Tere

Esmalt täpsustame, et Andmekaitse Inspektsioonil (AKI) on kohustus anda igusalaseid selgitusi AKI tegevuse aluseks olevate igusaktide ja asutuse pädevuse kohta.[1] AKI ei anna selgitustaotlusele vastates konkreetsele olukorrale siduvat iguslikku hinnangut, see on vimalik ainult järelevalvemenetluses. Õigusabi saamiseks on andmetöötlejatel vimalus pöörduda igusabiteenuse osutajate (advokaadid, juristid) poole. Järgnevalt jagame üldiseid selgitusi pöördumises tstatud küsimustele ning loodame, et selgitustest on abi.

Tööalane e-posti aadress ja isikuandmed

Vastavalt isikuandmete definitsioonile on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud vi tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM art 4 p 1). E-posti aadresside puhul, mis otseselt vi kaudselt viitavad füüsilisele isikule ([email protected], [email protected], jne) tuleb arvestada e-kirja saaja positsiooni juriidilise isiku juures ning otseturustatava kauba vi teenuse olemust.[2] See tähendab, et mitte alati ei ole e-posti aadressi [email protected] vi [email protected] puhul tegemist juriidilise isiku kontaktandmetega, vaid teatud juhtudel vivad need olla ka füüsilise isiku kontaktandmeteks.

Näiteks, kui äriühing tegeleb ehitusmaterjalide müügiga ning müügijuhi kontaktandmetele saadetakse kutse teatrifestivalile, siis on tegemist snumiga, mis on saadetud füüsilisele isikule, mille saatmine ilma adressaadi eelneva nusolekuta on keelatud. Kui isiku funktsioon äriühingus on seotud aga näiteks mingite konkreetsete toodete ostu vi müügiga, siis vib tema tööga seotud toodete kohta talle pakkumisi saata. Sel juhul oleks niisuguse otseturustuse puhul tegemist olukorraga, kus tema kontaktandmeid tuleks pidada juriidilise isiku kontaktandmeteks. Kui füüsilise isiku kontaktandmed on juriidilise isiku kontaktandmeteks märgitud äriregistris, siis loetakse need andmed üldjuhul juriidilise isiku kontaktandmeteks otseturustuse saatmise kontekstis.

Seda, kas isiku perekonnanime koos eesnime esitähega (nt [email protected]) pidada isikuandmeteks vi mitte, sltub sellest, kas isik on sellisel juhul tuvastatav. Isikut on vimalik tuvastada ka kaudselt. Inimese tuvastamise vimalus määratakse kindlaks kiki asjaolusid ja vahendeid koosmjus arvesse vttes.

Otseturustuspakkumiste saatmine

Elektroonilise side seaduse (ESS)§ 103¹ reguleerib elektrooniliste kontaktandmete kasutamist otseturustuseks. Andmetöötleja peab enne isiku kontaktandmete kasutamist olema teadlik, kas otseturustuseks kasutatakse füüsilise vi juriidilise isiku e-posti aadresse. ESS § 2 p 8¹ kohaselt on elektroonilised kontaktandmed andmed, mis vimaldavad elektroonilise side vrgu kaudu edastada isikule teavet, sealhulgas faksi, elektronposti, lühi- ja multimeediasnumiga.

Kui tegemist on füüsilise isiku kontaktandmetega, siis on pakkumiste saatmine lubatud kas inimese eelneval nusolekul (ESS § 103¹ lg 1) vi erandkorras ilma nusolekuta oma samasuguste toodete vi teenuste otseturustuseks, eeldusel, et kliendi kontaktandmete esmase kogumise ajal on talle antud vimalus otseturustusest keeldumiseks (ESS § 103¹ lg 3).

Juriidilisele isikule pakkumiste saatmine on lubatud ilma eelneva nusolekuta, kuid isikule tuleb sealjuures anda selge ja arusaadav vimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine ning vimaldada igust keeldumisele realiseerida elektroonilise side vrgu kaudu (ESS § 103¹ lg 2).

ESS eristab otseturustuse saatmise puhul füüsilist (füüsilisest isikust sideteenuse kasutaja vi klient) ja juriidilist isikut (juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja vi klient) ega reguleeri juriidilise isiku tasandil seda, millistele konkreetsetele ametipositsioonidele ettevttes otseturustuspakkumisi saata vib, milline seos peab olema isiku rolli ja pakkumise vahel, kellele oleks kige „sobilikum“ saata esmane pakkumine vi millest lähtuda, kui adressaadi täpne pädevus on ebaselge. Kui tegemist on füüsilisest isikust kasutaja vi kliendiga, tuleb lähtuda füüsilise isiku regulatsioonist (eelnev nusolek jt, ESS § 103¹ lg 1,3,4), kui tegemist on juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja vi kliendiga, siis tuleb lähtuda ESS § 103¹ ligetest 2-4.

