Jekaterina Kerro

KÜ Kerese 4

[email protected]

Teie 23.09.2026 nr

Meie 27.10.2026 nr 14-5/262376/2609044

Lugupeetud juhatuse liige

Palusite korteriühistu Kerese 4 esindajana õiguskantsleril kontrollida, kas Narva Linnavalitsus ja

Linnamajandusamet on korteriühistu pöördumistele vastamisel järginud seadust ja hea halduse tava.

Korteriühistu pöördumised puudutasid süvakonteinerite platsi asukohta.

Jäätmeseaduses (JäätmeS) on sätestatud jäätmehoolduse korraldus ja nõuded jäätmete tekke ning

jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel peab

arvestama, et ei ohustataks tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma

kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud

keskkonnahäiringuid (nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra) (vt JäätmeS § 29 lõiked 1 ja

2, § 18).

Süvakonteinerite platsi asukoht määrati 26.11.2025. a haldusaktiga (korraldusega). Korraldust sai

vaidlustada, esitades vaide linnavalitsusele või kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul haldusaktist

teadasaamisest arvates (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75; halduskohtumenetluse seadustiku

§ 46 lg 1).

Kui vaidetähtaeg on möödunud, kuid on ilmnenud uued asjaolud, võib taotleda menetluse

uuendamist (vt HMS § 44).

Kui uued asjaolud puuduvad, saab avaldust käsitada märgukirjana ning vastata sellele märgukirjale

ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) sätestatud

korras. Kui avalduses soovitakse selgitusi, on tegemist selgitustaotlusega, millele tuleb samuti

vastata MSVS-i järgides.

Avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et Narva Linnavalitsus on korteriühistu avaldustele

vastanud (05.06.2026 ja 17.08.2026 kirjad).

MSVS-is pole täpselt määratud, mida peab märgukirjale ja selgitustaotluse vastus sisaldama. See

tähendab, et vastates on ametiasutusel üsna vabad käed. Küll on aga seaduses sätestatud, et kui

märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut ei arvestata, tuleb märgukirja saatjale selgitada selle

põhjust. Samuti peab ametiasutus selgitustaotlusele vastates andma isikule soovitud teabe või

õigusalase selgituse (MSVS § 5 lg 8 laused 2 ja 3). Märgukirjale ja selgitustaotlusele peab vastama

kirjalikult või kokkuleppel muul viisil hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul alates pöördumise

registreerimisest (MSVS § 5 lg 8 lause 1, § 6).

2

Kui korteriühistu hinnangul ei ole ametiasutus korrektselt märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastanud (nt kas on jäetud täielikult või osaliselt vastamata või ilmselgelt on antud tegelikkusele

mittevastav või ebapiisav vastus), on võimalik ühistu õigusi kaitsta eelkõige vaide- ja

halduskohtumenetluse korras.

Kui isik soovib olemasolevat dokumenti, siis on tegemist teabenõudega. Teabenõudele tuleb vastata

avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud korras. Teabenõue tuleb täita viivituseta, kuid mitte

hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1). Teabenõude täitmisest keeldumise korral peab

teabevaldaja (Narva Linnavalitsus) teabenõudjat (Teie) sellest koos põhjendustega teavitama (AvTS

§ 23 lg 3). Teabevaldaja peab teabenõudjat teavitama ka teabenõude täpsustamise vajadusest, kui

esitatud andmete puudulikkuse tõttu ei ole teabenõude täitmine võimalik (AvTS § 18 lg 2).

Kui korteriühistu õigusi teabenõude täitmisel on rikutud (nt jätnud teabenõude täitmata), on

korteriühistul võimalik oma õigusi kaitsta, esitades vaide Andmekaitse Inspektsioonile või kaebuse

halduskohtule (AvTS § 44 p 1, § 45 lg 1 ja § 46 lg 1).

Tuleb siiski silmas pidada, et märgukirjade, selgitustaotluste ja teabenõuete esitamine ei taga

tõhusat õiguste kaitset, need on mõeldud eeskätt teabe saamiseks, ettepanekute tegemiseks ning

avaliku elu ja valitsemisega seotud teabe andmiseks. Samuti ei otsustata märgukirjale,

selgitustaotlusele ja teabenõudele antud vastustega isiku õiguste ega kohustuste üle.

Õiguskaitsevahenditena, millega vahetult ja otseselt õigusi kaitsta või taastada, saab käsitleda

näiteks võimalusi esitada vaie või taotlus haldusakti andmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja

muutmiseks, nõuda kahju hüvitamist jne.

Kui süvakonteinerite kasutamisel selgub, et jäätmehooldusega kaasnevaid keskkonnahäiringuid ei

õnnestu vältida ega vähendada, siis on korteriühistul võimalik taotleda linnavalitsuselt menetluse

uuendamist. Kui linnavalitsus jätab taotluse rahuldamata, on võimalik pöörduda halduskohtusse.

Kuna kõnealuses asjas (oli) on korteriühistul võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid,

piirdume selgitustega (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4).

Loodame, et neist selgitustest on kasu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Daniil Bardõbahhin 693 8439 [email protected]