1

Lisa

MTÜ pöördumiste menetlemise ja ministeeriumi hinnangu kujunemise info (vastus

Riigikantseleile esitatud taotluse punktile 7)

Riigikantsleile esitatud taotluses palutakse muu hulgas hinnata, kas KliM kontrollis enne

09.10.2026 kirja nr 8-2/26/3332-4 koostamist piisavalt MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse

esitatud asjaolusid, milliseid dokumente ja teavet ministeerium kontrollis ning millisel alusel

jõuti järeldusele, et teenistusliku järelevalve algatamiseks puudus alus. Juhime Riigikantselei

tähelepanu sellele, et ministeeriumi 09.10.2026 kiri ei põhinenud üksnes 07.09.2026

pöördumise menetlemisel. Tegemist oli jätkuga ministeeriumiga 2026. a mais alanud

kirjavahetusele ning hinnang kujunes nii varasema teenistusliku järelevalve taotluse

menetlemisel kontrollitud asjaolude kui ka hiljem lisandunud dokumentide ja selgituste põhjal.

Lisaks on MTÜ teinud mitmeid pöördumisi KeA-le.

1. MTÜ 22.05.2026 ja järgnevate taotluste menetlemise materjalid, alusdokumendid ja

ministeeriumi vastused MTÜ-le

Järgnevalt esitame koos selgitustega MTÜ 22.05.2026 taotluse (esitatud Riigikantseleile

MTÜ pöördumises) ja järgnevate menetlemise materjalid, alusdokumendid ning

ministeeriumi vastused MTÜ-le.

MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse järelevalvetaotlus puudutab KeA tegevust Evecon OÜ ja

Enery Estonia OÜ Lüganuse tuuleparkide KOV eriplaneeringus.

13.06.2025 jättis KeA ühe ala (ala 3) lahenduse kooskõlastamata, kuid andis 21.08.2025 sellele

tingimusliku kooskõlastuse.

12.01.2026 jäi KeA tingimusliku kooskõlastuse juurde. MTÜ nägi selles võimalikku

ebajärjekindlat halduspraktikat, eelkõige Varja merikotka elupaiga jätkusuutlikkuse ning

energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 32¹¹ kohaldamise seisukohalt. MTÜ käsitleb

teenistusliku järelevalve algatamise taotluses võrdlusena ka Muuksi merikotka püsielupaika ja

leiab, et kahe juhtumi suhtes kasutati erinevat lähenemist.

MTÜ korduvate pöördumiste keskmes on EnKS § 32¹¹ lõike 1, mille kohaselt eeldatakse

taastuvenergeetika projektide ülekaalukat avalikku huvi loodusväärtuste kaitse huvi üle, mis

võimaldab teatavatel juhtudel lubada loodusväärtusi kahjustavate taastuvenergeetika arenduste

elluviimist, rakendamine. Nendeks tingimusteks on: 1) tegevusele alternatiivide puudumine

ning 2) kindlus, et tegevusega kaasnev kahju looduslikele linnuliikidele ei halvenda liigi

seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist (EnKS § 32¹¹ lg 4). Kahju osas, mida ei

ole võimalik leevendada, määratakse hüvitusmeetmed, mis peavad tagama loodusliku linnuliigi

seisundi säilimise vähemalt samaväärsena (EnKS § 32¹⁴ lg 1 ja 2).

1.1. MTÜ esimene teenistusliku järelevalve taotlus 22.05.2026

22.05.2026 esitas MTÜ KliMile taotluse algatada teenistuslik järelevalve KeA tegevuse üle

(KliM DHS-s 22.05.2026 nr 8-2/26/2032). MTÜ palus kontrollida KeA tegevuse

õiguspärasust, otstarbekust ja praktika ühtsust, eelkõige merikotka kaitse, kaalutlusõiguse,

uurimispõhimõtte ja võrdse kohtlemise seisukohalt seoses Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ

Lüganuse tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusega. MTÜ rõhutas, et ei

taotle ühe konkreetse haldusakti vaidlustamist, vaid peab probleemiks võimalikku süsteemset

halduspraktikat. Taotluses käsitleti ka energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹¹ kohaldamist

ning selle rakendamist Varja merikotka püsielupaika mõjutava arenduse puhul.

Taotluse keskmes oli MTÜ hinnang, et KeA seisukohad Varja merikotka püsielupaiga kaitse

küsimuses olid aja jooksul muutunud ning võisid viidata ebajärjekindlale halduspraktikale.

MTÜ seadis kahtluse alla eelkõige KeA käsitluse merikotka kaitse, ülekaaluka avaliku huvi

2

(ÜAH) regulatsiooni kohaldamise, kaalutlusõiguse kasutamise ning võrreldavate juhtumite

võrdse kohtlemise küsimustes. Võrdlusena viidati Muuksi merikotka püsielupaigaga seotud

asjaoludele.

MTÜ palus kontrollida, kas KeA oli piisavalt hinnanud Varja merikotka püsielupaigale

avalduvat mõju ning kas otsuste tegemisel kasutatud eksperdihinnangud ja alusandmed

võimaldasid teha põhjendatud järeldusi. Samuti tõstatati küsimus Kotkaklubi rollist ja

võimalikust huvide konfliktist looduskaitseliste hinnangute andmisel kui ka seiretegevuses.

MTÜ palus muu hulgas kontrollida KeA 13.06.2025 (Lisa 021, Lisa 032) kooskõlastusi ja

21.08.2025 (Lisa 043) vastust MTÜ-le Kotkaklubi (Lisa 054) ning kooskõlastuste aluseks

olnud KSH dokumente5 ja eksperthinnanguid. Lisaks taotleti EnKS § 32¹¹ rakenduspraktika

ülevaatamist ning hinnangut Kotkaklubi erinevate rollide võimalikule mõjule

eksperthinnangute sõltumatusele.

1.2. Esimeses taotluses toodud asjaolude kontrollimine ja ministeeriumi 26.06 otsuse mitte

algatada teenistusliku järelevalvet kujunemine

Taotluse lahendamiseks hinnati, kas MTÜ esitatud asjaolud viitasid võimalikule

õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele, kaalutlusveale või muule asjaolule, mis

võinuks põhjendada teenistusliku järelevalve algatamist KeA tegevuse suhtes. Hindamiseks

kontrolliti, kas KeA tegevus taotluses toodud küsimustes on jälgitav.

26.06.2026 kirjaga nr 8-2/26/2032-2 vastas KliM MTÜ tõstatatud teemadele, sh selgitas KeA

rolli planeeringumenetluses (Lisa 10).

Ministeerium hindas esmalt MTÜ taotluses esitatud väiteid ja materjale. Eelkõige

vaadati, kas taotluses on nimetatud:

➢ konkreetne haldusakt või toiming, mille õiguspärasus on põhjendatult kahtluse alla seatud,

➢ konkreetne kohustuslik asjaolu, mille KeA või KAUR jättis hindamata,

➢ konkreetne vastuolu kasutatud andmetes,

➢ metoodika rikkumine,

➢ tegelik huvide konflikt,

➢ andmete muutmine, moonutamine või muu kontrollitav asjaolu, mis võiks mõjutada

seiretulemuste usaldusväärsust.

Hinnangu kujundamisel analüüsiti muu hulgas järgmisi asjaolusid ja materjale:

➢ analüüsiti KeA kooskõlastusi alade 1, 2a/2b ja 3 kohta ning vastust MTÜ Kotkaklubi

seisukohale;

➢ hinnati, kas KeA seisukohtades esitatud põhjendused, kaalutlused ja järeldused olid

dokumentidest jälgitavad ning seostatavad otsuste aluseks olnud asjaoludega;

➢ hinnati Varja merikotka püsielupaiga kohta esitatud hinnangute aluseid, sh pesapaiga

paiknemist säilikpuul, toitumisalade kaugust ning piirkonna toitumisalade ja piirkonna

teiste teadaolevate pesapaikadega seotud asjaolusid;

➢ võrreldi MTÜ esitatud väidete kontekstis Varja ja Muuksi juhtumeid ning hinnati, kas

tegemist on võrreldavate olukordadega;

1KeA 13.06.2025 kiri nr 6-5/25/10002-3 (ala 1 tingimuslik kooskõlastus, „Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu (ala 1) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande tingimuslik kooskõlastamine“), leitav eelnevalt toodud lingil.2KeA 13.06.2025 kiri nr 6-5/25/10002-4 (alad 2a ja 2b tingimuslik kooskõlastus); leitav eelnevalt toodud lingil. 3KeA 21.08.2025 kiri nr 6-5/25/10002-8 (ala 3 tingimuslik kooskõlastus); leitav eelnevalt toodud lingil. 4KeA 12.01.2026 kiri nr 6-5/25/10002-19; leitav eelnevalt toodud lingil. 5Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne, sh lisad – leitavad Lüganuse Vallavalitsuse veebilehel.

3

➢ hinnati KeA käsitlust EnKS § 32¹¹ kohaldamise kohta ning seda, millises menetlusetapis

tuli ülekaaluka avaliku huvi eelduste täitmist lõplikult hinnata;

➢ hinnati, kas MTÜ viidatud asjaolud osutasid võimalikule kaalutlusveale, olulise asjaolu

arvestamata jätmisele või muule võimalikule menetluspuudusele;

➢ hinnati MTÜ esitatud väiteid Kotkaklubi võimaliku huvide konflikti kohta ning seda, kas

taotluses oli esitatud konkreetseid asjaolusid, mis võiksid seada kahtluse alla kasutatud

andmete või eksperdihinnangute usaldusväärsuse;

➢ analüüsiti KeA rolli planeeringumenetluses ning hinnati, millised küsimused kuulusid KeA

pädevusse planeeringumenetluses ja millised väljusid teenistusliku järelevalve esemest.

Ministeeriumi tegevus seisnes MTÜ taotluses esitatud väidete, nende aluseks toodud asjaolude,

viidatud dokumentide ning asjakohaste õigusaktide analüüsimises ja võrdlemises ulatuses, mis

oli vajalik teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamiseks. Selle käigus võrreldi

MTÜ esitatud väiteid KeA menetlusdokumentides, planeeringu ja KSH materjalides ning

muudes asjakohastes dokumentides sisalduva teabega ning hinnati, kas neist ilmneb võimalik

õigusvastasus, oluline menetluspuudus, kaalutlusviga, huvide konflikt või muu asjaolu, mis

võiks põhjendada teenistusliku järelevalve algatamist. Ministeerium ei viinud selles etapis läbi

teenistusliku järelevalve menetlust ega muid täiendavaid kontrollimenetlusi, vaid hindas, kas

MTÜ esitatud asjaolud kogumis olemasolevate dokumentidega annavad piisava aluse sellise

menetluse algatamiseks.

Kontrolli tulemusel kujunes muu hulgas järgmine hinnang

➢ Varja ja Muuksi juhtumite looduslikud ja õiguslikud asjaolud ei olnud täielikult

võrreldavad, mistõttu kaitsemeetmete üksühene võrdlemine ei olnud põhjendatud.

➢ Varja puhul ei olnud planeeringu kooskõlastamise etapis tehtud lõplikku otsust ÜAH

kohaldamise kohta. KeA pidi tegevusloa menetluses lõplikult hindama ülekaalukat avalikku

huvi, alternatiivide puudumist, liigile tekkivat kahju ning leevendus- ja hüvitusmeetmeid.

➢ Ministeeriumi info kohaselt ei olnud KeA 08.06.2026 seisuga ÜAH-d ühelgi juhul lõplikult

rakendanud. Tingimuslikult oli kooskõlastatud kaks planeeringut, mille lõplik ÜAH

kaalumine pidi toimuma tegevusloa menetluses. (MTÜ esitatud väide, nagu oleks EnKS §

32¹¹ Varja puhul juba erandlikult rakendatud).

➢ MTÜ Kotkaklubi võimaliku huvide konflikti küsimuses arvestati muu hulgas, et Varja EP

KSH linnustikuekspert oli M. Pensa (Lisa 05 KeA 12.01.2026 kiri nr 6-5/25/10002-19,

Lisa 09) ning KeA tugines oma põhjendustes tema eksperthinnangule. Samuti võeti

arvesse, et M. Pensa ei olnud MTÜ Kotkaklubi liige ning KeA-s on olemas linnustiku

ekspertiisivõimekus, millega välisekspertide hinnanguid analüüsida.

➢ Ministeeriumi hinnangul põhines seire sõltumatust puudutav kahtlus olulises osas

asjaolul, et sama organisatsioon või samad eksperdid võivad osaleda nii riiklikus

seires kui ka keskkonnamõju hindamistes, ekspertiisides ja teistes looduskaitselistes

töödes. Taotluses ei olnud aga esitatud konkreetset juhtumit, milles selline seos oleks

toonud kaasa metoodika rikkumise, ebaõige seiretulemuse, andmete moonutamise või

õigusvastase otsuse.

➢ Samuti selgitati MTÜ-le teenistusliku järelevalve ulatust ja seda, et KSH aruanne ega

eksperdiarvamus ei ole iseseisvalt VVS § 95 tähenduses teenistusliku järelevalve objektid.

Vastamisel lähtuti muuhulgas järgmistest dokumentidest (vastuskirjas viidatud):

➢ Liigikaitset käsitlev alusmaterjal

Merikotka kaitse tegevuskava (kinnitatud KeA peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-

1/19/169) Merikotka kaitse tegevuskava 2019-2023.

4

➢ KeA ja Lüganuse Vallavalitsuse menetlusdokumendid

✓ KeA 19.09.2024 kiri 6-5/24/9782-4 Lüganuse Vallavalitsusele (seisukoht tuuleparkide

KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lähteseisukohtade ja KSH programmi

kohta, Lisa 8);

✓ KeA 23.10.2024 kiri 6-5/24/9782-6 Lüganuse Vallavalitsusele (täpsustav seisukoht EP

lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta Lisa 08-1);

✓ KeA 22.01.2025 kiri 6-5/24/9782-8 Lüganuse Vallavalitsusele (seisukoht tuuleparkide

KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lähteseisukohtade ja KSH programmi

täiendavate materjalide kohta Lisa 08-2);

✓ Lüganuse Vallavalitsuse 15.05.2025 kiri 6-1/33-60, millega esitati EP ja KSH esimese

etapi aruande materjalid kooskõlastamiseks, sh KeAle (juurdepääsupiirang kehtib kuni:

15.05.2030, alus: AvTS § 35 lg 1 p 8; LKS § 53 lg; Lisa 02-1);

✓ KeA 13.06.2025 kirjad 6-5/25/10002-3 (Lisa 02) ja 6-5/25/10002-4 (Lisa 03), millega

andis tingimuslikud kooskõlastused KOV EP ja KSH esimese etapi aruande aladele 1

ning 2a ja 2b, KeA kiri 13.06.2025 kiri nr 6-5/25/10002-5 (Lisa 02-2), millega jättis

kooskõlastamata ala 3 osas;

✓ Lüganuse Vallavalitsuse 21.07.2025 kiri nr 6-1/33-160 (juurdepääsupiirang kehtib kuni

21.07.2023, alus: AvTS § 35 lg 1 p 8; Lisa 04-1), millega KOV esitas esimese etapi

aruanded uuesti kooskõlastamiseks ala nr 3 osas;

✓ KeA 21.08.2025 kiri 6-5/25/10002-8 (Lisa 04), millega KeA kooskõlastas aruande ala

nr 3 osas seoses Varja merikotkaga tingimuslikult;

✓ Lüganuse Vallavalitsus teavitas KOV EP ja KSH esimese etapi aruande avalikust

väljapanekust 21.10.2025 e-kirjaga (Lisad 02-3, 02-4)67KeA esitas materjalidele

täiendavad seisukohad 03.12.2025 kirjaga 6 5/25/10002-14 (Lisa 02-5);

✓ KeA 02.01.2026 kiri nr 6-5/25/10002-19 (Lisa 05) seisukoht MTÜ Kotkaklubi poolt

EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande kohta esitatud

ettepanekutele;

✓ Lüganuse Vallavalitsuse 28.05.2026 otsus nr 39 (kehtestas Evecon OÜ ja Enery Estonia

OÜ tuuleparkide KOV EP ala 1 osas), 28.05.2026 otsuse nr 40 KOV EP ala 2b osas ja

28.05.2026 otsuse nr 41 KOV EP ala 3 osas. Antud juhul loobuti KOV EP koostamisel

KOV EP detailse lahenduse koostamisest ning liiguti edasi projekteerimistingimuste

andmise menetlusega, aluse selleks annab PlanS § 95¹ lg 1;

✓ KeA 04.03.2025 väljastatud kaitsekohustuse teatis nr 7-12/25/4300 (Lisa 01)8

✓ KeA 07.03.2025 korraldus nr 1-3/25/42 („Registrikannete kehtetuks tunnistamine ja

muutmine Hansukalda kinnistul“, juurdepääsupiirang kehtib kuni: 06.03.2100 alus:

AvTS § 35 lg 1 p 1; Lisa 57), 13.02.2026 kiri nr 13-2/26/1044-3 (juurdepääsupiirang

kehtib kuni: 12.02.2101 alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; Lisa 57-1), KeA 11.03.2026 kiri 13-

2/26/1044-5 („Eriloa andmisest raietöödeks merikotka elupaigas“, juurdepääsupiirang

kehtib kuni: 10.03.2101 alus: AvTS § 35 lg 1 p 12; Lisa 57-2). Kuusalu vallas Muuksi

merikotka elupaiga (KLO913553) piirkonnas raiega seotud menetlus KeA-s.

6Lüganuse Vallavalitsus korraldab Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

KSH esimese etapi aruande avalikustamise, mille jooksul on igal isikul õigus avaldada arvamust. Avalikul väljapanekul olevate

materjalidega on võimalik tutvuda alates 05.11.2025 valla veebilehel https://www.lyganuse.ee/evecon-ou-ja-enery-estonia-ou- tuulepargid. 7 Lüganuse Vallavalitsus korraldab Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

KSH esimese etapi aruande avalikustamise, mille jooksul on igal isikul õigus avaldada arvamust. Avalikul väljapanekul olevate

materjalidega on võimalik tutvuda alates 05.11.2025 valla veebilehel https://www.lyganuse.ee/evecon-ou-ja-enery-estonia-ou-

tuulepargid. 8MTÜ pöördumisele lisatuna (lisa 7), pöördumine registreeritud KliM DHS 22.05.2026 nr 8-2/26/2032.

5

➢ Planeeringu- ja keskkonnamõju hindamise materjalid

✓ Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist Evecon-ja-

Enery-EP-LS-ja-KSHP_2208.pdf;

✓ KOV EP seletuskiri Evecon-ja-Enery-KOV-EP-seletuskiri.pdf;

✓ Töö „Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ Evecon-ja-Enery-KOV-EP-

KSH-aruanne.pdf;

✓ Töö „Varja merikotka pesa hüvituse jaoks pesaotsingute, vaatluste ja potentsiaalsete

pesametsade kokkuvõte“, juuni 2026. tellija Evecon OÜ, koostanud L. Peets (Lisa 09).

➢ Õigusaktid ja juhendmaterjalid

✓ Keskkonnaameti põhimäärus Keskkonnaameti põhimäärus-Riigi Teataja,

✓ energiamajanduse korralduse seaduse §-d 32¹¹–32¹⁴,

✓ KliMi koostatud juhis kpv 29.05.2026 „Taastuvenergeetika kui ülekaalukas avalik

huvi. Hüvitusmeetmed. Juhendmaterjal energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS)

§ 32¹¹–32¹⁴ ja § 38³ rakendajale“ (Taastuvenergia | Kliimaministeerium; Lisa 06),

✓ Keskkonnaministri määrus 21.07.2010 nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla

võtmine ja kaitse-eeskiri“, RT I, 19.05.2023, 5.

Kontrollitud materjalidest ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid viidanud KeA tegevuses sellisele

õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele, kaalutlusveale, metoodika rikkumisele või

huvide konfliktile, mis oleks põhjendanud teenistusliku järelevalve algatamist. Nende asjaolude

põhjal kujunes ministeeriumi hinnang, mis kajastus 26.06.2026 kirjas nr 8-2/26/2032-2.

1.3. Teine ja laiendatud järelevalve taotlus 07.09.2026

07.09.2026 esitas MTÜ teise teenistusliku järelevalve algatamise taotluse (KliM DHS reg. nr

8-2/26/3332, Lisa 11), milles taotles järelevalvet lisaks KeA-le ka KAURi tegevuse üle ning

laiendas oluliselt küsimuste ringi. Taotluses tõstatati muuhulgas järgmised teemad:

➢ Varja merikotka püsielupaiga kaitse;

➢ merikotka seisundi hindamine Eestis ja Ida-Virumaal;

➢ tuuleparkide ja Aasa gaasijaama koosmõju;

➢ röövlindude ja kotkaste riikliku seire sõltumatus;

➢ Kotkaklubiga seotud väidetav huvide konflikt.

Võrreldes 20.05.2026 esitatud taotlusega ei piirdunud MTÜ KeA halduspraktika ja

konkreetsete kooskõlastuste õiguspärasuse küsimustega, vaid palus hinnata ka KAURi

seirekorraldust, seire sõltumatust ning Kotkaklubi rolli riiklikus seires ja keskkonnamõjude

hindamises. MTÜ juhtis tähelepanu asjaolule, et MTÜ Kotkaklubi osaleb nii KeA tellitud

riiklikus seires kui ka arendajate tellitud keskkonnamõjude hindamistes. Sellega seoses palus

MTÜ muu hulgas KSH-de täiendamist, seire sõltumatuse auditi läbiviimist, Kotkaklubi tehtava

seire kontrollimist ning tema kogutud andmete kasutamise peatamist kuni võimalike huvide

konflikti riskide hindamiseni.

1.4. Teise taotluse menetlemine ja ministeeriumi hinnangu kujunemine (mida kontrolliti,

mille põhjal vastati 09.10)

Taotluse lahendamisel tuli hinnata, kas MTÜ esitatud asjaolud viitasid võimalikule

õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele, huvide konfliktile, seiremetoodika puudustele

või muule asjaolule, mis võinuks põhjendada teenistusliku järelevalve algatamist KeA või

KAURi tegevuse suhtes.

6

Teise taotluse menetlemise ajal lisandus võrreldes esimese taotluse lahendamisega uut teavet ja

uusi menetlusdokumente, mida ministeerium arvestas teenistusliku järelevalve algatamise

vajaduse hindamisel:

✓ 21.09.2026 kirjaga nr 6-2/26/15038-2 tegi KeA Püssi tuulepargi ehitusloa menetluses

lõpliku ÜAH kaalutluse ning andis (juurdepääsupiirang kehtib kuni: 20.09.2031 alus: AvTS

§ 35 lg 1 p 8, Lisa 25) loa merikotka isendite kahjustamiseks ja hüvitusmeetmete

rakendamiseks. Sellega hinnati tegevusloa menetluses muu hulgas mõju merikotka

seisundile, alternatiivide puudumist ning kavandatud hüvitusmeetmete piisavust.

✓ 25.09.2026 kirjaga nr 7-12/26/16598-2 esitas KeA KliMile täiendavad selgitused MTÜ

taotluses tõstatatud küsimuste kohta (Lisa 13). KeA selgitas muu hulgas, et Varja merikotka

püsielupaigale avalduv mõju on tugevalt negatiivne, kuid taastuvenergia ülekaaluka avaliku

huvi korral võib kaitstava liigi kahjustamine olla seaduses sätestatud tingimustel lubatav.

KeA hinnangul ei põhjusta Varja pesitsusterritooriumi funktsionaalne kadu ega võimalik

isendite hukkumine merikotka seisundi halvenemist Eestis, arvestades ka rakendatavaid

hüvitusmeetmeid. Varja oli küll teadaolevalt ainus merikotka püsielupaik Ida-Virumaa

põhjaosas, kuid sellest ei saa järeldada piirkondliku asurkonna halba seisundit.

Hüvitusmeetmete väljatöötamisel tuvastati Ida-Virumaal kaks seni teadmata pesapaika. KeA

ei pidanud põhjendatuks kahtlust, et röövlindude riiklikus seires ja mõju hindamistes

osalevate samade ekspertide kasutamine iseenesest tähendaks huvide konflikti või muudaks

seireandmed ebausaldusväärseks. Mõju merikotkale hinnati Evecon OÜ ja Enery Estonia

OÜ Püssi tuulepargi eriplaneeringu KSH-s, sh koosmõju teiste piirkonna arendustega. KeA

tegi ehitusloa menetluses lõpliku ÜAH kaalumise, hindas merikotka seisundit ja

hüvitusmeetmeid ning lubas 21.09.2026 merikotka isendite kahjustamise koos

hüvitusmeetmete rakendamisega. Hüvitusmeetmete ettevalmistamisel otsiti/tuvastati

täiendavaid pesapaiku ning kavandati pesaaluste paigaldamist Aseri ja Ontika piirkonda.

Seega olid 09.10.2026 seisukoha kujundamise ajaks võrreldes esimese taotluse lahendamisega

lisandunud nii KeA lõplik ÜAH kaalumine kui ka KliMile esitatud täiendavad selgitused MTÜ

poolt tõstatatud küsimuste kohta.

09.10.2026 kirjaga nr 8-2/26/3332-4 (Lisa 14) vastas KliM 07.09.2026 pöördumisele.

Hinnangu kujundamisel analüüsiti muu hulgas järgmisi asjaolusid ja materjale:

➢ analüüsiti MTÜ taotluses esitatud väiteid ja nende põhjendusi;

➢ tutvuti pöördumises käsitletud menetluste ja projektide kohta avalikult kättesaadavate

dokumentidega;

➢ võeti arvesse ministeeriumi varasemat, 26.06.2026 kirjas nr 8-2/26/2032-2 antud selgitust

KeA rolli kohta planeeringumenetlustes;

➢ tutvuti eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta ministeeriumile

kättesaadava teabega;

➢ arvestati KeA 21.08.2025 kirjaga nr 6-5/25/10002-8; KeA 21.09.2026 kirjaga nr 6-

2/26/15038-2 (juurdepääsupiirang kuni 20.09.2031, alus AvTS § 35 lg 1 p 8; Lisa 25),

milles KeA kooskõlastas tingimuslikult eriplaneeringu ala 3 (Püssi tuulepark) ehitusloa

eelnõu ja hüvitusmeetmed;

➢ küsiti täiendavaid selgitusi KeAlt ja KAURilt ning arvestati saadud tööalast sisendit MTÜ

taotluses tõstatatud küsimuste hindamisel;

➢ tutvuti KAURi avaldatud seiremetoodikaga „Kotkad ja must-toonekurg“;

➢ kontrolliti riigihangete registris avaldatud dokumente hangete nr 255896 ja nr 301401 osas;

➢ hinnati pöördumises esitatud huvide konflikti väiteid ja nende tõendatust;

7

➢ vaadeldi KAURi ülesandeid, avalikke seiremetoodikaid ja seireankeete;

➢ kontrolliti seiretööde hankedokumente, pakkujate kvalifikatsiooninõudeid ja vastutava

isiku vastavust nõuetele;

➢ arvestati valdkonna spetsialistide ja võimalike pakkujate piiratud arvu;

➢ hinnati seiremetoodika sõltumatuse auditi ja teenistusliku järelevalve algatamise vajadust.

Hinnangu kujundamisel käsitleti eelkõige järgmisi küsimusi:

➢ merikotka seisundi hindamise piisavus, Varja merikotka püsielupaiga kaitse ning

kavandatavate tegevuste mõju merikotkale;

➢ planeeringulahenduste ja KeA kaalutluste vastavus looduskaitseseaduse, energiamajanduse

korralduse seaduse ning linnudirektiivi nõuetele;

➢ Aasa gaasijaama ja teiste piirkonna arenduste võimaliku koosmõju käsitlemine;

➢ röövlindude seire korraldus, seire sõltumatus ning MTÜ Kotkaklubiga seotud huvide

konflikti väited;

➢ teenistusliku järelevalve või sõltumatuse auditi algatamise vajadus.

Ministeeriumi tegevus seisnes olemasoleva teabe ja dokumentide läbivaatamises, nende

õiguslikus hindamises ning teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse üle otsustamises.

Selle käigus võrreldi MTÜ esitatud väiteid KeA ja KAURi dokumentides, KSH materjalides,

avalikes seiremetoodikates ning muudes asjakohastes dokumentides sisalduva teabega. Hinnati,

kas KeA ja KAURi seisukohad, kaalutlused ja järeldused olid dokumentidest jälgitavad ning

seostatavad nende aluseks olnud asjaoludega, kas menetlustes olid käsitletud otsustamiseks

olulised küsimused ning kas MTÜ poolt esitatud asjaolud viitasid võimalikule õigusvastasusele,

olulisele menetluspuudusele, huvide konfliktile, metoodika rikkumisele või muule asjaolule,

mis võiks põhjendada täiendava kontrollimenetluse algatamist.

Ministeerium ei viinud selles etapis läbi teenistusliku järelevalve menetlust ega muid

eraldiseisvaid kontrollimenetlusi, vaid hindas, kas MTÜ esitatud asjaolud ja ministeeriumile

kättesaadav teave annavad piisava aluse selliste menetluste algatamiseks.

Kontrolli tulemusel kujunes muu hulgas järgmine hinnang:

➢ Merikotka seisundi hindamise piisavus, Varja merikotka püsielupaiga kaitse ja

avalduv mõju. KSH-s oli tuulepargi mõju hinnatud tugevalt negatiivseks ja peetud isendite

hukkumist väga tõenäoliseks. KeA andis ehitusloa menetluses loa merikotka isendite

kahjustamiseks ja hüvitusmeetmete rakendamiseks tuginedes linnustiku-uuringute käigus

kogutud vaatlusandmetele ja hüvitusmeetmete väljatöötamisel kogutud andmetele.

Ministeerium ei eitanud negatiivset mõju, vaid hindas küsimust EnKS-is sätestatud

erandimenetluse kontekstis. Ministeerium võttis arvesse, et KSH-s oli hinnatud mõju

merikotkale ning koosmõju teiste piirkonna energeetika- ja tööstusarendustega. Samuti

arvestati KeA 21.09.2026 kaalutluses käsitletud asjaolusid, sealhulgas Ida-Virumaa

piirkonna merikotka asurkonna iseärasusi, piirkonna võimalikku vähest uuritust,

hüvitusmeetmete ettevalmistamisel tuvastatud uusi merikotka pesapaiku ning kavandatud

tehispesade rajamist. Ministeerium kontrollis, kas KeA oli käsitlenud MTÜ tõstatatud

küsimusi merikotka seisundi, piirkondliku asurkonna, hüvitusmeetmete ning Varja

pesitsusterritooriumi võimaliku funktsionaalse kao mõju kohta ning kas vastavad

kaalutlused ja järeldused olid dokumentidest jälgitavad.

KeA 21.09.2026 kaalutlus 6-2/26/15038-2 oli olulises osas kooskõlas KliMi ÜAH

juhendiga (eelviidatud Lisa 25, Lisa 06). KeA on juhendi ülesehitust väga täpselt

järginud. Dokumendist nähtub, et neid küsimusi hinnati väga põhjalikult, tuginedes nii

EnKS-ile, juhendile, planeeringutele, KSH-dele, uuringutele kui ka liigiandmetele.

8

Küsimus oli sisuliselt kaalutud ja põhjendatud. Teenistusliku järelevalve algatamise

vajaduse hindamisel ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid, et merikotka seisundi,

hüvitusmeetmete või ülekaaluka avaliku huvi eelduste küsimused oleksid jäetud

käsitlemata või et otsus oleks tehtud ilma asjakohase kaalutluseta. Ministeerium

tuvastas, et neid küsimusi oli menetluses sisuliselt hinnatud ning põhjendatud.

➢ Planeeringute vastavus LKS §-le 55 ja piirkondliku mõju käsitlemine. Ministeerium

hindas MTÜ väiteid, mille kohaselt ei olnud KSH-des piisavalt käsitletud Varja

püsielupaiga tähtsust Ida-Virumaa põhjaosa merikotka asurkonnale ning

planeeringulahenduste lubamine tooks kaasa LKS § 55 rikkumise. Ministeerium võttis

arvesse KeA käsitlust, mille kohaselt oli Varja püsielupaik küll KSH kooskõlastamise ajal

ainus teadaolev merikotka püsielupaik Ida-Virumaa põhjaosas, kuid sellest asjaolust üksi

ei saa teha järeldust piirkondliku asurkonna ebasoodsa seisundi kohta. Arvestati ka asjaolu,

et hüvitusmeetmete väljatöötamisel tuvastati Ida-Virumaal kaks seni teadmata merikotka

pesapaika ning kavandati pesaaluste paigaldamist Aseri ja Ontika piirkonda.

KliM hindas, kas MTÜ viidatud asjaolud osutavad võimalikule LKS § 55 rikkumisele ning

kas vastavaid küsimusi oli KeA menetlustes käsitletud. Selleks tutvuti Varja

püsielupaigaga seotud planeeringute, KeA seisukohtade ning asjakohaste õigusnormidega.

Arvestati kaitstavate liikide häirimise ja hukkumise üldist keeldu ning seaduses sätestatud

erandeid, sealhulgas EnKS § 32¹¹ ja § 32¹⁴ alusel ülekaaluka avaliku huvi korral

kohaldatavaid erisusi.

Ministeerium tuvastas, et küsimust merikotka seisundi võimalikust halvenemisest, Varja

püsielupaiga funktsionaalse kao mõjust ning ülekaaluka avaliku huvi eelduste täitmisest

oli KeA menetlustes käsitletud. Samuti selgitati MTÜ-le, et KSH aruanne ega

eksperdiarvamus ei ole iseseisvalt Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses teenistusliku

järelevalve objektid ning nende sisu saab hinnata üksnes ulatuses, milles sellele tugineb

KeA tegevus või otsustus.

➢ Aasa gaasijaama mõju Varja püsielupaigale. Ministeerium hindas MTÜ väiteid Aasa

gaasijaama võimaliku mõju kohta Varja merikotka püsielupaigale. Selleks tutvuti Aasa

gaasijaama KSH aruande (Virumaa Energeetika OÜ Aasa gaasijaama detailplaneeringu

KSH) ning KeA menetluses esitatud seisukohtadega. KSH aruandes oli käsitletud

gaasijaama võimalikke mõjusid merikotka püsielupaigale, sealhulgas müra, välisõhu

saasteainete, valguse ja muude häiringute võimalikku mõju ning gaasijaama paiknemist

merikotka sagedasemate lennusuundade suhtes. Lisaks olid kirjeldatud mõju vältimiseks

ja vähendamiseks kavandatud meetmed, sealhulgas mürarikaste ehitustööde tegemine

väljaspool pesitsusperioodi, liikluse suunamine lõunapoolsele juurdepääsuteele ning

meetmed, mille eesmärk on tagada, et müratase püsielupaiga piirkonnas ei ületa pesapuu

kõrgusel 45 dB.

Ministeerium kontrollis, kas võimalikku mõju Varja püsielupaigale ning selle

leevendamiseks kavandatud meetmeid oli menetluses käsitletud ning kas vastavad

hinnangud ja järeldused olid menetlusdokumentidest jälgitavad. Selle käigus võeti arvesse

KSH aruandes esitatud järeldust, et Aasa gaasijaama rajamine ei avalda Varja merikotka

püsielupaigale olulist ebasoodsat mõju tingimusel, et rakendatakse ette nähtud

leevendusmeetmeid. Samuti võeti arvesse KeA seisukohti ning KSH aruandes toodud

põhjendusi, mille kohaselt ei olnud alust eeldada, et gaasijaam tooks kaasa merikotka

pesitsusterritooriumi hülgamise.

➢ Seirekorralduse sõltumatus ja MTÜ Kotkaklubi. Ministeerium hindas pöördumises

esitatud väiteid röövlindude seire sõltumatuse, MTÜ Kotkaklubi võimaliku huvide

9

konflikti ning seireandmete usaldusväärsuse kohta. MTÜ Kotkaklubi võimaliku huvide

konflikti väites ei oldud MTÜ pöördumises esitatud konkreetseid ja kontrollitavaid

tõendeid huvide konflikti või seireandmete ebausaldusväärsuse kohta.

Selleks tutvuti KAURi veebilehel avaldatud seiremetoodikaga „Kotkad ja must-

toonekurg“, riigihangete registris avaldatud hanke- ja lepingudokumentidega

(https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5070021/documents?group=B ja

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9426124/documents?group=B)9 ning

KAURilt saadud selgitustega (juurdepääsupiirang kuni 20.09.2031, alus AvTS § 35 lg 2 p

2, 21.10.2026 nr 8-2/26/3332-7). Vastuses eristati röövlindude seiret kotkaste ja must-

toonekure seirest. 2026. aastal tegi esimest Eesti Ornitoloogiaühing ja teist MTÜ

Kotkaklubi. Kontrolliti hankedokumentides kasutatud kvalifikatsiooninõudeid ning

seirekorralduse avalikku dokumentatsiooni. Samuti hinnati, kas pöördumises esitatud

asjaolud annavad piisava faktilise aluse teenistusliku järelevalve, sõltumatu auditi või muu

täiendava kontrollimenetluse algatamiseks. Ministeerium võttis arvesse, et riiklikku seiret

viiakse läbi etteantud seiremetoodika alusel ning avalikult kättesaadavas seiremetoodikas

on määratud seire käigus kogutavad näitajad, vaatluste tegemise kord, seirevalim ning

tulemuste esitamise põhimõtted. Kontrolliti seiretöödega seotud hankedokumentides

sätestatud nõudeid, sealhulgas võimaliku huvide konfliktiga seotud kinnitusi ning töövõtja

konfidentsiaalsus- ja usalduskohustusi.

Hinnangu kujundamisel arvestati ka asjaolu, et keskkonnamõju hindamise menetlustes ei

määra KliM ega KAUR, milliseid eksperte või ettevõtjaid arendaja keskkonnamõju

hindamisse kaasab, ning ainuüksi asjaolu, et sama valdkonna eksperdid või

organisatsioonid osalevad nii riiklikus seires kui ka keskkonnamõju hindamistes või

muudes looduskaitselistes töödes, ei võimalda iseenesest järeldada huvide konflikti

olemasolu, õigusnormide rikkumist ega seireandmete kallutatust.

Ministeerium ei tuvastanud talle teada olnud teabe põhjal konkreetseid ja kontrollitavaid

asjaolusid, mis viitaksid huvide konfliktile, seireandmete ebausaldusväärsusele, metoodika

või muule võimalikule rikkumisele. Ka puudus alus algatada täiendavat kontrollimenetlust

eesmärgiga koguda määramata ulatuses teavet erinevate isikute tööalaste, lepinguliste või

muude seoste kohta. Seetõttu ei pidanud ministeerium põhjendatuks teenistusliku

järelevalve ega seiremetoodika sõltumatuse auditi algatamist ega näinud alust MTÜ

Kotkaklubi kõrvaldamiseks seiretöödest või tema kogutud andmete kasutamise

peatamiseks.

➢ Teenistusliku järelevalve ning sõltumatuse auditi algatamise vajadus. Ministeerium

hindas, kas MTÜ poolt esitatud asjaolud annavad aluse teenistusliku järelevalve, sõltumatu

auditi või muu täiendava kontrollimenetluse algatamiseks. Selleks kontrolliti KeA tegevuse

vastavust asjakohastele õigusaktidele ning hinnati, kas MTÜ poolt tõstatatud küsimused

olid pädeva asutuse menetlustes käsitletud ja põhjendatud. Samuti hinnati KAURi

9 Täpsemalt välja tuues on hanke läbiviimisel pakkujatele esitatud hankepassi täitmise kohustus, sh sisaldasid hankepassid mh

alaküsimust „HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik

hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või

hankedokumentide kohaselt? Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“) 2.

Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))“ jt. Samuti nähtuvad hankelepingu projektist punktid 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.;

9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste

täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Ministeerium on kontrollinud MTÜ Kotkalubi esitatud pakkumuste

raames hankepasside esitamist ja vastavatele küsimustele on pakkuja asjakohaselt vastanud. Samuti on sõlmitud lepingutes eelpool viidatud punktid olemas.

10

seirekorraldust, avalikke seiremetoodikaid, hankedokumente ning pöördumises esitatud

huvide konflikti väiteid.

Ministeerium ei tuvastanud talle teada olnud teabe põhjal asjaolusid, mis viitaksid

võimalikule õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele, metoodika rikkumisele,

seireandmete ebausaldusväärsusele või muule puudusele, mis põhjendaks teenistusliku

järelevalve või sõltumatu auditi algatamist. Samuti ei olnud pöördumises esitatud

konkreetseid ja kontrollitavaid asjaolusid, mis annaksid aluse täiendava kontrollimenetluse

läbiviimiseks eesmärgiga koguda määramata ulatuses teavet erinevate isikute tööalaste,

lepinguliste või muude seoste kohta.

Ministeeriumi hinnangu kujundamisel tugineti muu hulgas järgmistele dokumentidele

ja õigusaktidele:

➢ Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri dokumendid

✓ KeA 21.08.2025 kiri nr 6-5/25/10002-8 (Lisa 04);

✓ KeA 21.09.2026 kiri nr 6-2/26/15038-2 (AK, Lisa 25);

✓ KAURi avaldatud seiremetoodika „Kotkad ja must-toonekurg“ ja seireankeedid

Seiremetoodikad ja -ankeedid | Keskkonnaagentuur (2026), varasemad (Lisa 29, Lisa

30, Lisa 31);

✓ KAURi põhimäärus Keskkonnaagentuuri põhimäärus-Riigi Teataja.

➢ Planeeringu- ja keskkonnamõju hindamise materjalid

✓ Töö „Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ Evecon-ja-Enery-KOV-EP-

KSH-aruanne.pdf;

✓ Lüganuse Vallavolikogu 28.05.2026 otsus nr 41;

✓ Aasa gaasijaama detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne Virumaa Energeetika OÜ Aasa gaasijaama detailplaneeringu KSH;

✓ Lüganuse valla veebilehel avalikustatud Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide

planeeringu- ja KSH materjalid Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuulepargid | Lüganuse

vald;

✓ Lisaks puutuvad asjasse seisuga 21.10.2026 menetluses Lüganuse valla Varja

tuulikupargi alade 2 ja 3 detailplaneering ning VKG Wind tuulepargi detailplaneering.

➢ Seire ja riigihangetega seotud materjalid

✓ riigihangete registris avaldatud dokumentatsioon hanke nr 255896 kohta, sh seiretööde

hankepassid, hankelepingu projektid ning muud avalikult kättesaadavad

hankedokumendid;

✓ riigihangete registris avaldatud dokumentatsioon hanke nr 301401 kohta, sh seiretööde

hankepassid, hankelepingu projektid ning muud avalikult kättesaadavad

hankedokumendid;

✓ hankelepingud 2023-2026. aastatel kotkaste seire teostamiseks (Lisa 32, Lisa 33, Lisa

34, Lisa 35) ja ning seiretööde üleandmise-vastuvõtu aktid (Lisa 32-1, Lisa 33-1, Lisa

34-1, 2026. a teostamisel);

✓ KAURilt (juurdepääsupiirang kuni 20.09.2031, alus AvTS § 35 lg 2 p 2, 21.10.2026 nr

8-2/26/3332-7, Lisa 22) ja KeAlt (25.09.2026 kiri nr 7-12/26/16598-2, Lisa 13) saadud

tööalased selgitused.

➢ Õigusaktid ja juhendmaterjalid

✓ energiamajanduse korralduse seaduse §-d 32¹¹ ja 32¹⁴;

✓ looduskaitseseaduse §-d 55 ja 58;

✓ haldusmenetluse seadus;

11

✓ Vabariigi Valitsuse seadus;

✓ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (linnudirektiiv);

✓ KliMi juhend „Taastuvenergeetika kui ülekaalukas avalik huvi. Hüvitusmeetmed.

Juhendmaterjal energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹¹–32¹⁴ ja § 38³ rakendajale“

(kättesaadav Taastuvenergia | Kliimaministeerium).

Kokkuvõtteks hindas ministeerium, kas MTÜ poolt esitatud asjaolud annavad aluse

teenistusliku järelevalve või muu täiendava kontrollimenetluse algatamiseks. Selleks

kontrolliti, kas pöördumises tõstatatud küsimused olid KeA ja KAURi menetlustes käsitletud

ning kas esitatud asjaolud viitasid võimalikule õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele,

huvide konfliktile, metoodika rikkumisele või muule puudusele, mis võiks põhjendada

täiendava kontrollimenetluse algatamist.

Ministeerium ei tuvastanud talle teada olnud teabe põhjal asjaolusid, mis viitaksid võimalikule

õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele, seireandmete ebausaldusväärsusele või muule

puudusele, mis põhjendaks teenistusliku järelevalve või sõltumatu auditi algatamist. Samuti ei

olnud pöördumises vaidlustatud konkreetset haldusakti ning KSH aruanne ega

eksperdiarvamus ei ole iseseisvalt Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses teenistusliku

järelevalve objektid. Seetõttu ei pidanud ministeerium põhjendatuks teenistusliku järelevalve

ega seiremetoodika sõltumatuse auditi algatamist ega näinud alust MTÜ Kotkaklubi

seiretöödest kõrvaldamiseks või tema kogutud andmete kasutamise peatamiseks.

Ministeerium lähtus teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamisel MTÜ esitatud

asjaoludest, olemasolevatest dokumentidest ning KeAlt ja KAURilt saadud selgitustest. Seega

ei jätnud ministeerium kontrollimata küsimusi põhjusel, et need puudutasid KSH aruannet või

eksperdihinnangut, vaid kontrollis nende materjalide kasutamist KeA ja KAURi tegevuses

ulatuses, milles see oli vajalik teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamiseks.

Ministeerium ei viinud seejuures läbi kõiki neid toiminguid, mis kuuluksid juba algatatud

teenistusliku järelevalve või muu eraldiseisva kontrollimenetluse koosseisu, vaid kontrollis

asjaolusid ulatuses, mis oli vajalik teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse üle

otsustamiseks. Ministeeriumi hinnangul tähendaks kontrolli ulatuse oluline laiendamine

sisuliselt juba teenistusliku järelevalve läbiviimist.

Ministeerium saab hinnata tema käsutuses olevat teavet, menetluses esitatud dokumente,

avalikke andmeid ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist. Seejuures ei saa ministeerium

teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamise käigus asendada pädevate ekspertide

erialaseid hinnanguid enda hinnangutega ega viia konkreetsete kontrollitavate asjaolude

puudumisel läbi määramata ulatusega uurimislaadset kontrolli isikute tööalaste, lepinguliste

või muude seoste üle.

1.5. KliM on MTÜ-le selgitanud planeeringu KSH läbiviimisel KliM-i ülesandeid teise

menetluse raames (kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) KSH menetlus)

Täiendava taustana märgime, et KliMi ja MTÜ vaheline suhtlus on olnud laiem kui

Riigikantseleile esitatud kirjavahetus ning hõlmanud ka teistes menetlustes antud selgitusi

ministeeriumi ülesannete ja pädevuse kohta. Alljärgnevalt anname ülevaate ka täiendavast

infovahetusest MTÜ-ga.

➢ MTÜ taotles, et KliM hindaks järelevalvemenetluses kaitsetööstuspargi KSH esimese etapi

aruande metoodikat ning alternatiivide ja kumulatiivsete mõjude käsitlust, KliM selgitas,

et õigusaktides ei ole ette nähtud KliMi poolt läbiviidavat eraldiseisvat

järelevalvemenetlust KSH aruande üle. KliM osaleb Kaitseministeeriumi korraldatavas

12

REPi koostamise menetluses kooskõlastajana ning hindab oma pädevuse piires

planeeringu ja KSH aruande vastavust õigusaktidele (PlanS-i ja KeHJS-i nõuetele) ning

aruandes esitatud hinnangute piisavust. (17.09.2026 nr 7-15/26/1731-14, Lisa 22).

➢ KliM on selgitanud ka, et KSH protsessis ei nõua mitme eelvalikuala võimalik kooskasutus

eraldi alternatiivina hindamist. Võimalikke täiendavaid kumulatiivseid mõjusid tuleb

hinnata hilisemates planeerimis- ja loamenetlustes, kui selguvad tegevuste üksikasjad

(05.10.2026 nr 7-15/26/1731-18, Lisa 23)

➢ 12.10.2026 pöördumine nr 8-2/26/3867, milles (Lisa 15) paluti selgitada, kuidas

kontrolliti riikliku seiretöö „Kotkad ja must toonekurg” ekspertide sõltumatust, sh selgitada

kontrolli protseduuri ehk kuidas kontrolliti seireandmete kvaliteeti, seiretööde

vastuvõtmist ning eelmises, st KliMi 09.10.2026 vastuses toodud järelduse aluseid.

Küsitakse selgitusi, ei taotleta järelevalve algatamist. Ministeerium vastas 20.10.2026 nr

8-2/26/3867-2 (Lisa 58), mida vastusega seotult kontrolliti, hanke korraldamisega seotud

detailsemad küsimused edastati vastamiseks KAURile.

2. Teenistusliku järelevalve olemus ja algatamise üle otsustamise lähtekoht

Taotluses esitatud küsimuste käsitlemisel lähtus KliM teenistusliku järelevalve eesmärgist,

algatamise eeldustest ja kontrolli ulatusest. Alljärgnevalt selgitame lühidalt lähtekohti, millele

ministeeriumi hinnang käesolevas asjas tugines, eelkõige järelevalve algatamise vajaduse

hindamise ning pädeva asutuse sisulise otsustuse kontrollimise ulatuse osas.

2.1. Seisukoht teenistusliku järelevalve olemuse ja ulatuse kohta

Teenistusliku järelevalve kui haldusesisese kontrollivahendi eesmärk ja sisu tulenevad

seadusest10. Teenistusliku järelevalve käigus kontrollitakse valitsusasutuse või tema hallatava

riigiasutuse tegevuse seaduslikkust ja Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud ulatuses

otstarbekust. Selle eesmärk on tagada, et järelevalvealune asutus tegutseks talle antud pädevuse

piires, järgiks õigusakte ning täidaks talle pandud ülesandeid nõuetekohaselt.

Isiku pöördumine võib anda järelevalvepädevale organile teavet võimaliku õigusvastase akti,

toimingu, tegevusetuse või muu puuduse kohta ning olla ajendiks teenistusliku järelevalve

algatamise vajaduse hindamisel. Teenistuslik järelevalve ei ole siiski isiku õiguste kaitseks ette

nähtud täiendav vaide- või kaebemenetlus ega too kaasa pädeva asutuse menetluse automaatset

kordamist. Samuti ei tulene pöördujale subjektiivset õigust nõuda teenistusliku järelevalve

algatamist tema määratud ulatuses, tema valitud kontrollitoimingute tegemist või tema soovitud

sisulise tulemuse saavutamist, nt et järelevalveorgan kontrolliks uuesti kõiki pädeva asutuse

menetluses käsitletud faktilisi, teaduslikke ja eksperdihinnangulisi küsimusi. Teenistusliku

järelevalve algatamise ja selle põhjendatud ulatuse üle otsustab järelevalvepädev organ,

lähtudes pöördumises esitatud ning talle muul viisil teada olevate asjaolude konkreetsusest ja

kontrollitavusest, võimaliku rikkumise laadist ja olulisusest ning kavandatavate

kontrollitoimingute eesmärgipärasusest ja proportsionaalsusest.

Taotluses esitatud küsimuste hindamisel tuleb teenistusliku järelevalve protsessi mõistes

eristada erinevaid menetlusetappe, nagu:

1) teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamist (eelanalüüsi);

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/VVS Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 lõike 1 kohaselt korraldatakse teenistuslikku

järelevalvet valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks. VVS § 95

lõike 1 kohaselt valvab minister ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute ning muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

13

2) teenistusliku järelevalve algatamise otsuse raames teostatavat kontrolli (sisulised

järelevalvetoimingud subjekti konkreetsete tegevustega seoses);

3) teenistusliku järelevalve käigus puuduse või õigusvastasuse tuvastamisel VVS-is sätestatud

järelevalveabinõude rakendamist ning vajaduse korral asja uut läbivaatamist pädevas

asutuses.

Teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamine ja algatatud järelevalvemenetluse

läbiviimine ei ole oma eesmärgi, kontrolli sügavuse ega ulatuse poolest samastatavad. Seega

on teenistuslik järelevalve haldusesisene seaduslikkuse ja VVS-is sätestatud ulatuses

otstarbekuse kontroll, mitte isiku käsutuses olev täiendav vaide- või kaebemenetlus.

2.2. Järelevalve vajaduse esmane hindamine ei võrdu järelevalvemenetluse läbiviimisega.

Ministeeriumi halduspraktika kohaselt hinnatakse iga järelevalvetaotluse saamisel esmalt, kas

pöördumises esitatud asjaolud viitavad võimalikule õigusvastasele aktile, toimingule,

tegevusetusele, pädevuse ületamisele, olulisele menetlusveale või muule puudusele, mille

kontrollimiseks võib olla põhjendatud teenistusliku järelevalve algatamine. Algatamise

vajaduse hindamisel (haldusmenetluses11) tuleb esmalt välja selgitada menetletavas asjas

olulise tähendusega asjaolud, kuid sellest ei tulene kohustust koguda piiramatult teavet

asjaolude kohta, millel puudub järelevalve algatamise küsimuse lahendamisel oluline tähendus.

Seetõttu määratakse esmase kontrolli vajalik ulatus kindlaks eeskätt pöördumises esitatud

väidete konkreetsuse ja kontrollitavuse, võimaliku rikkumise laadi ja olulisuse ning

ministeeriumile muul viisil teada olevate asjaolude põhjal. Seega isiku pöördumine võib olla

järelevalvevajaduse hindamise ajend, kuid sellest ei tulene õigust nõuda järelevalve

algatamist pöörduja määratud ulatuses. Ministeerium selgitab esmase hindamise käigus

välja teenistusliku järelevalve algatamise üle otsustamiseks vajalikud asjaolud ning

määrab kontrolli ulatuse võimaliku puuduse konkreetsuse, kontrollitavuse ja olulisuse

põhjal. Järelevalve algatamise üle otsustamiseks tuleb hinnata esitatud väidete

konkreetsust ja kontrollitavust, kuid enne järelevalve algatamist ei pea siiski tegema kõiki

toiminguid, mis kuuluksid juba algatatud järelevalvemenetlusse.

2.3. Teenistuslik järelevalve ei asenda pädeva asutuse sisulist haldusmenetlust

Kui eriseadusega on konkreetse keskkonnaotsuse tegemine või eksperdihinnangute hindamine

antud KeA või KAURi pädevusse, jäävad esmane otsustusõigus ning vastutus selle otsuse sisu

ja põhjenduste eest asjaomasele asutusele. Haldusmenetluses on kaalutlusõigus haldusorganile

seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel12.

Teenistusliku järelevalve käigus saab kontrollida pädeva asutuse kaalutlusotsuse õiguspärasust.

Kontrollida saab näiteks seda, kas otsustamisel jäeti arvestamata mõni õiguslikult kohustuslik

asjaolu, kas tugineti ilmselgelt asjakohatule kaalutlusele või kas otsus on põhjendamata või

sisemiselt vastuoluline13.

Kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimine ei tähenda siiski, et ministeerium peab sama

haldusasja pädeva asutuse kõrval või järel uuesti sisuliselt läbi menetlema, kordama kõiki

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/HMS Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning üleliigseid kulutusi vältides. HMS § 6 järgi tuleb välja

selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/HMS HMS § 4 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride ja eesmärgiga,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 13 Teenistusliku järelevalve raames saab kontrollida, kas valitsemisala asutus: •tegutses oma seadusest tuleneva pädevuse piires ;

•kohaldas asjakohaseid õigusnorme; •järgis olulisi menetlusnõudeid; •selgitas välja otsuse tegemiseks olulised asjaolud;

•arvestas asjakohaseid kaalutlusi; •jättis kõrvale asjassepuutumatud kaalutlused; •põhjendas oma otsust kontrollitaval viisil; •järgis kaalutlusõiguse piire ja eesmärki.

14

valdkondlikke hindamisi ning kujundama nende põhjal enda sisulise otsuse. Kui ministeerium

kordaks ilma konkreetse järelevalvelise aluseta kõiki valdkondlikke hindamisi ning kujundaks

nende põhjal enda sisulise otsuse, ei toimiks ta enam üksnes järelevalve teostajana, vaid

sisuliselt teise menetlejana küsimuses, mille lahendamise pädevus ja vastutus on seadusega

antud teisele asutusele. Seega ministeerium võib kontrollida teenistusliku järelevalve

käigus pädeva asutuse kaalutlusotsuse õiguspärasust, sealhulgas pädevust, menetlust,

oluliste asjaolude arvestamist ja kaalutluste põhjendatust. Selline kontroll ei tähenda

pädeva asutuse menetluse automaatset kordamist ega tema erialase kaalutlusotsuse

asendamist ministeeriumi enda otsusega.

2.4. Järelevalve käigus tuvastatud puuduse kõrvaldamine ei tähenda pädeva asutuse

asemel nendes küsimustes uue sisulise otsuse tegemist

VVS annab teenistusliku järelevalve teostajale järelevalveabinõud (sh kehtetuks tunnistamine,

akti või toimingu peatamine, ettekirjutus akti või toimingu muutmiseks)14. Kui teenistusliku

järelevalve käigus tuvastatakse näiteks, et oluline asjaolu on kontrollimata, kohustuslik

õigusküsimus käsitlemata või otsus ebapiisavalt põhjendatud, saab ministeerium kasutada

seaduses ette nähtud abinõusid. Kui tuvastatud puuduse kõrvaldamine eeldab asja uut sisulist

hindamist, võib ministeerium ettekirjutusega nõuda asja uut läbivaatamist pädevas asutuses.

Asja uue läbivaatamise või puuduse kõrvaldamise nõudmine ei tähenda, et ministeerium võtaks

konkreetse haldusasja menetlemise pädevalt asutuselt üle. Uue sisulise otsuse teeb sel juhul

pädev asutus, kellel tuleb kõrvaldada järelevalve käigus tuvastatud puudus ning kujundada asja

uuesti läbi vaadates oma kaalutlusotsus. Seega saab ministeerium puuduse tuvastamisel

kasutada VVS-is ette nähtud järelevalveabinõusid ning vajaduse korral teha ettekirjutuse

puuduse kõrvaldamiseks või asja uueks läbivaatamiseks pädevas asutuses, kuid ei

lahenda selle käigus pädeva asutuse pädevusse kuuluvat haldusasja tema asemel uuesti.

