MKM - Tagasiside turvategevuse eeskirja eelnõule

1

SiM info

Saatja: Dana Kadanik <[email protected]>

Saatmisaeg: neljapäev, 11. aprill 2024 12:58

Adressaat: Kristi Käsper; Nurmely Mitrahovitš

Koopia: Eva Põldis; SiM info

Teema: Tagasiside turvategevuse eeskirja eelnõule

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastame mitteametliku tagasiside turvategevuse eeskirja eelnõule. Ametlikku kirja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ei tule.

Turvategevuse eeskirja määruses vajaksid ülevaatamist järgnevad kohad:

§ 10 lõige 3

Lõikes on kirjeldatud erinevatest ohuteguritest tulenevad olukorrad, millega turvateenistuja võib

tööülesannete täitmisel kokku puutuda. Punkti 6 sõnastusest ei selgu, milliseid ohutegureid on mõeldud. Kõik

selles lõikes toodud olukorrad on igal juhul töökeskkonna ohuteguritest tulenevad. Seletuskirjast ei nähtu

samuti, millised on need täiendavad ohutegurid, mida on puhktis 6 mõeldud. Teeme ettepaneku viia punkt 6

näitliku loetelu lõppu sõnastuses, mis viitaks lahtisele loetelule, et ka muudest töökeskkonna ohuteguritega

kokkupuutest tuleneva ohu korral peab turvateenistuja tervis võimaldama tal ülesandeid täita.

Sama lõike (§ 10 lg 3) osas on seletuskirjas toodud lause: Selleks, et turvateenistuja oleks võimeline töötama

stressirohkes ja ka ohtlikus olukorras, kandma kaitsevarustust, kasutama erivahendeid, kandma ja kasutama

relva ning hakkama saama muude tema tööks vajalike ülesannetega, peab turvateenistuja vastama

tervisenõuetele, mille arstid on kehtestanud turvateenistujate tööülesandeid arvestades.

Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole korrektse sõnastusega, arstid ei kehtesta turvateenistujate

tervisenõudeid, arstid saavad teha otsuse, kas teenistuja sobib ametist tulenevaid ülesandeid täitma. Aktide

(nõuete) kehtestamise pädevus on ametiasutustel, kes valdkonna eest vastutavad.

§ 13 lõige 4

Lõike sõnastus on veidi kohmakas. Teeme ettepaneku kasutada TTOS-iga sarnast sõnastust:

Tööandja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud ajale töötaja tervisekontrolli

töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise

töötaja puhul vähemalt üks kord aastas.

Töötervishoiuarst saab määrata töötajale tervisekontrolli aja, mis toimub enne kui peaks saabuma perioodilise

tervisekontrolli aeg.

§ 14 lõige 2

Sätte sõnastusest ja seletuskirjast ei selgu sätte vajalikkus, palun kaaluge, kas oleks vajalik täiendada

seletuskirja. Inimesel säilib igal juhul võimalus pöörduda alati iseseisvalt tervisekontrolli. Sättest tõusetub

küsimus, kas juhul, kui töötaja on enne turvaettevõttesse tööle asumist läbinud sama/sarnase tervisekontrolli,

peab turvaettevõte ka uuesti korraldama eelneva tervisekontroll?

§ 14 lõige 4

Teeme ettepaneku täpsustada lõike sõnastust. Töökeskkonna mõttes on ohutegurid töökeskkonnas olemas (5

ohutegurit- füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised, psühhosotsiaalsed), tööandjal tuleb

hinnata igast ohutegurist tulenevat riski. Nt kui töökeskkonnas esinevad kemikaalid, siis peab tööandja

2

hindama riskianalüüsis, milline on nendest kemikaalidest tulenev risk töötaja tervisele. Ohutegurid ei teki

tööülesannetest nagu on hetkel sätte sõnastus. Kaaluge sõnastust, mis viitaks sellele, et tervisekontroll

tehakse vastavalt töökeskkonna riskianalüüsile, tööülesannete iseloomule ja vastavalt vajadusele.

Lugupidamisega

Dana Kadanik

Töösuhete ja töökeskkonna nõunik

+372 59 126 091 |

www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium