kasutajavajadusest lähtuvat UX/UI kontseptsiooni, kasutajateekondi ja klikitava

prototüübi kaudu lahenduse loogika arusaadavust. Proovitöö nr 2 eesmärk on hinnata töötavat

tehnilist lahendust RHAD-is sätestatud funktsionaalses ja tehnilises skoobis.

Pakkuja võib Proovitöö nr 1 prototüübis esitada ka laiemat visiooni või kontseptsiooni

patsiendi töölauast, kui see aitab selgitada kasutajavajadust, lahenduse loogikat või edasist

arendatavust. Sellisel juhul peab prototüübis ja/või lühikirjelduses olema selgelt arusaadav,

milline osa lahendusest vastab proovitöö nõutud skoobile ning milline osa on pakkuja täiendav

visioon või ettepanek. [---] Samas peab Proovitöö nr 1 ja Proovitöö nr 2 vahel olema sisuline

kooskõla: arendatud lahendus peab olema seostatav prototüübis esitatud põhikontseptsiooni,

kasutajateekondade ja nõutud funktsionaalsustega. Täiendavad prototüübis esitatud

lahendused ei tohi asendada ega varjata RHAD-is nõutud funktsionaalsuste nõuetekohast

23 (25)

esitamist ja realiseerimist.

16. Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodud selgitustega (sõnumid ID 1112063, 1110855 ja

1112180) andis Hankija juhised, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustaja leiab, et Hankija on Vaidlustaja proovitöö nr 1 hindepunkte põhjendamatult

vähendanud, tuginedes väitele, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija on seisukohal, et tema poolt teabevahetuses antud selgitused vähendasid nõutava

tehnilise lahenduse realiseerimise ulatust, kuid ei kõrvaldanud Lähteülesande p-de 2.2 ja 2.4

nõuet, et kasutaja peab saama kohustuslikuna nimetatud konfigureerimistoiminguid teha ning

klikitav prototüüp peab neid tegevusi sisaldama. Selgitustega ei muudetud Hindamismetoodika

punktide andmise tingimusi.

17. Vaidlustuskomisjon möönab esmalt, et Lähteülesandest ja Hankija teabevahetuses antud

selgitustest (sõnumid ID 1112063, 1110855 ja 1112180) ei tulene üheselt mõistetavalt, millises

ulatuses pidi iga Lähteülesandes nimetatud kasutajategevus olema Figma prototüübis klikitavalt

teostatav. Samas on Lähteülesande ja Hankija selgituste koostoimes võimalik kindlaks teha

nõutud demonstreerimise ulatus.

RHS § 46 lg 3 kohaselt on hankija poolt hankemenetluses antavate selgitustega keelatud

riigihanke alusdokumente muuta. Lähteülesande p-i 2.2 kohaselt pidi prototüüp sisaldama

vähemalt töölaua konfigureerimise tegevuste läbimängimist, mille hulka kuulusid infoplokkide

lisamine, eemaldamine ja nende järjestuse muutmine. Lähteülesande p-i 2.4 kohaselt pidi

prototüüp olema klikitav ning sisaldama muu hulgas infoploki lisamist, eemaldamist,

konfigureerimist ja järjestamist. Hindamiseks tuli esitada Figma fail klikitavale prototüübile.

Hankija selgitas 07.07.2026 vastustes, et Figma prototüübilt ei eeldata täielikku

rakendusloogikat samas ulatuses nagu töötavalt rakenduselt ning kõiki võimalikke infoplokkide

kombinatsioone ei tule läbiklikitavalt realiseerida. Samas tuli funktsionaalseid käitumisi, sh

infoplokkide lisamist, eemaldamist, ümberjärjestamist ja seadistamist, demonstreerida sellises

ulatuses, mis võimaldab aru saada kavandatavast kasutajateekonnast ja lahenduse

toimimisloogikast. Funktsionaalsete käitumiste demonstreerimiseks võis kasutada esinduslikke

vaateid, olekuid, kasutajateekondi ja vajadusel selgitavaid märkusi ning kõiki võimalikke

konfiguratsioone või rakendusloogika harusid ei tulnud Figma prototüübis täielikult

realiseerida.

Seega ei tulenenud RHAD-ist ega Hankija selgitustest nõuet, et prototüüp peab võimaldama

„läbi klikkida“ kõik võimalikud kasutajategevused ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid

või et prototüüp peab toimima valmis tarkvararakendusena. Samas ei saa nõustuda Vaidlustaja

tõlgendusega, mille kohaselt piisaks nõutud funktsionaalsuse demonstreerimiseks sellest, et

vastavad juhtvahendid ja tegevuse võimalikud lõpptulemused olid prototüübis visuaalselt

kujutatud.

18. Vaidlustuskomisjoni hinnangul tuleb eristada funktsionaalsuse kontseptuaalset kujutamist

ning nõutud kasutajategevuse demonstreerimist klikitavas prototüübis. Esimesel juhul võib

prototüübist olla nähtav, milline juhtvahend on mingi tegevuse tegemiseks kavandatud või

milline näeks välja tegevuse tulemus. Teisel juhul peab esitatud lahendusest olema piisavalt

arusaadav seos kasutaja konkreetse tegevuse ja sellele järgneva tulemuse vahel. Sellise seose

demonstreerimine ei eelda kõigi võimalike konfiguratsioonide ega töötava rakenduse tehnilise

loogika realiseerimist.

Niisugust tõlgendust toetavad ka Hankija selgitused, milles on ühelt poolt välistatud kõigi

võimalike konfiguratsioonide täieliku realiseerimise nõue, kuid teiselt poolt nõutud

funktsionaalsete käitumiste demonstreerimist ulatuses, mis võimaldab aru saada

kasutajateekonnast ja lahenduse toimimisloogikast.

19. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustaja väitega, et Hankija nõudis

24 (25)

pakkumuste hindamisel tagantjärele „täielikku ja piiramatut klikitavust“. Hankija selgitustega

enne pakkumuste esitamist välistati täieliku rakendusloogika ja kõigi võimalike

konfiguratsioonide realiseerimise nõue, kuid ei kõrvaldatud siiski Lähteülesande p-des 2.2 ja

2.4 sätestatud kasutusjuhtude läbimängimise ja klikitava prototüübi nõuet.

Konkreetse kasutajategevuse demonstreerimiseks võis piisata piiratud arvust esinduslikest

vaadetest ja olekutest, kui nende põhjal oli piisavalt arusaadav kasutaja tegevuse ja sellele

järgneva tulemuse seos. Seega ei ole kasutaja tegevuse ja selle tulemuse vahelise seose

hinnatavuse nõue samastatav nõudega realiseerida prototüübis kõik võimalikud

konfiguratsioonid.

20. Eeltoodust lähtudes ei ole proovitöö hindamisel määrav üksnes see, kas vastavat

funktsionaalsust tähistav juhtvahend oli prototüübis visuaalselt olemas või kas prototüüp

sisaldas enne ja pärast tegevust kujutavaid vaateid. Hinnata tuli seda, kas prototüübi, selle

olekute ja kasutajateekondade kogumis oli RHAD-i kohaselt nõutud tegevus ning selle

loogiline tulemus piisavalt demonstreeritud.

Samas ei saa üksnes konkreetse juhtvahendi mitteklikitavusest automaatselt järeldada, et vastav

funktsionaalsus oli esitatud ainult kontseptsiooni tasemel. Hankija lubas ise funktsionaalsuse

demonstreerimiseks kasutada mh esinduslikke vaateid, olekuid ja kasutajateekondi. Seetõttu

tuli hinnata, kas Vaidlustaja valitud demonstreerimisviis võimaldas nõutud tegevusest ja selle

tulemusest piisavalt aru saada.

21. Nagu vaidlustuskomisjon leidis käesoleva otsuse p-s 14, saab proovitööle nr 1 anda

kõrgeima punktitaseme punktid üksnes juhul, kui kõik selle punktitaseme tingimused on

täidetud. Kui vähemalt üks vastava punktitaseme tingimus (nõue/kriteerium) on täitmata, tuleb

kontrollida proovitöö vastavust järgmise madalama punktitaseme tingimustele. Seetõttu ei piisa

Vaidlustaja taotletava 50 punkti saamiseks sellest, kui vaidlustuskomisjon tuvastab, et Hankija

üks või mitu konkreetset etteheidet ei olnud põhjendatud. Vaidlustaja proovitööle nr 1 saab anda

50 punkti üksnes juhul, kui see vastab eranditult kõigile 50 punkti taseme

nõuetele/kriteeriumidele.

Vaidlustuskomisjon märgib, et Edukaks tunnistamise otsusest nähtuvalt muutuks pakkumuste

paremusjärjestus Vaidlustaja pakkumuse kasuks Kolmanda isiku pakkumuse ees üksnes juhul,

kui Vaidlustaja pakkumus saaks proovitöö nr 1 eest maksimaalsed 50 punkti. Proovitöö nr 1

hindamine 40 punktiga 20 punkti asemel Vaidlustaja pakkumuse asukohta paremusjärjestuses

Kolmanda isiku suhtes ei muudaks.

Seetõttu on vaidlustuse lahendamisel määrav, kas Vaidlustaja proovitöö nr 1 vastas kõigile 50

punkti taseme nõuetele/kriteeriumidele. Kui vaidlustuskomisjon tuvastab vähemalt ühe

mittevastavuse 50 punkti taseme nõuetele/kriteeriumidele, ei ole vaidlustuse lahendamiseks

vaja võtta seisukohta kõigi ülejäänud Hankija etteheidete põhjendatuse või põhjendamatuse

kohta ega selle kohta, kas proovitöö vastas 20 punkti tasemele või 40 punkti tasemele.

