Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 25.09.2026 nr 10-11/2472 - 1

Meie 27.10.2026 nr 9.3-4/26/7469-2

Madara tn 31 kinnistu

detailplaneeringu KSH algatamise

vajalikkuse seisukoht

Küsisite tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

lõikest 6 Terviseameti (edaspidi amet) seisukohta Madara tn 31 kinnistu detailplaneeringu

(edaspidi detailplaneering) elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Madara tn 31 kinnistu kehtivat

detailplaneeringut ning kavandada kinnistule multifunktsionaalne äri- ja elamukvartal, määrates

selleks vajaliku ehitusõiguse ja maakasutustingimused. Planeeringuga luuakse eeldused kinnistu

terviklikuks ja otstarbekaks arendamiseks, muutes vajadusel kehtivat Kristiine linnaosa

üldplaneeringut kinnistu osas ning lahendades hoonestuse, juurdepääsude, parkimise, haljastuse

ja tehnovõrkude põhimõtted. Planeeritava maa-ala suurus on 0.91 ha. Kristiine linnaosa

üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu ala ettevõtlus- ja tootmisala. Alale võib

kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti

ühiskondlikke hooneid (v.a lasteasutusi). Uusi elamuid üldplaneeringu kohaselt alale kavandada

ei tohi, sest vahetult raudteega külgnev piirkond on määratud monofunktsiooniliseks ettevõtlus-

ja tootmisalaks. Detailplaneeringu lahendus on Kristiine linnaosa üldplaneeringut muutev.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on kaalunud Madara tn 31 detailplaneeringu

KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 3-5 alusel ning leidnud, et KSH läbiviimine ei ole

vajalik.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega (sh Tallinn planeeringute registris asuvate

materjalidega) ning ei esita vastuväidet KSH algatamata jätmisele, kuid peab

detailplaneeringu edasisel koostamisel vajalikuks arvestada järgnevaga:

1. Planeeringuala paikneb märkimisväärse liiklus- ja raudteemüra mõjualas. Hoonestus on

kavandatud suures ulatuses ka raudtee kaitsevööndisse. Lisaks piirneb detailplaneeringu ala

äri- ja tootmismaaga. Planeeritavate müratundlike alade välisõhus levivad müratasemed ei

tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM

määrus nr 71) lisas 1 sätestatud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA ning

2(3)

tööstusmüra maksimaalne helirõhutase päeval vastava mürakategooriaga alal müra liigile

kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. (KeM määrus nr 71 § 6 lg-d 2 ja 3).

2. Materjalides mainitakse keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnangut (Kajaja Acoustics OÜ,

20.08.2026). Esitatud dokumendid ega Tallinna planeeringute registris asuvad materjalid ei

sisalda eelnevalt nimetatud hinnangut, seega ei ole ametil võimalik nimetatud hinnangule

anda oma arvamust.

KSH eelhinnangus ei ole märgitud, millised on müratasemed detailplaneeringu maa-alal ega

seda, kas on mõõdetud raudteelt lähtuvaid maksimaalseid müratasemeid. Lisaks puudub

informatsioon naaberaladelt põhjustatud müra osas (sh maksimaalsed tööstusmüra tasemed).

3. Materjalidest ei selgu üheselt planeeringuala kavandatav maakasutuse juhtotstarve.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Planeeringu koostamisel tuleb seetõttu

määratleda kavandatavast juhtotstarbest lähtuv mürakategooria ning hinnata müraolukorra

vastavust sellele kohalduvatele normtasemetele. Seejuures tuleb arvestada AÕKS § 56

lõikes 2¹ sätestatud müra sihtväärtuse kohaldamise tingimustega, mille kohaselt müra

sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui muudetakse

maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole sihtväärtus juba ületatud.

4. Detailplaneeringuga kavandatakse müratundlikku elamufunktsiooni alale, kus seda kehtiva

üldplaneeringu järgi praegu ette nähtud ei ole. Detailplaneeringu menetluses tuleb tagada

müraolukorra piisav ja terviklik hindamine. Lisaks auto- ja raudteeliikluse ekvivalentsetele

müratasemetele tuleb arvestada ka lähiümbruse äri- ja tootmisaladelt, sh tehnoseadmetest

lähtuvat müra. Samuti tuleb välja selgitada raudteeliikluse ning tööstusmüra maksimaalsed

helirõhutasemed, arvestades, et KeM määruses nr 71 on neile sätestatud eraldi nõuded.

Müraolukorra terviklik hindamine on vajalik ka kavandatavate hoonete välispiirete piisava

heliisolatsiooni määramiseks.

5. Arvestada, et 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

(edaspidi SoM määrus nr 61) lisas 1 on magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra

normtase tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra

maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

6. Planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon

jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega, vältimaks võimalikke mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete

müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

sihtväärtusi.

7. Raudteeliiklusest põhjustatud vibratsiooni mõju vajab projekteerimisel eraldi tähelepanu.

Eelhinnangus viidatud 2011. aasta mõõtmised ei kirjelda otseselt kavandatavate hoonete

vibratsioonitasemeid ning neid ei saa kavandatavale hoonestusele otse üle kanda. Hoonete

konstruktiivse lahenduse väljatöötamisel tuleb seetõttu hinnata raudteevibratsiooni mõju

kavandatavatele ruumidele ning vajaduse korral teha täpsustavad mõõtmised ja/või

arvutused. Sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 54)

nõuetega tuleb arvestada ehitusprojektide koostamisel.

8. Planeeringuala asub lennukoridori mõjualas, mistõttu tuleks hoonete heliisolatsiooni

projekteerimisel arvestada lennuliiklusest tuleneva müraga.

9. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks

müratundlikes ruumides SoM määrus nr 61 lisas 1 välja toodud normtasemeid. Välisõhus

3(3)

levivate äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määrus

nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

10. Tagada tuleb piisav insolatsioon nii naabruses paiknevates kui ka detailplaneeringuga

kavandatavates hoonetes, võttes aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes“ asjakohased põhimõtted.

11. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel aladel ajavahemikus 21.00–

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat

tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks SoM määrus nr 54 toodud

normtasemeid.

12. Arvestada tuleb asjaoluga, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Asjakohaste

radoonikaitsemeetmete kavandamiseks on soovitatav detailplaneeringu alal teostada

radoonitaseme mõõtmised. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tagada radooniohutu

sisekeskkond, lähtudes EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“ põhimõtetest.

13. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajaduse korral tuleb ette näha leevendusmeetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]