Riina Georg

MTÜ Roheline Pärnumaa

[email protected]

Teie 26.09.2026 nr

Meie 27.10.2026 nr 14-5/262523/2609046

Lugupeetud juhatuse liige

Kirjutasite õiguskantslerile MTÜ Roheline Pärnumaa esindajana Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) ning Pärnu Linnavalitsuse tegevusest ehitusjärelevalve teostamisel.

Selgitate, et Pärnu linnas paiknevast hoonest satub ehitusvea või hoone lagunemise tõttu linnaruumi

inimtervisele ohtliku mineraalvilla tükke ja tolmu. Mure lahendamiseks on pöördutud Pärnu

Linnavalitsuse ja TTJA poole. TTJA teavitas 4. augustil, et kirjutas hoone omanikule ning sai

temalt kinnituse, et ümberehitustöödega alustatakse peagi ning mõju vähendamiseks rakendatakse

ajutisi meetmeid. Probleem ei ole Teie hinnangul lahenenud.

Mõistame Teie muret. Inimeste tervis ja heaolu on äärmiselt olulised.

Ehitusjärelevalvet ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse, sealhulgas ehitise kasutamiseelse

ohutuse üle teeb kohalik omavalitsus (ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2 ja 3). Ehitusjärelevalvet

ehitise kasutusele võtmise järgse ohutuse üle teeb TTJA (EhS § 130 lg 3 p 2). Oma kohustuse

täitmiseks on korrakaitseorganil õigus teha ettekirjutus (korrakaitseseaduse § 28 lg 1) ning selle

täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendina asendustäitmist või sunniraha (EhS § 133).

Õiguskantsleri nõunik võttis ühendust selle juhtumiga tegeleva TTJA ametnikuga. Ametnik selgitas,

et hoone omanikule on selgitatud ehitise omaniku kohustusi. Hoone omanik andis 02.09.2026 kirjas

TTJA-le teada, et parandustööd nõuavad muinsuskaitsealaseid kooskõlastusi ja ta püüab kuni tööde

teostamiseni võimaluse korral kahjulikku mõju leevendada.

Ametnik selgitas ka, et kuna TTJA büroo asub Tallinnas ja hoone paikneb Pärnus, ei ole TTJA-l

võimalik teha paikvaatlusi hoonest tuleneva mõju hindamiseks iga nädal. Kuna pärast 2. septembrit

TTJA poole enam ei pöördutud, eeldas amet, et probleem on lahenenud. Kui probleem ei ole

lahenenud, soovitas ametnik pöörduda TTJA poole, esitades asjakohaseid tõendeid. Sellisel juhul on

TTJA-l võimalik kaaluda rangemaid järelevalvemeetmeid.

Järelevalveasutusel on avar kaalumisruum, kas järelevalvemenetlust alustada ja milliseid meetmeid

kohaldada (ettekirjutus, sunniraha rakendamine). Isikul pole subjektiivset õigust nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse järelevalvemeetme rakendamist (vt nt Riigikohtu

22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 21 jj).

2

Kui TTJA ei tee ehitusjärelevalvet, on isikul võimalik oma õigusi kõige tõhusamalt kaitsta kohtus.

Selleks saab isik esitada kohtule kohustamiskaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2

p 2 ja § 46 lg 2 ning riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Kaebuse saab esitada 30 päeva jooksul pärast

seda, kui TTJA on teatanud oma keelduvast otsusest (Riigikohtu 06.06.2018 määrus, 3-17-1152,

p 10).

Loodame, et neist selgitustest on kasu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Daniil Bardõbahhin 693 8439 [email protected]