Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-2/1018-1 |
Registreeritud | 10.04.2024 |
Sünkroonitud | 12.04.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
Toimik | 2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Välisministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
Vastutaja | Kairi Otto (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Protocol on the privileges and immunities of the European Organization
for Nuclear Research1
PREAMBLE
The States Parties to this Protocol,
CONSIDERING the Convention for the Establishment of a European Organization for
Nuclear Research (CERN) and the Financial Protocol annexed thereto, signed on 1st July
1953, entered into force on 29 September 1954 and amended on 17 January 1971;
CONSIDERING that the Organization has its seat in Geneva, Switzerland, and that its
status in Switzerland is defined by the Agreement between the Swiss Federal Council and
the Organization dated 11 June 1955;
CONSIDERING that the Organization is also established in France, where its status is
defined by the Agreement between the Government of the French Republic and the
Organization dated 13 September 1965, as revised on 16 June 1972;
CONSIDERING also the Convention between the Federal Council of the Swiss
Confederation and the Government of the French Republic dated 13 September 1965
concerning the extension of the Organization’s site to include French territory;
CONSIDERING that the Organization’s activities are increasingly extending into the
territory of all the States Parties to the Convention, with a consequent substantial increase
in the mobility of persons and goods assigned to and used for its research programmes;
DESIRING to ensure the efficient performance of the Organization’s functions assigned
to it by the Convention, in particular Article II defining the Organization’s purposes, and
to guarantee it equal treatment on the territory of all the States Parties to the Convention;
HAVING RESOLVED to this end, in accordance with Article IX of the Convention, to
grant to the Organization the privileges and immunities necessary for the exercise of its
official activities;
HAVE AGREED as follows:
Article 1
Definitions
For the purpose of this Protocol:
a) the “Convention” refers to the Convention for the Establishment of a European
Organization for Nuclear Research and the Financial Protocol annexed thereto, signed
on 1st July 1953, entered into force on 29 September 1954 and amended on 17 January
1971;
b) the “Organization” refers to the European Organization for Nuclear Research;
c) “official activities” refers to the activities of the Organization set out in the
Convention, in particular its Article II, including its activities of an administrative nature;
1 Done at Geneva, on 18 March 2004
d) “officials” refers to the “members of personnel” as defined in the Staff Rules and
Regulations of the Organization;
e) “Co-operation Agreement” refers to a bilateral agreement, concluded between the
Organization and a non-Member State or a scientific institute established in that State,
defining the conditions governing its participation in the activities of the Organization;
f) “Association Agreement” refers to a bilateral agreement, concluded between the
Organization and a State ineligible to become a Member State, establishing a close
institutional partnership between that State and the Organization in order to allow it to
be engaged more deeply in the activities of the Organization.
Article 2
International legal personality
1. The Organization shall have international legal personality and legal capacity on the
respective territories of the States Parties to this Protocol.
2. The Organization shall in particular have the capacity to contract, to acquire and to
dispose of movable and immovable property and to participate in legal proceedings.
Article 3
Inviolability of grounds, buildings and premises
1. The grounds, buildings and premises of the Organization shall be inviolable.
2. No agent of the public authorities may enter them without the express consent of the
Director-General or his duly authorised representative.
3. In case of fire or other disaster requiring prompt protective action, where the seeking
of such express consent is not practicable, the authorization of the Director-General may
be considered as granted.
4. The Organization shall not allow its buildings or premises to serve as a refuge to a
person wanted for committing, attempting to commit or just having committed a crime
or offence or for whom a warrant of arrest or deportation order has been issued or who
has been convicted of a crime or offence by the competent authorities.
Article 4
Inviolability of archives and documents
The archives of the Organization and all documents in whatever form held by the
Organization or belonging to it, wherever located and by whomsoever held, shall be
inviolable.
Article 5
Immunity from legal process and from execution
1. In the exercise of its official activities, the Organization shall enjoy immunity from
legal process, except:
a) in so far as such immunity is waived in a particular case by the Council of the
Organization;
b) in respect of a claim by a third party for damage arising from an accident caused
by a motor vehicle belonging to, or operated on behalf of, the Organization, or in
respect of a motor traffic offence involving such a vehicle;
c) in respect of the enforcement of an arbitration award made under Article 16 or
18 of this Protocol;
d) in respect of a counter-claim relating directly to and introduced in the procedural
framework of a claim brought by the Organization.
2. The Organization’s property and assets, wherever located, shall enjoy immunity from
every form of requisition, confiscation, expropriation, sequestration and any other form
of seizure or interference whether by executive, administrative, judicial or legislative
action, except:
a) in so far as such immunity is waived in a particular case by the Council of the
Organization;
b) in so far as may be temporarily necessary in connection with the prevention or
investigation of accidents involving motor vehicles belonging to, or operated on
behalf of, the Organization;
c) in the event of an attachment of salary, enforced for a debt of an official of the
Organization, provided that such attachment results from a final and enforceable
decision in accordance with the rules and regulations in force on the territory of
enforcement.
Article 6
Fiscal and customs arrangements
1. Within the scope of its official activities, the Organization, its property and income
shall be exempt from direct taxes.
2. When, in the exercise of its official activities, the Organization makes purchases of,
or uses, goods or services of substantial value, in the price of which taxes, duties or other
charges are included, appropriate measures shall be taken by the State Party to this
Protocol which has levied the taxes, duties or other charges to remit or reimburse the
amount of such taxes, duties or other charges where they are identifiable.
3. The importation and exportation by or on behalf of the Organization of goods and
materials in the exercise of its official activities shall be exempt from all import and export
taxes, duties and other charges.
4. No exemption or reimbursement shall be granted for duties, taxes or other charges of
any kind which only constitute remuneration for services rendered.
5. The provisions of paragraphs 2 and 3 of this Article are not applicable to the
purchase or use of goods or services or the import of goods intended for the personal
use of the officials and of the Director-General of the Organization.
6. Goods and materials belonging to the Organization which have been acquired or
imported in accordance with the provisions of paragraph 2 or 3 of this Article shall not
be sold or donated on the territory of the State which has granted the exemption except
under the conditions laid down by that State.
Article 7
Free disposal of funds
The Organization may freely receive, hold and transfer any kind of funds, currency and
cash; it may dispose of them freely for its official activities and hold accounts in any
currency to the extent required to meet its obligations.
Article 8
Official communications
The circulation of publications and other information material, received or sent by the
Organization in whatever form in the exercise of its official activities, shall not be
restricted in any way.
Article 9
Privileges and immunities of the States representatives
1. The representatives of the States Parties to this Protocol shall enjoy, in the exercise
of their functions and in the course of journeys to and from the place of meetings of the
Organization, the following privileges and immunities:
a) immunity from personal arrest, detention and seizure of their personal effects;
b) immunity from legal process, even after the termination of their mission, in respect
of acts, including words spoken or written, done by them in the exercise of their
functions; this immunity shall not apply, however, in the case of a motor vehicle
offence committed by a representative of a State Party to this Protocol, nor in the case
of damage caused by a motor vehicle belonging to or driven by her or him;
c) inviolability of all official documents in whatever form held;
d) the right to use codes and to receive documents and correspondence by courier or
sealed luggage;
e) for them and their spouses, exemption from all measures restricting entry and
aliens’ registration formalities;
f) the same facilities concerning currency and exchange regulations as those granted
to the representatives of foreign Governments on temporary official missions;
g) the same customs facilities as regards their personal luggage as those granted to
diplomatic agents.
2. No State Party to this Protocol shall be obliged to accord the privileges and
immunities set out in this Article to its own nationals or to persons who, at the moment
of taking up their duties in that State Party, are permanent residents thereof.
Article 10
Privileges and immunities of the officials of the Organization
1. The officials of the Organization shall enjoy immunity, even after the termination of
their functions, from legal process in respect of acts, including words spoken or
written done by them in the exercise of their functions and within the limits of their
duties. This immunity shall not apply, however, in the case of a motor vehicle
offence committed by an official of the Organization nor in the case of damage
caused by a motor vehicle belonging to or driven by her or him.
2. The officials of the Organization shall enjoy the following privileges:
a) the right to import free of duty their furniture and personal effects at the time
of taking up their appointment with the Organization in the State concerned
and the right, on the termination of their functions in that State, to export free
of duty their furniture and personal effects, subject, in both cases, to the
conditions imposed by the laws and regulations of the State where the right is
exercised;
b)
i. subject to the conditions and following the procedures laid down by the
Council of the Organization, the officials and the Director-General of
the Organization shall be subject to a tax, for the benefit of the
Organization, on salaries and emoluments paid by the Organization.
Such salaries and emoluments shall be exempt from national income
tax;
ii. the States Parties to this Protocol shall not be obliged to exempt from
income tax pensions or annuities paid by the Organization to its former
officials and Directors-General in respect of their service with the
Organization;
c) for themselves and the family members forming part of their household, the
same exemption from immigration restrictions and aliens’ registration
formalities as are normally granted to officials of international organizations;
d) inviolability of all official documents, in whatever form held;
e) for themselves and the family members forming part of their household, the
same repatriation facilities in time of international crisis as the members of
diplomatic missions;
f) n respect of transfers of funds and currency exchange and customs facilities,
the privileges generally granted to the officials of international organizations.
3. No State Party to this Protocol shall be obliged to accord the privileges and
immunities referred to in paragraphs 2 a), c), e) and f) of this Article to its own
nationals or to persons who, at the moment of taking up their duties in that State
Party, are permanent residents thereof.
Article 11
Social security
The Organization and the officials employed by the Organization shall be exempt from
all compulsory contributions to national social security schemes, on the understanding
that such persons are provided with equivalent social protection coverage by the
Organization.
Article 12
Privileges and immunities of the Director-General
1. In addition to the privileges and immunities provided for in Articles 10 and 11 of
this Protocol, the Director-General shall enjoy throughout the duration of her or his
functions the privileges and immunities granted by the Vienna Convention on
Diplomatic Relations of 18 April 1961 to diplomatic agents of comparable rank.
2. No State Party to this Protocol shall be obliged to accord the privileges and
immunities referred to in this Article to its own nationals or to persons who, at the
moment of taking up their duties in that State Party, are permanent residents thereof.
Article 13
Object and limits of the immunities
1. The privileges and immunities provided for in Articles 9, 10 and 12 of this Protocol
are granted solely to ensure the unimpeded functioning of the Organization and the
complete independence of the persons to whom they are accorded. They are not
granted for the personal benefit of the individuals concerned.
2. Such immunities may be waived :
a) in the case of the Director-General, by the Council of the Organization;
b) in the case of officials, by the Director-General or the person acting in her or his
stead as provided in Article VI, paragraph 1 b), of the Convention;
c) in the case of State representatives, by the State Party concerned;
and there is a duty to do so in any particular case where they would impede the course of
justice and can be waived without prejudice to the purpose for which they are accorded.
Article 14
Co-operation with the States Parties to this Protocol
The Organization shall co-operate with the competent authorities of the States Parties to
this Protocol in order to facilitate the proper administration of justice, the observance of
laws and regulations on police, public health, health and safety at work and on the
environment, and to prevent any abuse of privileges, immunities and facilities provided
for in this Protocol.
Article 15
Security and public order
1. The right of a State Party to this Protocol to take precautionary measures in the
interest of its security shall not be prejudiced by any provision in this Protocol.
2. If a State Party to this Protocol considers it necessary to take measures for its
security or for the maintenance of public order, it shall, except where this is not
practicable, approach the Organization as rapidly as circumstances allow in order
to determine, by mutual agreement, the measures necessary to protect the interests
of the Organization.
3. The Organization shall co-operate with the Government of such State Party to this
Protocol to avoid any prejudice to the security or public order of such State Party
to this Protocol resulting from its activities.
Article 16
Disputes of a private nature
1. The Organization shall make provision for appropriate modes of settlement of:
a) disputes arising from contracts to which the Organization is a party;
the Organization shall include, in all written contracts into which it enters, other
than those referred to in paragraph 1 d) of this Article, an arbitration clause under
which any disputes arising out of the interpretation or execution of the contract
shall, at the request of either party, be submitted to arbitration or, if so agreed by
the parties, to another appropriate mode of settlement;
b) disputes arising out of damages caused by the Organization or involving any other
non-contractual liability of the Organization;
c) disputes involving an official of the Organization who enjoys immunity from legal
process, if such immunity has not been waived in accordance with the provisions
of Article 5 of this Protocol;
d) disputes arising between the Organization and its officials;
the Organization shall submit all disputes arising from the application and
interpretation of contracts concluded with officials of the Organization on the
basis of the Staff Rules and Regulations of the Organization to the jurisdiction of
the International Labour Organization Administrative Tribunal (ILOAT) or to any
other appropriate international administrative tribunal to the jurisdiction of which
the Organization is submitted following a decision by the Council.
2. For disputes for which no particular mode of settlement is specified in paragraph 1
of this Article, the Organization may resort to any mode of settlement it deems
appropriate, in particular to arbitration or to referral to a national tribunal.
3. Any mode of settlement selected under this Article shall be based on the principle
of due process of law, with a view to the timely, fair, impartial and binding
settlement of the dispute.
Article 17
Disputes between States Parties to this Protocol
1. Any difference of opinion concerning the application or interpretation of this
Protocol which is not settled amicably between the Parties may be submitted by
either Party to an international Arbitration Tribunal, in accordance with Article 19
of this Protocol.
2. If a State Party to this Protocol intends to submit a dispute to arbitration, it shall
notify the Director-General, who shall immediately inform each State Party to this
Protocol of such notification.
Article 18
Disputes between States Parties to this Protocol and the Organization
1. Any difference of opinion between one or more States Parties to this Protocol and
the Organization concerning the application or interpretation of this Protocol which
is not settled amicably between the Parties (one or more State(s) Party(ies) to this
Protocol constituting one Party to the dispute and the Organization constituting the
other Party) may be submitted by either Party to an international Arbitration
Tribunal, in accordance with Article 19 of this Protocol.
2. The Director-General shall immediately inform the other States Parties to this
Protocol of the notification given by the Party applying for arbitration.
Article 19
International Arbitration Tribunal
1. The international Arbitration Tribunal referred to in Articles 17 and 18 of this
Protocol (“the Tribunal”) shall be governed by the provisions of this Article.
2. Each Party to the dispute shall appoint one member of the Tribunal. The members
thus appointed shall jointly choose a third member, who shall be the Chairman of
the Tribunal. In the event of disagreement between the members of the Tribunal on
the choice of Chairman, the latter shall be appointed by the President of the
International Court of Justice at the request of the members of the Tribunal.
3. If one of the Parties to the dispute fails to appoint a member of the Tribunal and has
not taken steps to do so within two months following a request by the other Party,
the other Party may request the President of the International Court of Justice to
make the appointment.
4. The Tribunal shall determine its own procedure.
5. There shall be no right of appeal against the award of the Tribunal, which shall be
final and binding on the Parties. In the event of a dispute concerning the import or
scope of the award, it shall be incumbent upon the Tribunal to give an interpretation
at the request of either Party.
Article 20
Implementation of the Protocol
The Organization may, if the Council of the Organization so decides, conclude additional
Agreements with one or more States Parties to this Protocol in order to implement the
provisions of this Protocol.
Article 21
Amendment Procedure
1. Amendments to this Protocol may be proposed by any State Party to the Convention
and shall be communicated by the Director-General of the Organization to the other
States Parties to this Protocol.
2. The Director-General shall convene a meeting of the States Parties to this Protocol.
If the meeting adopts, by a two-thirds majority of the States Parties present and
voting, the proposed text of the amendment, it shall be forwarded by the Director-
General to States Parties to this Protocol for acceptance in accordance with their
respective constitutional requirements.
3. Any such amendment shall come into force on the thirtieth day after all States
Parties to this Protocol have notified the Director-General of their ratification,
acceptance or approval thereof.
Article 22
Particular Agreements
1. The provisions of this Protocol shall not limit or prejudice the provisions of other
international agreements concluded between the Organization and a State Party to
this Protocol by reason of the location in the territory of that State Party of its
headquarters, regional offices, laboratories or other installations. In case of conflict
between the provisions of this Protocol and those of such an international
agreement, the provisions of that international agreement shall prevail.