22. Vaidlustuskomisjon kontrollib esmalt Vaidlustaja proovitöö nr 1 vastavust 50 punkti taseme

nõudele/kriteeriumile Riski- ja ohutegurite käsitlemine. Käesoleva otsuse p-s 21 toodust

tulenevalt piisab ühe 50 punkti taseme nõude/kriteeriumi täitmata jätmisest, et välistada

proovitöö nr 1 hindamine 50 punktiga.

Hindamismetoodika kohaselt vastab lahendus 50 punkti tasemele juhul, kui: Lahendus

võimaldab kasutajale üheselt eristatavalt kuvada patsiendi või tervishoiutöötaja tegevust

mõjutavaid riski- ja ohutegureid. Riski- ja ohutegurid on tavainfost visuaalselt eristatud ning

nähtavad ilma täiendava otsinguta/klikita.

Vaidlustuskomisjonile esitatud materjalidest nähtuvalt olid Vaidlustaja proovitöös nr 1

[Vaidlustaja ärisaladus]. Selle faktilise asjaolu üle Vaidlustaja ja Hankija vahel sisulist vaidlust

ei ole.

25 (25)

23. Vaidlustaja leiab, et eeltoodud asjaolu ei välista proovitöö nr 1 vastavust 50 punkti tasemele.

Vaidlustaja tugineb seejuures eelkõige sellele, et Lähteülesande eesmärk oli[Vaidlustaja

ärisaladus]. Samuti rõhutab Vaidlustaja [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et Hindamismetoodika ei nõudnud perearsti

ja kiirabitöötaja rollivaadete identset kujundust ega riski- ja ohutegurite esitamist mõlemas

rollis samas vormis. Erinevate rollide infovajadustega arvestamine ei tähenda aga, et mõne

rollivaate puhul võiks jätta täitmata Hindamismetoodikas 50 punkti taseme jaoks sõnaselgelt

kehtestatud tingimuse.

Hindamismetoodika 50 punkti taseme kirjeldus ei piirdu tingimusega, et lahendus peab

võimaldama riski- ja ohutegureid kasutajale kuvada. [Vaidlustaja ärisaladus].

Eeltoodud järeldust ei muuda asjaolu, et [Vaidlustaja ärisaladus]. 50 punkti taseme tingimuse

seisukohalt on määrav, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Seetõttu leiab vaidlustuskomisjon, et asjaolu, et Vaidlustaja lahendus oli [Vaidlustaja

ärisaladus], ei anna alust lugeda täidetuks 50 punkti taseme tingimust. Kuna [Vaidlustaja

ärisaladus], ei vastanud Vaidlustaja proovitöö nr 1 nõude/kriteeriumi Riski- ja ohutegurite

käsitlemine osas 50 punkti taseme kõigile tingimustele.

24. Kuna Vaidlustaja proovitöö nr 1 ei vastanud nõude/kriteeriumi Riski- ja ohutegurite

käsitlemine osas 50 punkti taseme tingimusele, ei saanud Hankija Hindamismetoodika kohaselt

anda Vaidlustaja proovitööle nr 1 50 punkti. Vaidlustaja pakkumuse asukoht paremusjärjestuses

muutuks Kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui Vaidlustaja proovitööle nr 1 tuleks omistada

50 punkti. Proovitöö nr 1 hindamine 40 punktiga 20 punkti asemel Vaidlustaja pakkumust

pingereas Kolmanda isiku pakkumusest ettepoole ei viiks. Seetõttu ei ole vaidlustuse

lahendamiseks vaja võtta seisukohta selle kohta, kas kõik ülejäänud Hankija poolt Vaidlustaja

proovitöö hindamisel välja toodud puudused olid põhjendatud, ega selle kohta, kas Vaidlustaja

proovitöö nr 1 vastas tervikuna 20 või 40 punkti tasemele.

25. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö nr 1 puhul

ei ole täidetud kõik nõude/kriteeriumi Riski- ja ohutegurite käsitlemine 50 punkti taseme

tingimused, mistõttu ei saanud Hankija hinnata Vaidlustaja proovitööd nr 1 50 punktiga. Kuna

proovitöö nr 1 hindamine 40 punktiga ei muudaks pakkumuste paremusjärjestust Vaidlustaja

kasuks, võrreldes Kolmanda isiku pakkumusega, ei saa vaidlustuses esitatud asjaolud tuua

kaasa Industry62 OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija hindas Vaidlustaja proovitööd nr 1 vastavalt

RHAD-is kehtestatud korrale, sh Hindamismetoodikale ning kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1.

Seega puudub alus Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati Kolmanda isiku

pakkumus Riigihankes edukaks.

26. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

26.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

26.2. Kolmas isik ei ole vaidlustusmenetluses faktiliselt osalenud.

26.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik