1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27. oktoober 2026, Haapsalus

Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne ringkonnaprokuratuuri I osakonna

abiprokurör Marelle Ulla

Kriminaalasja number: 26239000024

Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: XXX XXX /ik XXX/

Kuriteo toimepanemise aeg: 17.august 2026

Lääne ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX XXXit kahtlustatakse KarS

§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o lähisuhtes kehalise väärkohtlemise

toimepanemises. Kuritegu seisnes selles, et XXX XXX 17.08.2026 a kella 20:30 ajal Hiiu

maakonnas XXX vallas, XXX linnas XXX XXX lõi oma poja ema tütrele XXX XXX ühel

korral mõlema käega tõukelöögi rinna piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule

XXX XXX füüsilist valu ja punetuse rinna piirkinnas.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud

või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud

endale kohustuse nende tasumiseks ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks. Viidatud paragrahvi lõike 7 järgi, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid koos isiku käitumisviisiga, süü suurust, kuriteo olulisust ning raskusastet, leiab, et

käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ning 7 sätestatud eeldused menetluse

lõpetamiseks järgmistel motiividel.

Antud juhul on prokurör seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel

võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtteid, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku

panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja

suurust, isiku vanust, arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud karistusraame. Samuti tuleb

süü suuruse hindamisel arvestada ka kahtlustatava teoeelset ning -järgset käitumist.

2

Kahtlustatav XXX XXX on 57-aastane, karistusregistri andmetel on teda 17.05.2023 Eestis

karistatud KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tingimisi

mõistetud vangistuse katseaeg lõppes 17.05.2024. XXX XXXil puuduvad väärteokaristused.

Tema osas ei ole varem kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel ning hetkel ei ole

tema suhtes menetluses ühtegi teist kriminaalmenetlust.

Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel XXX XXX on tunnistanud kannatanu suhtes vägivalla

kasutamist - täpsemalt tunnistab ta eelnevat tüli kannatanu ema XXX XXX ja selle tüli käigus

kannatanu XXX XXX eemale lükkamist.

Siiski nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et XXX XXX on kannatanu suhtes olnud

tahtlikult vägivaldne ja põhjustanud seeläbi kannatanule nii valu ja ka tervisekahjustuse.

Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et tüli eskaleerus kahtlustatava

käitumise tõttu ja sõnelemine käigus, kui kannatanu soovis abi kutsumiseks telefoniga kõnet

teha, lükkas kahtlustatav mõlema käega tugeva liigutusega kannatanut rinnapiirkonda.

Kannatanu XXX XXXu läbivaatusel tuvastati vägivalla tulemusena tekkinud rindkere punetus.

XXX XXXi käitumine on kvalifitseeritav tahtliku vägivallakuriteona KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

XXX XXX on toime pannud kuriteo, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusraamistiku ulatuse määramisega annab

seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on koosseisu täitmise korral õigushüve rikkumine

ning kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on rikkumise korral vajalik rakendada. Et

seadusandja on kehtestanud niivõrd laiaulatuslikud karistusraamid antud süüteol, annab see

signaali sellest, et vägivallakuriteod võivad olemuselt ja intensiivsuselt olla väga erinevad.

Teoreetiliselt ei ole välistatud, et kõne alla võiks tulla rahalise karistuse kohaldamine, mis on

vangistusega võrreldes leebem sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud süüteo eest oleks

vajalik karistusena kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel kaalutlustel

saab järeldada, et kahtlustatava süü ei pruugi olla nii suure kaaluga, mis õigustaks tema suhtes

kohtulikku karistamist.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel arvestatakse ka avaliku

menetlushuvi olemasoluga. Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- või eripreventiivseid

kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui

kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida

tema poolt uue süüteo toimepanemise. Seda tõenäosust hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast

karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ning teo iseloomust.

Lisaks tuleb arvestada ka seda, kas tegemist on ühe või korduva teoaktiga.

Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on

sellised, et menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt

vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on olemas nt sellistel juhtumitel, kui kuritegu on

toimepandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Samuti juhul, kui kuriteo tõttu puuduvad

kannatanul peale kriminaalmenetluse muud efektiivsed õiguskaitsevahendid.

3

Eelloetletud põhjustel avalik menetlushuvi käesoleva kriminaalmenetluse jätkamiseks on

olemas seetõttu, sest XXX XXX on kolm aastat tagasi karistatud liiklusalase kuriteo

toimepanemise eest ja see karistatus on hetkel kustumata. Varasemalt karistatud isikul võib

menetluse lõpetamine tekitada karistamatuse tunde ning ta võib jätkata uute kuritegude

toimepanemist. Siiski tuleb märkida, et tegemist on olnud eriliigiliste kuritegudega – esmalt

liiklusalane ja seejärel vägivallakuritegu, mis annab võimaluse järeldada, et XXX XXXi puhul

ei ole veel tegemist väljakujunenud käitumismustriga vägivallakuritegude toimepanemisel.

Seega esinevad prokuröri hinnangul antud juhul asjaolud, millest tulenevalt avalik

menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära langenud ning seda järgmistel põhjustel.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et XXX XXX pani toime ühe vägivalla episoodi, mis seisnes

kannatanu tahtlikus lükkamises. Tegemist ei ole intensiivse vägivallaga ja teo tagajärg ei ole

raske. Peale uuritava teo aset leidmist ei ole teada poolte vahel vägivalla kordumist. Edasist

kokkupuudet hoiab ära ka asjaolu, et kannatanu ja kahtlustatav elavad alaliselt erinevates

elukohtades. Lisaks räägib prokuröri hinnangul menetluse lõpetamise kasuks see, et varasema

kohtuliku karistuse ära kandmisest saadik oli XXX XXX senini käitunud õiguskuulekalt ning

ei ole seadust rikkunud ka pärast augustikuist vägivallategu. Ta on avaldanud valmisolekut täita

prokuröri poolt kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustused.

Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et XXX XXXile etteheidetava süüteo

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra heastamine ning tema õiguskuulekale

käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras

karistamisega. Prokurör, hinnanud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku

teo eelset kui ka järgset käitumist, on seisukohal, et KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke on

võimalik saavutada ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata, vaid hoopis kriminaalmenetluse

lõpetamisega ning kahtlustatavale asjakohaste kohustuste määramisega.

Kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi on ära langenud, prokurör lõpetab kriminaalmenetluse XXX XXXi suhtes

KrMS § 202 alusel.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206 abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26239000024 menetlus XXX XXXi suhtes.

2. Määratud kohustuse liik: XXX XXX on kohustatud:

2.1 mitte toime panema uut vägivallakuritegu;

2.2 kahe kuu jooksul so hiljemalt 27.12.2026 läbima tervishoiuasutuse poolt

määratud ajal vaimse tervise õe esmase vastuvõtu alkoholitarvitamise häire ravi

teenuse raames ja edastama selle kohta prokuratuurile tervishoiuasutuse poolt

väljastatud õiendi või teate vastuvõtul käimise aja ja koha kohta meili teel

([email protected]); 2.3 tasuma 350 (kolmsada viiskümmend) eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides.

Sihtotstarbeliseks kasutamiseks tehtud makse(te) tasumisel märkida maksekorralduse

selgitusse kriminaalasja number 26239000024. Kahtlustataval tuleb sihtotstarbelise

4

makse tasumise kohta esitada prokuratuurile maksekorraldused e-posti aadressile

[email protected] või paberkandjal aadressil Sadama 21,

Haapsalu 90502.

3. Kohustuste täitmise tähtaeg: 27.veebruar 2027.a.

4. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud, kuriteos kahtlustatavana kinni peetud

17-18.08.2026

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

andmeid ei ole kogutud

7. Vahistuse andmed: ei ole kohaldatud

8. Tsiviilhagi: ei ole

9. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole

10. Vastavalt KrMS § 206 lõikele tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda kahtlustatavale, saata kannatanule.

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris (tutvunud e-toimikus kaudu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde,

mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjastatud digitaalselt)

Abiprokurör Marelle Ulla

Määruse olen kätte saanud. Nõustun, et prokuratuur ja tervishoiu teenust osutav asutus

vahetavad omavahel mind puudutavat infot sh. terviseinfot, mis on vajalik kriminaalmenetluse

lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise hindamiseks. Olen nõus täitma minule

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused ja mulle on üksikasjalikult

selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja

õiguslikud tagajärjed. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub

kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kahtlustatav XXX XXX