Otseturustuspakkumisele kehtivad nuded

Elektroonilisi kontaktandmeid ei ole lubatud otseturustuseks kasutada, kui edastatud teave ei vasta infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 5 likes 2 sätestatud nuetele (ESS § 103¹ lg 4 p 3). Seega peab vastav otseturustuspakkumine olema vastavuses kommertsteadaandele kehtestatud nuetega. InfoTS § 5 lg 2 ütleb, et kommertsteadaanne peab olema selgelt tuvastatav kommertsteadaandena (p 1); vimaldama selgelt tuvastada isikut, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse (p 2);vimaldama selgelt tuvastada müügiedenduspakkumisi, sealhulgas allahindlusi, autasusid ja kingitusi ning müügiedendusvistlusi- ja mänge (p 3);selgelt esitama käesoleva like punktis 3 nimetatud müügiedenduspakkumiste ja kaubanduslike loteriide osalemistingimusi (p 4).

Lisaks peab otseturustuspakkumisi saates olema tuvastatav isik, kelle nimel teave edastatakse (ESS § 103¹ lg 4 p 1); edastatud teave peab sisaldama juhendit vi teavet, mis vimaldab sideteenuse kasutajal, kliendil vi ostjal oma igust keeldumisele realiseerida (ESS § 103¹ lg 4 p 2); edastatud teave ei tohi ergutada isikuid külastama veebilehti, milles esitatud teave ei vasta käesoleva like punktis 3  (kommertsteadaande) viidatud nuetele (ESS § 103¹ lg 4 p 4); kui sideteenuse kasutaja, klient vi ostja on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete kasutamise otseturustuseks, siis neid saata ei tohi (ESS § 103¹ lg 4 p 5).

Kui adressaat ei soovi rohkem otseturustuspakkumisi saada, siis on pakkumiste edaspidine saatmine keelatud määramata ajaks. Seda, mil moel andmetöötleja enda toiminguid korraldab (lisab adressaadi teatud nimekirja vms), on andmetöötleja enda otsustada. Seoses lepinguliste e-kirjade saatmisega juriidilisele isikule peale otseturustuspakkumisest keeldumist selgitame, et kuna IKÜM ei reguleeri juriidiliste isikute andmete töötlemist, ei saa AKI sellele hinnangut anda. Füüsilise isiku kontaktandmete kasutamisel muul eesmärgil kui otseturunduslikul kehtivad üldised IKÜM-st tulenevad phimtted (sobiv iguslik alus, eesmärgipärasus jt).

Kui isik on töökohta vahetanud ja on soov saata talle uuele tööalasele e-posti aadressile otseturustuspakkumine, tuleb endiselt lähtuda ESS-i reeglitest. Kui tegemist on füüsilisest isikust kliendi vi kasutaja kontaktandmetega, siis on nende andmete kasutamine otseturustuseks lubatav vaid eelneval nusolekul; juriidilise isiku puhul nusolekut vaja ei ole. Sama kehtib ka ettevtte kodulehelt leitud e-posti aadresside kasutamisel.

Kui füüsilise isiku isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt endalt (näiteks on leitud internetist), siis tuleks isiku poole pöördudes anda talle IKÜM artiklis 14 nimetatud teave (kust kontaktandmed on saadud, miks isiku poole pöördutakse jt) ning küsida nusolekut otseturustuspakkumiste saatmiseks, kuid esimeses sellises pöördumises pakkumist saata ei tohi. Lisaks tuleks enne isikuandmete töötlema hakkamist teha selgeks, kas andmete kogumiseks/kasutamiseks on üldse olemas iguslik alus.

Kokkuvtteks saamegi öelda, et otseturustuspakkumisi saates tuleb esmalt eristada, kas tegemist on füüsilise isiku vi juriidilise isiku andmetega. Tööalane e-posti aadressi, mis viitab konkreetsele füüsilisele isikule, vib olla käsitletav nii füüsilise kui ka juriidilise isiku andmetena. Otsustamisel tuleb arvesse vtta e-kirja saaja positsiooni juriidilise isiku juures ning otseturustatava kauba vi teenuse olemust. Füüsilisele isikule pakkumise saatmiseks on reeglina vajalik vtta eelnev nusolek. Juriidilisele isikule vib esimese otseturustuspakkumise saata eelneva nusolekuta, kuid saajal peab olema edaspidistest teadetest vimalik loobuda.

Täiendavalt on otseturustusest juttu ka meie andmeturbe soovitustes e-poodidele (lk 5), Interneti- ja veebitegevused | Andmekaitse Inspektsioon. AKI praktikaga saate tutvuda siin (erinevad aastad): Ettekirjutused | Andmekaitse Inspektsioon. Mida inimene saab teha kui ta ei soovi enam saada otseturustust: Interneti- ja veebitegevused | Andmekaitse Inspektsioon. AKI on teemat käsitlenud ka oma andmehäälingus: Kas hea turundus ja andmekaitse saavad käia käsikäes? | Andmekaitse Inspektsioon. EU suunised nusoleku kohta: Nusolek | Andmekaitse Inspektsioon. Isikuandmete töötlemise koondab kokku üldjuhend: Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon.