Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Keila Linnavalitsus

[email protected]

Teie 29.09.2026 nr 7-4/1793-1

Meie 27.10.2026 nr 9.3-1/26/7560-2

Arupõllu kinnistu ja lähiala ning

terviseradade detailplaneering

Keila Linnavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1

ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-le 3 kooskõlastamiseks ja/või arvamuse avaldamiseks

Arupõllu kinnistu ja lähiala ning terviseradade detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada planeeritavale alale Keila terviseradade puhkeala, sh selgitada

võimalused spordiplatside ning liikumisradade maastikku paigutamiseks; Keila terviseradade

puhkepargi juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Samuti on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks vastavalt üldplaneeringule kavandada uued elamukrundid

osale Arupõllu ja Aruniidu kinnistutest ning Mudaaugu tn 1 kinnistule, sh määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning

haljastuslikud lahendused. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Planeeritava ala pindala on 120

ha.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib järgmist:

1. Müratundlike alade ja -hooneteni leviv müratase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75

dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava

mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6

lg 2).

2. Esitatud materjalides ei ole hinnatud ega kirjeldatud tööstus- ja liiklusmüra mõju

planeeritavale alale.

Planeeritavad müratundlikud alad ja -hooned kavandatakse tööstusmüra allikate lähedusse. Ameti

hinnangul võivad tööstusmüra allikad mõjutada planeeritavate müratundlike alade ja -hoonete

müraolukorda. Planeeringumaterjalides tuleb kirjeldada olemasolevat müraolukorda, lähtudes

muuhulgas olemasolevatest asjakohastest müraandmetest ning hinnata tööstusmüra mõju (sh

maksimaalsed müratasemed) kavandatavatele müratundlikele aladele. Vajaduse korral tuleb

kavandada müra leevendavad meetmed ning hinnata nende tõhusust.

Planeeringuga kavandatakse uusi sõiduteid, sh ühendust Tallinn–Paldiski maanteega. Lisaks

kavandatakse planeeringuga elamualasid Tallinn-Paldiski maantee lähialasse. Uute teede

rajamisega võib kaasneda liiklusmüra suurenemine planeeritavatel müratundlikel aladel ja -

hoonete juures. Planeeringumaterjalides tuleb kirjeldada olemasolevat liiklusmüra olukorda

ning hinnata, kas ja kuidas mõjutab kavandatav teedevõrk müratundlike alade ja -hoonete

müraolukorda. Amet juhib tähelepanu, et KeM määruse nr 71 lisas 1 sätestatud liiklusmüra

2(2)

normtasemed kehtivad vastava mürakategooriaga maa-alale ning erisus on sätestatud müratundliku

hoone teepoolse külje kohta.

1. Müratasemeid hinnatakse mürahinnangus, mille koostamisel saab lähtuda keskkonnaministri

03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta

esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 põhimõtetest.

2.

Juhul kui planeeritakse müratasemete mõõtmisi, siis on oluline, et välja oleks toodud, mida mõõdeti

ja millised tegevused mõõtmiste hetkel aset leidsid (sh kas tegemist on tavapärase olukorraga).

Mõõtmised peavad sisaldama müraallikaid, millele on kehtestatud normtasemed. Müratasemed

peavad olema hinnatud ja KeM määrusega nr 71 kõrvutatavad. Müratasemete mõõtmisi peab läbi

viima akrediteeritud asutus.

3. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Lasketiiru müratase võib 1 meetri kaugusel

ulatuda 110–140 detsibellini (mõõdetuna 5,6 mm kaliibriga laskesuusatamise relvast). Seda

mõjutavad keskkonnategurid nagu tuule suund ja ümbritsev akustika. Kuna Keila terviseradade

lasketiir asub metsaste ja reljeefilt kõrgemate alade vahel, aitab ümbritsev maastik müra

summutada. Lähim planeeritav elamukrunt (nr 31) asub lasketiirust umbes 188 meetri kaugusel,

jäädes kõrgema maapinnareljeefi (+53,0 m) taha. Kui lasketiiru edasisel kasutamisel peaksid

tekkima mürataseme probleemid, tuleb teostada müramõõtmised ning rakendada

leevendusmeetmeid.“

3. Lasketiirust levivale mürale ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel müra normtasemeid

kehtestatud. Sellegipoolest juhib amet tähelepanu, et lasketiiru kasutamisega kaasnev müra võib

põhjustada häiringuid. Kuna praeguses etapis võib lasketiiru kasutamisega kaasneva müra tegeliku

ulatuse hindamine olla keeruline, nõustub amet seletuskirjas esitatud lähenemisega, mille kohaselt

selgitatakse müratasemed välja lasketiiru kasutamise käigus ning vajaduse korral kavandatakse ja

rakendatakse müra leevendavaid meetmeid.Sellegipoolest on ameti hinnangul oluline juba

praeguses faasis hinnata, vajadusel koostöös akustikutega, millised müraallikad ja millise

asukohaga, asuvad lasketiirus tegutsema. Lasketiiru planeerimine, ilma põhjalikult ette

planeerimata, võib tuua kaasa olukorra, kus müraleevendavaid meetmeid mõistlikul ja toimival viisil

ei ole võimalik rakendada. Eriti arvestades, et müratõke on tõhus kui see asub kas müraallika või

müratundliku objekti läheduses. Samuti tuleks arvestada müra võimaliku peegeldumisega elamute

suunal. Lasketiiru planeerimisel on oluline, et tegevus ja asukoht oleks põhjalikult läbimõeldud.

Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne müra- ,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete

seadmine. Detailplaneering peab sisaldama piisavalt konkreetseid tingimusi, mille alusel on

võimalik planeeringu elluviimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada tervisekaitsenõuetele vastav

elukeskkond.

Esitatud materjalides ei ole piisavalt hinnatud ega kirjeldatud planeeringuala müraolukorda ning

kavandatava müratundliku maakasutuse sobivust. Eeltoodust tulenevalt ei kooskõlasta amet

esitatud detailplaneering lahendust, kuna olemasoleva informatsiooni alusel ei ole võimalik anda

piisavalt põhjendatud hinnangut planeeringuala tegelikule müraolukorrale ning kavandatava

müratundliku maakasutuse sobivusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

51966484 [email protected]