| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.1-12/2536 |
| Registreeritud | 27.10.2026 |
| Sünkroonitud | 28.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-12 Ministeeriumi moodustatud komisjonide ja töögruppide tegevuse korraldamine (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-12/59 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Meie: 27.10.2026 nr 91
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine ligipääsetavuse tagamisega patsiendi vaatest
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste
tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on teinud märkimisväärseid edusamme ligipääsetavuse
edendamisel. Näiteks on haigla uuendanud erinevate hoonete infograafikat luues värvipõhise
süsteemi kasutajateekonna tähistamiseks ja orienteerumiseks kohapeal, lisatud on
lisaparkimiskohti, muudetud siltide suurust ja loodud kontrastne majaplaan. PERH koolitab ja
juhendab töötajaid, kes pakuvad lisainfot patsiendile muuhulgas hoonetes ringi liikumiseks. Tehtud
tegevused näitavad, et haiglas arvestatakse teatud viisidel juba erinevate inimeste vajadustega ning
aidatakse kujundada keskkonda, mis toetab patsientide iseseisvat ja turvalist liikumist.
Samal ajal ei tähenda ligipääsetavus ainult füüsilist juurdepääsu ega puuduta vaid nägemis-,
liikumis-, kuulmispuude või psüühilise erivajadusega inimesi. Ligipääsetavus puudutab inimesi
kogu elukaare jooksul. Näiteks insuldi järel võib inimesel esineda afaasia, raskusi teksti mõistmisel
ja töötlemisel, tähelepanu- ja mäluprobleeme või aeglasem info töötlemise võime. Seetõttu on
oluline ka kognitiivne ja kommunikatiivne ligipääsetavus, et patsient saaks aru, kuhu ta peab
minema, mida temalt oodatakse ning kust ja kuidas vajadusel abi saada.
Elanikkonna mitmekesiseid vajadusi arvestades on oluline, et ligipääsetavaid lahendusi lisanduks
järjepidevalt juurde ning eriti oluline on, et elluviidavad lahendused lähtuksid ka ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsiooni, universaalse disaini ja ligipääsetavuse põhimõtetest. Sel põhjusel
soovime juhtida tähelepanu järgmistele sammudele, mis on vajalikud astuda erinevates
2
vormingutes info andmiseks ning keskkonnalahenduste tagamiseks, et pakkuda inimestele
iseseisvust.
Haiglat külastades märkasime, et parkimis- ja peatumisalalt ei vii peamajja nägemispuudega
inimestele vajalikku juhtteed. Hoonesse viiv taktiilne ja visuaalselt kontrastne juhttee, seda toetav
liikumisjuhis ning taktiilne majaplaan on vajalikud nägemispuudega inimestele strateegilistesse
punktideni jõudmiseks ning kohapeal orienteerumiseks.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted, artiklid 2 ja 9 annavad suuna, millised
lahendused on vajalikud puuetega inimeste võrdväärseks osalemiseks ühiskonnaelus ning
kohustavad kõrvaldama takistused. Vastavalt Ehitusseadustiku määrusele „Nõuded ehitise
ligipääsetavusele" tagatakse mitteelamu üldalal suunamine, tähistades teekonna enam kui ühe
meele abil tajutavate juhtteede, suunaviitade või teabega. Juhtteed toetab spetsiaalne liikumisjuhis,
mille koostavad kirjeldustõlgid, info tehakse kodulehel kas kirjalikult või helilises vormingus
kättesaadavaks ning selle abil saab nägemispuudega inimene tulla iseseisvalt hoonesse, liikuda
peamiste punktideni nagu infolett, garderoob ja tualettruum. Uurimissuunad ja praktiline teadmus
väljalt näitavad, et lahendused on kontekstikesksed, vajalikuks võib osutuda kompromisside
tegemine ning lahenduste funktsionaalsus tagatakse ennekõike siis, kui koostöösse ja
otsustamisprotsessidesse on kaasatud puuetega inimesed ja/või nende esindusorganisatsioonid.
Patsiendi vaatest on oluline, et lahendused ei sünniks ainult asutuse sees, vaid need sünnivad
koostöös nendega, kes neid igapäevaselt kasutama hakkavad.