2. Nothing in this Protocol shall preclude States Parties to this Protocol from
concluding other international agreements with the Organization confirming,
supplementing, extending or amplifying the provisions of this Protocol.
Article 23
Signature, ratification and accession
1. This Protocol shall be open for signature from 19 December 2003 until 19
December 2004 by the States Parties to the Convention and by the States which
have concluded a Co-operation or an Association Agreement with the Organization.
2. This Protocol shall be subject to ratification, acceptance or approval by signatory
States. The instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited
with the Director- General of the United Nations Educational, Scientific and
Cultural Organization (UNESCO).
3. This Protocol shall remain open for accession by the States Parties to the
Convention and by the States which have concluded a Co-operation or an
Association Agreement with the Organization. The instruments of accession shall
be deposited with the Director-General of the United Nations Educational,
Scientific and Cultural Organization (UNESCO).
Article 24
Entry into force
1. This Protocol shall enter into force thirty days after the date on which the twelfth
instrument of ratification, acceptance, approval or accession by a State Party to the
Convention is deposited.
2. For each State ratifying, accepting, approving or acceding to this Protocol after its
entry into force, this Protocol shall enter into force on the thirtieth day following
the deposit with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific
and Cultural Organization (UNESCO) of its instrument of ratification, acceptance,
approval or accession.
Article 25
Notification
The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural
Organization (UNESCO) shall notify all signatory and acceding States of this Protocol
and the Director-General of the Organization of the deposit of each instrument of
ratification, acceptance, approval or accession, of the entry into force of this Protocol, as
well as of any notification of its denunciation.
Article 26
Registration
The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural
Organization (UNESCO) shall, upon the entry into force of this Protocol, register it with
the Secretariat of the United Nations in accordance with Article 102 of the Charter of the
United Nations.
Article 27
Denunciation
Any State Party to this Protocol may, at any time, by written notification addressed to the
Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization
(UNESCO), denounce this Protocol. The denunciation shall take effect on the date one
year after the date of receipt of such notification, unless the notification specifies a later
date.
IN WITNESS WHEREOF, the undersigned representatives, having been duly authorized
thereto by their respective Governments, have signed this Protocol.
Done at Geneva, on 18 March 2004, in the English and French languages, both texts being
equally authoritative and deposited in the archives of the United Nations Educational,
Scientific and Cultural Organization (UNESCO), the Director-General of which shall
transmit a certified copy to all signatory and acceding States.
For the Republic of Austria
For the Kingdom of Belgium
For the Republic of Bulgaria
For the Czech Republic
For the Kingdom of Denmark
For the Republic of Finland
For the Federal Republic of Germany
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
For the Hellenic Republic
For the Republic of Hungary
For the Italian Republic
For the Kingdom of the Netherlands
For the Kingdom of Norway
For the Republic of Poland
For the Portuguese Republic
For the Slovak Republic
For the Kingdom of Spain
For the Kingdom of Sweden
EELNÕU
08.04.2024
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN)
asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli
ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus
§ 1. Ühineda lisatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni
ja selle juurde kuuluva finantsprotokolliga, mis mõlemad on koostatud 1953. aasta 1. juulil
Pariisis ja mida mõlemat on viimati muudetud 1971. aasta 17. jaanuaril.
§ 2. Ühineda lisatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) eesõiguste ja
puutumatuse protokolliga, mis on koostatud 2004. aasta 18. märtsil Genfis.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ …………….. 2024. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ …………….. 2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõlge inglise keelest
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni
ASUTAMISKONVENTSIOON1
KONVENTSIOONI osalisriigid,
ARVESTADES 15. veebruaril 1952. aastal Genfis allakirjutamiseks avatud kokkulepet,
millega moodustati Euroopa riikide esindajate nõukogu rahvusvahelise labori kavandamiseks
ja muude koostöövormide korraldamiseks tuumauuringute valdkonnas;
ARVESTADES 30. juunil 1953. aastal Pariisis alla kirjutatud lisakokkulepet, millega pikendati
eespool nimetatud kokkulepet;
SOOVIDES nimetatud 15. veebruari 1952. aasta kokkuleppe III artikli lõike 2 kohaselt sõlmida
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni, mis hõlmab rahvusvahelise
labori asutamist suure energiaga osakeste puhtteaduslike alusuuringute kokku lepitud
programmi elluviimiseks,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises.
I artikkel
Organisatsiooni asutamine
1. Asutatakse Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (edaspidi organisatsioon).
2. Organisatsioon asub Genfis, kui IV artiklis nimetatud nõukogu ei otsusta liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega viia organisatsiooni üle II artikli lõike 2 punktis a
nimetatud labori asukohta.
II artikkel
Eesmärgid
1. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja alusteaduslike
tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. Organisatsiooni töö ei ole
seotud sõjaliste vajadustega ning selle eksperimentaalse ja teoreetilise töö tulemused
avaldatakse või tehakse muul viisil üldiselt kättesaadavaks.
2. Lõikes 1 nimetatud koostöö raames piirdub organisatsiooni töö järgmisega:
a) ühe või mitme rahvusvahelise labori (edaspidi laborid) rajamine ja käitamine suure
energiaga osakeste uuringuteks, mis hõlmab ka tööd kosmiliste kiirte vallas. Igas
laboris peavad olema:
i) üks või mitu osakeste kiirendit;
ii) vajalikud lisaseadmed teadusprogrammide elluviimiseks alapunktis i nimetatud
seadmete abil;
iii) alapunktides i ja ii nimetatud seadmete hoidmiseks ning organisatsiooni haldus-
ja muude ülesannete täitmiseks vajalikud hooned;
b) tuumauuringute valdkonnas rahvusvahelise koostöö korraldamine ja selle rahaline
toetamine, sealhulgas koostöö väljaspool laboreid. Selline koostöö võib eelkõige
kujutada endast:
1 Koostatud 1. juulil 1953 Pariisis, muudetud 17. jaanuaril 1971.
i) tööd teoreetilise tuumafüüsika valdkonnas;
ii) teadlaste omavahelise suhtluse ja nende vahetuse edendamist, teabe jagamist
ning teadustöötajatele täienduskoolituse osutamist;
iii) koostööd teiste teadusasutustega ning nende nõustamist;
iv) tööd kosmiliste kiirte vallas.
3. Organisatsiooni tegevusprogrammid on:
a) Genfis asuvas laboris elluviidav programm, mis hõlmab prootonsünkrotroni
kümmet gigaelektronvolti (1010 eV) ületavate energiate jaoks ja
sünkrotsüklotroni kuuesaja miljoni elektronvoldiste (6 × 108 eV) energiate
jaoks;
b) punktis a kirjeldatud prootonsünkrotroniga ühendatud lõikuvate
salvestusrõngaste ehitamise ja käitamise programm;
c) labori rajamise ja käitamise programm, et kaasata prootonsünkrotron umbes
kolmesaja gigaelektronvoldiste (3 × 1011 eV) energiate jaoks;
d) mis tahes muu lõike 2 tingimustele vastav programm.
4. Lõike 3 punktides c ja d nimetatud programmid peab nõukogu liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitma. Heakskiitu andes määrab nõukogu
kindlaks programmi, sealhulgas programmi nõuetekohaseks juhtimiseks vajaliku haldus-,
rahastamis- ja muu korra.
5. Programmi muutmise peab nõukogu heaks kiitma liikmesriikide kahekolmandikulise
häälteenamusega.
6. Kuni lõike 3 punktis c nimetatud kiirendi kasutuselevõtmise kuupäevani, mille määrab
kindlaks nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, on organisatsiooni
põhiprogramm viidatud lõike punktis a nimetatud programm. Punktis c nimetatud programmist
saab sellest kuupäevast samuti põhiprogrammi osa ja nõukogu võib liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et alapunktis a nimetatud programm ei kuulu
enam põhiprogrammi, kui ükski selles programmis osalev liikmesriik ei hääleta otsuse vastu.
7. Laborid teevad oma tegevusprogrammide raames võimalikult palju koostööd
liikmesriikide territooriumil asuvate laborite ja instituutidega. Laborid püüavad kooskõlas
organisatsiooni eesmärkidega vältida nimetatud laborite ja instituutide tehtavate uuringute
kordamist.
III artikkel
Liikmesuse tingimused
1. Riikidel, kes on ühinenud käesoleva konventsiooni preambulis nimetatud 15. veebruari
1952. aasta kokkuleppega või kes on panustanud rahaliselt või mitterahaliselt kokkuleppega
asutatud nõukogusse ja osalenud selle töös, on õigus saada organisatsiooni liikmeks, ühinedes
konventsiooniga kooskõlas XV, XVI ja XVII artikliga.
2. a) Muud riigid võib IV artiklis nimetatud nõukogu organisatsiooni vastu võtta
liikmesriikide ühehäälsel otsusel.
b) Eelmise punkti kohaselt organisatsiooniga ühineda sooviv riik teavitab sellest
nõukogu esimeest. Esimees teavitab sellest soovist liikmesriike hiljemalt kolm
kuud enne selle arutamist nõukogus. Nõukogu heaks kiidetud riigid võivad
organisatsiooni liikmeks saada konventsiooniga selle XVII artikli kohaselt
ühinedes.
3. Liikmesriik teavitab nõukogu esimeest kirjalikult neist tegevusprogrammidest, milles ta
soovib osaleda. Ühelgi riigil ei ole õigust saada või jääda organisatsiooni liikmeks, kui ta ei
osale vähemalt ühes põhiprogrammi kuuluvas tegevusprogrammis.
4. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega määrata mis tahes
tegevusprogrammis osalemise algse minimaalse aja ja selle aja jooksul programmi jaoks
tehtavate kulutuste piirmäära. Pärast nimetatud osalemise aja ja kulutuste piirmäära
kindlaksmääramist võib nõukogu neid sama häälteenamusega muuta, eeldusel et ükski
programmis osalev liikmesriik ei hääleta selle vastu. Pärast minimaalse osalemise aja lõppemist
võib liikmesriik igal ajal teavitada nõukogu esimeest kirjalikult programmist lahkumisest ja
selline lahkumine jõustub teavitamisele järgneva eelarveaasta lõppedes või liikmesriigi pakutud
hilisemal kuupäeval.
5. Tegevusprogrammi lõppedes vastutab selle likvideerimise eest nõukogu, võttes arvesse
programmis osalenud liikmesriikide vahel sõlmitud võimalikke kokkuleppeid ning
organisatsiooni ja nende riikide vahel sõlmitud mis tahes kokkuleppe asjaomaseid tingimusi,
kelle territooriumil programmi ellu viiakse. Ülejääk jaotatakse programmi lõpetamise ajal selles
osalenud liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende poolt programmi tehtud rahalise panuse
kogusummaga. Puudujäägi katavad samad liikmesriigid samamoodi proportsionaalselt oma
jooksva eelarveaasta kindlaksmääratud osamaksuga programmis.
6. Liikmesriigid hõlbustavad organisatsiooni tegevuse huvides isikute ning asjaomase
teadusliku ja tehnilise teabe vahetamist, ilma et see:
a) mõjutaks liikmesriikide territooriumile sisenemist, territooriumil elamist või
sealt lahkumist käsitlevate õigusaktide kohaldamist ühegi isiku suhtes või
b) kohustaks liikmesriiki edastama või lubama edastada tema käsutuses olevat
teavet, kui ta leiab, et selline edastamine on vastuolus tema julgeolekuhuvidega.
IV artikkel
Organid
Organisatsioon koosneb nõukogust ja iga labori peadirektorist, keda abistavad töötajad.
V artikkel
Nõukogu
1. Nõukogu koosneb iga liikmesriigi kuni kahest esindajast, keda võivad nõukogu
kohtumistel saata nõunikud.
2. Nõukogu täidab käesoleva konventsiooni kohaselt järgmisi ülesandeid:
a) määrab kindlaks organisatsiooni tegevuskorra teaduslikes, tehnilistes ja
haldusküsimustes;
b) kiidab heaks organisatsiooni tegevusprogrammid;
c) võtab kohalviibivate ja hääletavate liikmesriikide kahekolmandikulise
häälteenamusega vastu eri tegevusprogrammide eelarve ning kehtestab
organisatsiooni rahastamiskorra kooskõlas konventsioonile lisatud
finantsprotokolliga;
d) vaatab üle organisatsiooni kulud ning kinnitab ja avaldab auditeeritud
raamatupidamise aastaaruanded;
e) otsustab vajaliku personali üle;
f) avaldab aastaruande või -aruanded;
g) kasutab oma muid volitusi ja täidab muid ülesandeid, mis on konventsiooni
eesmärkide saavutamiseks vajalikud.
3. Nõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas enda valitud kohas.
4. Igal liikmesriigil on nõukogus üks hääl.
5. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsuseid kohalviibivate ja
hääletavate liikmesriikide lihthäälteenamusega.
6. Kui konventsioonis või sellele lisatud finantsprotokollis on sätestatud, et
tegevusprogrammiga otseselt seotud küsimuse puhul on nõutav nõukogu heakskiit
liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, hõlmab häälteenamus ka selles
programmis osalevate liikmesriikide kahekolmandikulist häälteenamust.
7. Kui konventsioonis või sellele lisatud finantsprotokollis ei ole sätestatud, et nõutud on
nõukogu ühehäälne heakskiit või liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega
heakskiit, ei ole liikmesriigil hääleõigust küsimuses, mis on seotud II artikli alusel nõukogu
kindlaksmääratud programmiga, kui liikmesriik selles programmis ei osale või kui küsimus ei
mõjuta otseselt muud programmi, milles liikmesriik osaleb.
8. Liikmesriigil ei ole nõukogus hääleõigust, kui tema tasumata osamaksude summa ületab
tema jooksva ja sellele vahetult eelnenud eelarveaasta osamaksude summat. Samamoodi ei ole
liikmesriigil nõukogus hääleõigust konkreetse tegevusprogrammiga seotud küsimustes, kui
tema tasumata osamaksude summa kõnealuses programmis ületab tema jooksva ja sellele
vahetult eelnenud eelarveaasta osamaksude summat. Sellest olenemata võib nõukogu
liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega anda sellisele liikmesriigile hääleõiguse,
kui on tõendatud, et osamaksude tasumata jätmine on tingitud asjaomasest riigist
mitteolenevatest asjaoludest.
9. Küsimuste arutamiseks nõukogus on kvoorumi moodustamiseks vajalik konkreetses
küsimuses hääleõiguslike liikmesriikide esindajate enamuse kohalolek.
10. Nõukogu võtab konventsiooni alusel vastu oma kodukorra.
11. Nõukogu valib esimehe ja kaks aseesimeest, kes nimetatakse ametisse üheks aastaks ja
keda ei tohi tagasi valida rohkem kui kaks korda järjest.
12. Nõukogu loob teaduspoliitika komitee ja rahanduskomitee ning muud allorganid, mis
on vajalikud organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning eelkõige eri programmide
elluviimiseks ja koordineerimiseks. Selliste organite loomise ja pädevuse määrab nõukogu
kindlaks liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Allorganid võtavad
konventsiooni ja sellele lisatud finantsprotokolli alusel vastu oma kodukorra.
13. Ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmiseni võivad III artikli lõikes 1
nimetatud riigid viibida nõukogu kohtumistel ja osaleda selle töös kuni 31. detsembrini 1954.
See õigus ei sisalda hääleõigust, välja arvatud juhul, kui asjaomane riik on organisatsiooni
panustanud kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolli artikli 4 lõikega 1.
VI artikkel
Peadirektorid ja töötajad
1. a) Nõukogu nimetab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega
kindlaksmääratud ajavahemikuks ametisse iga labori peadirektori ja võib ta sama
häälteenamusega ametist vabastada. Peadirektor on enda juhitava labori tegevjuht
ja selle seaduslik esindaja. Finantsjuhtimises tegutseb ta kooskõlas konventsioonile
lisatud finantsprotokolliga. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise
häälteenamusega volitada peadirektoreid koos või eraldi tegutsema organisatsiooni
nimel muudes küsimustes. Peadirektor esitab igal aastal nõukogule aruande ja
osaleb hääleõiguseta kõikidel nõukogu kohtumistel.
b) Nõukogu võib peadirektori ametisse nimetamise kas konventsiooni jõustumisel või
ametikoha edaspidisel vabaksjäämisel vajalikuks ajavahemikuks edasi lükata. Sel
juhul nimetab nõukogu peadirektori asemele tegutsema isiku, kellel on nõukogu
määratud õigused ja kohustused.
2. Peadirektorit abistavad vajalikud ja nõukogu heakskiidetud teaduslikud, tehnilised,
haldus- ja bürootöötajad.
3. Töötajad nimetab ametisse ja vabastab ametist asjaomase peadirektori soovitusel
nõukogu. Nõukogu nimetab isiku ametisse ja vabastab isiku ametist liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega. Nõukogu võib sama häälteenamusega anda isiku
ametisse nimetamise ja ametist vabastamise õiguse V artikli lõike 12 alusel loodud allorganitele
ja peadirektoritele. Ametisse nimetatakse ja ametist vabastatakse kooskõlas
personalieeskirjaga, mille kehtestab nõukogu sama häälteenamusega. Isikud, kes ei ole töötajad
ja keda on laborisse töötama kutsunud nõukogu või keda on sinna kutsutud nõukogu nimel,
alluvad asjaomasele peadirektorile ja nende suhtes kohaldatakse nõukogu heaks kiidetud
üldtingimusi.
4. Peadirektorite ja töötajate kohustused organisatsiooni vastu on oma olemuselt eranditult
rahvusvahelised. Oma kohustuste täitmisel ei tohi nad paluda ega saada juhiseid üheltki
valitsuselt ega organisatsiooniväliselt asutuselt. Liikmesriik austab peadirektorite ja töötajate
kohustuste rahvusvahelist olemust ega püüa neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.
VII artikkel
Rahalised kohustused
1. Liikmesriik osaleb organisatsiooni kapitalikulude ja jooksvate tegevuskulude katmises:
a) 31. detsembril 1956. aastal lõppeval ajavahemikul konventsioonile lisatud
finantsprotokolli kohaselt ja seejärel
b) vastavalt osamaksude jaotusele, mille nõukogu otsustab liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega iga kolme aasta tagant ja mis põhineb
liikmesriigi selle kolme viimase aasta keskmisel netorahvatulul ressursikuludes
arvestatuna, mille kohta on olemas statistilised andmed, kuid
i) nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega
määrata iga tegevusprogrammi kohta suurima protsendi nõukogu kinnitatud
osamaksude kogusummast, mida võib selle programmi iga-aastaste kulude
katmiseks liikmesriigilt nõuda; kui selline suurim protsent on määratud, võib
nõukogu sama häälteenamusega seda muuta, tingimusel et ükski selles
programmis osalev liikmesriik ei ole muutmise vastu;
ii) nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega
otsustada liikmesriigis valitsevate eriliste asjaolude tõttu muuta tema
osamaksu; eriliseks asjaoluks käesoleva sätte tähenduses peetakse eelkõige
seda, kui liikmesriigi rahvatulu inimese kohta on väiksem kui nõukogu poolt
sama häälteenamusega otsustatav summa.
2. Kui organisatsiooni osalemine riiklikus või riikidevahelises projektis on organisatsiooni
tegevusprogramm, kohaldatakse lõike 1 tingimusi, kui nõukogu ei otsusta liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti.
3. Liikmesriigi käesoleva artikli lõike 1 alusel tasutavad osamaksud arvutatakse ja neid
kasutatakse üksnes programmide jaoks, milles ta osaleb.
4. a) Nõukogu nõuab konventsiooniga pärast 31. detsembrit 1954 ühinenud riikidelt
lisaks tulevaste kapitalikulude ja jooksvate tegevuskulude katmisele ka lisamaksu
tasumist, et katta kapitalikulusid, mida organisatsioon on juba kandnud seoses
programmidega, milles nad osalevad. Nõukogu nõuab liikmesriikidelt samasugust
lisamaksu iga programmi puhul, milles nad pärast selle algust esimest korda
osalevad. Selle lisamaksu suuruse määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega.
b) Punkti a kohaselt tasutud maksude alusel vähendatakse teiste liikmesriikide
asjaomaste programmide osamakse.
5. Käesoleva artikli kohased osamaksud tasutakse kooskõlas konventsioonile lisatud
finantsprotokolliga.
6. Peadirektor võib talle VI artikli lõike 1 punkti a kohaselt antud volituste piires ja
nõukogu juhiste alusel võtta organisatsiooni nimel vastu kingitusi või annakuid, eeldusel et
nende suhtes ei kohaldata tingimusi, mis on vastuolus organisatsiooni eesmärkidega.
VIII artikkel
Koostöö UNESCO ja muude organisatsioonidega
Organisatsioon teeb koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja
Kultuuri Organisatsiooniga. Organisatsioon võib liikmesriikide kahekolmandikulise
häälteenamusega vastu võetud nõukogu otsusel teha koostööd ka teiste organisatsioonide ja
asutustega.
IX artikkel
Õiguslik seisund
Organisatsioon on juriidiline isik liikmesriikide emamaa territooriumil. Organisatsioonile ja
liikmesriikide esindajatele nõukogus, V artikli lõike 12 alusel moodustatud allorganite
liikmetele, peadirektoritele ja organisatsiooni töötajatele antakse liikmesriikide emamaa
territooriumil organisatsiooni ja asjaomase liikmesriigi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel
eesõigused ja puutumatus, mis on nende arvates vajalikud organisatsiooni ülesannete
täitmiseks. Kokkulepped, mis sõlmitakse organisatsiooni ja liikmesriikide vahel, kelle
territooriumil organisatsiooni laborid asutatakse, sisaldavad lisaks eesõigusi ja puutumatust
käsitlevatele sätetele ka organisatsiooni ja nimetatud liikmesriikide vahelisi erisuhteid
reguleerivaid sätteid.
X artikkel
Muudatused
1. Nõukogu võib anda liikmesriikidele soovitusi konventsiooni muutmiseks. Liikmesriik,
kes soovib teha muudatusettepanekut, teavitab sellest nõukogu esimeest. Esimees teavitab
liikmesriike sel viisil teatatud muudatusettepanekust vähemalt kolm kuud enne selle arutamist
nõukogus.
2. Nõukogu soovitatud konventsioonimuudatuse peavad liikmesriigid kirjalikult heaks
kiitma. Muudatus jõustub 30 päeva pärast seda, kui esimees on saanud kõikidelt liikmesriikidelt
heakskiitmisteate. Esimees teavitab liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorit muudatuse jõustumise kuupäevast.
3. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muuta
konventsioonile lisatud finantsprotokolli, tingimusel et see muudatus ei ole konventsiooniga
vastuolus. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mille määrab nõukogu sama häälteenamusega.
Nõukogu esimees teavitab sellisest muudatusest ja selle jõustumise kuupäevast kõiki
liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri
Organisatsiooni peadirektorit.
XI artikkel
Vaidlused
Kahe või enama liikmesriigi vaheline vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle,
mida ei lahendata nõukogu heade teenete abil, esitatakse lahendamiseks Rahvusvahelisele
Kohtule, kui asjaomased liikmesriigid ei lepi kokku muus vaidluse lahendamise viisis.
XII artikkel
Välja astumine
Pärast konventsiooni seitsmeaastast jõusolekut võib liikmesriik kooskõlas III artikli lõikega 4
kirjalikult teatada nõukogu esimehele organisatsioonist välja astumisest ning selline välja
astumine jõustub teatamisele järgneva eelarveaasta lõpus, või liikmesriigi pakutud hilisemal
kuupäeval.
XIII artikkel
Kohustuste täitmata jätmine
Kui liikmesriik ei täida konventsioonist tulenevaid kohustusi, lakkab ta olemast organisatsiooni
liige liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud nõukogu otsusega.
XIV artikkel
Lõpetamine
Organisatsioon lõpetatakse, kui liikmesriikide arv väheneb alla viie. Organisatsiooni võib
liikmesriikide kokkuleppel lõpetada igal ajal. Kooskõlas lõpetamise ajal liikmesriikide vahel
kehtiva võimaliku kokkuleppega vastutab likvideerimise eest riik, kelle territooriumil
organisatsioon sel ajal asub, ning organisatsiooni varad jagatakse selle lõpetamise aegsete
liikmesriikide vahel nende poolt konventsiooniosaliseks oldud aja jooksul tegelikult tasutud
osamaksude alusel proportsionaalselt. Puudujäägi katavad liikmesriigid nende jooksvaks
eelarveaastaks fikseeritud osamaksu suuruse alusel proportsionaalselt.
XV artikkel
Allakirjutamine
Konventsioon ja selle lahutamatuks osaks olev finantsprotokoll on kuni 31. detsembrini 1953
allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele, kes vastavad III artikli lõikes 1 sätestatud
tingimustele.
XVI artikkel
Ratifitseerimine
1. Konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll tuleb ratifitseerida.
2. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse,
Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorile.
XVII artikkel
Ühinemine
1. Riik, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, kuid vastab III artikli lõikes 1 või 2
sätestatud tingimustele, võib konventsiooni ja finantsprotokolliga ühineda alates 1. jaanuarist
1954.
2. Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse
ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorile.
XVIII artikkel
Jõustumine
1. Konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll jõustuvad, kui seitse riiki on need
ratifitseerinud või nendega ühinenud, eeldusel et:
a) nende riikide osamaksud moodustavad finantsprotokolli lisas esitatud
jaotuse kohaselt ühtekokku vähemalt 75% kogumaksust ja
b) Šveits ehk riik, kus organisatsioon hakkab asuma, kuulub nimetatud
seitsme riigi hulka.
2. Teiste allakirjutanud või ühinevate riikide suhtes jõustuvad konventsioon ja sellele
lisatud finantsprotokoll nende ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel.
XIX artikkel
Teated
1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni
peadirektor teavitab konventsioonile allakirjutanud ja sellega ühinevaid riike, samuti muid
riike, kes osalesid 1951. aasta detsembris Pariisis ja 1952. aasta veebruaris Genfis peetud
Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil,
ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest ning konventsiooni jõustumisest.
2. Nõukogu esimees teavitab organisatsioonist väljaastumisest või liikmesuse lõpetamisest
liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri
Organisatsiooni peadirektorit.
XX artikkel
Registreerimine
Konventsiooni jõustumisel registreerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse
ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektor selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri
juures kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.
SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste poolt nõuetekohaselt volitatud esindajad
konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad
tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse,
Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab
tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele, samuti teistele riikidele, kes
osalesid Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil.
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioonile lisatud
FINANTSPROTOKOLL
RIIGID, kes on ühinenud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooniga
(edaspidi konventsioon),
SOOVIDES sätestada nimetatud organisatsiooni finantsjuhtimise,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises.
Artikkel 1
Eelarve
1. Organisatsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
2. Hiljemalt iga aasta 1. septembril esitab iga peadirektor nõukogule kaalumiseks ja
kinnitamiseks järgmise eelarveaasta tulude ja kulude prognoosi.
3. Tulude ja kulude prognoos jagatakse üldisteks punktideks. Eelarvesisesed ülekanded ei
ole lubatud, välja arvatud artiklis 3 nimetatud rahanduskomitee loal. Prognoosi täpse vormi
kehtestab peadirektorite soovitusel rahanduskomitee.
Artikkel 2
Lisaeelarve
Nõukogu võib vajaduse korral nõuda peadirektorilt lisa- või korrigeeritud eelarve esitamist.
Ühtki lisakulutusi sisaldavat ettepanekut ei peeta nõukogu poolt kinnitatuks enne, kui nõukogu
ei ole kinnitanud selliste lisakulutuste eest vastutava peadirektori esitatud prognoosi.
Artikkel 3
Rahanduskomitee
1. Konventsiooni V artikli lõike 12 alusel moodustatud rahanduskomitee koosneb kõikide
liikmesriikide esindajatest.
2. Otsuseid tehes järgib rahanduskomitee konventsiooni V artiklis nõukogule ette nähtud
hääletamise ja kvoorumi nõudeid.
3. Rahanduskomitee vaatab läbi peadirektorite esitatud eelarveprognoosid, mis saadetakse
seejärel koos komitee aruandega nõukogule.
Artikkel 4
Osamaksud
1. Ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 1954. aastal kehtestab nõukogu ajutise
eelarvekorra, mille kulud kaetakse osamaksudest, nagu on ette nähtud käesoleva protokolli lisa
punktis 1.
2. 1955. ja 1956. aasta eelarveaasta kinnitatud eelarvekulutused kaetakse liikmesriikide
osamaksudest, mis arvutatakse välja käesoleva protokolli lisa punktis 2 sätestatud
protsendimäärade põhjal, ning kohaldatakse konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b
alapunktides i ja ii nimetatud tingimusi.
3. Alates 1. jaanuarist 1957 kaetakse kinnitatud eelarvekulutused liikmesriikide
osamaksudest, nagu on sätestatud konventsiooni VII artiklis.
4. Kui riik osaleb esimest korda tegevusprogrammis kas organisatsiooni liikmeks saamisel
või hiljem, arvutatakse teiste asjaomaste liikmesriikide osamaksud ümber ja uus osamaksude
jaotus kehtib alates jooksva eelarveaasta algusest. Vajaduse korral tehakse tagasimaksed
tagamaks, et selle aasta eest tasutud liikmesriikide osamaksud on kooskõlas uue jaotusega.
5. a) Rahanduskomitee määrab peadirektoritega nõu pidades kindlaks osamaksude
tasumise tingimused kooskõlas organisatsiooni nõuetekohase rahastamisega.
b) Seejärel teavitavad peadirektorid liikmesriike nende osamaksude suurusest ja
maksete tegemise kuupäevadest.
Artikkel 5
Osamaksude valuuta
1. Organisatsiooni eelarve koostatakse organisatsiooni asukohariigi valuutas.
2. Nõukogu määrab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaks
maksekorra ja valuuta või valuutad, milles liikmesriikide osamaksud tasutakse.
Artikkel 6
Käibekapital
Nõukogu võib kehtestada käibekapitali.
Artikkel 7
Finantsreeglid
Nõukogu võtab pärast rahanduskomiteega konsulteerimist liikmesriikide kahekolmandikulise
häälteenamusega vastu organisatsiooni finantsjuhtimise reeglid, mis moodustavad
finantseeskirja.
Artikkel 8
Raamatupidamisaruanded ja audit
1. Iga peadirektor peab täpset arvestust kõikide tulude ja kulude üle.
2. Nõukogu nimetab audiitorid, kes on ametis kolm aastat ja keda võib seejärel ametisse
tagasi nimetada. Audiitorid kontrollivad organisatsiooni raamatupidamisaruandeid eelkõige
selleks, et tõendada, et kulutused on finantseeskirjas kehtestatud piirides eelarvega kooskõlas,
ning täidavad muid finantseeskirjas ette nähtud ülesandeid.
3. Peadirektorid annavad audiitoritele ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja abi.
SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste poolt nõuetekohaselt volitatud esindajad
protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad
tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse,
Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab
tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele, samuti teistele riikidele, kes
osalesid Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil.
LISA
1) Osamaksud 31. detsembril 1954. aastal lõppeva ajavahemiku eest
a) Riigid, kes on konventsiooni jõustumise ajaks sellega ühinenud, ja teised riigid, kes
saavad organisatsiooni liikmeks ajavahemikul kuni 31. detsembrini 1954, tasuvad
kokku kõik summad, mis on artikli 4 lõike 1 alusel nõukogu kehtestatud ajutise
eelarvekorraga nõutud.
b) Nende riikide osamaksud, kes on organisatsiooni liikmed ajal, mil nõukogu kehtestab
esimest korda nimetatud ajutise eelarvekorra, arvutatakse esialgu välja artikli 4 lõikes 2
ette nähtud alusel, võttes arvesse konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunktides i
ja ii nimetatud tingimusi, kuid tingimuses i loetakse kolmkümmend protsenti asendatuks
kahekümne viie protsendiga.*
c) Nende riikide osamaksud, kes saavad organisatsiooni liikmeks ajavahemikul esimese
ajutise eelarvekorra kehtestamisest kuni 31. detsembrini 1954, arvutatakse esialgu välja
nii, et kõikide liikmesriikide esialgsete osamaksude suhteline vahekord on sama mis
käesoleva lisa punktis 2 ette nähtud protsendimäärade vahekord. Nende osamaksude
arvelt tagastatakse allpool alapunkti d kohaselt osa varem teiste liikmesriikide tasutud
esialgsetest osamaksudest või kaetakse täiendavad eelarveassigneeringud, mille
nõukogu on sellel ajavahemikul kinnitanud.
d) Kõikide 31. detsembril 1954. aastal organisatsiooni liikmeks olevate riikide lõplikud
osamaksud 31. detsembril 1954. aastal lõppeva ajavahemiku eest arvutatakse välja
pärast nimetatud kuupäeva tagasiulatuvalt eeltoodud ajavahemiku kogueelarve alusel
nii, et need oleksid sama suured, nagu need oleksid olnud siis, kui kõik need riigid
oleksid konventsiooni jõustumisel sellega ühinenud. Liikmesriigi makstud summa, mis
ületab tema tagasiulatuvalt väljaarvutatud osamaksu, kantakse üle sellele liikmesriigile.
e) Kui kõik käesoleva lisa punktis 2 esitatud jaotuses nimetatud riigid on saanud
organisatsiooni liikmeks enne 31. detsembrit 1954, on nende protsentuaalsed
osamaksud selle ajavahemiku kogueelarvesse nimetatud jaotuses esitatud määr.
2) Osamaksude jaotus 31. detsembril 1956 lõppevaks ajavahemikuks
Protsendimäär
Belgia 4,88
Taani 2,48
Prantsusmaa 23,84
Saksamaa Liitvabariik 17,70
Kreeka 0,97
Itaalia 10,20
Holland 3,68
Norra 1,79
Rootsi 4,98
Šveits 3,71
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik 23,84
Jugoslaavia 1,93
Kokku 100,00
* See viitab konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunkti i algsele sõnastusele: „Üheltki
liikmesriigilt ei tohi nõuda osamakse põhiprogrammi kulude katmiseks üle kahekümne viie
protsendi osamaksude kogusummast, mis on nõukogu hinnangul vajalik selle programmi
kulude katmiseks.“
CONVENTION
for the Establishment of a European Organization for Nuclear
Research
THE STATES parties to this Convention,
CONSIDERING the Agreement open for signature at Geneva on the fifteenth of February,
1952, constituting a Council of Representatives of European States for planning an international
laboratory and organizing other forms of co-operation in nuclear research;
CONSIDERING the Supplementary Agreement signed at Paris on the thirtieth of June, 1953,
prolonging the said Agreement; and
DESIRING, pursuant to section 2 of Article III of the said Agreement of the fifteenth of
February, 1952, to conclude a Convention for the Establishment of a European Organization
for Nuclear Research, including the establishment of an international laboratory for the purpose
of carrying out an agreed programme of research of a pure scientific and fundamental character
relating to high-energy particles;
HAVE AGREED as follows:
Article I
Establishment of the Organization
1. A European Organization for Nuclear Research (hereinafter referred to as "the Organization")
is hereby established.
2. The seat of the Organization shall be at Geneva, unless the Council referred to in Article IV
subsequently decides by a two-thirds majority of all the Member States to transfer it to the place
where another of the Laboratories referred to in sub-paragraph (a) of paragraph 2 of Article II
is situated.
Article II
Purposes
1. The Organization shall provide for collaboration among European States in nuclear research
of a pure scientific and fundamental character, and in research essentially related thereto. The
Organization shall have no concern with work for military requirements and the results of its
experimental and theoretical work shall be published or otherwise made generally available.
2. The Organization shall, in the collaboration referred to in paragraph I above, confine its
activities to the following:
a) the construction and operation of one or more international laboratories (hereinafter
referred to as "the Laboratories") for research on high-energy particles, including
work in the field of cosmic rays; each Laboratory shall include:
i) one or more particle accelerators;
ii) the necessary ancillary apparatus for use in the research programmes carried
out by means of the machines referred to in (i) above;
iii) the necessary buildings to contain the equipment referred to in (i) and (ii)
above and for the administration of the Organization and the fulfilment of its
other functions;
b) the organization and sponsoring of international co-operation in nuclear research,
including co-operation outside the Laboratories; this co-operation may include in
particular:
i) work in the field of theoretical nuclear physics;
ii) the promotion of contacts between, and the interchange of, scientists, the
dissemination of information, and the provision of advanced training for research
workers;
(iii) collaborating with and advising other research institutions;
(iv) work in the field of cosmic rays.
3. The programmes of activities of the Organization shall be:
a) the programme carried out at its Laboratory at Geneva including a proton synchrotron
for energies above ten gigaelectronvolts (1010 eV) and a synchro-cyclotron for energies
of six hundred million electronvolts (6 x 108 eV);
b) the programme for the construction and operation of the intersecting storage rings
connected to the proton synchrotron described in sub-paragraph (a) above;
c) the programme for the construction and operation of a Laboratory to include a proton
synchrotron for energies of about three hundred gigaelectronvolts (3 x 1011 eV);
d) any other programme falling within the terms of paragraph 2 above.
4. The programmes referred to in sub-paragraph (c) and (d) of paragraph 3 above shall require
approval by the Council by a two-thirds majority of all the Member States. In giving such
approval, the Council shall define the programme, and this definition shall include those
administrative, financial and other provisions necessary for the proper management of the
programme.
5. Any change to the definition of a programme shall require approval by the Council by a
twothirds majority of all the Member States.
6. Until the bringing into operation of the accelerator referred to in sub-paragraph (c) of
paragraph 3 above, the date of which shall be determined by the Council by a two-thirds
majority of all the Member States, the basic programme of the Organization shall be that
referred to in sub-paragraph (a) of that paragraph. From that date, the programme referred to in
sub-paragraph (c) shall also become part of the basic programme, and the Council may, by a
two-thirds majority of all the Member States, decide that the programme referred to in sub-
paragraph (a), provided that no Member State participating in that programme votes to the
contrary, is no longer part of the basic programme.
7. The Laboratories shall co-operate to the fullest possible extent with laboratories and institutes
in the territories of Member States within the scope of their programmes of activities. So far as
is consistent with the aims of the Organization, the Laboratories shall seek to avoid duplicating
research work which is being carried out in the said laboratories or institutes.
Article III
Conditions of Membership
1. States which are parties to the Agreement of the fifteenth of February, 1952, referred to in
the Preamble hereto, or which have contributed in money or in kind to the Council thereby
established and actually participated in its work, shall have the right to become members of the
Organization by becoming parties to this Convention in accordance with the provisions of
Articles XV, XVI and XVII.
2. (a) Other States may be admitted to the Organization by the Council referred to in
Article IV by a unanimous decision of all the Member States.
(b) If a State wishes to join the Organization in accordance with the provisions of the
preceding sub-paragraph, it shall notify the President of the Council. The President shall
inform all Member States of this request at least three months before it is discussed by
the Council. States accepted by the Council may become members of the Organization
by acceding to this Convention in accordance with the provisions of Article XVII.
3. Each Member State shall signify in writing to the President of the Council those programmes
of activities in which it wishes to participate. No State shall be entitled to become or to remain
a member of the Organization unless it participates in at least one of the programmes of
activities forming part of the basic programme.
4. The Council may, by a two-thirds majority of all the Member States, determine a minimum
initial period of participation in any programme of activities together with a limit on the
expenditure that may be incurred for that programme during that period. Once this period of
participation and limit of expenditure have been so determined, the Council may, by the same
majority, change either provided that no Member State participating in the programme votes to
the contrary. Subject to any such minimum period of participation, a Member State may at any
time give notice in writing to the President of the Council of withdrawal from any programme,
and such withdrawal shall take effect at the end of the financial year following that in which
notice is given, or on such later date as the Member State proposes.
5. In the event that a programme of activities comes to an end, the Council shall be responsible
for its liquidation, subject to any agreement which may be made at the time between the
Member States participating in that programme, and subject also to the relevant terms of any
agreement which exists between the Organization and the States on the territories of which the
programme is being carried out. Any surplus shall be distributed among those Member States
which are participating in the programme at the time of its termination, in proportion to the total
contributions actually made by them in respect of that programme. In the event of a deficit, this
shall be met by the same Member States in the same proportions as those in which their
contributions in respect of the programme have been assessed for the financial year then current.
6. Member States shall facilitate, for the purposes of the activities of the Organization, the
exchange of persons and of relevant scientific and technical information, provided that nothing
in this paragraph shall:
a) affect the application to any person of the laws and regulations of Member States
relating to entry into, residence in, or departure from, their territories; or
b) require any Member State to communicate, or to permit the communication of, any
information in its possession in so far as it considers that such communication would
be contrary to the interests of its security.
Article IV
Organs
The Organization shall consist of a Council and, in respect of each Laboratory, a Director-
General, assisted by a staff.
Article V
The Council
1. The Council shall be composed of not more than two delegates from each Member State who
may be accompanied at meetings of the Council by advisers.
2. The Council shall, subject to the provisions of this Convention:
a) determine the Organization's policy in scientific, technical and administrative matters;
b) approve the programmes of activities of the Organization;
c) adopt, by a two-thirds majority of Member States represented and voting, the parts
of the budget which apply to the different programmes of activities and determine the
financial arrangements of the Organization in accordance with the Financial
Protocol annexed to this Convention;
d) review expenditures and approve and publish audited annual accounts of the
Organization;
e) decide on the staff establishments required;
f) publish an annual report or reports;
g) have such other powers and perform such other functions as may be necessary for the
purposes of this Convention.
3. The Council shall meet at least once a year at such places as it shall decide.
4. Each Member State shall have one vote in the Council.
5. Except where otherwise provided in this Convention, decisions of the Council shall be taken
by a simple majority of Member States represented and voting.
6. Where this Convention or the Financial Protocol annexed thereto provides that a matter
requires approval by the Council by a two-thirds majority of all the Member States, and this
matter relates directly to any programme of activities, the majority shall include also a two-
thirds majority of all the Member States participating in that programme.
7. Except where this Convention or the Financial Protocol annexed thereto provides that a
matter requires approval by the Council unanimously or by a two-thirds majority of all the
Member States, no Member State shall be entitled to vote in regard to any matter falling within
the limits of a programme as defined by the Council by virtue of Article II unless it participates
in that programme or unless the matter affects directly any programme in which it participates.
8. A Member State shall not be entitled to vote in the Council if the amount of its unpaid
contributions to the Organization exceeds the amount of the contributions due from it for the
current financial year and the immediately preceding financial year. Similarly, it shall not be
entitled to vote in the Council in respect of a particular programme of activities if the amount
of its unpaid contributions to that programme exceeds the amount of the contributions due from
it for the current financial year and the immediately preceding financial year. The Council
nevertheless may, by a two-thirds majority of all the Member States, permit such Member State
to vote if it is satisfied that the failure to pay is due to conditions beyond the control of the State
concerned.
9. For the discussion of any matter in the Council, the presence of delegates from a majority of
the Member States entitled to vote on that matter shall be necessary to constitute a quorum.
10. Subject to the provisions of this Convention, the Council shall adopt its own rules of
procedure.
11. The Council shall elect a president and two vice-presidents who shall hold office for one
year and may be re-elected on not more than two consecutive occasions.
12. The Council shall establish a Scientific Policy Committee and a Finance Committee, and
such other subordinate bodies as may be necessary for the purposes of the Organization, and
in particular for the execution and co-ordination of its different programmes. The creation and
the terms of reference of such bodies shall be determined by the Council by a two-thirds
majority of all the Member States. Subject to the provisions of this Convention and of the
Financial Protocol annexed thereto, such subordinate bodies shall adopt their own rules of
procedure.
13. Pending the deposit of their instruments of ratification or accession, the States mentioned
in paragraph 1 of Article III may be represented at meetings of the Council and take part in its
work until the thirty-first of December, 1954. This right shall not include the right to vote,
unless the State concerned has contributed to the Organization in accordance with the
provisions of paragraph 1 of Article 4 of the Financial Protocol annexed to this Convention.
Article VI
Directors-General and Staff
1. (a) The Council shall, by a two-thirds majority of all the Member States, appoint for
each Laboratory a Director-General for a defined period and may, by the same majority,
dismiss him. In respect of the Laboratory under his direction, each Director-General
shall be the chief executive officer of the Organization and its legal representative. He
shall, in regard to financial administration, act in accordance with the provisions of the
Financial Protocol annexed to this Convention. The Council may, by a two-thirds
majority of all the Member States, delegate to the Directors-General, either separately
or jointly, authority to act on behalf of the Organization in other matters. Each Director-
General shall also submit an annual report to the Council and shall attend, without the
right to vote, all its meetings.
(b) The Council may postpone the appointment of a Director-General for such period as
it considers necessary, either on the entry into force of this Convention or on the
occurrence of a subsequent vacancy. In this event, it shall appoint a person to act in his
stead, the person so appointed to have such powers and responsibilities as the Council
may direct.
2. Each Director-General shall be assisted by such scientific, technical, administrative and
clerical staff as may be considered necessary and authorized by the Council.
3. All staff shall be appointed and may be dismissed by the Council on the recommendation of
the Director-General concerned. Appointments and dismissals made by the Council shall
require a twothirds majority of all the Member States. The Council may by the same majority
delegate powers of appointment and dismissal to subordinate bodies established under the terms
of paragraph 12 of Article V and to the Directors-General. Any such appointment and its
termination shall be in accordance with the Staff Rules to be adopted by the Council by the
same majority. Any persons, not members of the staff, who are invited by or on behalf of the
Council to work at any Laboratory shall be subject to the authority of the Director-General
concerned, and to such general conditions as may be approved by the Council.
4. The responsibilities of the Directors-General and the staff in regard to the Organization shall
be exclusively international in character. In the discharge of their duties they shall not seek or
receive instructions from any government or from any authority external to the Organization.
Each Member State shall respect the international character of the responsibilities of the
Directors-General and the staff, and not seek to influence them in the discharge of their duties.
Article VII
Financial Contributions
1. Each Member State shall contribute both to the capital expenditure and to the current
operating expenses of the Organization:
a) for the period ending on the thirty-first of December, 1956, as set out in the Financial
Protocol annexed to this Convention; and, thereafter,
b) in accordance with scales which shall be decided every three years by the Council by
a twothirds majority of all the Member States, and shall be based on the average net
national income at factor cost of each Member State for the three latest preceding years
for which statistics are available, except that,
i) in respect of any programme of activities, the Council may determine, by a
twothirds majority of all the Member Slates, a percentage as the maximum
which any Member State may be required to pay of the total amount of
contributions assessed by the Council to meet the annual cost of that
programme; once any such maximum percentage has been so determined, the
Council may, by the same majority, change it, provided that no Member State
participating in that programme votes to the contrary;
ii) the Council may decide, by a two-thirds majority of all the Member States, to
take into account any special circumstances of a Member State and adjust its
contribution accordingly; for the purpose of applying this provision it shall be
considered to be a special circumstance, in particular, when the national income
"per capita" of a Member State is less than an amount to be decided by the
Council by the same majority.
2. When participation by the Organization in a national or multinational project forms a
programme of activities of the Organization, the terms of paragraph 1 above shall apply unless
the Council, by a two-thirds majority of all the Member States, determines otherwise.
3. The contributions to be paid by a Member State under paragraph 1 of this Article shall be
calculated in respect of, and applied only to, the programmes in which it participates.
4. (a) The Council shall require States which become parties to this Convention after the
thirty first of December, 1954, to make a special contribution towards the capital
expenditure of the Organization already incurred in respect of the programmes in which
they participate, in addition to contributing to future capital expenditure and current
operating expenses. The Council shall require a similar contribution from Member
States in respect of any programme in which they first participate after its
commencement. The amount of this special contribution shall be fixed by the Council
by a two-thirds majority of all the Member States.
(b) All contributions made in accordance with the provisions of sub-paragraph (a)
above shall be applied in reducing the contributions of the other Member States in
respect of the programmes concerned.
5. Contributions due under the provisions of this Article shall be paid in accordance with the
Financial Protocol annexed to this Convention.
6. To the extent of the authority delegated to him under the terms of sub-paragraph (a) of
paragraph 1 of Article VI, and subject to any directions given by the Council, a Director-
General may accept gifts and legacies to the Organization provided that such gifts or legacies
are not subject to any conditions inconsistent with the purposes of the Organization.
Article VIII
Co-operation with UNESCO and with other organizations
The Organization shall co-operate with the United Nations Educational, Scientific and Cultural
Organization. It may also, by a decision of the Council taken by a two-thirds majority of all the
Member States, co-operate with other organizations and institutions.
Article IX
Legal Status
The Organization shall have legal personality in the metropolitan territories of all Member
States. The Organization and the representatives of Member States on the Council, the
members of any subordinate bodies established under paragraph 12 of Article V, the
Directors-General and the members of the staff or the Organization shall be accorded, in the
metropolitan territories of Member State, by virtue of agreements to be concluded between
the Organization and each Member State concerned, such privileges and immunities, if any, as
they agree to be necessary for the exercise of the functions of the Organization. The
agreements to be concluded between the Organization and the Member States on the territory
of which the Laboratories of the Organization shall be established shall contain, in addition to
provisions concerning privileges and immunities, provisions regulating the special relations
between the Organization and those Member States.
Article X
Amendments
1. The Council may recommend amendments of this Convention to Member States. Any
Member State which wishes to propose an amendment shall notify the President of Council
thereof. The President shall inform all Member States of any amendment so notified at least
three months before it is discussed by the Council.
2. Any amendment of this Convention recommended by the Council shall require acceptance
in writing by all Member States. It shall come into force thirty days after the President has
received notifications of acceptance from all Member States. The President shall inform all
Member States and the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and
Cultural Organization of the date on which the amendment shall thus come into force.
3. The Council may amend the Financial Protocol annexed to this Convention by a two-thirds
majority of all the Member States provided that such amendment does not conflict with the
Convention. Any such amendment shall come into force on a date to be decided by the Council
by the same majority. The President of Council shall inform all Member State and the Director-
General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization of each such
amendment and of the date on which it shall come into force.
Article XI
Disputes
Any dispute between two or more Member States concerning the interpretation or application
of this Convention which is not settled by the good offices of the Council shall be submitted to
the International Court of Justice, unless the Member States concerned agree on some other
mode of settlement.
Article XII
Withdrawal
After this Convention has been in force for seven years, a Member State may, subject to the
provisions of paragraph 4 of Article III, give notice in writing to the President of Council of
withdrawal from the Organization and such withdrawal shall take effect at the end of the
financial year following that in which notice is given, or at such later date as the Member State
proposes.
Article XIII
Non-fulfilment of Obligations
If a Member State fails to fulfil its obligations under this Convention, it shall cease to be a
member of the Organization on a decision of the Council taken by a two-thirds majority of all
the Member States.
Article XIV
Dissolution
The Organization shall be dissolved if at any time there are less than five Member States. It
may be dissolved at any time by agreement between the Member States. Subject to any
agreement which may be made between Member States at the time of dissolution, the State on
the territory of which the seat of the Organization is at that time established shall be responsible
for the liquidation, and the surplus shall be distributed among those States which are members
of the Organization at the time of the dissolution in proportion to the contributions actually
made by them from the dates of their becoming parties to this Convention. In the event of a
deficit, this shall be met by the existing Member States in the same proportions as those in
which their contributions have been assessed for the financial year then current.
Article XV
Signature
This Convention and the annexed Financial Protocol, which is an integral part thereof, shall be
open for signature until the thirty-first of December, 1953, by any State which satisfies the
conditions laid down in paragraph I of Article III.
Article XVI
Ratification
1. This Convention and the annexed Financial Protocol shall be subject to ratification.
2. Instruments of ratification shall be deposited with the Director-General of the United Nations
Educational, Scientific and Cultural Organization.
Article XVII
Accession
1. Any State, not a signatory of this Convention, which satisfies the conditions laid down in
para graphs 1 or 2 of Article III may accede to the Convention and the Financial Protocol as
from the first of January, 1954.
2. Instruments of accession shall be deposited with the Director-General of the United Nations
Educational, Scientific and Cultural Organization.
Article XVIII
Entry into force
1. This Convention and the annexed Financial Protocol shall enter into force when seven States
have ratified, or acceded to, these instruments, provided that:
a) the total of their percentage contributions on the scale set out in the Annex to the
Financial Protocol amounts to not less than seventy-five per cent; and
b) Switzerland, being the country in which the seat of the Organization is to be
established, shall be among such seven States.
2. This Convention and the annexed Financial Protocol shall enter into force for any other
signatory or acceding State on the deposit of its instrument of ratification or accession, as the
case may be.
Article XIX
Notifications
1. The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural
Organization shall notify all signatory and acceding States, and all other States which took part
in the Conference for the organization of studies concerning the establishment of a European
Nuclear Research Laboratory held at Paris in December, 1951, and at Geneva in February,
1952, of the deposit of each instrument of ratification or accession, and of the entry into force
of this Convention.
2. The President of Council shall notify all Member States and the Director-General of the
United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization of every withdrawal from, or
termination of, membership.
Article XX
Registration
The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization
shall, upon the entry into force of this Convention, register it with the Secretary-General of the
United Nations in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.
IN WITNESS WHEREOF, the undersigned representatives, having been duly authorized
thereto by their respective Governments, have signed this Convention.
Done at Paris, this first day of July, 1953, in the English and French languages, both texts being
equally authoritative, in a single original, which shall be deposited in the archives of the United
Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the Director-General of which shall
transmit a certified copy to all signatory and acceding States and to all other States which took
part in the Conference for the organization of studies concerning the establishment of a
European Nuclear Research Laboratory.
FINANCIAL PROTOCOL
annexed to the Convention for the Establishment of a European Organization for
Nuclear Research As amended
THE STATES parties to the Convention for the Establishment of a European Organization for
Nuclear Research (hereinafter referred to as "the Convention"),
DESIRING to make provision for the financial administration of the said Organization,
HAVE AGREED as follows:
Article 1
Budget
1. The financial year of the Organization shall run from the first of January to the thirty-
first of December.
2. Each Director-General shall not later than the first of September in each year submit to the
Council for consideration and approval detailed estimates of income and expenditure for the
following financial year.
3. Estimates of income and expenditure shall be divided under general headings. Transfers
within the budget shall not be permitted except by authority of the Finance Committee referred
to in Article 3. The exact form of the estimates shall be determined by the Finance Committee
on the advice of the Directors-General.
Article 2
Supplementary Budget
The Council may require a Director-General to present supplementary or revised budget
estimates if circumstances make it necessary. No proposal involving additional expenditure
shall be deemed to be approved by the Council until it has approved an estimate submitted by
the appropriate DirectorGeneral of the additional expenditure involved.
Article 3
Finance Committee
1. The Finance Committee, established by paragraph 12 of Article V of the Convention, shall
be composed of representatives of all Member States.
2. The Finance Committee shall, in reaching its decisions, follow the rules for voting and
quorum prescribed for the Council in Article V of the Convention.
3. This Committee shall examine the budget estimates of the Directors-General, after which
they shall be transmitted to the Council with the Committee's report thereon.
Article 4
Contributions
1. For the period ending on the thirty-first of December, 1954, the Council shall make
provisional budgetary arrangements, which shall be met by contributions as provided for in
paragraph (1) of the Annex to this Protocol.
2. For the financial years 1955 and 1956, approved budget expenditure shall be met by
contributions from Member States, which shall be assessed in the same proportions as the
percentage figures set out in paragraph (2) of the Annex to this Protocol, it being understood
that the provisos mentioned in (i) and (ii) of sub-paragraph (b) of paragraph 1 of Article VII of
the Convention shall apply.
3. From the first of January, 1957, approved budget expenditure shall be met by contributions
from Member States as provided for in Article VII of the Convention.
4. When any State, whether on becoming a member of the Organization or later, first
participates in a programme of activities, the contributions of the other Member States
concerned shall be reassessed and the new scale shall take effect as from the beginning of the
current financial year. Reimbursements shall be made, if necessary, to ensure that the
contributions paid by all the Member States for that year are in conformity with the new scale.
5. (a) The Finance Committee shall in consultation with the Directors-General determine
the terms on which payments in respect of contributions shall be made consistently with
the proper financing of the Organization.
(b) Each Director-General shall thereafter notify Member States of the amount of their
contributions and of the dates on which payments shall be made.
Article 5
Currency of Contributions
1. The budget of the Organization shall be expressed in the currency of the country in which
the seat of the Organization is established.
2. The Council shall, by a two-thirds majority of all the Member States, determine the payments
arrangements and the currency or currencies in which the contributions of the Member States
shall be made.
Article 6
Working Capital Funds
The Council may establish working capital funds.
Article 7
Financial Rules
After consultation with the Finance Committee, the Council shall, by a two-thirds majority of
all the Member States, adopt rules for the financial administration of the Organization, which
shall constitute the Financial Rules.
Article 8
Accounts and Auditing
1. Each Director-General shall keep an accurate account of all receipts and disbursements.
2. The Council shall appoint auditors who will serve for three years in the first instance and
may be reappointed. The auditors shall examine the accounts of the Organization, particularly
in order to certify that the expenditure has conformed, within the limits specified in the
Financial Rules, to the provisions made in the budget, and shall discharge such other functions
as are set out in the Financial Rules.
3. Each Director-General shall furnish the auditors with such information and help as they may
require to carry out their duties.
IN WITNESS WHEREOF, the undersigned representatives, having been duly authorized
thereto by their respective Governments, have signed this Protocol.
Done at Paris, this first day of July, 1953, in the English and French languages, both texts being
equally authoritative, in a single original, which shall be deposited in the archives of the United
Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the Director-General of which shall
transmit a certified copy to all signatory and acceding States and to all other States which took
part in the Conference for the organization of studies concerning the establishment of a
European Nuclear Research Laboratory.
ANNEX
(1) Contributions for the period ending on the 31st of December, 1954.
(a) The States which are parties to the Convention on the date of its entry into force,
together with any other States which may become members of the Organization during
the period ending on the 31st of December, 1954, shall between them contribute the
whole of the sums required by such provisional budgetary arrangements as the Council
may make under paragraph (1) of Article 4.
(b) The contributions of the States which are members of the Organization when the
Council first makes such provisional budgetary arrangements shall be provisionally
assessed on the basis set out in paragraph (2) of Article 4, subject to the provisos
mentioned in (i) and (ii) of sub-paragraph (b) of paragraph 1 of Article VII of the
Convention, except that in proviso (i) thirty per cent shall be deemed to be substituted
for twenty-five per cent.*
(c) The contributions of the States which become members of the Organization during
the period between the first occasion on which provisional budgetary arrangements have
been made and the 31st of December, 1954, shall be provisionally assessed in such a
manner that the relative proportions between the provisional contributions of all
Member States are the same as between the percentage figures set out in paragraph (2)
of this Annex. Such contributions will serve either, as provided for in sub-paragraph (d)
below, to reimburse subsequently part of the provisional contributions previously paid
by the other Member States, or to meet additional budgetary appropriations approved
by the Council during that period.
(d) The final contributions due for the period ending on the 31st of December, 1954,
from all the States which are members of the Organization on that date shall be
retroactively assessed after that date on the basis of the total budget for the said period,
so that they shall be those which they would have been if all these States had become
parties to the Convention on the date of its entry into force. Any sum paid by a Member
State in excess of its contribution thus retroactively assessed shall be placed to the credit
of the Member State.
(e) If all the States specified in the scale set out in paragraph (2) of this Annex have
become members of the Organization before the 31st of December, 1954, their
percentage contributions to the total budget for that period shall be those set out in that
scale.
(2) Scale to serve as a basis for the assessment of contributions during the period ending on the
31st of December, 1956.
* This provision refers to the original text of Article VII 1 (b) (i) of the Convention which read
as follows: "No Member State shall, in respect of the basic programme, be required to pay
contributions in excess of twenty-five per cent of the total amount of contributions assessed by
the Council to meet the cost of that programme".
Percentage
Belgium …………………………………………………………………… 4.88
Denmark …………………………………………………………………... 2.48
France ……………………………………………………………………... 23.84
Federal Republic of Germany …………………………………………….. 17.70
Greece ……………………………………………………………………... 0.97
Italy ……………………………………………………………………….. 10.20
Netherlands ………………………………………………………………... 3.68
Norway ……………………………………………………………………. 1.79
Sweden ……………………………………………………………………. 4.98
Switzerland ………………………………………………………………... 3.71
United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland ………………….. 23.84
Yugoslavia ………………………………………………………………… 1.93
Total
100.00
Tõlge inglise keelest
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni
eesõiguste ja puutumatuse
protokoll 1
PREAMBUL
Protokolli osalisriigid,
ARVESTADES Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN)
asutamiskonventsiooni ja selle finantsprotokolli, millele kirjutati alla 1. juulil 1953 ja
mis jõustusid 29. septembril 1954 ning mida muudeti 17. jaanuaril 1971;
ARVESTADES, et organisatsiooni asukoht on Genf, Šveits, ja et selle staatus Šveitsis
on kindlaks määratud Šveitsi Liidunõukogu ja organisatsiooni vahel 11. juunil 1955
sõlmitud kokkuleppega;
ARVESTADES, et organisatsioon on ühtlasi asutatud Prantsusmaal, kus selle staatus on
kindlaks määratud Prantsuse Vabariigi valitsuse ja organisatsiooni vahel 13. septembril
1965 sõlmitud ja 16. juunil 1972 muudetud kokkuleppega;
ARVESTADES ka Šveitsi Konföderatsiooni Liidunõukogu ja Prantsuse Vabariigi
valitsuse vahel 13. septembril 1965 sõlmitud konventsiooni, millega laiendatakse
organisatsiooni tegevuskohta Prantsusmaa territooriumile;
ARVESTADES, et organisatsiooni tegevus laieneb järjest kõikide konventsiooni
osalisriikide territooriumile, mille tagajärjel suureneb märkimisväärselt organisatsiooni
uurimisprogramme ellu viima määratud isikute ja nendes kasutatavate kaupade
liikumine;
SOOVIDES tagada organisatsioonile konventsiooniga ja eelkõige organisatsiooni
eesmärke kindlaks määrava II artikliga pandud ülesannete tõhusa täitmise ja
organisatsiooni võrdse kohtlemise kõikide konventsiooni osalisriikide territooriumil;
OLLES OTSUSTANUD selleks kooskõlas konventsiooni IX artikliga anda
organisatsioonile eesõigused ja puutumatus, mida ta vajab oma ametlikuks tegevuseks,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises.
Artikkel 1
Mõisted
Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) konventsioon – Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni
asutamiskonventsioon ja selle finantsprotokoll, millele kirjutati alla 1. juulil
1953 ja mis jõustusid 29. septembril 1954 ning mida muudeti 17. jaanuaril
1971;
b) organisatsioon – Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon;
1 Koostatud 18. märtsil 2004. aastal Genfis
c) ametlik tegevus – konventsioonis, eelkõige selle II artiklis ette nähtud
organisatsiooni tegevus, sealhulgas haldustegevus;
d) ametiisikud – töötajad, nagu on määratletud organisatsiooni
personalieeskirjas;
e) koostööleping – organisatsiooni ja mitteliikmesriigi või selles riigis asutatud
teadusasutuse vahel sõlmitud kahepoolne kokkulepe, milles määratakse selle
riigi või asutuse jaoks kindlaks organisatsiooni tegevuses osalemise
tingimused;
f) assotsieerimisleping – organisatsiooni ja liikmesriigiks sobimatu riigi vahel
sõlmitud kahepoolne kokkulepe, millega luuakse selle riigi ja organisatsiooni
vahel tihe institutsionaalne partnerlus, et võimaldada sellel riigil
organisatsiooni tegevuses rohkem osaleda.
Artikkel 2
Rahvusvaheline juriidiline isik
1. Organisatsioon on protokolli osalisriikide territooriumil õigusvõimeline juriidiline
isik.
2. Organisatsioon on eelkõige pädev sõlmima lepinguid, omandama ja võõrandama
vallas- ja kinnisvara ning osalema kohtumenetluses.
Artikkel 3
Territooriumi, hoonete ja valduste puutumatus
1. Organisatsiooni territoorium, hooned ja valdused on puutumatud.
2. Ükski ametiasutuse esindaja ei tohi organisatsiooni territooriumile, hoonetesse ja
valdustesse siseneda ilma peadirektori või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja
sõnaselge nõusolekuta.
3. Tulekahju või muu õnnetuse korral, kui on vaja viivitamata võtta kaitsemeetmeid
ja sellist sõnaselget nõusolekut ei ole võimalik taotleda, võib peadirektori loa
antuks lugeda.
4. Organisatsioon ei luba oma hooneid ega valdusi kasutada varjupaigana isikul, keda
otsitakse taga kuri- või väärteo toimepanemise või -katse eest või kes on äsja kuri-
või väärteo toime pannud või kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus või
väljasaatmiskorraldus või kelle on pädev asutus kuri- või väärteos süüdi mõistnud.
Artikkel 4
Arhiivi ja dokumentide puutumatus
Organisatsiooni arhiiv ja organisatsiooni valduses või omandis olevad dokumendid on
nende vormist, asukohast ja valdajast olenemata puutumatud.
Artikkel 5
Kohtulik puutumatus ja puutumatus täitemenetluse suhtes
1. Organisatsioonil on oma ametliku tegevuse elluviimisel kohtulik
puutumatus, välja arvatud:
a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub;
b) kolmanda isiku kahjunõude korral, mis tuleneb organisatsioonile kuuluva või
organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga põhjustatud õnnetusest, või
sellise sõidukiga toime pandud liiklussüüteo korral;
c) protokolli artikli 16 või 18 alusel tehtud vahekohtu otsuse täitmisel;
d) vastunõude korral, mis on otseselt seotud ja sätestatud organisatsiooni esitatud
nõude menetluslikus raamistikus.
2. Organisatsiooni kus tahes asuv vara on puutumatu seoses rekvireerimise,
konfiskeerimise, sundvõõrandamise, sekvestreerimise või muu arestimise
või sekkumisega täidesaatva, haldus-, kohtu- või seadusandliku toimingu
raames, välja arvatud:
a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub;
b) juhul, kui see on ajutiselt vajalik seoses organisatsioonile kuuluva või
organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga seotud õnnetuse
vältimiseks või uurimiseks;
c) töötasu arestimisel organisatsiooni ametiisiku võla katmiseks, eeldusel et
arestimise alus on lõplik ja täitmisele pööratav otsus, mis on tehtud kooskõlas
täitmise territooriumil kehtivate eeskirjadega.
Artikkel 6
Maksu- ja tollikorraldus
1. Oma ametliku tegevuse raames on organisatsioon, selle vara ja sissetulek otsestest
maksudest vabastatud.
2. Kui organisatsioon ostab või kasutab oma ametliku tegevuse käigus märkimisväärse
väärtusega kaupu või teenuseid, mille hind sisaldab makse, lõive või muid tasusid,
võtab need maksud, lõivud või muud tasud sissenõudnud protokolli osalisriik
asjakohaseid meetmeid, et hüvitada sellised maksud, lõivud või muud tasud, kui
neid on võimalik kindlaks teha.
3. Organisatsiooni poolt või nimel kaupade ja materjalide importimine ja eksportimine
organisatsiooni ametliku tegevuse käigus on kõikidest impordi- ja
ekspordimaksudest, lõivudest ja muudest tasudest vabastatud.
4. Lõivudest, maksudest ja muudest tasudest, mis on üksnes tasu osutatud teenuste
eest, ei vabastata ja neid ei hüvitata.
5. Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata organisatsiooni ametiisikute ja
peadirektori isiklikuks kasutuseks ette nähtud kaupade ja teenuste ostmisele ega
kasutamisele ega selliste kaupade importimisele.
6. Organisatsioonile kuuluvaid kaupu ja materjale, mis on hangitud või imporditud
kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3, ei müüda ega annetata lõivu-, maksu-
või tasuvabastuse andnud riigi territooriumil, välja arvatud selle riigi sätestatud
tingimustel.
Artikkel 7
Rahaliste vahendite vaba käsutamine
Organisatsioon võib vabalt saada, omada ja üle anda mis tahes rahalisi vahendeid,
vääringuid ja sularaha; ta võib neid oma ametlikus tegevuses vabalt käsutada, samuti
omada mis tahes vääringus kontosid niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema kohustuste
täitmiseks.
Artikkel 8
Ametlik teabevahetus
Oma ametliku tegevuse käigus saadud või saadetud mis tahes kujul väljaannete ja muu
teabematerjali levitamist ei piirata mingil viisil.
Artikkel 9
Riikide esindajate eesõigused ja puutumatus
1. Protokolli osalisriikide esindajatel on oma ülesannete täitmisel ning
organisatsiooni kohtumise paika ja sealt tagasi sõitmisel järgmised eesõigused
ja puutumatus:
a) puutumatus vahistamise või kinnipidamise ja isiklike esemete arestimise
suhtes;
b) ka pärast lähetuse lõppemist kohtulik puutumatus seoses oma ülesannete
täitmisel tehtud toimingutega, sealhulgas suuliste ja kirjalike avaldustega; see
puutumatus ei kehti protokolli osalisriigi esindaja toime pandud liiklussüüteo
ega talle kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral;
c) ametlike dokumentide puutumatus nende vormist olenemata;
d) õigus kasutada koode ning saada dokumente ja kirju kullerpostiga või
pitseeritud pagasiga;
e) nemad ise ja nende abikaasad on vabastatud kõikidest sissesõidupiirangutest
ja välismaalaste registreerimisformaalsustest;
f) valuuta- ja valuutavahetuseeskirjade puhul samad soodustused mis välisriikide
valitsuste esindajatel tähtajalise lähetuse ajal;
g) isikliku pagasi suhtes samad tollisoodustused mis diplomaatilistel esindajatel.
2. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud
eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis
ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud.
Artikkel 10
Organisatsiooni ametiisikute eesõigused ja
puutumatus
1. Organisatsiooni ametiisikutel on ka pärast ametist lahkumist kohtulik
puutumatus seoses oma ülesannete täitmisel ja kohustuste piires tehtud
toimingutega, sealhulgas suuliste ja kirjalike avaldustega. See puutumatus ei
kehti siiski organisatsiooni ametiisiku toime pandud liiklussüüteo ega talle
kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral.
2. Organisatsiooni ametiisikutel on järgmised eesõigused:
a) õigus asjaomases riigis organisatsiooni ametisse asudes importida tollimaksu
tasumata oma mööblit ja muud vara ning selles riigis ametist lahkudes õigus
eksportida tollimaksu tasumata oma mööblit ja muud vara, järgides mõlemal
juhul õiguse teostamise riigi õigusaktidega kehtestatud tingimusi;
b)
i. organisatsiooni ametiisikud ja peadirektor on organisatsiooni nõukogu
määratud tingimustel ja korras kohustatud organisatsiooni kasuks
tasuma maksu töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, mida
organisatsioon neile maksab. Sellised töötasud ja muud rahalised tasud
on vabastatud riiklikust tulumaksust;
ii. protokolli osalisriigid ei ole kohustatud tulumaksust vabastama pensione
ega hüvitisi, mida organisatsioon maksab oma endistele ametiisikutele
ja peadirektoritele nende teenistuse eest organisatsioonis;
c) nemad ise ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud
sisserändepiirangutest ja välismaalaste registreerimisformaalsustest
samamoodi nagu tavaliselt rahvusvaheliste organisatsioonide ametiisikud;
d) kõikide ametlike dokumentide puutumatus nende vormist olenemata;
e) nendel endal ja nende leibkonda kuuluvatel perekonnaliikmetel on
rahvusvahelise kriisi ajal võimalik kodumaale naasta samamoodi nagu
diplomaatilise esinduse töötajatel;
f) rahaliste vahendite ülekandmise, valuutavahetuse ja tollisoodustustega
seotud eesõigused, mida rahvusvaheliste organisatsioonide ametiisikutele
üldjuhul antakse.
3. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesoleva artikli lõike 2
punktides a, c, e ja f nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega
isikutele, kes selles osalisriigis ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi
alalised elanikud.
Artikkel 11
Sotsiaalkindlustus
Organisatsioon ja organisatsiooni ametiisikud on vabastatud kõikidest
kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaksetest, eeldusel et nimetatud isikud saavad
samaväärse sotsiaalkindlustuskaitse organisatsioonilt.
Artikkel 12
Peadirektori eesõigused ja puutumatus
1. Lisaks protokolli artiklites 10 ja 11 sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on
peadirektoril kogu ametiaja jooksul samad eesõigused ja puutumatus mis
samaväärse auastmega diplomaatilistel esindajatel 18. aprilli 1961. aasta
diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni alusel.
2. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud
eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis
ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud.
Artikkel 13
Puutumatuse eesmärk ja piirangud
1. Protokolli artiklites 9, 10 ja 12 sätestatud eesõigused ja puutumatus antakse
üksnes selleks, et tagada organisatsiooni sujuv toimimine ning eesõigusi ja
puutumatust omavate isikute täielik sõltumatus. Eesõigusi ja puutumatust ei anta
asjaomaste isikute isikliku kasu eesmärgil.
2. Puutumatusest võib loobuda:
a) peadirektori suhtes organisatsiooni nõukogu;
b) ametiisikute suhtes peadirektor või tema asendaja, nagu on ette nähtud
konventsiooni VI artikli lõike 1 punktis b;
c) riigi esindajate suhtes asjaomane osalisriik;
ning puutumatusest tuleb loobuda juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ja
sellest saab loobuda puutumatuse eesmärki kahjustamata.
Artikkel 14
Koostöö protokolli osalisriikidega
Organisatsioon teeb koostööd protokolli osalisriikide pädevate asutustega, et lihtsustada
õigusemõistmist ning korrakaitset, rahvatervist, töötervishoidu ja tööohutust ja
keskkonda reguleerivate õigusaktide täitmist ning vältida protokollis sätestatud
eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist.
Artikkel 15
Julgeolek ja avalik kord
1. Protokolli ükski säte ei piira protokolli osalisriigi õigust võtta oma julgeoleku
tagamiseks tarvitusele ettevaatusabinõusid.
2. Kui protokolli osalisriik peab oma julgeoleku tagamise või avaliku korra
säilitamise eesmärgil vajalikuks võtta meetmeid, pöördub ta võimaluse korral ja
nii kiiresti, kui asjaolud võimaldavad, organisatsiooni poole, et leppida kokku
organisatsiooni huvide kaitsmiseks vajalikes meetmetes.
3. Organisatsioon teeb sellise protokolli osalisriigi valitsusega koostööd, et vältida
organisatsiooni tegevusega selle protokolli osalisriigi julgeoleku ja avaliku korra
kahjustamist.
Artikkel 16
Eraõiguslikud vaidlused
1. Organisatsioon näeb ette kohased viisid järgmiste vaidluste lahendamiseks:
a) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni sõlmitud lepingutest;
organisatsioon lisab kõikidesse enda sõlmitavatesse kirjalikesse lepingutesse,
välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud lepingutesse,
vahekohtuklausli, mille alusel lahendatakse lepingu tõlgendamisest või
täitmisest tulenevad vaidlused kummagi poole taotlusel vahekohtumenetluses
või poolte kokkuleppel muul viisil;
b) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni tekitatud kahjust või mis on seotud
organisatsiooni muu lepinguvälise vastutusega;
c) vaidlused, mis on seotud organisatsiooni ametiisikuga, kellel on kohtulik
puutumatus, kui puutumatusest ei ole protokolli artikli 5 kohaselt loobutud;
d) organisatsiooni ja selle ametiisikute vahelised vaidlused;
kõikide vaidlustega, mis tulenevad organisatsiooni ametiisikutega
organisatsiooni personalieeskirja alusel sõlmitud lepingute rakendamisest ja
tõlgendamisest, pöördub organisatsioon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
halduskohtusse (ILOAT) või muusse rahvusvahelisse halduskohtusse, kelle
jurisdiktsiooni alla organisatsioon oma nõukogu otsusel kuulub.
2. Kui vaidluse lahendamiseks ei ole käesoleva artikli lõikes 1 kindlat viisi ette
nähtud, siis võib organisatsioon kasutada mis tahes lahendusviisi, mida ta
sobivaks peab, eelkõige vahekohtumenetlust või riigi kohtusse pöördumist.
3. Käesoleva artikli alusel valitud lahendusviis peab põhinema nõuetekohase
menetluse põhimõttel, võttes arvesse vaidluse õigeaegset, õiglast ja erapooletut
lahendamist ning täitmiseks kohustusliku otsuse tegemist.
Artikkel 17
Protokolli osalisriikide vahelised vaidlused
1. Protokolli rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida
pooled ei suuda lahendada kompromissiga, võivad mõlemad pooled pöörduda
rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas protokolli artikliga 19.
2. Kui protokolli osalisriik kavatseb anda vaidluse vahekohtu lahendada, teatab ta
sellest peadirektorile, kes teavitab sellest teatest viivitamata kõiki protokolli
osalisriike.
Artikkel 18
Protokolli osalisriikide ja organisatsiooni vahelised vaidlused
1. Ühe või mitme protokolli osalisriigi ja organisatsiooni vaheliste käesoleva
protokolli rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida
pooled (üks või mitu protokolli osalisriiki, kes on vaidluse üks pool, ja
organisatsioon, kes on vaidluse teine pool) ei suuda lahendada kompromissiga,
võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas
protokolli artikliga 19.
2. Peadirektor teavitab vahekohtumenetlust taotleva riigi esitatud teatest viivitamata
teisi protokolli osalisriike.
Artikkel 19
Rahvusvaheline vahekohus
1. Protokolli artiklites 17 ja 18 nimetatud rahvusvahelist vahekohut (edaspidi
vahekohus) reguleerib käesolev artikkel.
2. Iga vaidluspool nimetab ühe vahekohtuniku. Selliselt nimetatud vahekohtunikud
valivad üheskoos kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu eesistuja. Kui
vahekohtunikud ei jõua eesistuja valimisel üksmeelele, nimetab eesistuja
vahekohtunike taotlusel Rahvusvahelise Kohtu esimees.
3. Kui vaidluspool vahekohtunikku ei nimeta ega võta selleks meetmeid kahe kuu
jooksul pärast teise poole vastavat taotlust, võib teine pool taotleda sellise
vahekohtuniku nimetamist Rahvusvahelise Kohtu esimehelt.
4. Vahekohus määrab kindlaks oma menetluskorra.
5. Vahekohtu otsust ei saa edasi kaevata, see on lõplik ja pooltele täitmiseks
kohustuslik. Otsuse tähendust või ulatust puudutava vaidluse korral esitab
vahekohus poole taotlusel oma tõlgenduse.
Artikkel 20
Protokolli rakendamine
Organisatsioon võib nõukogu otsuse alusel sõlmida protokolli rakendamiseks ühe või
mitme protokolli osalisriigiga lisakokkuleppeid.
Artikkel 21
Muutmiskord
1. Konventsiooni osalisriik võib teha protokolli muutmise ettepanekuid, mille
organisatsiooni peadirektor edastab teistele protokolli osalisriikidele.
2. Peadirektor kutsub kokku protokolli osalisriikide koosoleku. Kui koosolek võtab
kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega
muudatusettepaneku vastu, edastab peadirektor selle protokolli osalisriikidele
heakskiitmiseks kooskõlas nende asjaomaste põhiseadusest tulenevate nõuetega.
3. Selline muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik protokolli
osalisriigid on teavitanud peadirektorit muudatuse ratifitseerimisest või
heakskiitmisest.
Artikkel 22
Erikokkulepped
1. Protokoll ei piira muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille organisatsioon ja
protokolli osalisriik on sõlminud sel põhjusel, et organisatsiooni peakontor,
piirkondlik kontor, laboratoorium või muu rajatis asub selle osalisriigi
territooriumil. Protokolli ja nimetatud rahvusvahelise kokkuleppe vastuolu korral
lähtutakse rahvusvahelisest kokkuleppest.
2. Protokolli ükski säte ei takista protokolli osalisriikidel sõlmimast
organisatsiooniga muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega protokolli
kinnitatakse, täiendatakse või laiendatakse.
Artikkel 23
Allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine
1. Protokoll on 19. detsembrist 2003 kuni 19. detsembrini 2004 allakirjutamiseks
avatud konventsiooni osalisriikidele ja riikidele, kes on sõlminud
organisatsiooniga koostöö- või assotsieerimislepingu.
2. Allakirjutanud riigid peavad protokolli ratifitseerima või heaks kiitma.
Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO)
peadirektorile.
3. Protokoll jääb ühinemiseks avatuks konventsiooni osalisriikidele ja riikidele, kes
on sõlminud organisatsiooniga koostöö- või assotsieerimislepingu.
Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse,
Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile.
Artikkel 24
Jõustumine
1. Protokoll jõustub kolmkümmend päeva pärast kuupäeva, mil kaheteistkümnes
konventsiooniosaline annab hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja.
2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib või kiidab protokolli heaks või ühineb protokolliga
pärast selle jõustumist, jõustub protokoll kolmekümnendal päeval pärast
ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni
(UNESCO) peadirektorile.
Artikkel 25
Teavitamine
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni
(UNESCO) peadirektor teavitab protokollile allakirjutanud ja sellega ühinevaid riike
ning organisatsiooni peadirektorit ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja
hoiuleandmisest, protokolli jõustumisest ja denonsseerimise teatest.
Artikkel 26
Registreerimine
Protokolli jõustumisel registreerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse,
Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektor selle Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja
artikliga 102.
Artikkel 27
Denonsseerimine
Protokolli osalisriik võib protokolli igal ajal denonsseerida, teatades sellest kirjalikult
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni
(UNESCO) peadirektorile. Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast teate kättesaamise
kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat tähtpäeva.
SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste täievolilised esindajad protokollile
alla kirjutanud.
Koostatud 18. märtsil 2004. aastal Genfis inglise ja prantsuse keeles; mõlemad tekstid
on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse,
Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) arhiivi ning nimetatud organisatsiooni
peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele.
Austria Vabariigi nimel
Belgia Kuningriigi nimel
Bulgaaria Vabariigi nimel
Tšehhi Vabariigi nimel
Taani Kuningriigi nimel
Soome Vabariigi nimel
Saksamaa Liitvabariigi nimel
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel
Kreeka Vabariigi nimel
Ungari Vabariigi nimel
Itaalia Vabariigi nimel
Madalmaade Kuningriigi nimel
Norra Kuningriigi nimel
Poola Vabariigi nimel
Portugali Vabariigi nimel
Slovaki Vabariigi nimel
Hispaania Kuningriigi nimel
Rootsi Kuningriigi nimel
1
08.04.2024
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN)
asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli
ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga ühinetakse Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (edaspidi CERN)
asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse
protokolliga (edaspidi CERN protokoll).
CERN asutati 29. septembril 1954. a, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni
asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis (edaspidi CERNi
konventsioon). CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike
tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga
on liitunud 23 riiki, nende hulgas tööstusriigid (näiteks Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse
Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik jne) ning enamik Euroopa Liidu
liikmesriike (v.a Eesti Vabariik, Küprose Vabariik ja Sloveenia Vabariik, kes on assotsieerunud
liikmed täisliikmeks saamise eelstaadiumis. Horvaatia Vabariik, India Vabariik, Läti Vabariik,
Leedu Vabariik, Pakistani Islamivabariik, Türgi Vabariik ja Ukraina on assotsieerunud
liikmed). CERN on koostanud 18. märtsil 2004 Genfis CERNi eesõiguste ja puutumatuse
protokolli, mis sätestab CERN-i eesõigusi ning puutumatust. CERNi täisliikmeks saamiseks on
vaja ühineda selle protokolliga.
Eesti Vabariik sai CERNiga assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021. a.
Assotsieerunud liikmeks olek on enne täisliikmeks saamist uutele liikmesriikidele kohustuslik.
Assotsieerunud liikme staatuses olles on Eesti Vabariigi ettevõtete aastas võidetavate hangete
ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega isikute töölepingute võimalik rahaline kogumaht
piiratud aastase liikmemaksu suurusega. 2023. aastal oli Eesti Vabariigi kui assotsieerunud riigi
liikmemaks 1,36 miljonit Šveitsi franki (ca 1,45 miljonit eurot). Eesti Vabariigi jaoks on CERNi
täisliikme staatus oluline, sest siis ei kehti Eesti Vabariigi suhtes enam CERNi hangetes
osalemise ja töölepingute rahaline ülempiir. Lisaks on CERNi täisliikmetel hääleõigus CERNi
nõukogus, CERNi rahanduskomitees ja CERNi teaduspoliitika komitees. Eesti Vabariik saab
CERNi nõukogu kaudu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja juhtimises, kaasa arvatud uute
teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning nende üle otsustamisel.
22. märtsil 2023 toimunud CERNi nõukogu istungil toetas nõukogu Eesti täisliikmesust
CERNis.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna nõunik Kairi Otto (5809 1441; [email protected]) ning
eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). CERNi
asutamiskonventsiooni ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolli on tõlkinud vandetõlk
Maire-Liis Rohtma (684 1400; [email protected]). Välisministeeriumis vaatas eelnõu
materjalid läbi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo direktor Kristi Land (tel 637
7431, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi
õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi elluviimise ega Euroopa Liidu (EL) õiguse rakendamisega.
Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 20 punkti 3 kohaselt tuleb rahvusvahelise organisatsiooniga
ühinemise korral välisleping ratifitseerida Riigikogus. Ühinemine tuleb otsustada Riigikogu
tasandil ka seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt, kuna kokkulepped reguleerivad
maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.
Eesti ühinemiseks CERNiga ei ole vaja vastu võtta ega muuta riigisiseseid seadusi.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on võimaldada Eestil ühineda CERNiga.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahvi kohaselt ühineb Eesti CERNi
konventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolliga ning teise paragrahvi kohaselt CERNi
eesõiguste ja puutumatuse protokolliga.
CERNi asutamiskonventsioon reguleerib järgmist.
I artikkel käsitleb Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamist ja sätestab, et selle
asukoht on Genf, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
II artikkel sätestab, et Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni eesmärk on edendada
Euroopa riikide koostööd puht- ja alusteaduslike tuumauuringute alal, ilma et see oleks seotud
sõjaliste vajadustega. Organisatsioon rajab ja käitab rahvusvahelisi laboreid ning teeb suure
energiaga osakeste ja kosmiliste kiirte uuringuid, kasutades selleks osakeste kiirendeid ja
3
nendega seotud seadmeid. Lisaks sellele korraldab organisatsioon rahvusvahelist koostööd
tuumauuringute valdkonnas, toetades teoreetilist tuumafüüsikat, teadlaste suhtlust ja vahetust,
teabe jagamist, täienduskoolitust, koostööd teiste teadusinstitutsioonidega ning kosmiliste kiirte
uurimist.
Organisatsioonil on mitu tegevusprogrammi, sealhulgas Genfis asuvas laboris elluviidavad
suure energiaga prootonsünkrotroni ja sünkrotsüklotroni programmid, lõikuvate
salvestusrõngaste programm ning uute laborite rajamise programmid. Programmid, mis
ületavad teatud energiatasemeid, peab nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise
häälteenamusega heaks kiitma. Programmi muudatused nõuavad samuti liikmesriikide
kahekolmandikulise häälteenamusega heakskiitu. Peale kiirendi kasutuselevõtmist võib
nõukogu otsustada programmi põhiprogrammi kuulumise üle. Laborid teevad koostööd riiklike
laborite ja instituutidega, vältides uuringute kordamist ja toetades organisatsiooni eesmärke.
III artikkel määrab kindlaks organisatsiooni liikmesuse tingimused, lubades liikmeks saada nii
algse kokkuleppe osalistel kui ka neil, kes on nõukogu töösse rahaliselt või mitterahaliselt
panustanud. Muud riigid võivad organisatsiooni täisliikmeks saada nõukogu ühehäälse otsuse
alusel. Liikmesriigid peavad osalema vähemalt ühes põhiprogrammis ja järgima nõukogu
määratud osalemisaega ja kulutuste limiiti. Ühelgi riigil ei ole õigust saada või jääda
organisatsiooni liikmeks, kui ta ei osale vähemalt ühes põhiprogrammi kuuluvas
tegevusprogrammis. Tegevusprogrammide lõppedes reguleerib nõukogu nende likvideerimist
ja võimalikke ülejääkide jaotamist või puudujääkide katmist. Samuti edendatakse
liikmesriikidevahelist teadusliku ja tehnilise teabe vahetust, jälgides samal ajal, et selline
teabeedastamine ei oleks vastuolus riikide julgeolekuhuvidega.
IV artikkel kirjeldab organisatsiooni struktuuri, mis koosneb nõukogust ja iga labori
peadirektorist.
V artikkel käsitleb nõukogu koosseisu, ülesandeid ja otsustusprotsessi, sh liikmesriikide
hääleõiguse ja kvooruminõudeid. Nõukogu on Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni
peamine otsustuskogu, mis koosneb iga liikmesriigi kuni kahest esindajast, keda võivad saata
nõunikud. Nõukogu ülesanded on organisatsiooni tegevuskorra kindlaksmääramine,
tegevusprogrammide heakskiitmine, eelarvete vastuvõtmine kahekolmandikulise
häälteenamusega, organisatsiooni kulude ülevaatamine, auditeeritud raamatupidamise
aastaaruannete kinnitamine ja avaldamine, personaliküsimuste üle otsustamine ning
majandusaasta aruannete avaldamine. Nõukogu kohtub vähemalt korra aastas ja igal
liikmesriigil on nõukogus üks hääl. Otsused tehakse enamasti lihthäälteenamusega, kuid teatud
juhtudel, nagu eelarve või teatud programmide heakskiitmine, on vaja liikmesriikide
kahekolmandikulist häälteenamust. Liikmesriikidel, kes ei osale teatud programmis või on
jätnud organisatsioonile või teatud programmi osamaksu tasumata, võidakse hääleõigust
piirata. Nõukogu võib moodustada teaduspoliitika komitee, rahanduskomitee ja muid
allorganeid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning valib oma esimehe ja aseesimehed,
kelle ametiaeg on üks aasta ja keda võib kuni kaks korda järjest tagasi valida.
VI artikkel selgitab peadirektorite ja töötajate ametisse nimetamist, ülesandeid ja
rahvusvahelisi kohustusi. Peadirektorid, kes on iga labori tegevjuhid ja seaduslikud esindajad,
nimetab nõukogu ametisse liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega ja neid võib
4
sama suure häälteenamusega ametist vabastada. Peadirektorid esitavad aastaaruandeid ja
osalevad nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. Peadirektorile alluvad töötajad nimetab ametisse
asjaomase peadirektori soovitusel nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise
häälteenamusega. Töötajate ja peadirektorite kohustused on rahvusvahelise iseloomuga ning
nad tohi vastu võtta juhiseid valitsustelt või organisatsioonivälistelt asutustelt.
VII artikkel käsitleb liikmesriikide poolt organisatsiooni kapitali- ja tegevuskulude katmiseks
tasutavate osamaksude tingimusi. Kuni 1956. aasta lõpuni tasuti osamaksu vastavalt
finantsprotokollile. Pärast seda tasutakse neid vastavalt jaotusele, mille nõukogu otsustab
liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega iga kolme aasta tagant ja mis põhineb
liikmesriigi selle kolme viimase aasta keskmisel netorahvatulul ressursikuludes arvestatuna,
mille kohta on olemas statistilised andmed. Nõukogu võib piirata liikmesriigi maksimaalset
osamaksu iga programmi kohta ning teha erandeid eriliste asjaolude puhul. Liikmesriikide
osamakse kasutatakse ainult programmide jaoks, kus nad osalevad. Uutelt liikmesriikidelt või
uutes programmides osalevatelt riikidelt nõutakse varasemate kapitalikulude katmiseks
lisamaksu tasumist, mille summa määrab nõukogu. Kõik osamaksud tasutakse finantsprotokolli
kohaselt. Peadirektor võib organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas olevatel tingimustel vastu
võtta kingitusi või annakuid.
VIII artikkel käsitleb organisatsiooni koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse,
Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooniga (UNESCO) ning annab nõukogule õiguse
kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada koostöö üle ka teiste organisatsioonide ja
institutsioonidega.
IX artikkel sätestab organisatsiooni õigusliku seisundi, tunnistades selle juriidiliseks isikuks
liikmesriikide territooriumil. Organisatsioonile, selle nõukogu liikmetele, allorganite
liikmetele, peadirektoritele ja töötajatele antakse eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud
organisatsiooni ülesannete täitmiseks, lähtudes kokkulepetest organisatsiooni ja liikmesriikide
vahel. Lisaks sisaldavad organisatsiooni ja selle laborite asukohariikide vahel sõlmitavad
kokkulepped eesõigusi ja puutumatust ning organisatsiooni ja nimetatud liikmesriikide vahelisi
suhteid reguleerivaid sätteid.
X artikkel käsitleb konventsiooni muutmise protsessi. Nõukogu võib soovitada
konventsiooni muudatusi või liikmesriigid võivad esitada muudatusettepanekuid. Sellisest
ettepanekust tuleb teavitada nõukogu esimeest, kes omakorda informeerib sellest kõiki
liikmesriike vähemalt kolm kuud enne nõukogu arutelu. Konventsiooni muudatused nõuavad
liikmesriikide kirjalikku heakskiitu ja jõustuvad 30 päeva pärast kõigi heakskiitvate teadete
saamist. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muuta ka
finantsprotokolli, tingimusel et muudatused ei lähe vastuollu konventsiooniga, ja need
muudatused jõustuvad nõukogu määratud kuupäeval.
XI artikkel käsitleb liikmesriikide vahel konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle
tekkinud vaidlusi. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada nõukogu heade teenete abil, esitatakse see
lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule, välja arvatud juhul, kui vaidlusosalised lepivad
kokku teistsuguses lahendamise viisis.
5
XII artikkel lubab liikmesriikidel organisatsioonist välja astuda seitsme aasta pärast
konventsiooni jõustumisest alates, teavitades sellest kirjalikult nõukogu esimeest.
XIII artikkel sätestab, et kui liikmesriik ei täida oma kohustusi, võib ta kahekolmandikulise
häälteenamusega tehtud nõukogu otsusel liikmesuse kaotada.
XIV artikkel näeb ette organisatsiooni lõpetamise, kui liikmesriikide arv langeb alla viie või
liikmesriigid otsustavad organisatsiooni lõpetada.
XV artikkel avab konventsiooni allakirjutamiseks kuni 31. detsembrini 1953 kõigile III artikli
tingimusi täitvatele riikidele.
XVI artikkel sätestab, et konventsioonile allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ja
finantsprotokolli ratifitseerima ning ratifitseerimiskirjad tuleb hoiule anda UNESCO
peadirektorile.
XVII artikkel võimaldab tingimustele vastavatel riikidel, kes ei ole konventsioonile alla
kirjutanud, sellega ühineda alates 1. jaanuarist 1954.
XVIII artikkel kehtestab konventsiooni ja finantsprotokolli jõustumistingimused, sealhulgas
nõude, et need dokumendid peavad ratifitseerima või nendega ühinema vähemalt seitse riiki,
sh Šveits, eeldusel et nende riikide osamaksud moodustavad finantsprotokolli lisas esitatud
jaotuse kohaselt ühtekokku vähemalt 75% kogumaksust.
XIX artikkel kirjeldab UNESCO peadirektori kohustust teavitada ratifitseerimis- või
ühinemiskirjade hoiuleandmisest ja konventsiooni jõustumisest.
XX artikkel kohustab UNESCO peadirektorit registreerima konventsiooni ÜRO peasekretäri
juures pärast selle jõustumist.
Finantsprotokolli artiklites on kokku lepitud järgmises:
Artikkel 1 „Eelarve“: organisatsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Peadirektorid esitavad iga aasta 1. septembriks järgmise eelarveaasta tulude ja kulude
prognoosi. Eelarvesisesed ülekanded nõuavad rahanduskomitee luba.
Artikkel 2 „Lisaeelarve“: nõukogul on õigus nõuda peadirektoritelt lisa- või korrigeeritud
eelarvete esitamist. Lisakulutusi sisaldavad ettepanekud vajavad nõukogu kinnitust.
Artikkel 3 „Rahanduskomitee“: rahanduskomitee, mis koosneb kõikide liikmesriikide
esindajatest, vaatab läbi peadirektorite eelarveprognoosid ja esitab need koos oma aruandega
nõukogule.
Artikkel 4 „Osamaksud“: artikkel määrab kindlaks osamaksude korra kuni 31. detsembrini
1954. Alates 1. jaanuarist 1957. aastal kaetakse kinnitatud eelarvekulutused liikmesriikide
osamaksudest, nagu on sätestatud konventsiooni VII artiklis. Rahanduskomitee määrab
peadirektoritega nõu pidades kindlaks osamaksude tasumise tingimused kooskõlas
organisatsiooni nõuetekohase rahastamisega. Seejärel teavitavad peadirektorid liikmesriike
nende osamaksude suurusest ja maksete tegemise kuupäevadest.
Artikkel 5 „Osamaksude valuuta“: organisatsiooni eelarve koostatakse asukohariigi valuutas,
kuid nõukogu määrab maksekorra ja millises valuutas liikmesriigid osamaksud tasuvad.
6
Artikkel 6 „Käibekapital“: nõukogul on õigus kehtestada käibekapital.
Artikkel 7 „Finantsreeglid“: nõukogu võtab konsulteerides rahanduskomiteega vastu
organisatsiooni finantsjuhtimise reeglid.
Artikkel 8 „Raamatupidamisaruanded ja audit“: peadirektorid peavad täpset arvestust kulude
ja tulude üle. Nõukogu nimetatud audiitorid kontrollivad raamatupidamisaruandeid, tagamaks
kulutuste kooskõla eelarvega, ning peadirektorid toetavad audiitoreid nende ülesannete
täitmisel.
Alljärgnevalt käsitletakse eesõiguste ja puutumatuse protokolli sisu ja artiklite 5, 6 ja 10
vastavust Eesti õigusele.
Preambulis tunnustatakse CERNi asutamiskonventsiooni ja selle tähtsust teaduslikus
uurimises, samuti organisatsiooni tegevuskohti Šveitsis ja Prantsusmaal ning nende riikidega
sõlmitud kokkuleppeid.
Artikkel 1 määratleb protokolli põhimõisted, nagu konventsioon, organisatsioon (CERN),
ametlik tegevus, ametiisikud, koostööleping ja assotsieerimisleping.
Artikkel 2 tunnistab CERNi õigusvõimeliseks juriidiliseks isikuks, mis on pädev sõlmima
lepinguid, omandama ja võõrandama vara ning osalema kohtumenetluses.
Artikkel 3 kinnitab CERNi territooriumi, hoonete ja valduste puutumatust, keelates
ametiasutuste esindajatel sinna ilma loata siseneda.
Artikkel 4 deklareerib CERNi arhiivi ja dokumentide puutumatust, sõltumata nende asukohast
või valdajast.
Artikkel 5 annab CERNile kohtuliku puutumatuse, välja arvatud teatud juhtudel, näiteks
liiklusõnnetusest tuleneva kahjunõude korral. Artikkel tagab organisatsioonile ka puutumatuse
täitemenetluse suhtes, välja arvatud teatud juhtudel, näiteks töötasu arestimisel organisatsiooni
ametiisiku võla katmiseks.
Vastavus Eesti õigusele: puutumatus kriminaalmenetluse suhtes on kooskõlas
kriminaalmenetluse seadustiku § 4 punktiga 3, mille järgi tehakse erand kriminaalmenetluse
kohaldamisel isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud
muud eesõigused. Väärteomenetluse seadustiku § 3 lõike 2 kohaselt võib isiku suhtes, kellel on
diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, Eesti
väärteomenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud
erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 10 punkti 3 kohaselt ei laiene Eesti Vabariigi
kohtute pädevus isikutele, kelle puutumatus tuleneb Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingutest.
Sama põhimõte on sätestatud ka halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lõikes 2.
Artikkel 6 vabastab CERNi otsestest maksudest tema ametliku tegevuse raames ja annab
maksu- ja tollisoodustusi teatud tingimustel. Vabastust ei kohaldata kommunaalteenuste eest
makstud tasudele.
Vastavus Eesti õigusele: Eestis on otsesed maksud tulumaks ja sotsiaalmaks.
Tulumaksuseaduse § 30 lõike 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu, mida saab
rahvusvahelise organisatsiooni juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.
Tulumaksuseaduse § 6 lõige 5 sätestab, et kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb
seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud
seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
7
Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 15 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga väljamakseid,
mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata.
Artikkel on kooskõlas ka käibemaksuseaduse §-ga 39 ja rahandusministri 28. juuni 2017. a
määrusega nr 52 „Välisesinduse, diplomaadi, Euroopa Liidu institutsiooni, Euroopa Liidu
õiguse alusel asutatud ameti või asutuse, välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise
peakorteri, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse ja nendega seotud isikute imporditava kauba
käibemaksust vabastamise ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused“.
Käibemaksuseaduse § 39 lõike 1 kohaselt tagastatakse CERNile Eestis soetatud ja keskusele
vajaliku kauba eest tasutud käibemaks arvete alusel alates 64 eurost (piirang ei kehti
kommunaalmaksete, sideteenuste ega kütuse kohta). Käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkt 5
sätestab nullprotsendise käibemaksumäära kaupadele, mis võõrandatakse ja toimetatakse
välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele. Aktsiisivabastuse
tagab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punkt 1.
Artikkel 7 lubab CERNil vabalt käsutada rahalisi vahendeid ja avada valuutakontosid oma
ametliku tegevuse jaoks.
Artikkel 8 tagab CERNile piiramatu ametliku suhtluse ja informatsiooni levitamise õiguse.
Artikkel 9 annab riikide esindajatele, kes osalevad CERNi kohtumistel, teatud eesõigused ja
puutumatuse.
Artikkel 10 kirjeldab CERNi ametiisikutele antud eesõigusi ja puutumatust, sealhulgas
kohtulikku puutumatust ja teatud tollisoodustusi.
Vastavus Eesti õigusele: puutumatus kriminaalmenetluse suhtes on kooskõlas
kriminaalmenetluse seadustiku § 4 punktiga 3, mille järgi tehakse erand kriminaalmenetluse
kohaldamisel isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud
muud eesõigused. Väärteomenetluse seadustiku § 3 lõike 2 kohaselt võib isiku suhtes, kellel on
diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, Eesti
väärteomenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud
erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 10 punkti 3 kohaselt ei laiene Eesti Vabariigi
kohtute pädevus isikutele, kelle puutumatus tuleneb Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingutest.
Sama põhimõte on sätestatud ka halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lõikes 2.
Eestis on otsesed maksud tulumaks ja sotsiaalmaks.
Tulumaksuseaduse § 30 lõike 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu, mida saab
rahvusvahelise organisatsiooni juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.
Tulumaksuseaduse § 6 lõige 5 sätestab, et kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb
seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud
seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 15 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga väljamakseid,
mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata.
Artikkel on kooskõlas ka käibemaksuseaduse §-ga 39 ja rahandusministri 28. juuni 2017. a
määrusega nr 52 „Välisesinduse, diplomaadi, Euroopa Liidu institutsiooni, Euroopa Liidu
õiguse alusel asutatud ameti või asutuse, välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise
peakorteri, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse ja nendega seotud isikute imporditava kauba
käibemaksust vabastamise ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused“.
8
Käibemaksuseaduse § 39 lõike 1 kohaselt tagastatakse keskusele Eestis soetatud ja keskusele
vajaliku kauba eest tasutud käibemaks arvete alusel alates 64 eurost (piirang ei kehti
kommunaalmaksete, sideteenuste ega kütuse kohta). Käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkt 5
sätestab nullprotsendise käibemaksumäära kaupadele, mis võõrandatakse ja toimetatakse
välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele. Aktsiisivabastuse
tagab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punkt 1
Artikkel 11 vabastab CERNi ja selle ametisikud kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaksetest,
tagades neile samaväärse kaitse.
Artikkel 12 annab peadirektorile diplomaatiliste esindajatega võrdsed eesõigused ja
puutumatuse.
Artikkel 13 rõhutab, et eesõigused ja puutumatus antakse organisatsiooni sujuva toimimise ja
sõltumatuse tagamiseks, mitte isikliku kasu saamiseks.
Artikkel 14 käsitleb CERNi kohustust teha protokolli osalisriikidega koostööd
õigusemõistmise, julgeoleku ja avaliku korra alal.
Artikkel 15 selgitab, et protokoll ei piira osalisriikide õigust võtta oma julgeoleku tagamiseks
tarvitusele vajalikke ettevaatusabinõusid. Kui osalisriik peab vajalikuks julgeoleku või avaliku
korra säilitamiseks meetmeid võtta, püüab ta esmalt koostöös organisatsiooniga leida
lahenduse, mis kaitseks organisatsiooni huve.
Artikkel 16 käsitleb eraõiguslikke vaidlusi, sealhulgas lepingulistest suhetest tulenevaid
vaidlusi ja kahjunõudeid ning eraõiguslike vaidluste lahendamise mehhanisme. See sätestab ka,
et organisatsioon ja selle ametiisikud pöörduvad teatud tüüpi vaidluste korral rahvusvahelisse
halduskohtusse.
Artikkel 17 sätestab, et protokolli tõlgendamise või rakendamise küsimustes tekkivate
lahkarvamustega, mida ei suudeta rahumeelselt lahendada, pöördutakse rahvusvahelisse
vahekohtusse.
Artikkel 18 sarnaneb artikliga 17, kuid käsitleb vaidlusi protokolli osalisriikide ja
organisatsiooni vahel. Sellised vaidlused esitatakse samuti rahvusvahelisele vahekohtule.
Artikkel 19 selgitab vahekohtu protseduure, sealhulgas vahekohtunike valimist ja vahekohtu
otsuste lõplikkust.
Artikkel 20 võimaldab organisatsioonil sõlmida protokolli osalisriikidega protokolli
rakendamiseks lisakokkuleppeid.
Artikkel 21 kirjeldab konventsiooni osalisriikide protokolli muutmise ettepanekute tegemise
ja muudatuste vastuvõtmise protsessi.
Artikkel 22 kinnitab, et protokoll ei piira teiste rahvusvaheliste lepingute sõlmimist
organisatsiooni ja protokolli osalisriikide vahel.
Artikkel 23 kirjeldab protokolli allakirjutamise, ratifitseerimise ja ühinemise tingimusi ning
protsessi.
Artikkel 24 sätestab, kuidas ja millal protokoll jõustub.
Artikkel 25 nõuab, et UNESCO peadirektor teavitaks protokolli osalisriike ja organisatsiooni
peadirektorit protokolliga seotud olulistest sündmustest.
Artikkel 26 nõuab, et protokoll registreeritaks pärast jõustumist Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni sekretariaadis.
Artikkel 27 sätestab, kuidas osalisriigid saavad protokollist taganeda ja millal selline
taganemine jõustub.
9
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei puuduta ELi õigusega reguleeritud valdkondi ning koostöö tegemine CERNiga on
liikmesriikide pädevuses. CERNil on 23 liikmesriiki, kellest enamik on ELi liikmesriigid.
6. Seaduse mõjud
Eelnõul on positiivne mõju majandusele. 2023. aasta tööstustagastus võidetud CERNi hangete
ja Eesti kodakondsusega personali CERNi-poolsete tasude näol oli kokku 894 tuhat Šveitsi
franki (ca 948 tuhat eurot) ehk Eesti liikmemaksu summaarne tagastusprotsent oli ca 65%.
Viimastel aastatel on jätkunud nii võidetud CERNi tööstushankelepingute arvu kui ka CERNi
palgatud Eesti kodakondsusega personali kulude suurenemise suundumus, seega on
maksimumpiiri saavutamine vaid aja küsimus (Eesti võib praegu osaleda CERNi hangetes ja
isikkoosseisus vaid assotsieerunud liikme maksu piirmäära ulatuses). Seega tuleks ilma
täisliikmeks saamata üha edukamate Eesti ettevõtete hangetes osalemist edaspidi piirata. Praegu
puudub Eesti ettevõtetel ligipääs hangetele, mille aastane rahavoog ületab liikmemaksu, ning
limiteeritud on ka hankelepingute ning personalikulude (praktiseerivad tudengid ja töötajad)
võimalik kogusumma. Seega on praegu nende hangete arv, kus ettevõtted saaksid konkureerida,
kunstlikult piiratud. Täisliikme staatuse saamisel Eesti jaoks need piirangud kaovad: Eesti
ettevõtted saavad konkureerida kõikides CERNi hangetes olenemata mahust ja tekitamata
potentsiaalseid konflikte CERNi teadus- ja arendustegevusega ning teiste aktiivsete CERNi
hankelepingute ja hangetega.
CERNi täisliikmeks saamisel avaneks Eestile seega mitu uut võimalust. Lisaks saaksid
ettevõtted müüa CERNile rohkem oma tooteid kui aastane liikmemaks seni võimaldas. Samuti
saaks rohkem Eesti kodanikke kandideerida CERNi töökohtadele (näiteks praktiseerivaks
tudengiks).
Eelnõu mõjutab positiivselt välissuhteid ja julgeolekut. Liikmesus CERNis tihendab
rahvusvahelisi kontakte eeskätt teaduse ja kõrgtehnoloogilise tööstuse valdkonnas ning
tugevdab julgeolekut.
Eelnõul puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju elu- ja
looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine toob kaasa kulusid riigieelarvest liikmemaksu näol. Eesti kui
assotsieerunud liikme aastane osamaks on olnud 2021. aastast alates 75% täisliikmemaksust
(2023. aastal oli see 1,36 miljonit Šveitsi franki (ca 1,45 miljonit eurot)). 2024. aastast alates
oleks Eesti aastane täisliikmemaks 1 949 400 Šveitsi franki (ca 2 047 260 eurot). Täisliikmeks
saamisel lisandub Eesti aastasele täisliikmemaksule ka ühekordne lisamaks, mis on 1,25-kordne
10
liikmemaks (ca 2 436 750 Šveitsi franki (ca 2 559 100 eurot)). See ühekordne lisamaks tuleneb
asjaolust, et liikmesriigid on 70 aasta jooksul panustanud CERNi infrastruktuuri
väljaarendamisse kümneid miljardeid eurosid. See infrastruktuur on ka praegu olemas ning
uued liikmesriigid saavad seda kasutada. Seetõttu on CERNi asutamiskonventsioonis ka säte,
mille kohaselt tasuvad uued liitujad ühekordse kompensatsioonitasu ehk 1,25-kordse
liikmemaksu kompenseerimaks tagantjärele organisatsiooni infrastruktuuri väljaarendamisse
tehtud kulutusi.
Nii ühekordne lisamaks kui ka iga-aastane CERNi liikmemaks tasutakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ning vastavad vahendid on ette nähtud
ministeeriumi eelarves.
8. Rakendusaktid
Rakendusakte ei ole vaja vastu võtta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras, kuna konventsiooni ja protokolliga ühinemise seaduse jõustumine ei
vaja ettevalmistavaid tegevusi.
CERNi konventsioon ja selle juurde kuuluv finantsprotokoll ning CERNi eesõiguste ja
puutumatuse protokoll jõustuvad kuupäeval, mil Eesti annab hoiulevõtjale (UNESCO
peadirektor) hoiule oma ühinemiskirja (artikkel XVIII). Sellest päevast saab Eesti CERNi
täisliikmeks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile. Eelnõu
kooskõlastamise käigus märkusi ei esitatud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Margus Tsahkna
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049, Tallinn
10.04.2024 nr 6-2/1018-1
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni
(CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde
kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja
puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse
eelnõu
Austatud Margus Tsahkna
Esitan Välisministeeriumile Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN)
asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse
protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Palume eelnõu esitada Vabariigi Valitsuse istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) konventsioon eesti keeles;
3) konventsioon inglise keeles;
4) protokoll eesti keeles;
5) protokoll inglise keeles;
6) seletuskiri.
Kairi Otto
5809 1441 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|