ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Katrin Lepiksoo

Renalis

[email protected]

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 12.10.2026 Meie 27.10.2026 nr 2.2-9/26/4117-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse seoses töötervishoiuarsti poolt

tööandjale edastatava teabega töötajate vaktsineerituse ja ka revaktsineerimise vajaduse kohta.

Pöördume Teie poole, et saada seisukoht töötervishoiuarsti otsuses tööandjale edastatava teabe

kohta seoses töötajate B-hepatiidi vastase kaitsega.

Renalis OÜ töökeskkonna riskianalüüsis on õdedele ja hooldajatele ette nähtud vaktsineerimine

B-hepatiidi vastu. Tööandjana suuname töötajaid perioodiliselt antikehade määramisele ja

vajadusel revaktsineerimisele. Töötervishoiuarst (meie lepinguline partner Meliva AS) ei märgi

aga tööandjale edastatavasse otsusesse, kas töötajal on antikehad olemas või vajab ta

revaktsineerimist. Allpool on ka kirjavahetus samal teemal.

Tööandjal ei ole õigust seda otsust langetada ka juhul, kui töötaja esitab ise antikehade määramise

tulemuse. Kaitse olemasolu või revaktsineerimise vajaduse saab otsustada üksnes arst. Väljastatud

otsused saab alla laadida iseteenindusest vaid selleks volitatud isik, ning sealsed otsused on

digikonteineris arsti poolt allkirjastatud – võimalus on need ka krüpteerida tööandjale

edastamiseks.

Palume Teie seisukohta, kas töötervishoiuarst võib märkida tööandjale edastatavasse otsusesse

järelduse, kas töötaja on B-hepatiidi vastu kaitstud või vajab revaktsineerimist, ilma antikehade

konkreetse numbrilise väärtuseta. See võimaldaks tööandjal teada, kas töötaja on kaitstud, ning

suunata ta vajadusel revaktsineerimisele.

Lisaks juhime tähelepanu, et tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus (manuses) on

puhkusepäevade arv seotud vaktsineerimisega. Ka seda tingimust ei ole tööandjal võimalik täita

ilma arsti otsuseta.

Esmalt selgitame, et konkreetse isikuandmete töötlemise õiguspärasust saab hinnata üksnes

järelevalvemenetluses raames, uurides põhjalikult kõiki asjaolusid. Seega saab AKI anda

siinkohal üldiseid selgitusi isikuandmete kaitse nõuete osas.

2 (3)

Kuivõrd töötervishoiu ja tööohutusega seonduvat koordineerib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) edastab1 Andmekaitse Inspektsioonpöördumise seoses

teabe vahetusega tööandja ja töötervishoiuarsti vahel (sh täitmaks kollektiivlepingutest tulenevaid

nõudeid) vastamiseks MKM-ile ning palub ühtlasi saata koopia vastusest ka Andmekaitse

Inspektsioonile e-posti aadressil [email protected].

Andmekaitse Inspektsioon saab anda selgitused, mis puudutavad isikuandmete töötlemise nõudeid

seoses tervisekontrolli otsusele töötaja terviseandmete lisamisega.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus tulenevalt isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artiklitest 5 ja 6. Olukorras, kus tegemist on eriliigiliste isikuandmete (sh

terviseandmete) töötlemisega, peab lisaks artiklile 6 esinema ka üks artiklis 9 välja toodud

asjaoludest. Töötervishoiuteenuse osutamisele kohalduvad IKÜM art 9 lg 2 p-d b ja h, mille

kohaldamine eeldab IKÜM-s sätestatud tingimuste täitmist. Seejuures võimaldab p b tugineda

lisaks liidu või liikmesriigi õigusele ka liikmesriigi õiguse kohasele kollektiivlepingule, millega

nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.

Töötervishoiuga seonduvat reguleerib peamiselt töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS),

tuginedes töötajale töötervishoiuteenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seadusele

(TTKS). TTKS näeb ette, kellel ja mis ulatuses on õigus andmesubjekti (antud juhul töötaja)

nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid. Vastav õigus on seadusega antud tervishoiuteenuse osutajale (sh töötervishoiuarst),

kellel on mh seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Oluline on rõhutada, et TTKS annab

õiguse töötaja terviseandmete töötlemiseks üksnes tervishoiuteenuse osutajale.

TTKS-le viitab ka töötervishoiuteenuse osutamise kord, mille § 5 alusel on töötervishoiuarstil

töötervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks ja osutamiseks õigus töödelda isikuandmeid

TTKS §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. Töötervishoiuteenuse osutamise kord näeb ette ka

andmekoosseisu ja ulatuse, mida tuleb märkida tervisekontrolli otsusele2 - sobib töötama, ei sobi

töötama, sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega. Viidatud õigusaktid aitavad mh

tagada, et tööandja ei saaks töötaja kohta andmeid, mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks

vaja ei ole.

Selguse mõttes on oluline välja tuua, et TTOS § 131 lg 14 küll annab tööandjale õiguse töödelda

töötervishoiuteenuse korraldamiseks ja töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamiseks töötaja

terviseandmeid, kuid see tähendab, et töötervishoiuteenuse korraldamisel peab tööandja teadma

töötaja kaudseid terviseandmeid, näiteks vajadust kohandada töötool, -laud või -ruum töötaja

vajadustele vastavaks. Töötervishoiuarst märgib konkreetsed soovitused tervisekontrolli otsusele,

mille vorm kehtestatakse määrusega. Tööandjal ei ole õigust teada töötaja terviseuuringute ja

analüüside tulemusi, konkreetseid diagnoose ega ka töötaja terviseprobleemi kirjeldust (nt

süvenev randme valu või tööstress), vastavaid andmeid ei lisata tööandjale edastatavale

tervisekontrolli otsusele, välja arvatud juhul kui kohaldatakse erisätet ja selles toodud erisust

(näiteks biomonitooringu läbiviimisel töötaja kaitsmiseks keemiliste ohutegurite eest).3

Ka töötervishoiuteenuse osutamise korra seletuskiri toob välja, et Tervisekontrolli otsusele tuleb

kanda ohutegurid ja töö laadid, mille suhtes tervisekontroll tehti (näiteks töö kuvariga,

kokkupuude müraga, töö ohtlike kemikaalidega, raskuste käsitsi teisaldamine vms), ning otsus

töötaja töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (st kas töötaja sobib või ei sobi

töötama konkreetsetes töötingimustes või sobib töötama teatud piirangute või lisatingimuste

täitmisel, näiteks sobib töötama, kuid vajab töötamiseks prille, sobib töötama, kuid ei tohi tõsta

raskusi rohkem kui 10 kg vms).4

1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 4. 2 Tervise- ja tööministri määrus. Vastu võetud 15.12.2022 nr 87. Töötervishoiuteenuse osutamise kord–Riigi Teataja 3 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse seletuskiri 615 SE 4 Tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu seletuskiri.

3 (3)

Seega ei saa töötervishoiuarst edastada tööandjale terviseandmeid, vaid saab anda hinnangu töötaja

terviseseisundile ja teha otsuse, kas töökeskkond või töökorraldus sobib töötajale või mitte.5

Terviseandmed antakse vaid kontrolli läbinud isikule ehk töötajale. Vaktsineerituse ja

revaktsineerimise vajaduse andmed on käsitletavad terviseandmetena IKÜM artikkel 4 p 15 alusel.

Selguse mõttes märgime, et töötervishoiuarsti õigust tööandjale terviseandmeid avaldada tuleb

eristada tööandja õigusest teatavaid terviseandmeid töödelda (nt TTOS § 8 lg 4), Käesoleva

selgituse keskmes on küsimus, millist teavet võib töötervishoiuarst kanda tööandjale edastatavale

tervisekontrolli otsusele. AKI hinnangul ei näe kehtiv töötervishoiuteenuse regulatsioon ette

töötaja vaktsineerituse või revaktsineerimise vajaduse kohta teabe kandmist tööandjale

edastatavale tervisekontrolli otsusele. Vaktsineerimise andmed esitab tööandjale töötaja, kui see

vajadus tuleneb töökeskkonna riskianalüüsist.6

Küsimus, millistel juhtudel ja millises ulatuses on tööandjal õigus vaktsineerimisega seotud

andmeid töödelda ning kuidas suhestuvad sellega kollektiivlepingutest tulenevad õigused ja

kohustused, sealhulgas millisel õiguslikul alusel ja kelle kaudu selline teave tööandjale teatavaks

võib saada, puudutab töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni kohaldamist. Nende küsimuste

osas saab täpsemaid selgitusi anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Loodame, et meie selgitused on Teile abiks.

Lugupidamisega

Kirsika Kuutma

jurist

peadirektori volitusel

5 Vt ka MKM vastus AKI selgitustaotlusele nr 2.2-9/25/3194-3 6 Seletuskiri 615 SE.