Lisaks suhtumuslikule ja füüsilise keskkonna ligipääsetavuslahendustele, on oluline infoandmine
kodulehel. ÜRO PIK toob suhtlusena esile viipekeelt, lihtsat keelt, helilisi vorminguid jne.
Sellepärast juhime tähelepanu infoandmisele erinevates vormingutes. Lihtsas keeles ja hästi
struktureeritud info võib olla oluline mitte ainult puuetega inimestele, vaid ka eakatele, insuldist
taastuvatele patsientidele, lähedastele ning paljudele teistele haiglasse pöördujatele.
Leiame, et järjepidev koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega aitab lahendada olulised
küsimused, nagu immuunpuudulikkuse väljakutsed rahvarohke haigla külastamisel,
infomaterjalide selgus ja ligipääsetavas vormingus info disain jne.
3
Seega teeb EPIKoda järgmised ettepanekud:
1) Asutuse külastusinfo esitamine eesti viipekeeles ja lihtsas keeles, et tagada vastavus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9. Pakkuda vajalikku infot, näiteks
külastuse ja hoonete paiknemise kohta eesti viipekeeles ja lihtsas keeles kokkuvõttena.
2) Rajada juhttee hooneni ja üldalale, lisada liikumisjuhis ning vajadusel taktiilne majaplaan
vastavalt kohapealsele olukorrale, leides lahendused koostöös puuetega inimeste
organisatsiooni(de)ga. Liikumisjuhise eesmärk on anda infot hoone, asjade ja strateegiliste
punktide paiknemise, muude ligipääsetavuslahenduste, korralduslike küsimuste jne kohta.
3) Luua erinevaid tagasisidemehhanisme, mis kaasavad puuetega inimeste organisatsioone
probleemistiku raamistamisesse ja lahenduste väljatöötamisse.
Oleme valmis vastama lisaküsimustele ning leidma koostööpartnerid, kellega lahenduste arendusse
edasi liikuda. Tagasiside ja lisaküsimused palume saata [email protected].
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
(allkirjastatud digitaalselt)
Sama:
Sotsiaalministeerium
Mari Tuulik
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
tel +372 5401 0437
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumise ligipääsetavuse tagamisega patsiendi vaatest.
Parimate soovidega
Mari Tuulik
|
|
Mari Tuulik
Ligipääsetavuse huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0437 |
|
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Meie: 27.10.2026 nr 91
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine ligipääsetavuse tagamisega patsiendi vaatest
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste
tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on teinud märkimisväärseid edusamme ligipääsetavuse
edendamisel. Näiteks on haigla uuendanud erinevate hoonete infograafikat luues värvipõhise
süsteemi kasutajateekonna tähistamiseks ja orienteerumiseks kohapeal, lisatud on
lisaparkimiskohti, muudetud siltide suurust ja loodud kontrastne majaplaan. PERH koolitab ja
juhendab töötajaid, kes pakuvad lisainfot patsiendile muuhulgas hoonetes ringi liikumiseks. Tehtud
tegevused näitavad, et haiglas arvestatakse teatud viisidel juba erinevate inimeste vajadustega ning
aidatakse kujundada keskkonda, mis toetab patsientide iseseisvat ja turvalist liikumist.
Samal ajal ei tähenda ligipääsetavus ainult füüsilist juurdepääsu ega puuduta vaid nägemis-,
liikumis-, kuulmispuude või psüühilise erivajadusega inimesi. Ligipääsetavus puudutab inimesi
kogu elukaare jooksul. Näiteks insuldi järel võib inimesel esineda afaasia, raskusi teksti mõistmisel
ja töötlemisel, tähelepanu- ja mäluprobleeme või aeglasem info töötlemise võime. Seetõttu on
oluline ka kognitiivne ja kommunikatiivne ligipääsetavus, et patsient saaks aru, kuhu ta peab
minema, mida temalt oodatakse ning kust ja kuidas vajadusel abi saada.
Elanikkonna mitmekesiseid vajadusi arvestades on oluline, et ligipääsetavaid lahendusi lisanduks
järjepidevalt juurde ning eriti oluline on, et elluviidavad lahendused lähtuksid ka ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsiooni, universaalse disaini ja ligipääsetavuse põhimõtetest. Sel põhjusel
soovime juhtida tähelepanu järgmistele sammudele, mis on vajalikud astuda erinevates
2
vormingutes info andmiseks ning keskkonnalahenduste tagamiseks, et pakkuda inimestele
iseseisvust.
