| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 2-7/26-33/4 |
| Registreeritud | 28.10.2026 |
| Sünkroonitud | 28.10.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanded Riigikontrollile (edastatud 2026) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium - Jürgen Ligi |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium - Jürgen Ligi |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikontroll
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 30.09.2026
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.09.2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2026
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2026
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus
Meie 28.10.2026 nr 7-4.1/4330-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2026. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2026. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. septembri 2026. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 489,2 miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 12,2 miljoni euro võrra. 2026. aasta 3. kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud, 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2025. aasta kasumieraldis summas 6,8 miljonit eurot. 2025. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2026. aasta 3. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (88,3% paigutuste struktuurist). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (19,6%), Prantsusmaa (19,5%) ja Austria (18,5%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 88,3%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 11,4% ning kontojääk 0,3%. Reservi võlakirjaportfellis on vahendeid paigutatud Aaa (13,5%), Aa1 (9,7%), Aa2 (26,1%) ning A1 (39,1%) reitinguga emitentidesse. Reservi tulusus Kolmanda kvartali keskseteks turuteemadeks kujunesid inflatsiooni tõus ja rahapoliitika ootuste järsk ümberhindamine, mida võimendasid probleemid energiaturgudel, geopoliitiline ebakindlus ning Prantsusmaa eelarve- ja poliitilised riskid. Inflatsiooni tõusu taga on eelkõige muutused energiaturgudel, sest USA-Iraani konflikt Hormuzi väinas ei ole vaibunud. Prantsusmaa eelarve- ja poliitiliste riskide tõttu tõusis Prantsusmaa 10-aastase võlakirja riskipreemia Saksamaa suhtes juuli
2
alguse 79 baaspunktilt septembri lõpuks 127 baaspunktini. Nii euroala kui USA riigivõlakirjade tootlused tõusid märgatavalt, kuna investorid korrigeerisid oma ootusi kõrgemate intressimäärade suunas. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis septembri lõpuks tasemeni 5,225%, mis oli kõrgeim tase alates 2007. aastast. Saksamaa riigivõlakirjade tootlused tõusid kvartali jooksul kogu tulukõveral: 1- aastase võlakirja tootlus kerkis juuni lõpu tasemelt 2,425% septembri lõpuks tasemeni 2,960% ja 10-aastase tootlus tõusis juuni lõpu tasemelt 2,860% septembri lõpuks tasemeni 3,583%. Reservi 2026. aasta 3. kvartali tulusus oli -9,35% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -9,46%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2026. aasta 3. kvartali lõpu seisuga -0,88% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -1,11%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) alustas kolmandat kvartalit ettevaatlikult: 23. juuli istungil jäeti baasintressimäärad muutmata, sest energiahindade väljavaade ja Lähis-Ida konfliktiga seotud inflatsiooniriskid püsisid ebakindlad. Euroala inflatsioon kiirenes augustis tasemeni 3,3% võrreldes juuli tasemega 2,9% ning turuosalised hakkasid septembriks kindlamalt hinnastama rahapoliitika karmistamist. 10. septembril tõstis EKP kõiki kolme baasintressimäära 25 baaspunkti võrra: hoiustamise püsivõimaluse määraks kehtestati 2,50%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide määraks 2,65% ja laenamise püsivõimaluse määraks 2,90%. EKP septembriprognoosi järgi peaks koguinflatsioon olema 2026. aastal keskmiselt 3,0%, 2027. aastal 2,5% ja 2028. aastal 2,1%. Vaatamata kõrgematele energiahindadele näitas euroala majandus suhtelist tugevust. Kasvu toetasid tugev tööturg, taristu- ja kaitsekulutuste kasv ning tarbimise paranemine. Euroala majandususalduse indeks langes septembris 97,9 punktini augusti 98,4 punktilt, peegeldades kõrgemate energiakulude mõju ettevõtetele ja tarbijatele. USA Föderaalreserv (FED) jättis 29. juuli koosolekul baasintressimäärad muutmata, kuid otsus sündis häältega 9 poolt ja 3 vastu. Turuosalised vähendasid vahetult pärast otsust intressimäärade tõusu ootusi, samal ajal kui USA 2- ja 10-aastaste võlakirjade tootluste erinevus suurenes, sest pikaajalised inflatsiooniootused tõusid. Tõenäosus rahapoliitika karmistamiseks kasvas augustis oluliselt: USA juuli tarbijahinnaindeks oli 3,7% ning FEDi juht K. Warsh rõhutas, et kui inflatsioon ei lange piisavalt kiiresti, siis peab FED baasintressimäärasid tõstma. Septembris tõstiski FED baas- intressimäära 25 baaspunkti võrra, mis oli esimene tõus pärast 2023. aastat. 15. oktoober 2026
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-sept-2026
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 489 219 070 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -12 158 782 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 6 647 672 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 3 601 705
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 6 846 602 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -9,35% -9,46% 0,10% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -0,03% -0,18% 0,15% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -0,88% -1,11% 0,23% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 4,29 4,14 0,15
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 88,34% 432 177 825 keskpank 0,30% 1 482 722 ettevõte 11,36% 55 558 524
Investeeringud reitingu alusel Aaa 13,51% 66 085 862 Aa1 9,66% 47 258 017 Aa2 26,07% 127 522 710 A1 39,11% 191 311 235 Eesti Pank 0,30% 1 482 722 investeerimisfondi osak 11,36% 55 558 524
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Belgia 19,61% 20% 0,39% 95 921 119 Prantsusmaa 19,50% 20% 0,50% 95 390 117 Austria 18,49% 20% 1,51% 90 458 760 SPDR MSCI World EUR Hedged* 11,36% 10% -1,36% 55 558 524 Kuntarahoitus 9,66% 20% 10,34% 47 258 017
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 88,34% 432 177 825 investeerimisfondi osak 11,36% 55 558 524 kontojääk 0,30% 1 482 722
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 489 219 070
* piirnorm on kehtestud ostu hetke kohta
100%
35% 23,64%
Belgia 20%
Prantsusmaa 20%
Austria 18%
SPDR MSCI World EUR
Hedged 11%
Kuntarahoitus 10%muud
21%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 30.09.2026
Aaa 14%
Aa1 10%
Aa2 26%
A1 39%
Eesti Pank 0%
investeerimisfondi osak 11%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.09.2026
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
20 26
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,62% ja normportfellil 1,51%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
30 .0
9. 20
26
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikontroll
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 30.09.2026
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.09.2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2026
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2026
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus
Meie 28.10.2026 nr 7-4.1/4330-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2026. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2026. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. septembri 2026. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 489,2 miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 12,2 miljoni euro võrra. 2026. aasta 3. kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud, 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2025. aasta kasumieraldis summas 6,8 miljonit eurot. 2025. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2026. aasta 3. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (88,3% paigutuste struktuurist). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (19,6%), Prantsusmaa (19,5%) ja Austria (18,5%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 88,3%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 11,4% ning kontojääk 0,3%. Reservi võlakirjaportfellis on vahendeid paigutatud Aaa (13,5%), Aa1 (9,7%), Aa2 (26,1%) ning A1 (39,1%) reitinguga emitentidesse. Reservi tulusus Kolmanda kvartali keskseteks turuteemadeks kujunesid inflatsiooni tõus ja rahapoliitika ootuste järsk ümberhindamine, mida võimendasid probleemid energiaturgudel, geopoliitiline ebakindlus ning Prantsusmaa eelarve- ja poliitilised riskid. Inflatsiooni tõusu taga on eelkõige muutused energiaturgudel, sest USA-Iraani konflikt Hormuzi väinas ei ole vaibunud. Prantsusmaa eelarve- ja poliitiliste riskide tõttu tõusis Prantsusmaa 10-aastase võlakirja riskipreemia Saksamaa suhtes juuli
2