2.5. Otstarbekuse kontroll ei anna piiramatut ümberotsustamise õigust.

Seaduse mõistes otstarbekuse kontrolli15 ei saa käsitada üldise õigusena tunnistada alluva

asutuse akt või toiming ebaotstarbekaks üksnes põhjusel, et ministeerium või pöörduja eelistaks

teistsugust sisulist lahendust. Seega ei võrdu VVS-i tähenduses otstarbekuse kontroll

valdkondliku eksperdihinnangu vaba ümberhindamisega. Eelkõige ei ole erineva

eksperdiarvamuse olemasolu, teadusliku prognoosi ebakindlus või pöörduja mittenõustumine

pädeva asutuse kaalutlustega iseenesest piisav alus järeldada, et akt või toiming on VVS § 100

tähenduses ebaotstarbekas. Otstarbekuse kontroll võimaldab hinnata, kas asutuse akt või

toiming vastab talle pandud ülesannete eesmärgile ning avalikule huvile, kuid see ei tähenda

valdkondliku eksperdihinnangu või pädeva asutuse kaalutlusotsuse vaba asendamist

ministeeriumi enda hinnanguga. Seega ei anna otstarbekuse kontroll ministeeriumile õigust

asendada pädeva asutuse kaalutlusotsust enda eelistatud lahendusega, kui kontrollitud

otsus jääb õigusaktidega määratud kaalutlusruumi piiridesse.

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/VVS VVS § 95 järgi võib minister tunnistada seadusega vastuolus oleva alluva asutuse akti

või toimingu kehtetuks. VVS § 99 kohaselt võib akti täitmise või toimingu peatada täiendavaks õiguspärasuse ja otstarbekuse

kontrollimiseks või vajalike andmete kogumiseks ning teha ettekirjutuse akti muutmiseks, toimingu puuduste kõrvaldamiseks või uue toimingu tegemiseks 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/VVS VVS §-des 93 ja 95 ja VVS § 100 lõike 1 järgi võib akti või toimingu ebaotstarbekuse

tõttu kehtetuks tunnistada juhul, kui see on ilmses vastuolus seadusest tuleneva ning Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi

rakendatava riikliku poliitikaga, põhjustab riigi vara või eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist või kahjustab muul viisil

riiklikke huve. VVS § 100 lõige 2 piirab lisaks võimalust tunnistada ebaotstarbekuse tõttu kehtetuks akte ja toiminguid, mill e andmise tingimused tulenevad seadusest või muust õigusaktist.

15

2.6. Järelevalvelise kontrolli ulatus peab vastama võimaliku puuduse kohta teada olevate

asjaolude konkreetsusele ja olulisusele.

Teenistusliku järelevalve algatamise vajadust ega esmase kontrolli ulatust ei saa määrata üksnes

selle järgi, kui palju küsimusi pöörduja taotluses esitab. Määrav on, kas taotluses on esitatud

või ministeeriumile muul viisil teada olevad konkreetsed ja kontrollitavad asjaolud võivad

viidata õigusnormi rikkumisele, olulisele menetluspuudusele, põhjendatud huvide huvide

konfliktile jmt16, mille kontrollimiseks võib olla vajalik teenistusliku järelevalve algatamine.

Kui pöördumises esitatakse konkreetne asjaolu võimaliku mittevastavuse kohta, peab

ministeerium hindama selle tähendust ning vajaduse korral kontrollima täiendavaid asjaolusid.

Kontrollitoimingute valikul ja ulatuse määramisel tuleb lähtuda võimaliku puuduse laadist ja

olulisusest ning sellest, milline täiendav teave on teenistusliku järelevalve algatamise üle

otsustamiseks vajalik. Seevastu üldine kahtlus, alternatiivse eksperdihinnangu võimalikkus

või küsimus, kas midagi võiks veel täiendavalt kontrollida, ei too iseenesest kaasa

kohustust viia läbi uus täismahus valdkondlik hindamine. Seetõttu ei ole ebamäärase või

hüpoteetilise kahtluse kontrollimiseks põhjendatud ega proportsionaalne kaardistada

määramata ulatuses kolmandate isikute tööalaseid, lepingulisi ja rahalisi suhteid, kontrollida

uuesti kõiki varasemaid seiretöid või tellida uusi ekspertiise, kui pöördumises esitatud ega

ministeeriumile muul viisil teada olevatest asjaoludest ei nähtu konkreetset alust, mis seaks

põhjendatult kahtluse alla kindla menetluse, andmestiku, eksperdihinnangu või otsuse

õiguspärasuse või otstarbekuse VVS-is sätestatud tähenduses.

Kontrolli põhjendatud ulatus ja siht sõltuvad seega võimaliku rikkumise või muu olulise

puuduse kohta teada olevate asjaolude konkreetsusest, kontrollitavusest ja olulisusest

ning sellest, milliseid võimaliku mittevastavuse tunnuseid nähtub ministeeriumile

kättesaadavatest materjalidest.

2.7. Eelneva õigusliku käsitluse kohaldamine praegusele juhtumile - taotlustes soovitud

kontroll ületab osaliselt teenistusliku järelevalve pädevuse piire

MTÜ on nii 20.05.2026 kui ka 07.09.2026 teenistusliku järelevalve taotlustes soovinud lisaks

KeA ja KAURi tegevuse õiguspärasuse kontrollimisele ka selliste küsimuste sisulist uuesti

hindamist, mille lahendamine kuulub seaduse järgi pädevale menetlejale, mõju hindavale

eksperdile või teadusliku hinnangu andjale ja mida KliM ei saa teha teenistusliku järelevalve

korras. Teenistusliku järelevalve raames saab ministeerium kontrollida KeA ja KAURi aktide

ning toimingute õiguspärasust ja VVS-is sätestatud ulatuses otstarbekust, kuid ministeerium ei

saa võtta üle teise haldusorgani, planeeringu koostamise korraldaja, mõju hindava eksperdi,

hankija või teadusasutuse ülesandeid ega teha nende asemel uut sisulist otsust või

eksperdihinnangut.

MTÜ palus KliMile esitatud taotluses muu hulgas nõuda KSH-de täiendamist merikotka

populatsiooni, ökoloogilise kandevõime, regionaalse esinemise ning tuuleparkide ja gaasijaama

kumulatiivse mõju hinnangutega17. KSH aruanne ja selles esitatud eksperdihinnang ei ole

eraldiseisvalt ministri teenistusliku järelevalve objektid ning ministeerium ei saa teenistusliku

järelevalve korras KSH aruannet ise muuta ega täiendada. See ei välista siiski KeA tegevuse

kontrollimist. Kui KeA kasutab KSH aruandes sisalduvaid andmeid ja hinnanguid planeeringu

16 Pöördumises tuleks esitada konkreetne mittevastavuse asjaolu, nt: •õigusnormi rikkumisele; •kohustusliku menetlustoimingu tegemata jätmisele; •olulise asjaolu arvestamata jätmisele; •pädevuse ületamisele; •kaalutlusveale; •põhjenduste olulisele

puudulikkusele; •tegelikule huvide konfliktile; •andmete või kontrollimenetluse usaldusväärsust mõjutavale konkreetsele

puudusele; •või süsteemsele probleemile valitsemisala asutuse tegevuses. 17 MTÜ 07.09.2026 pöördumise VI osa punkt 2: „Nõuda KSH-de täiendamist et hinnata merikotka seisundit Eestis ja Ida

Virumaal, sh: populatsiooni suurus, ökoloogiline kandevõime, regionaalne esinemine, kumulatiivne mõju tuuleparkidele ja gaasijaamale, mõju liigi soodsa seisundi säilimisele.

16

kooskõlastamisel, kaitstava liigi isendite kahjustamise lubamisel või muus enda pädevusse

kuuluvas menetluses, saab ministeerium kontrollida, kas amet käsitles otsustamiseks õiguslikult

kohustuslikke küsimusi, arvestas asjakohase teabega, kohaldas õigesti õigusnorme ning

põhjendas oma kaalutlusi nõuetekohaselt. Ministeerium saab seega kontrollida KSH teabe

kasutamist KeA akti või toimingu alusena, kuid ei asenda selle käigus KSH koostajat ega

valdkondlikku eksperti.

Samuti taotles MTÜ seiremetoodika sõltumatuse auditi algatamist, Kotkaklubi seiretegijana

tegutsemise peatamist ning Kotkaklubi kogutud andmete kasutamise peatamist menetlustes,

milles Kotkaklubi on menetlusosaline või eksperdina seotud18. Teenistusliku järelevalve

esemeks saab olla KAURi tegevus seiretöö tellimisel, hankemenetluse korraldamisel, töö

vastuvõtmisel ja andmete kvaliteedi tagamisel. Kotkaklubi kui eraõiguslik juriidiline isik ei ole

aga VVS-i kohase teenistusliku järelevalve subjekt ning tema kõrvaldamine seiretöö tegemisest

või andmete kasutamise peatamine eeldaks eraldi õiguslikku alust vastavas hankes, lepingus

või haldusmenetluses. Ka seirega seotud ekspertide tööalaste, lepinguliste ja rahaliste suhete

kontrollimine saab teenistusliku järelevalve raames toimuda üksnes ulatuses, milles konkreetne

seos võib olla oluline KAURi hankemenetluse, lepingu täitmise, kindla seiretöö või

haldusotsuse õiguspärasuse hindamisel. Teenistuslik järelevalve ei anna ministeeriumile üldist

pädevust kaardistada määramata ulatuses eraõiguslike isikute majandustegevust, lepingulisi

suhteid või teadusliku töö sisu.

Seega sisaldavad MTÜ taotlused lisaks järelevalve esemeks olevatele küsimustele ka

nõudeid, mille täitmine eeldaks uute eksperdihinnangute koostamist, teaduslike

prognooside andmist, eraõiguslike isikute tegevuse auditeerimist või muude menetluste

sisulist uuesti läbiviimist. Teenistusliku järelevalve raames saab ministeerium kontrollida,

kas KeA ja KAUR käsitlesid vastavaid küsimusi õiguspäraselt ja nõuetekohaselt, kuid ei

saa nende asemel läbi viia uut mõju hindamist, koostada uusi teaduslikke hinnanguid ega

teha muid toiminguid, mis ei kuulu teenistusliku järelevalve pädevusse.

Ka Riigikantseleile esitatud taotluses soovitakse, et kontrollitaks, milliste dokumentide alusel

hindas ministeerium alternatiivsete lahenduste puudumist, merikotka seisundit, Varja

pesitsusterritooriumi kaotuse ja isendite hukkumise mõju, teiste arenduste koosmõju ning

leevendus- ja hüvitusmeetmete piisavust19. Samuti soovitakse hinnangut hüvitusmeetmete

tegelikule lisakasule, nende edukuse tõenäosusele ja toimimiseks vajalikule ajale.20 Need

küsimused on teenistusliku järelevalve esemeks ulatuses, milles kontrollitakse, kas KeA hindas

talle seadusega pandud küsimusi, tugines asjakohasele teabele ning esitas jälgitava ja

õiguslikult lubatud kaalutluskäigu. Need ei tähenda aga, et ministeerium pidi KeA asemel uuesti

hindama kõiki alternatiivseid lahendusi, modelleerima merikotka seisundit ja arenduste

koosmõju või tegema uue prognoosi hüvitusmeetmete ökoloogilise tulemuslikkuse kohta.

18 MTÜ 07.09.2026 pöördumise VI osa punktid 4–6: „Algatada seire metoodika sõltumatuse audit […]“; „Peatada Kotkaklubi

roll seire tegijana kuni huvide konflikti riskid on hinnatud“; „Peatada Kotkaklubi kogutud seireandmete kasutamine

menetlustes, kus Kotkaklubi on menetlusosaline või eksperdina seotud. 19 MTÜ Riigikantseleile esitatud taotluse p 3: „Palume kontrollida, milliste dokumentide alusel ministeerium hindas:

rahuldavate alternatiivsete lahenduste puudumist; merikotka seisundi säilimist ja kasutatud andmete piisavust; Varja

pesitsusterritooriumi kaotuse ning isendite hukkumise mõju; teiste olemasolevate ja kavandatavate arenduste koosmõju;

leevendus- ja hüvitusmeetmete piisavust ning nende siduvust tegevusloa tingimustena. 20 MTÜ Riigikantseleile esitatud taotluse p 4: „Palume kontrollida, kas ministeerium hindas: milline on kavandatud meetmete

tegelik lisakasu; milliste andmetega põhjendatakse nende edukuse tõenäosust; kuidas arvestatakse meetmete toimimiseks

vajalikku aega; kas kahjustav tegevus võib alata enne meetmete rakendamist; millised siduvad järelseire-, lisameetmete ja tegevuspiirangute tingimused on kehtestatud.“

17

Hüvitusmeetmete tegelikku mõju saab hinnata alles pärast nende rakendamist ja piisava

seireperioodi möödumist, mitte teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse eelkontrollis.

Seega taotletakse mõlemas pöördumises osaliselt mitte üksnes KliMi või tema

valitsemisala asutuste tegevuse õiguspärasuse kontrollimist, vaid ka valdkondlike

menetluste, eksperdihinnangute ja teaduslike prognooside uut sisulist läbiviimist. Selliste

hinnangute tegemine ei kuulu KliMi teenistusliku järelevalve pädevusse. Samuti ei saa

ministeeriumi tegevuse üle tehtava teenistusliku järelevalve kaudu panna Riigikantseleile

või Vabariigi Valitsusele ülesannet lahendada uuesti KeA, KAURi, planeeringu

koostamise korraldaja, hankija või eksperdi pädevusse kuuluvaid küsimusi.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Keit Kasemets Riigikantselei

[email protected]

Teie 15.10.2026 nr 7-5.4/26-02027-2

Meie 26.10.2026 nr 8-2/26/3332-8

Vastus Riigisekretäri resolutsioonile

Austatud Keit Kasemets

Kliimaministeerium (KliM) esitab selgitused seoses MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse (MTÜ)

taotlusega teostada teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi tegevuse üle MTÜ

järelevalvetaotluste lahendamisel.

MTÜ taotluse kohaselt tuleb hinnata, kas KliM kontrollis 09.10.2026 kirjas nr 8-2/26/3332-4

väljendatud seisukoha kujundamiseks MTÜ esitatud asjaolusid piisavalt, käsitles Keskkonnaameti

(KeA) ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) tegevuse kohta esitatud väiteid sisuliselt ning põhjendas

teenistusliku järelevalve algatamata jätmist nõuetekohaselt. MTÜ on palunud muuhulgas välja

selgitada, milliseid dokumente ja asjaolusid KliM kontrollis ning millisel alusel jõuti järeldusele,

et täiendava järelevalve- või kontrollimenetluse algatamine ei olnud põhjendatud.

Juhime Riigikantselei tähelepanu sellele, et ministeeriumi 09.10.2026 kiri ei põhinenud üksnes

07.09.2026 pöördumise menetlemisel. Tegemist oli jätkuga MTÜga 2026. a mais alanud

kirjavahetusele ning hinnang kujunes nii varasema teenistusliku järelevalve taotluse menetlemisel

kontrollitud asjaolude kui ka hiljem lisandunud dokumentide ja selgituste põhjal. Lisaks on MTÜ

teinud mitmeid pöördumisi KeA-le.

Käesolevas kirjas alljärgnevalt vastame MTÜ poolt Riigikantseleile esitatud taotluses punktides

2–6 esitatud küsimustele. Kirja lisas vastame 7. küsimusele, kus anname ülevaate MTÜ

pöördumiste menetlemisest, kontrollitud dokumentidest, KeAlt ja KAURilt saadud teabest ning

ministeeriumi hinnangu kujunemisest, samuti selgitame teenistusliku järelevalve algatamise

vajaduse hindamisel ministeeriumi poolt aluseks võetud õiguslikke lähtekohti.

1. Vastus MTÜ taotluse punktile 2

MTÜ taotluse punktis 2 seatakse küsimuse alla, kas KliM käsitles teenistusliku järelevalve eset

põhjendamatult kitsalt, lähtudes asjaolust, et pöördumises ei olnud vaidlustatud konkreetset

haldusakti ning et KSH aruanne või eksperdiarvamus ei ole iseseisvalt teenistusliku järelevalve

objektid. Samuti palutakse kontrollida, kas ministeerium eristas ekspertide koostatud materjale

ametiasutuste tegevusest nende materjalide kasutamisel ja nende põhjal otsustamisel.

KliM ei käsitanud konkreetse haldusakti vaidlustamata jätmist iseseisva takistusena KeA või

KAURi tegevuse kontrollimisele. Nii esimese kui ka teise pöördumise menetlemisel hinnati, kas

MTÜ esitatud asjaolud viitavad võimalikule õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele,

huvide konfliktile, metoodika rikkumisele või muule asjaolule, mis võiks põhjendada teenistusliku

järelevalve algatamist. Selle käigus analüüsiti nii KeA kui ka KAURi tegevust ulatuses, milles

need asutused olid oma pädevuse teostamisel tuginenud KSH materjalidele, eksperdihinnangutele,

seireandmetele või muule teabele.

Ministeerium eristas ekspertide koostatud materjale ning ametiasutuste tegevust nende materjalide

kasutamisel. KSH aruannet, eksperdiarvamust või muud eksperthinnangut ei käsitatud iseseisva

teenistusliku järelevalve objektina. Samas hinnati, kas KeA oli vastavate materjalide kasutamisel

käsitlenud otsustamiseks olulisi küsimusi, tuginenud asjakohasele teabele, esitanud jälgitava

kaalutluskäigu ning põhjendanud oma seisukohti viisil, mis võimaldab nende õiguspärasust

kontrollida. Samuti hinnati KAURi tegevust seire korraldamisel, seiremetoodikate kasutamisel ja

seiretööde tellimisel. Ministeerium kontrollis muuhulgas:

➢ KeA kooskõlastusi ja seisukohti Lüganuse tuuleparkide menetluses;

➢ KeA käsitlust EnKS § 32¹¹ kohaldamisel;

➢ merikotka seisundi, piirkondliku mõju ning hüvitusmeetmete käsitlemist;

➢ KeA kaalutluste jälgitavust ja põhjendatust;

➢ KAURi seirekorraldust, avalikke seiremetoodikaid ja hankedokumente;

➢ MTÜ poolt esitatud huvide konflikti väiteid ning nende faktilist põhjendatust.

Kontrollimata jäeti küsimused, mille lahendamine oleks eeldanud teenistusliku järelevalve

menetluse läbiviimist, uute eksperthinnangute koostamist, teaduslike prognooside andmist,

eraõiguslike isikute tegevuse auditeerimist või määramata ulatusega uurimislaadset kontrolli

kolmandate isikute tööalaste, lepinguliste või muude seoste üle. Ministeerium leidis, et selliste

toimingute tegemine eeldaks esmalt teenistusliku järelevalve algatamiseks piisava aluse

olemasolu. Käesoleval juhul sellist alust ei tuvastatud.

2. Vastus MTÜ taotluse punktile 3

MTÜ taotluse punktis 3 palutakse kontrollida, milliste dokumentide alusel hindas ministeerium

alternatiivsete lahenduste puudumist, merikotka seisundi säilimist, Varja pesitsusterritooriumi

kaotuse ja isendite võimaliku hukkumise mõju, teiste arenduste koosmõju ning leevendus- ja

hüvitusmeetmete piisavust ja siduvust. Need küsimused on asjakohased ulatuses, milles nende

kaudu kontrollitakse, kas KeA täitis ülekaaluka avaliku huvi (ÜAH) kohaldamisel ja kooskõlastuse

andmisel talle seadusega pandud ülesandeid ning kas tema kaalutluskäik oli kontrollitav ja

nõuetekohaselt põhjendatud.

KliM oli koostanud ÜAH rakendamise juhendi, milles on avatud alternatiivide puudumise,

mõjutatava liigi seisundi ning leevendus- ja hüvitusmeetmete kontrollimise põhimõtted. Juhendi

kohaselt peab KeA planeeringu või tegevusloa kooskõlastamisel oma pädevuse piires kontrollima

ÜAH eelduste täitmist, sealhulgas alternatiivide puudumist, liigi seisundi säilimist ning

hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust. Planeeringumenetluses antud tingimusliku kooskõlastuse

korral toimub lõplik ÜAH eelduste kontroll tegevusloa menetluses, arvestades selleks ajaks teada

olevaid asjaolusid.

Ministeerium tutvus KeA 21.09.2026 kirjaga nr 6-2/26/15038-2 ning selles viidatud ja

ministeeriumile kättesaadavate materjalidega. Kontrolliti, kas KeA oli erandi kohaldamise

kohustuslikke tingimusi käsitlenud, kas kaalutluskäik ja kasutatud teabe allikad olid asjakohased

ja jälgitavad ning kas kontrollitud materjalidest ilmnes konkreetseid puudusi, mis põhjendanuks

teenistusliku järelevalve algatamist. Arvesse võeti mh Püssi tuulepargi KSH-s esitatud hinnanguid,

piirkonna arenduste koosmõju käsitlust, merikotka seisundi kohta kasutatud andmeid,

hüvitusmeetmete ettevalmistamisel tuvastatud uusi pesapaiku ning kavandatud leevendus- ja

hüvitusmeetmeid.

Ministeerium ei koostanud KeA hinnangu kõrvale uut iseseisvat loodusteaduslikku

eksperdihinnangut ega korranud kogu tegevusloa menetlust. Teenistusliku järelevalve algatamise

vajaduse hindamisel ei olnud ministeeriumi ülesanne teha KeA asemel uuesti alternatiivide

analüüsi, modelleerida merikotka seisundit või arenduste kumulatiivset mõju ega kujundada uusi

leevendus- või hüvitusmeetmeid. Ministeerium kontrollis, kas KeA oli vastavad õiguslikult

kohustuslikud küsimused käsitlenud ning kas kontrollitud dokumentidest ilmnes konkreetne

kaalutlusviga, oluline menetluspuudus või muu asjaolu, mis oleks põhjendanud teenistusliku

järelevalve algatamist. Sellist alust kontrollitud materjalidest ei ilmnenud.

Seejuures ei käsitanud ministeerium KeA seisukohtade olemasolu iseseisva tõendina ameti

tegevuse õiguspärasuse kohta. Ministeeriumi kontroll seisnes KeA kaalutluskäigu, selle aluseks

nimetatud dokumentide ja kohaldatud õigusnormide võrdlemises ÜAH kohaldamise nõuetega.

Kontrolli ulatus ei hõlmanud aga kõigi alusandmete, loodusteaduslike prognooside ja võimalike

alternatiivide uut ekspertiisitasandi hindamist.

3. Vastus MTÜ taotluse punktile 4

MTÜ taotluse punktis 4 palutakse kontrollida, kas ministeerium hindas kavandatud

hüvitusmeetmete tegelikku lisakasu, nende edukuse tõenäosust, meetmete toimimiseks vajalikku

aega, kahjustava tegevuse alustamise tingimusi ning järelseire-, lisameetmete ja

tegevuspiirangute siduvust.1

Ministeerium nõustub, et uue merikotka pesapaiga tuvastamine parandab eelkõige teadmisi liigi

leviku ja seisundi kohta ega ole eraldiseisvalt käsitatav kahjustuse hüvitamisena. Samuti ei tõenda

pesaaluse paigaldamine iseenesest, et merikotkas selle kasutusele võtab või et seal toimub edukas

pesitsemine. Neid asjaolusid tuleb eristada kavandatud hüvitusmeetmetest ning meetmete

eeldatavast ja hiljem seirega kontrollitavast mõjust.

Ministeeriumi koostatud ÜAH rakendamise juhendi kohaselt peavad hüvitusmeetmed olema

kavandatava kahju hüvitamiseks sobivad ja piisavad ning need peavad olema planeeringus või

tegevusloas õiguslikult siduvalt määratud. Kui tegevus võib ohustada liigi seisundi säilimist või

parandamist, tuleb hüvitusmeetmed rakendada enne taastuvenergiaobjekti ehitamise alustamist.

Tegevusloa omaja peab meetmete sobivust ja piisavust seirama ning vajaduse korral rakendama

täiendavaid meetmeid. Kui seire käigus selgub, et esialgsed hüvitusmeetmed ei ole piisavad, tuleb

tegevusluba muuta ja määrata täiendavad hüvitusmeetmed.

Teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamisel kontrollis ministeerium KeA 21.09.2026

kirjast nr 6-2/26/15038-2 ja sellega seotud materjalidest, kas KeA oli hinnanud kavandatud

meetmete sobivust ja piisavust, seostanud need merikotkale tekkiva kahjuga ning käsitlenud nende

rakendamise ja järelseire vajadust. Ministeerium arvestas seejuures, et täiendavate pesapaikade

tuvastamine oli asjakohane merikotka leviku ja seisundi hindamisel, kuid ei käsit lenud

1 MTÜ Riigikantseleile esitatud taotluse p 4: „Palume kontrollida, kas ministeerium hindas: milline on kavandatud meetmete tegelik lisakasu; milliste andmetega põhjendatakse nende edukuse tõenäosust; kuidas arvestatakse meetmete toimimiseks vajalikku aega;

kas kahjustav tegevus võib alata enne meetmete rakendamist; millised siduvad järelseire-, lisameetmete ja tegevuspiirangute

tingimused on kehtestatud.“

pesapaikade avastamist ega pesaaluste paigaldamist automaatselt tõendina kahju täieliku

hüvitamise kohta.

Ministeerium ei saa enne meetmete rakendamist ja piisava seireperioodi möödumist hinnata nende

tegelikku tulemust, sh seda, kas merikotkas võtab pesaaluse kasutusele ja kas toimub edukas

pesitsemine. Teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse üle otsustamisel tuli hinnata, kas KeA

prognoos meetmete eeldatava mõju kohta tugines asjakohastele andmetele, kas vajalikud meetmed

olid õiguslikult siduvalt määratud ning kas oli ette nähtud nende toimivuse järelseire ja

ebapiisavuse korral täiendavate meetmete rakendamine. See ei eeldanud, et ministeerium koostaks

KeA hinnangu kõrvale uue iseseisva loodusteadusliku prognoosi.

Ministeerium kontrollis seega KeA hinnangu õiguslikke ja dokumenteeritud aluseid, kuid ei

saanud etteulatuvalt kinnitada hüvitusmeetmete tegelikku edukust. Meetmete tegelikku mõju saab

hinnata nende rakendamisele järgneva seire põhjal ning vajaduse korral tuleb selle tulemuste alusel

muuta tegevusloa tingimusi või määrata täiendavad meetmed.

4. Vastus MTÜ taotluse punktile 5

MTÜ taotluse punktis 5 palutakse kontrollida, kuidas ministeerium arvestas andmelünkade ja

teadusliku ebakindlusega merikotka seisundi hindamisel ning kas seisundihinnang tugines

kontrollitavatele andmetele. Samuti palutakse selgitada, mille alusel peeti Aasa gaasijaama puhul

piisavaks 45 dB mürataset pesapuu kõrgusel.

KliM võttis teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamisel arvesse KeA seisukohti,

KSH materjale ning muid menetluses kasutatud dokumente. Ministeeriumile teada olnud

materjalidest nähtus, et KeA oli käsitlenud nii Ida‑Virumaa piirkonna vähest uuritust, piirkonna

võimalikke täiendavaid pesitsuskohti kui ka andmelünkade mõju merikotka seisundi hindamisele.

Arvestati muu hulgas KeA selgitusi, et Ida‑Virumaal oli hüvitusmeetmete ettevalmistamise käigus

tuvastatud täiendavaid merikotka pesapaiku ning et merikotka seisundi hindamisel kasutati

olemasolevaid seireandmeid, linnustiku-uuringute tulemusi ja muid menetluses kogutud andmeid.

Ministeerium ei käsitanud andmelünki merikotka seisundile mõju puudumisena. Samas ei pidanud

ministeerium võimalikku täiendavate pesitsuskohtade olemasolu käsitlevat teaduslikku

ebakindlust iseenesest piisavaks aluseks järeldamaks, et KeA kaalutlus oleks õigusvastane või et

teenistusliku järelevalve algatamine oleks põhjendatud. Ministeerium kontrollis, kas KeA oli neid

küsimusi menetluses käsitlenud ning kas vastavad kaalutlused olid dokumentidest

jälgitavad.

Aasa gaasijaama osas tutvus ministeerium detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise materjalidega ning kontrollis, kas võimalikku mõju Varja püsielupaigale

ning selle leevendamiseks kavandatud meetmeid oli menetluses käsitletud. Ministeerium ei

määranud ise mürataseme piirväärtusi ega andnud nende kohta iseseisvat eksperthinnangut, vaid

kontrollis, kas vastavad hinnangud, kasutatud lähteandmed ja kavandatud leevendusmeetmed olid

menetlusmaterjalides esitatud ning kas KeA seisukohad olid dokumentidest jälgitavad ja

põhjendatud. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt on tööstusmüra

piirväärtus II kategooria aladel päevasel ajal (7.00-23.00) 60 dB(A) ja öisel ajal (23.00-7.00) 45

dB(A). Mürataset 45 dB pesapuu kõrgusel peeti piisavaks tulenevalt eksperthinnangust2, mis on

hinnatud KSH käigus. Müra taseme 45 dB(A) aluseks on konkreetse ornitoloogi eksperdihinnang,

lisaks on viidatud uuringutele. KSH-s on kirjeldatud ka kumulatiivset müra erinevatest allikatest.

2 Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, AS Kobras, Töö nr 2025-213,

lisa 1 „Mürahinnang“, lk 12 ning lisa 4 „Hinnang Merikotka leiukohale ja püsielupaigale“ lk 2

KeA on detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande kohta teinud ettepaneku, et seadmete valiku

konkreetsemas faasis on vajalik täiendav ja detailsem mürahinnang ning tarnija garantii, et tagada

merikotka püsielupaigas müratase alla 45 dB (Lisa 24-4, KeA 26.01.2026 kiri nr 6-3/25/14469-5),

vastavalt KeA ettepanekule on KSH aruannet täiendatud 3.

Teenistusliku järelevalve algatamise vajaduse hindamisel ei koostanud ministeerium KeA või

keskkonnamõju hindamise ekspertide hinnangute kõrvale uusi loodusteaduslikke ekspertiise.

Ministeerium kontrollis, kas otsustamiseks olulised küsimused olid menetlustes käsitletud ning

kas esines asjaolusid, mis viitaksid võimalikule õigusvastasusele, olulisele menetluspuudusele või

muule puudusele, mis põhjendaks teenistusliku järelevalve algatamist. Selliseid asjaolusid

kontrollitud materjalidest ei ilmnenud. KeA ettepanek on kooskõlas õigusaktide ja arenduse antud

etapile kohase ettevaatuspõhimõttega.

5. Vastus MTÜ taotluse punktile 6

MTÜ taotluse punktis 6 palutakse kontrollida röövlindude seire korralduse sõltumatust, seire

rahastamist, seiretöö tegijate valiku põhimõtteid, andmekontrolli mehhanisme ning MTÜ

Kotkaklubiga seotud võimalikke huvide konflikte.

Ministeerium arvestas asjaolu, et keskkonnamõju hindamise menetlustes ei määra KliM ega

KAUR, milliseid eksperte või ettevõtjaid arendaja hindamisse kaasab. Ainuüksi asjaolu, et sama

valdkonna eksperdid või organisatsioonid osalevad nii riiklikus seires kui ka keskkonnamõju

hindamistes või muudes looduskaitselistes töödes, ei võimalda iseenesest järeldada huvide

konflikti olemasolu, õigusnormide rikkumist ega seireandmete kallutatust.

KliM hindas pöördumises esitatud väiteid seire sõltumatuse, MTÜ Kotkaklubi võimaliku huvide

konflikti ning seireandmete usaldusväärsuse kohta. Selleks tutvuti KAURi avaliku

dokumentatsiooniga (seiremetoodikaga „Kotkad ja must-toonekurg“, seireandmete sisestamise

vormidega4, riigihangete registris avaldatud hanke- ja lepingudokumentidega) ning KAURilt

saadud selgitustega hangete nr 255896 ja nr 301401 kohta.

Ministeerium võttis arvesse, et riiklikku seiret viiakse läbi etteantud seiremetoodika alusel ning

avalikult kättesaadavas seiremetoodikas on määratud seire käigus kogutavad näitajad, vaatluste

tegemise kord, seirevalim ning tulemuste esitamise põhimõtted . Hinnangu kujundamisel

kontrolliti hangete nr 255896 ja nr 301401 avalikest hankeandmetest nähtuvaid huvide konflikti

ennetamise meetmeid, sh kotkaste seiretöödega seotud hanke alusdokumentides sätestatud

kvalifikatsiooni- ning vastutavale isikule kehtestatud nõudeid, hankemenetluses esitatavaid

kinnitusi võimaliku huvide konflikti kohta ja nende andmist ning hankelepingute projektides

sätestatud töövõtja konfidentsiaalsus- ja usalduskohustusi (mis sisaldusid ka sõlmitud lepingutes)

ning seiretööde vastavuse kontrollimiseks ette nähtud mehhanisme. Riigihanke alusdokumendid,

lepingud ja tööde üleandmise-vastuvõtuaktid on dokumenteeritud, vastuvõtu- ja

kvaliteedikontrolli protseduur kirjeldatud.

Ministeerium ei tuvastanud talle teada olnud teabe põhjal konkreetseid ja kontrollitavaid

asjaolusid, mis viitaksid huvide konfliktile, seireandmete ebausaldusväärsusele, metoodika

rikkumisele või muule võimalikule rikkumisele. Konkreetseid konfliktiolukordi või näiteid

3 Aasa gaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, AS Kobras, Töö nr 2025-213,

lisa 7, 2026.02.12_Osapoolte seisukohtadega arvestamine.xlsx 4 Leping näeb mh ette, et seirealadel mõõdetakse varasemates seiretöödes kasutusel olnud parameetreid, järgides kasutusel olevat

kotkaste seire metoodikat (https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid); seiretöö lõpparuanne sisaldab mh lisa seireandmete kohta KESE (keskkonnaseire infosüsteemi, https://kese.envir.ee) andmete edastamise vormil

(https://keskkonnaagentuur.ee/sisestusvormid ).

andmete ebausaldusväärsusest MTÜ pöördumises ei oldud esitatud. Samuti puudus alus algatada

kontrollimenetlust eesmärgiga koguda määramata ulatuses teavet erinevate isikute tööalaste,

lepinguliste või muude seoste kohta. Seetõttu ei pidanud ministeerium põhjendatuks teenistusliku

järelevalve ega seiremetoodika sõltumatuse auditi algatamist ega näinud alust MTÜ Kotkaklubi

kõrvaldamiseks seiretöödest või tema kogutud andmete kasutamise peatamiseks.

6. Vastus MTÜ taotluse punktile 7

MTÜ taotluse punktis 7 palutakse Vabariigi Valitsusel teostada teenistuslikku järelevalvet KliMi

tegevuse üle, nõuda välja menetlusmaterjalid, kontrollida ministeeriumi hinnangute aluseks olnud

asjaolusid ning puuduste tuvastamisel rakendada Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud

abinõusid. Samuti palutakse vajaduse korral kaasata sõltumatu erialaspetsialist ning esitada

põhjendused iga taotluses tõstatatud põhiküsimuse kohta.

Selgitame, et KliMi seisukohad põhinesid 26.06.2026 ja 09.10.2026 vastustega seotult kontrollitud

dokumentidel, KeAlt ja KAURilt saadud selgitustel, avalikult kättesaadaval teabel ning

asjakohaste õigusaktide kohaldamisel. Ministeerium ei tuvastanud talle teada olnud teabe põhjal

asjaolusid, mis oleksid põhjendanud teenistusliku järelevalve algatamist. Lisas on esitatud

ülevaade kontrollitud dokumentidest, hinnatud asjaoludest ning ministeeriumi kaalutlustest

ulatuses, mis võimaldab hinnata teenistusliku järelevalve algatamata jätmise otsuse põhjendatust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk kantsler

Lisa: MTÜ pöördumiste menetlemise ja ministeeriumi hinnangu kujunemise info

Maarja Kilter, 626 2932 [email protected]

Kristi Graf, 626 2970 [email protected]

Margit Tennokene, 626 2889 [email protected]

Mariliis Paal, 626 2875

[email protected]