Haiglat külastades märkasime, et parkimis- ja peatumisalalt ei vii peamajja nägemispuudega
inimestele vajalikku juhtteed. Hoonesse viiv taktiilne ja visuaalselt kontrastne juhttee, seda toetav
liikumisjuhis ning taktiilne majaplaan on vajalikud nägemispuudega inimestele strateegilistesse
punktideni jõudmiseks ning kohapeal orienteerumiseks.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted, artiklid 2 ja 9 annavad suuna, millised
lahendused on vajalikud puuetega inimeste võrdväärseks osalemiseks ühiskonnaelus ning
kohustavad kõrvaldama takistused. Vastavalt Ehitusseadustiku määrusele „Nõuded ehitise
ligipääsetavusele" tagatakse mitteelamu üldalal suunamine, tähistades teekonna enam kui ühe
meele abil tajutavate juhtteede, suunaviitade või teabega. Juhtteed toetab spetsiaalne liikumisjuhis,
mille koostavad kirjeldustõlgid, info tehakse kodulehel kas kirjalikult või helilises vormingus
kättesaadavaks ning selle abil saab nägemispuudega inimene tulla iseseisvalt hoonesse, liikuda
peamiste punktideni nagu infolett, garderoob ja tualettruum. Uurimissuunad ja praktiline teadmus
väljalt näitavad, et lahendused on kontekstikesksed, vajalikuks võib osutuda kompromisside
tegemine ning lahenduste funktsionaalsus tagatakse ennekõike siis, kui koostöösse ja
otsustamisprotsessidesse on kaasatud puuetega inimesed ja/või nende esindusorganisatsioonid.
Patsiendi vaatest on oluline, et lahendused ei sünniks ainult asutuse sees, vaid need sünnivad
koostöös nendega, kes neid igapäevaselt kasutama hakkavad.
Lisaks suhtumuslikule ja füüsilise keskkonna ligipääsetavuslahendustele, on oluline infoandmine
kodulehel. ÜRO PIK toob suhtlusena esile viipekeelt, lihtsat keelt, helilisi vorminguid jne.
Sellepärast juhime tähelepanu infoandmisele erinevates vormingutes. Lihtsas keeles ja hästi
struktureeritud info võib olla oluline mitte ainult puuetega inimestele, vaid ka eakatele, insuldist
taastuvatele patsientidele, lähedastele ning paljudele teistele haiglasse pöördujatele.
Leiame, et järjepidev koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega aitab lahendada olulised
küsimused, nagu immuunpuudulikkuse väljakutsed rahvarohke haigla külastamisel,
infomaterjalide selgus ja ligipääsetavas vormingus info disain jne.
3
Seega teeb EPIKoda järgmised ettepanekud:
1) Asutuse külastusinfo esitamine eesti viipekeeles ja lihtsas keeles, et tagada vastavus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9. Pakkuda vajalikku infot, näiteks
külastuse ja hoonete paiknemise kohta eesti viipekeeles ja lihtsas keeles kokkuvõttena.
2) Rajada juhttee hooneni ja üldalale, lisada liikumisjuhis ning vajadusel taktiilne majaplaan
vastavalt kohapealsele olukorrale, leides lahendused koostöös puuetega inimeste
organisatsiooni(de)ga. Liikumisjuhise eesmärk on anda infot hoone, asjade ja strateegiliste
punktide paiknemise, muude ligipääsetavuslahenduste, korralduslike küsimuste jne kohta.
3) Luua erinevaid tagasisidemehhanisme, mis kaasavad puuetega inimeste organisatsioone
probleemistiku raamistamisesse ja lahenduste väljatöötamisse.
Oleme valmis vastama lisaküsimustele ning leidma koostööpartnerid, kellega lahenduste arendusse
edasi liikuda. Tagasiside ja lisaküsimused palume saata [email protected].
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
(allkirjastatud digitaalselt)
Sama:
Sotsiaalministeerium
Mari Tuulik
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
tel +372 5401 0437