alguse 79 baaspunktilt septembri lõpuks 127 baaspunktini. Nii euroala kui USA riigivõlakirjade tootlused tõusid märgatavalt, kuna investorid korrigeerisid oma ootusi kõrgemate intressimäärade suunas. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis septembri lõpuks tasemeni 5,225%, mis oli kõrgeim tase alates 2007. aastast. Saksamaa riigivõlakirjade tootlused tõusid kvartali jooksul kogu tulukõveral: 1- aastase võlakirja tootlus kerkis juuni lõpu tasemelt 2,425% septembri lõpuks tasemeni 2,960% ja 10-aastase tootlus tõusis juuni lõpu tasemelt 2,860% septembri lõpuks tasemeni 3,583%. Reservi 2026. aasta 3. kvartali tulusus oli -9,35% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -9,46%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2026. aasta 3. kvartali lõpu seisuga -0,88% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -1,11%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) alustas kolmandat kvartalit ettevaatlikult: 23. juuli istungil jäeti baasintressimäärad muutmata, sest energiahindade väljavaade ja Lähis-Ida konfliktiga seotud inflatsiooniriskid püsisid ebakindlad. Euroala inflatsioon kiirenes augustis tasemeni 3,3% võrreldes juuli tasemega 2,9% ning turuosalised hakkasid septembriks kindlamalt hinnastama rahapoliitika karmistamist. 10. septembril tõstis EKP kõiki kolme baasintressimäära 25 baaspunkti võrra: hoiustamise püsivõimaluse määraks kehtestati 2,50%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide määraks 2,65% ja laenamise püsivõimaluse määraks 2,90%. EKP septembriprognoosi järgi peaks koguinflatsioon olema 2026. aastal keskmiselt 3,0%, 2027. aastal 2,5% ja 2028. aastal 2,1%. Vaatamata kõrgematele energiahindadele näitas euroala majandus suhtelist tugevust. Kasvu toetasid tugev tööturg, taristu- ja kaitsekulutuste kasv ning tarbimise paranemine. Euroala majandususalduse indeks langes septembris 97,9 punktini augusti 98,4 punktilt, peegeldades kõrgemate energiakulude mõju ettevõtetele ja tarbijatele. USA Föderaalreserv (FED) jättis 29. juuli koosolekul baasintressimäärad muutmata, kuid otsus sündis häältega 9 poolt ja 3 vastu. Turuosalised vähendasid vahetult pärast otsust intressimäärade tõusu ootusi, samal ajal kui USA 2- ja 10-aastaste võlakirjade tootluste erinevus suurenes, sest pikaajalised inflatsiooniootused tõusid. Tõenäosus rahapoliitika karmistamiseks kasvas augustis oluliselt: USA juuli tarbijahinnaindeks oli 3,7% ning FEDi juht K. Warsh rõhutas, et kui inflatsioon ei lange piisavalt kiiresti, siis peab FED baasintressimäärasid tõstma. Septembris tõstiski FED baas- intressimäära 25 baaspunkti võrra, mis oli esimene tõus pärast 2023. aastat. 15. oktoober 2026
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-sept-2026
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 489 219 070 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -12 158 782 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 6 647 672 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 3 601 705
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 6 846 602 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -9,35% -9,46% 0,10% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -0,03% -0,18% 0,15% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -0,88% -1,11% 0,23% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 4,29 4,14 0,15
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 88,34% 432 177 825 keskpank 0,30% 1 482 722 ettevõte 11,36% 55 558 524
Investeeringud reitingu alusel Aaa 13,51% 66 085 862 Aa1 9,66% 47 258 017 Aa2 26,07% 127 522 710 A1 39,11% 191 311 235 Eesti Pank 0,30% 1 482 722 investeerimisfondi osak 11,36% 55 558 524
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Belgia 19,61% 20% 0,39% 95 921 119 Prantsusmaa 19,50% 20% 0,50% 95 390 117 Austria 18,49% 20% 1,51% 90 458 760 SPDR MSCI World EUR Hedged* 11,36% 10% -1,36% 55 558 524 Kuntarahoitus 9,66% 20% 10,34% 47 258 017
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 88,34% 432 177 825 investeerimisfondi osak 11,36% 55 558 524 kontojääk 0,30% 1 482 722
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 489 219 070
* piirnorm on kehtestud ostu hetke kohta
100%
35% 23,64%
Belgia 20%
Prantsusmaa 20%
Austria 18%
SPDR MSCI World EUR
Hedged 11%
Kuntarahoitus 10%muud
21%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 30.09.2026
Aaa 14%
Aa1 10%
Aa2 26%
A1 39%
Eesti Pank 0%
investeerimisfondi osak 11%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.09.2026
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
20 26
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,62% ja normportfellil 1,51%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
30 .0
9. 20
26
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil