| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 18-1/262510/2608952 |
| Registreeritud | 26.10.2026 |
| Sünkroonitud | 28.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Sari | 18-1 Arvamused Riigikogule õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Toimik | 18-1/262510 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei |
| Vastutaja | Marju Uljas (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Ando Kiviberg
Riigikogu Kantselei
Teie nr
Meie 26.10.2026 nr 18-1/262510/2608952
Arvamus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees
Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS)
muutmise seaduseeelnõu kohta. Meil ei ole eelnõu kohta märkuseid, kuid palume selle eelnõu
menetluse raames kaaluda ka RSVS § 48 muutmist.
Nimelt teostab RSVS § 48 lõike 1 kohaselt julgeolekukontrolli üldjuhul Kaitsepolitseiamet
(KAPO). Sama paragrahvi lõikes 3 on loetletud isikud, kelle suhtes erandina teostab
julgeolekukontrolli Välisluureamet. Loetelu puhul on eelkõige arvesse võetud põhimõtet tagada
julgeolekukontrolli teostavate isikute sõltumatus (ja seeläbi saavutada julgeolekukontrolli
läbiviimisel suurem legitiimsus ja tagada tõhusam riigisaladuse kaitse) isikust, kelle suhtes
julgeolekukontrolli läbi viiakse (vt algse seaduse eelnõu 1054 SE I seletuskirja p 4).
Riigikogu on ka hiljem julgeolekukontrolli teostamise regulatsiooni muutes pidanud silmas just
eelpool nimetatud sõltumatuse tagamist. Näiteks lisati 2023. aastal RSVS § 48 lõike 3 punkti 4
Siseministeeriumi teenistujad, kes KAPO tegevust suunavad või koordineerivad.
Seadusemuudatust põhjendati muu hulgas nii: „Julgeolekukontrolli suurema legitiimsuse ning
riigisaladuse kaitse tagamiseks tuleb vältida olukorda, kus julgeolekuasutuse tegevust kontrolliva
(järelevalve, auditeerimine) või koordineeriva isiku suhtes teostab julgeolekukontrolli seesama
julgeolekuasutus. Muudatusega saavutatakse julgeolekukontrolli läbiviimisel suurem legitiimsus
ning tagatakse paremini riigisaladuse kaitse“ (vt eelnõu 754 SE, muudatusettepanekud II
lugemiseks, § 1 punkt 70).
Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lõike 9 alusel kontrollivad Õiguskantsleri Kantselei nõunikud
nii omal algatusel kui ka laekuvate avalduste põhjal regulaarselt kõigi jälitus- ja
julgeolekuasutuste, sh KAPO tegevust. Seejuures ainsa asutusena hõlmab KAPO üle teostatav
järelevalve nii kriminaalmenetluse raames teostatavat jälitustegevust kui ka isikuandmete
kogumist julgeolekuasutuste seaduse alusel. Seega on kontroll KAPO tegevuse üle võrreldes teiste
asutustega intensiivsem nii mahult kui ka regulaarsuselt.
ÕKS § 1 lõike 9 alusel kontrolli teostavatel nõunikel on möödapääsmatu omada juurdepääsu kuni
täiesti salajasel tasemel riigisaladusele. Seega peavad nad läbima julgeolekukontrolli, mida kehtiva
seaduse kohaselt teostab Kaitsepolitseiamet.
2
Leiame, et õiguskantsleri nõunike suhtes, kelle ülesandeks on teha KAPO üle pidevat järelevalvet,
peaks julgeolekukontrolli teostama Välisluureamet.
Kuigi õiguskantsleri nõunikud kontrollivad ÕKS § 1 lõike 9 alusel ka Välisluureameti tegevust, ei
ole järelevalve intensiivsus ja seega ka oht julgeolekukontrolli teostaja sõltumatusele sama.
Välisluureametit kontrollitakse võrreldes KAPO-ga harvem ja oluliselt väiksemas mahus. See
puudutab vaid väga väikest osa (eelkõige seda, mis jääb Eesti Vabariigi territooriumile)
Välisluureameti tegevusest. Erinevalt KAPO-st ei menetle Välisluureamet kuritegusid ega teosta
jälitustoiminguid, samuti ei kogu Välisluureamet teavet erinevate kuritegude, korruptsiooni jms
tõkestamise eesmärgil.
Kehtiva seaduse järgi teostab KAPO kriminaalmenetluse (sh jälitustoimingute ja erinevate
sunnivahendite kohaldamise) pädevusega asutusena julgeolekukontrolli väga olulist ja tundlikku
osa tema tegevusest kontrollivate õiguskantsleri nõunike suhtes. Meie hinnangul on sellega
ohustatud nii julgeolekukontrolli teostaja kui ka õiguskantsleri nõunike sõltumatus.
Põhimõtteliselt samadel kaalutlustel (sõltumatuse tagamiseks) ei tee KAPO julgeolekukontrolli
prokuröride (RSVS § 48 lg 3 p 5) ega Siseministeeriumi ametnike (RSVS § 48 lg 3 p 4) suhtes.
Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 48 lõiget 3 ning sätestada, et Välisluureamet teostab
julgeolekukontrolli nende õiguskantsleri nõunike suhtes, kes teostavad õiguskantsleri seaduse § 1
lõike 9 alusel järelevalvet Kaitsepolitseiameti tegevuse üle.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri ülesannetes
Marju Uljas 6938447