From: Toomas Villo | Eurosec <[email protected]>
Sent: Tuesday, October 6, 2026 9:23 PM
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: AKI varasema ärisaladuse tõlgenduse põhjendatus ja vajadus uue seisukoha järele

Tere

Palume AKI-l anda uus, sisuliselt põhjendatud seisukoht 13.03.2023 vaideotsuses nr 2.1-3/23/252 ning 19.12.2024 vastuses nr 2.2-9/24/3013-2 käsitletud küsimusele: miks peaks avaliku raha eest ostetud kauba tootja ja mudel olema pakkuja ärisaladus põhjusel, et konkurent võiks sama tootjaga ühendust võtta?

AKI põhjendus, et konkurent võib tootja poole pöörduda ja tulevikus sama kaupa soodsamalt pakkuda, on meile jätkuvalt arusaamatu. See kirjeldab tavapärast konkurentsi, mille kaudu saab riik paremaid pakkumusi. Millest tuleneb järeldus, et selline tegevus annab konkurendile „ebaõiglase eelise”? Kas avaliku sektori ülesanne on kaitsta olemasolevat vahendajat soodsamate pakkumuste eest?

Meie kogemuse põhjal on Päästeamet täna üks korrektsemaid hankijaid: tootjad, tooted ja pakkujad on avalikult tuvastatavad Päästeameti dokumendiregistris avaldatud hankedokumentidest ja hankelepingutest. Meile ei ole teada, et ettevõtjad oleksid selle tõttu nõudnud tootjate nimede varjamist. Palume selgitada, milline sisuline erinevus õigustab vastupidist lähenemist kõnealuses hankes. Toode jõuab lõpuks kasutusse ning selle tootja ja mudel on kasutajatele tuvastatavad. Milliste konkreetsete tõendite alusel saab sellisel juhul pidada seda teavet tegelikult salajaseks?

Tõsiseltvõetav tootja ja edasimüüja koostöö tugineb kokkulepetele, tarnevõimekusele ja vastutusele. Esindusõigust, eksklusiivsust ning muid koostöötingimusi kaitstakse lepingutega. Kui koostöö on ühekordne ja tootja ei ole võtnud kohustust teiste ettevõtjatega koostööst hoiduda, siis millist kaitstud õigust konkurendi pöördumine rikub? Tootja võib olla teadlikult avatud teistele koostööpartneritele. Avaliku teabe piirang ei tohiks anda vahendajale kaitset, mida tootja ise pole talle lepinguga andnud.

Tekib ka küsimus sellise pakkuja koostöömudeli tõsiseltvõetavusest: kui tema konkurentsipositsioon sõltub sellest, et hankija varjab tootja nime, siis milles seisneb tema tegelik lisaväärtus ja koostöösuhte tugevus? Pelk soov takistada konkurendil tootjaga ühendust võtta ei tõenda ärisaladuse olemasolu. AKI senine põhjendus ei näita, kuidas eristati kaitstavat ärisaladust soovist säilitada vahendaja positsiooni.

Palume nimetada konkreetsed asjaolud ja tõendid, mille alusel tuvastati tootja ja mudeli teabe kaubanduslik väärtus just salajasuse tõttu. Samuti palume selgitada, kuidas saab sõltumatult kontrollida ostetud kauba nõuetele vastavust, kui varjatakse selle täpset identiteeti ja vastavustõendeid.

Kas AKI peab oma varasemat tõlgendust jätkuvalt põhjendatuks? Palume hinnata seda uuesti, arvestades nii kehtivat kohtupraktikat kui ka ettevõtete tegelikku koostöö- ja konkurentsiloogikat. Üldine viide ärisaladuse kolmele tunnusele ei ole sisuline vastus. Ootame selgitust, kuidas need tunnused konkreetselt täidetud olid ning miks peaks avaliku raha kasutamise kontroll taanduma vahendaja huvile oma tootjat varjata.

RKIK-i hangete ümber avalikuks tulnud juhtumid näitavad, et kaalul on kümned miljonid eurod, mille kaotamise risk on reaalne. Salastatus raskendab probleemide varajast avastamist ja otsustajate vastutuse kontrollimist. Meie andmetel on lisaks avalikuks tulnud juhtumitele ka hankeid, kus RKIK sõlmis lepingu kohustuslikele nõuetele mittevastava tootega, kuid ei ole meie esitatud vastuväiteid põhjendatuks tunnistanud. Sellises olukorras ei saa sõltumatu kontroll sõltuda üksnes hankija valmisolekust oma võimalikku viga tunnistada. Tekib põhimõtteline küsimus: kelle huve teabe varjamisega kaitstakse – kas avaliku raha otstarbekat kasutamist või ametnike ja asutuste huvi vältida oma otsuste sisulist kontrollimist?